{"id":15072,"date":"2023-04-14T16:04:56","date_gmt":"2023-04-14T13:04:56","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=15072"},"modified":"2026-04-13T13:02:24","modified_gmt":"2026-04-13T10:02:24","slug":"kas-lahtuda-oigekirja-opetamisel-ja-hindamisel-os-2018-st-voi-sonaveebist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/kas-lahtuda-oigekirja-opetamisel-ja-hindamisel-os-2018-st-voi-sonaveebist\/","title":{"rendered":"Kas kooli\u00f5petuses l\u00e4htuda \u00d5Sist v\u00f5i S\u00f5naveebist?"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

\u00d5igekirja ja s\u00f5namuutmise (k\u00e4\u00e4namise-p\u00f6\u00f6ramise) \u00f5petamisel ja hindamisel tuleb l\u00e4htuda kirjakeele normist. \u00d5S 2025 on kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026. EKI \u00fchends\u00f5nastik (S\u00f5naveebis) on kirjakeele normiga koosk\u00f5las.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Eesti keele riigieksam n\u00e4eb ette, et \u00f5pilased kasutavad oma tekstides normikirjakeelt. Seega tuleb \u00f5igekirja ja s\u00f5namuutmise (k\u00e4\u00e4namise-p\u00f6\u00f6ramise) \u00f5petamisel ja hindamisel l\u00e4htuda kirjakeele normist.<\/p>\n\n\n\n

Kirjakeele norm on m\u00e4\u00e4ratud Eesti Keele Instituudi uusima \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse k\u00e4siraamatu ja grammatikaga (vt Eesti kirjakeele normi rakendamise kord \u00a7 2<\/a>). Ametlik keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile (vt keeleseadus<\/a>).<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

\u00d5S 2025 on kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026. Kuni j\u00e4rgmise \u00d5Si ilmumiseni m\u00e4\u00e4ravad kirjakeele normi \u00d5Si uusim versioon ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused. EKI \u00fchends\u00f5nastik (S\u00f5naveebis) on kirjakeele normiga koosk\u00f5las.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

\u00d5S 2025 ilmus detsembris 2025 Eesti Keele Instituudi (EKI) keeleportaalis S\u00f5naveeb omaette kasutajavaatena ja tr\u00fckituna paberil. \u00d5Si paberk\u00f6ide ja veebiversioon on sama sisuga. Emakeele Seltsi (ES) keeletoimkonna otsused on avaldatud keeletoimkonna veebilehel<\/a>. ESi keeletoimkond t\u00f6\u00f6tab pidevalt, sealhulgas teeb oma otsuseid s\u00f5ltumata \u00d5Side ilmumisgraafikust.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik eesti keele \u00f5petajad peavad olema kursis kirjakeele normiga, muu hulgas keeletoimkonna uute otsustega. Varem olid otsused leitavad vaid Emakeele Seltsi veebilehelt, n\u00fc\u00fcd jagab EKI vastavat keeleinfot EKI \u00fchends\u00f5nastikus S\u00f5naveebis<\/a>. Seet\u00f5ttu peaks S\u00f5naveeb olema iga \u00f5pilase ja \u00f5petaja igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6vahend<\/strong>. Siia lisanduvad ka uued s\u00f5nad (koos k\u00e4\u00e4namise-p\u00f6\u00f6ramise infoga).<\/p>\n\n\n\n

Riigieksami hindaja peab kursis olema ajakohase norminguga ja tundma lisaks \u00d5Sile ka ESi keeletoimkonna otsuste sisu. Hindamise \u00fchtlust aitavad tagada hindajatele jagatud materjalid. Riigieksamil saab \u00f5pilane praegu kasutada ainult paber-\u00d5Si, kust leiab normiinfot \u00d5Sis sisalduvate s\u00f5nade \u00f5igekirja ja muutmise<\/strong> kohta. Riigieksamil hinnatakse \u00fche aspektina sisalduvate s\u00f5nade \u00f5igekirja, s.t ortograafiat, s\u00f5nade muutmist ja interpunktsiooni. S\u00f5nade t\u00e4henduse ja kasutuse<\/strong> kohta annab \u00d5S m\u00f5ningaid selgitusi ja soovitusi, mis ei kuulu aga \u00fchelgi juhul \u2013 ei \u00f5petades ega hinnates \u2013 \u00f5igekeelsuse alla. N\u00e4iteks soovitus taas kord<\/em> \u2192 taas<\/em> ei ole \u00f5igekeelsuse k\u00fcsimus. Eksamit\u00f6\u00f6de hindajatele on vastav info teada.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast iga \u00d5Si ilmumist on ESi keeletoimkond kinnitanud uusi normingumuutusi, mida kehtiv \u00d5S ei kajasta. EKI \u00fchends\u00f5nastikus (S\u00f5naveebis) on need otsused ajakohasena kajastatud. Normingumuutusega seotud s\u00f5nade juurde on lisatud selgitus koos lingiga vastavale otsusele, nt raudne leedi<\/code><\/a>, gaala<\/code><\/a>, \u00f5udne<\/code><\/a>. 30. m\u00e4rtsi 2021. a otsus \u00d5Si 7. t\u00fc\u00fcbi omaduss\u00f5nade r\u00f6\u00f6pk\u00e4\u00e4namise kohta kajastub S\u00f5naveebis kahe r\u00f6\u00f6pse paradigmana, nt habras<\/code><\/a>, taltsas<\/code><\/a>. Selline esitus h\u00f5lbustab tunduvalt ajakohase info j\u00f5udmist \u00f5petajate ja \u00f5pilasteni. Lisaks on p\u00e4rast \u00d5S 2018 ilmumist keelde tulnud ja s\u00f5nastikku lisatud \u00fcle 2000 uue s\u00f5na, mille t\u00e4hendust on seletatud ning mis on varustatud k\u00e4\u00e4namise-p\u00f6\u00f6ramise infoga, nt COVID-19-t\u00f5end<\/code><\/a>, mikrokraad<\/code><\/a>, kerkne<\/code><\/a>. Seega on S\u00f5naveebist kujunenud peamine kanal, mille kaudu uuem keeleinfo kasutajateni j\u00f5uab.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petajate teadlikkust on soovinud t\u00f5sta ka ESi keeletoimkond, saates riigieksami hindajatele sellekohase m\u00e4rgukirja 28. veebruaril 2011<\/strong> (vt \u00fclevaadet ajakirjas Oma Keel<\/a>, t\u00e4ismahus avaldatud Kerge 2022). Kirjas tuletati lisaks kehtivatele normingutele meelde keelekorralduse m\u00f6\u00f6nvat suhtumist m\u00f5nedesse sageli varieeruvatesse kasutusjuhtudesse, selgitati \u00f5igekeelsusvea ja stiilivea piiri ning asjaolu, et normingute k\u00f5rval on keelekorralduslikud soovitused.<\/p>\n\n\n\n

Kirjas tuletas keeletoimkond meelde ka seika, et vabariiklik \u00f5igekeelsuskomisjon on 1980. aastast otsustanud s\u00f5nat\u00e4hendusi mitte normida<\/a>. Kui kaaluda s\u00f5na t\u00e4henduslikku sobivust vahetusse konteksti, tuleks peale \u00d5Si tugineda ka muudele k\u00e4ibivatele eesti kirjakeele allikatele (EKI \u00fchends\u00f5nastik, seletav s\u00f5naraamat, v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade puhul erialas\u00f5nastikud ja v\u00f5imalust m\u00f6\u00f6da muudki usaldusv\u00e4\u00e4rsed avalikud tekstid). \u00d5Si koostajad on kinnitanud, et \u00d5S ei ole kunagi keskendunud t\u00e4henduste esitamisele.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naveebis pakuvad \u00fcldkeele infot EKI \u00fchends\u00f5nastik<\/strong> (aluseks seletav s\u00f5naraamat ja v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade leksikon), erialakeele infot terminibaasid<\/strong> (2026. a seisuga rohkem kui 160) ja koolis\u00f5nastikud<\/strong> (2005\u20132010). Just neile allikatele tuleks toetuda ka t\u00e4henduste uurimisel ja \u00f5petamisel ning vastavalt tuleks ajakohastada eesti keele \u00f5ppematerjale ja ainekavu.<\/p>\n\n\n\n

Vt ka<\/h4>\n\n\n\n