{"id":14927,"date":"2023-03-31T10:52:45","date_gmt":"2023-03-31T07:52:45","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=14927"},"modified":"2023-06-14T20:03:48","modified_gmt":"2023-06-14T17:03:48","slug":"eesti-keel-soome-ugri-transkriptsioonis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/eesti-keel-soome-ugri-transkriptsioonis\/","title":{"rendered":"Eesti keel soome-ugri transkriptsioonis"},"content":{"rendered":"\n

Soome-ugri transkriptsioon (SUT), rahvusvaheliselt tuntud kui Uurali keelte foneetiline t\u00e4hestik (UPA \u2013 inglise Uralic Phonetic Alphabet<\/em>) on t\u00e4pse h\u00e4\u00e4lduse edasiandmiseks m\u00f5eldud s\u00fcsteem, mille avaldas esmakordselt Eemil Nestor Set\u00e4l\u00e4 1901. aastal. See erineb rahvusvahelisest foneetilisest t\u00e4hestikust<\/a> (IPA) mitmes aspektis.<\/p>\n\n\n\n

Eesti keele jaoks kohandatud soome-ugri keelte foneetilises transkriptsioonis esineb palju diakriitilisi m\u00e4rke, mh selleks et kuidagi eristada v\u00e4lteid.<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4likud<\/h2>\n\n\n\n

\u00dcldiselt m\u00e4rgitakse h\u00e4\u00e4likuid nii, nagu eesti t\u00e4hestikus tavaks, sh t\u00e4hed \u00e4<\/em>, \u00f6<\/em>, \u00fc<\/em> ja \u0161<\/em> (ent mitte \u00f5<\/em>!). Erinevalt tavakirjast ei kasutata suuri t\u00e4hti, tavaks on transkriptsioonis kasutada kursiivkirja. Allpool on toodud teistmoodi m\u00e4rgitavad h\u00e4\u00e4likud (sh murretes esinevad).<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4likud kirjakeeles<\/strong><\/p>\n\n\n\n

e\u032e<\/strong> = (tavaline) \u00f5<\/em>, n\u00e4iteks N\u00f5o<\/code> [ne\u032e\u00f2<\/em>], P\u00f5lva<\/code> [pe\u032el\u0300va<\/em>].<\/p>\n\n\n\n

\u0117<\/strong> = kinnine (kitsas) e<\/em>; selle m\u00e4rgiga t\u00e4histatakse sageli ka eesti p\u00f5gusat j<\/em>-i t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel, n\u00e4iteks Raja<\/code> [ra\u02db\u0117\u00e0<\/em>].<\/p>\n\n\n\n

\u014b<\/strong> = ng<\/em>-h\u00e4\u00e4lik, mis esineb eesti keeles g<\/em> ja k<\/em> ees (murdeti v\u00f5ib ka esineda \u00fcksi), n\u00e4iteks Kongu<\/code> [ko\u014b\u0306\u0262\u00f9<\/em>].<\/p>\n\n\n\n

\u0299, \u1d05, \u0262, \u1d22<\/strong> \u2013 poolhelitud h\u00e4\u00e4likud, mis eesti keeles esinevad t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel v\u00f5i s\u00f5na l\u00f5pus (kirjakeeles on nende asemel b<\/em>, d<\/em>, g<\/em> ja s<\/em>), n\u00e4iteks Kibu<\/code> [ki\u0299\u00f9<\/em>], Rida<\/code> [ri\u1d05\u00e0<\/em>], J\u00e4gala<\/code> [j\u00e4\u0262ala<\/em>], Vase<\/code> [va\u1d22\u00e8<\/em>].<\/p>\n\n\n\n

w<\/strong> = p\u00f5gus u<\/em>, mis tekib \u00fcleminekuh\u00e4\u00e4likuna u<\/em> ja muu t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku vahel, nt Laua<\/code> [lauw\u00e0<\/em>].<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4likud murretes<\/strong><\/p>\n\n\n\n

e\u0354<\/strong> = V\u00f5ru- ja Setomaal esinev \u00f5<\/em> ja e<\/em> vahepealne h\u00e4\u00e4lik, n\u00e4iteks tul\u00e8\u0354<\/em> (Tul\u00f5).<\/p>\n\n\n\n

i\u032e<\/strong> = V\u00f5ru- ja Setomaal esinev k\u00f5rge \u00f5<\/em> (= vene \u044b<\/em>), n\u00e4iteks ni\u032en\u00e0<\/em> (N\u00f5na).<\/p>\n\n\n\n

i\u032c, u\u032c, \u00fc\u032c<\/strong> \u2013 V\u00f5ru- ja Setomaal esinevad i<\/em> ja e<\/em>, u<\/em> ja o<\/em> ning \u00fc<\/em> ja \u00f6<\/em> vahepealsed h\u00e4\u00e4likud (tavaliselt III-v\u00e4ltelises silbis), n\u00e4iteks k\u00ee\u032clva<\/em> (Kiilva), s\u00fb\u032c\u203fk\u00fcl\u00e4\u0300<\/em> (Suuk\u00fcl\u00e4), t\u00fc\u032c\u0302tsm\u00e4ni<\/em> (T\u00fc\u00fctsm\u00e4ni).<\/p>\n\n\n\n

\u0252<\/strong> = Hiiu- ja Saaremaal esinev  ebam\u00e4\u00e4rane a<\/em>-h\u00e4\u00e4lik j\u00e4rgsilbis, n\u00e4iteks ak\u0300ki\u1d05\u0252<\/em> (Akkida).<\/p>\n\n\n\n

\u0259<\/strong> = Hiiu- ja Saaremaal esinev ebam\u00e4\u00e4rane e<\/em>-h\u00e4\u00e4lik j\u00e4rgsilbis, n\u00e4iteks a\u013e\u0306list\u0259<\/em> (Alliste).<\/p>\n\n\n\n

\u0254<\/strong> = lahtine o<\/em>, Hiiumaal esinev a<\/em> ja o<\/em> vaheline h\u00e4\u00e4lik, n\u00e4iteks k\u0254\u0304l\u00f9<\/em> (Kaalu).<\/p>\n\n\n\n

\u025b<\/strong> = kinnine \u00e4<\/em>, Hiiu- ja Saaremaal esinev \u00e4<\/em> ja e<\/em> vaheline h\u00e4\u00e4lik, n\u00e4iteks p\u025b\u0302<\/em> (p\u00e4\u00e4).<\/p>\n\n\n\n

\u0294<\/strong> = V\u00f5ru- ja Setomaal esinev k\u00f5risulgh\u00e4\u00e4lik (v\u00f5ru kirjakeeles m\u00e4rgitud q<\/em>-ga, vahel \u00fclakomaga), n\u00e4iteks h\u00fcr\u00fcv\u00e4\u0294<\/em> (H\u00fcr\u00fcv\u00e4q).<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> Tagurpidi kaar t\u00e4he all m\u00e4rkis vanemas transkriptsioonis poolt\u00e4ish\u00e4\u00e4likut, n\u00e4iteks e\u032e\u016d\u032fn\u00e0<\/em> (\u00d5una<\/code>); i\u032f<\/em> m\u00e4rkis sageli ka j<\/em>-h\u00e4\u00e4likut, n\u00e4iteks i\u032fal\u00e0<\/em> (Jala<\/code>).<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4lted<\/h2>\n\n\n\n

Eesti keele v\u00e4lteid eristatakse h\u00e4\u00e4likupikkusi t\u00e4histavate m\u00e4rkide abil, mis lisatakse t\u00e4he peale. P\u00f5hilised pikkusm\u00e4rgid on \u02d8<\/strong> pooll\u00fchikese, `<\/strong> poolpika, \u00af<\/strong> pika, \u1dfe <\/strong> kolmveerandpika ja \u02c6 \u00fclipika h\u00e4\u00e4liku t\u00e4histamiseks.<\/p>\n\n\n\n

I-v\u00e4ltelised s\u00f5nad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ei vaja lisam\u00e4rke, ent kui 2. silp on lahtine, siis m\u00e4rgitakse sinna poolpikk h\u00e4\u00e4lik: Lina<\/code> [lin\u00e0<\/em>], Nisu<\/code> [ni\u1d22\u00f9<\/em>], Tudu<\/code> [tu\u1d05\u00f9<\/em>].<\/p>\n\n\n\n

II-v\u00e4ltelised s\u00f5nad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Pikka t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut m\u00e4rgitakse \u00af-ga; muudel juhtudel kasutatakse l\u00fchidusm\u00e4rki \u02d8, n\u00e4itamaks, et tegu on harilikust l\u00fchema kestusega. Kui 2. silp on lahtine, m\u00e4rgitakse sinna poolpikk h\u00e4\u00e4lik. N\u00e4iteid: Laada<\/code> [l\u0101\u1d05\u00e0<\/em>], R\u00f5\u00f5mu<\/code> [r\u0113\u032em\u00f9<\/em>], \u00c4\u00e4re<\/code> [\u01dfr\u00e8<\/em>], Laulu<\/code> [la\u016dl\u00f9<\/em>], Paisu<\/code> [pa\u012d\u1d22\u00f9<\/em>], Tamme<\/code> [tam\u0306m\u00e8<\/em>], J\u00e4rve<\/code> [j\u00e4r\u0306v\u00e8<\/em>], Tootsi<\/code> [t\u014dt\u0306s\u00ec<\/em>].<\/p>\n\n\n\n

Pandagu t\u00e4hele, et kui kirjakeeles m\u00e4rgitakse t\u00e4ish\u00e4\u00e4likutevahelist II-v\u00e4ltelist k<\/em>, p<\/em>, t<\/em>-d \u00fchekordselt, siis foneetilises transkriptsioonis on need t\u00e4hed topelt: Voki<\/code> [vok\u0306k\u00ec<\/em>], K\u00f5pu<\/code> [ke\u032ep\u0306p\u00f9<\/em>], Nutu<\/code> [nut\u0306t\u00f9<\/em>].<\/p>\n\n\n\n

III-v\u00e4ltelised s\u00f5nad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Pikka t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut m\u00e4rgitakse \u02c6-ga; muudel juhtudel kasutatakse poolpikkusm\u00e4rki `, n\u00e4itamaks, et tegu on harilikust pikema kestusega. Kui korraga esinevad pikk t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik ja pikk kaash\u00e4\u00e4lik, siis kasutatakse esimese peal kolmveerandpikkuse m\u00e4rki. N\u00e4iteid: Kuuda<\/code> [k\u00fb\u1d05a<\/em>], V\u00e4\u00e4na<\/code> [v\u00e4\u0302na<\/em>], L\u00f5una<\/code> [le\u032e\u00f9na<\/em>], Paide<\/code> [pa\u00ec\u1d05e<\/em>], Kumma<\/code> [kum\u0300ma<\/em>], L\u00e4hte<\/code> [l\u00e4h\u0300te<\/em>], Laukna<\/code> [lauk\u0300na<\/em>], Rakke<\/code> [rak\u0300ke<\/em>], Saapa<\/code> [sa\u1dfeppa<\/em>].<\/p>\n\n\n\n

\u00dchesilbilises s\u00f5nas kasutatakse samu m\u00e4rke, pikka kaash\u00e4\u00e4likut m\u00e4rgib \u00af, n\u00e4iteks Loo<\/code> [l\u00f4<\/em>], Lao<\/code> [la\u00f2<\/em>], Kumm<\/code> [kum\u0304<\/em>].<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rdluseks eri t\u00fc\u00fcpi siseh\u00e4\u00e4likutega s\u00f5nu II ja III v\u00e4ltes:<\/p>\n\n\n\n

II v\u00e4ltes<\/th>SUT<\/th>III v\u00e4ltes<\/th>SUT<\/th><\/tr><\/thead>
saada<\/td>s\u0101\u1d05\u00e0<\/em><\/td>saada<\/td>s\u00e2\u1d05a<\/em><\/td><\/tr>
kannu<\/td>kan\u0306n\u00f9<\/em><\/td>kannu<\/td>kan\u0300nu<\/em><\/td><\/tr>
paki<\/td>pak\u0306k\u00ec<\/em><\/td>pakki<\/td>pak\u0300ki<\/em><\/td><\/tr>
lauda<\/td>la\u016d\u1d05\u00e0<\/em><\/td>lauda<\/td>la\u00f9\u1d05a<\/em><\/td><\/tr>
lauto<\/td>laut\u0306t\u00f2<\/em><\/td>lauta<\/td>lautta<\/em><\/td><\/tr>
teete<\/td>t\u0113t\u0306t\u00e8<\/em><\/td>toota<\/td>to\u1dfetta<\/em><\/td><\/tr>
valgu<\/td>val\u0306\u0262\u00f9<\/em><\/td>valgu<\/td>val\u0300\u0262u<\/em><\/td><\/tr>
konto<\/td>kont\u0306t\u00f2<\/em><\/td>konte<\/td>ko\u0144tte<\/em><\/td><\/tr>
koorte<\/td>k\u014drt\u0306t\u00e8<\/em><\/td>kaarte<\/td>ka\u1dfertte<\/em><\/td><\/tr>
pasta<\/td>pas\u0306t\u00e0<\/em><\/td>pesta<\/td>pes\u0300ta<\/em><\/td><\/tr>
s\u00f6\u00f6sta<\/td>s\u022bs\u0306t\u00e0<\/em><\/td>s\u00f6\u00f6sta<\/td>s\u00f6\u1dfes\u0300ta<\/em><\/td><\/tr>
m\u00f5ista<\/td>me\u032eis\u0306t\u00e0<\/em><\/td>m\u00f5ista<\/td>me\u032eis\u0300ta<\/em><\/td><\/tr>
tekno-<\/td>tek\u0306n\u00f2<\/em><\/td>akna<\/td>ak\u0300na<\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
II- ja III-v\u00e4lteliste s\u00f5nade v\u00f5rdlus soome-ugri transkriptsioonis<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Peenendus ehk palatalisatsioon<\/h2>\n\n\n\n

Palatalisatsiooni m\u00e4rgib \u00b4 t\u00e4he peal v\u00f5i k\u00f5rval, n\u00e4iteks Tonja<\/code> (~Ton'a<\/code>) [to\u0144\u00e0<\/em>], V\u00e4lja<\/code> [v\u00e4\u013e\u0306j\u00e0<\/em>].<\/p>\n\n\n\n

Muud m\u00e4rgid<\/h2>\n\n\n\n

\u02db<\/strong>  m\u00e4rgib silbipiiri kriitilistel juhtudel, n\u00e4iteks Raja<\/code> [ra\u02db\u0117\u00e0<\/em>].<\/p>\n\n\n\n

\u203f<\/strong>  m\u00e4rgib s\u00f5naosapiiri, nt Ridak\u00fcla<\/code> [ri\u1d05\u00e0\u203fk\u00fcl\u00e0<\/em>].<\/p>\n\n\n\n

\u00b7<\/strong> m\u00e4rgib pear\u00f5hku kaugemal s\u00f5nas, nt Rogatka<\/code> [ro\u0262a\u00b7t\u0306k\u00e0<\/em>].<\/p>\n\n\n\n

Tekstin\u00e4ide<\/h2>\n\n\n\n

Tavakirjas<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik inimesed s\u00fcnnivad vabadena ja v\u00f5rdsetena oma v\u00e4\u00e4rikuselt ja \u00f5igustelt. Neile on antud m\u00f5istus ja s\u00fcdametunnistus ja nende suhtumist \u00fcksteisesse peab kandma vendluse vaim. Igal inimesel peavad olema k\u00f5ik k\u00e4esoleva deklaratsiooniga v\u00e4lja kuulutatud \u00f5igused ja vabadused, olenemata rassist, nahav\u00e4rvusest, soost, usulisest, poliitilisest v\u00f5i muudest veendumustest, rahvuslikust v\u00f5i sotsiaalsest p\u00e4ritolust, varanduslikust, seisuslikust v\u00f5i muust seisundist. Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi v\u00f5i territooriumi poliitilise, \u00f5igusliku v\u00f5i rahvusvahelise seisundi p\u00f5hjal, olenemata sellest, kas territoorium, mille kodanik ollakse, on s\u00f5ltumatu, hooldusalune v\u00f5i m\u00f5nel muul viisil oma suver\u00e4\u00e4nsuses piiratud.<\/p>\n\n\n\n

EKI \u00fchends\u00f5nastiku h\u00e4\u00e4ldusm\u00e4rkidega<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K`\u00f5ik inimesed s\u00fcnnivad vabadena ja v`\u00f5rdsetena oma v\u00e4\u00e4rikuselt ja `\u00f5igustelt. N`eile on `antud m`\u00f5istus ja s\u00fcdame+tunnistus ja nende s`uhtumist `\u00fcks+teisesse p`eab k`andma v`endluse v`aim. Igal inimesel peavad olema k`\u00f5ik k`\u00e4es+oleva deklaratsiooniga v`\u00e4lja kuulutatud `\u00f5igused ja vabadused, olenemata rassist, naha+v`\u00e4rvusest, s`oost, usulisest, poliitilisest v\u00f5i m`uudest v`eendumustest, r`ahvuslikust v\u00f5i sotsi`aalsest p\u00e4rit+olust, varanduslikust, s`eisuslikust v\u00f5i m`uust seisundist. Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi v\u00f5i territ`ooriumi poliitilise, `\u00f5igusliku v\u00f5i r`ahvus+vahelise seisundi p\u00f5hjal, olenemata sellest, kas territ`oorium, mille kodan`ik ollakse, on s`\u00f5ltumatu, h`ooldus+alune v\u00f5i m\u00f5nel m`uul viisil oma suver`\u00e4\u00e4nsuses piiratud.<\/p>\n\n\n\n

Soome-ugri transkriptsioonis<\/strong><\/p>\n\n\n\n

ke\u032eik\u0300 inime\u1d22e\u1d05 s\u00fc\u0144\u0306niva\u1d05 va\u0299\u00e0\u1d05ena ja ve\u032ert\u0300set\u0306tena om\u00e0 v\u01dfrik\u0306ku\u1d22elt\u0300 ja e\u032e\u00ec\u0262ustelt\u0300 \/\/ ne\u00ecle on anttu\u1d05 me\u032eis\u0300tu\u1d22 ja s\u00fc\u1d05\u00e0me\u203ftu\u0144\u0306nistu\u1d22 ja nen\u0306\u1d05e suh\u0300tumist \u00fck\u0300s\u203fte\u012d\u1d22esse pe\u00e0\u0299 kan\u0300\u1d05ma ven\u0300\u1d05lu\u1d22e va\u00ecm \/\/ i\u0262al inime\u1d22el pe\u0103va\u1d05 olema ke\u032eik\u0300 k\u00e4\u00e8\u1d22\u203foleva tek\u0306laratsj\u014d\u00b7ni\u0262a v\u00e4\u013e\u0300ja k\u016blut\u0306tat\u0306tu\u1d05 e\u032e\u00ec\u0262u\u1d22e\u1d05 ja va\u0299\u00e0\u1d05u\u1d22e\u1d05 \/ olenemat\u0306ta ra\u015b\u0306sist \/ nah\u00e0\u203fv\u00e4r\u0300vu\u1d22est \/ so\u1dfes\u0300t \/ u\u1d22uli\u1d22est \/ pol\u012b\u00b7t\u0306tili\u1d22est ve\u032ei m\u00fb\u1d05est v\u00ean\u1d05umustest \/ rah\u0300vuslik\u0306kust ve\u032ei sotsj\u00e2\u00b7l\u1d22est p\u00e4rit\u0306t\u203folust \/ varan\u1d05uslik\u0306kust \/ se\u00ec\u1d22uslik\u0306kust ve\u032ei mu\u1dfes\u0300t se\u012d\u1d22un\u1d05ist \/\/ li\u1d22aks sel\u0306lele ei toh\u00ec inimeste vahel vahet\u0300 teh\u00e0 r\u012b\u0262\u00ec ve\u032ei ter\u0306rit\u0306t\u00f4\u00b7rjumi pol\u012b\u00b7t\u0306tili\u1d22e \/ e\u032e\u00ec\u0262uslik\u0306ku ve\u032ei rah\u0300vu\u1d22\u203fvaheli\u1d22e se\u012d\u1d22un\u1d05i pe\u032eh\u0306jal \/ olenemat\u0306ta sel\u0306lest \/ kas ter\u0306rit\u0306t\u00f4\u00b7rjum \/ mil\u0306le ko\u1d05anik\u0300 ol\u0306lakse \/ on se\u032elttumat\u0306tu \/ h\u00f4l\u1d05u\u1d22\u203falune ve\u032ei me\u032enel m\u00fbl v\u012b\u1d22il om\u00e0 suver\u00e4\u0302\u00b7n\u1d22u\u1d22e\u1d22 p\u012brat\u0306tu\u1d05 \/\/<\/em><\/p>\n\n\n\n

(Katkend inim\u00f5iguste \u00fclddeklaratsioonist)<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> Tekstis on iga s\u00f5na transkribeeritud eraldiseisvana, v.a lauser\u00f5hutud \u00fchesilbilised s\u00f5nad (ei<\/em>, kui<\/em>, on<\/em>, v\u00f5i<\/em> jt), milles pikkusm\u00e4rke pole tavaks lisada. Seotud lugemisel m\u00f5juvad ka naabers\u00f5nade h\u00e4\u00e4likud, vrd pe\u00e0\u0299 kan\u0300\u1d05ma<\/em> ~ pe\u00e0p\u203fkan\u0300\u1d05ma<\/em>. Praktikas ei ole pikkusm\u00e4rkide kasutamises t\u00e4it \u00fchtlust, \u00fcsna vahelduv on 2. silbi t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku poolpikkuse m\u00e4rkimine pikemates kui kahesilbilistes s\u00f5nades.<\/p>\n\n\n\n

Vt ka<\/h4>\n\n\n\n