{"id":15113,"date":"2023-04-14T19:16:13","date_gmt":"2023-04-14T16:16:13","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=15113"},"modified":"2023-06-03T01:29:42","modified_gmt":"2023-06-02T22:29:42","slug":"palatalisatsioon-ehk-peenendus-eesti-keeles","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/palatalisatsioon-ehk-peenendus-eesti-keeles\/","title":{"rendered":"Palatalisatsioon ehk peenendus eesti keeles"},"content":{"rendered":"\n

Palatalisatsioon ehk peenendus on n\u00e4htus, mille puhul kaash\u00e4\u00e4liku tavalisele h\u00e4\u00e4lduskohale lisaks liigub keel k\u00f5va suulae (ladina palatum<\/em>) poole ja eelnev t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik saab i<\/em>-lise varjundi.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Eesti keeles eristab palatalisatsioon kohati s\u00f5nade t\u00e4hendusi, kuid teisal, nt v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades varieerub selle kasutus ilma, et see m\u00f5juks t\u00e4hendusele.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

\u00dcldiseloomustus<\/h2>\n\n\n\n

Eesti keeles v\u00f5ib palatalisatsioonil olla t\u00e4hendust eristav funktsioon, vrd palk<\/code> [p`alk] (omastav palga<\/em>) ja palk<\/code> [p`al’k] (omastav palgi<\/em>), kulu<\/code> [kulu] \u2019kulutus, v\u00e4ljaminek\u2019 ja kulu<\/code> [kul’u] \u2019tuvi\u2019.<\/p>\n\n\n\n

Palatalisatsioon kaasneb, kui kaash\u00e4\u00e4likule j\u00e4rgneb i<\/em> v\u00f5i j<\/em>, nt nali<\/code> [nal’i], mulje<\/code> [mul’je].<\/p>\n\n\n\n

Eesti \u00fchiskeeles v\u00f5ivad palataliseeruda l, n, s, t\/d<\/em>, varasemalt ka r<\/em>, murretes ka teised kaash\u00e4\u00e4likud. Palatalisatsioon ilmneb enamasti r\u00f5hulise ja r\u00f5hutu silbi piiril, aga ka s\u00f5na l\u00f5pus.<\/p>\n\n\n\n

Eesti keele kirjaviisis palatalisatsiooni ei m\u00e4rgita. EKI \u00fchends\u00f5nastikus on t\u00e4psem h\u00e4\u00e4ldus, sh palatalisatsioon, antud m\u00e4rks\u00f5na juures valikuliselt (eesk\u00e4tt tsitaats\u00f5nade ja nimede h\u00e4\u00e4ldus), muudel juhtudel leiab h\u00e4\u00e4lduse k\u00e4\u00e4namis- ja p\u00f6\u00f6ramistabelist, kui valida m\u00e4rkidega esitus. Palatalisatsioonim\u00e4rgiks on \u00fclakoma (\u2019) vastava kaash\u00e4\u00e4liku j\u00e4rel, varem m\u00e4rgiti seda akuudiga (\u00b4)[1]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

EKI \u00fchends\u00f5nastikus j\u00e4\u00e4b palatalisatsioonim\u00e4rk \u00e4ra, kui palataliseeritud h\u00e4\u00e4lik (\u00fche v\u00f5i kahe t\u00e4hega m\u00e4rgitud) paikneb i<\/em> v\u00f5i j<\/em>-i ees, nt nali<\/code> [nali], allikas<\/code> [allikas], mulje<\/code> [mulje] (palatalisatsioonim\u00e4rkidega oleksid need [nal’i], [al’likas], [mul’je]). Kui i<\/em> v\u00f5i j<\/em>-i ees paikneb kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchend, siis m\u00e4rgitakse palatalisatsiooni esimese kaash\u00e4\u00e4liku puhul, nt k\u00f5ndima<\/code> [k`\u00f5n’dima], s\u00f5lmima<\/code> [s`\u00f5l’mima], veski<\/code> [v`es’ki].<\/p>\n\n\n\n

Varieerumine<\/h2>\n\n\n\n

Palatalisatsiooni esinemus \u00fchiskeeles varieerub n\u00e4iteks j\u00e4rgmistes r\u00fchmades.<\/p>\n\n\n\n

Roos<\/em>-t\u00fc\u00fcpi s\u00f5nad.<\/strong> Kui palataliseeritud h\u00e4\u00e4lik on s\u00f5na l\u00f5pus pika t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku j\u00e4rel, nt roos<\/code> [r`oos’], kool<\/code> [k`ool’], paat<\/code> [p`aat’], siis on selle m\u00e4rkimine leksikograafiline traditsioon, sest selline h\u00e4\u00e4ldus on s\u00e4ilinud \u00fcksnes osaliselt. Eesti eri piirkonnast p\u00e4rit inimeste h\u00e4\u00e4ldust uurides on selgunud, et seda t\u00fc\u00fcpi s\u00f5nades palataliseeriti kaash\u00e4\u00e4likut vaid kolmandikul juhtudest. Leksikograafiline traditsioon ei h\u00f5lma alati siiski sarnase struktuuriga v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu, nt doos<\/code>, sahharoos<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5\u00f5rs\u00f5nad.<\/strong> V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade palatalisatsiooni esitust s\u00f5naraamatus ei saa v\u00f5tta v\u00e4ga rangelt. S\u00f5naraamat p\u00fc\u00fcab visandada \u00fcldtendentsi \u2013 palatalisatsiooni levimist neisse v\u00f5\u00f5rs\u00f5nadesse, kus see samastruktuurilistes omas\u00f5nades esineb. Mida tavalisem (sagedam) v\u00f5\u00f5rs\u00f5na on, seda t\u00f5en\u00e4olisemalt esineb seal palatalisatsiooni. Palataliseerimine neis s\u00f5nades v\u00f5ib erineda ka isikuti. Seet\u00f5ttu tuleb ette variante, nt fond<\/code> [f`on’d] ja [f`ond], magistrant<\/code> [magistr`an’t] ja [magistr`ant], tendents<\/code> [tend`en’ts] ja [tend`ents].<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5\u00f5rs\u00f5nad v\u00f5iksid k\u00fcll l\u00f5ppude kaupa (nt –ant<\/em>, –ent<\/em>, –ont<\/em>) olla \u00fchtemoodi palatalisatsiooniga, ent haruldasemate l\u00f5ppude korral j\u00e4\u00e4b otsustamise subjektiivsus paratamatult alles.<\/p>\n\n\n\n

Koostanud foneetikar\u00fchm<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkused<\/h2>\n\n\n\n
    \n
  • [1] V\u00e4liselt on \u00fclakoma ja akuut v\u00e4ga sarnased, ent neil on erinevad funktsioonid,  akuut m\u00e4rgib r\u00f5hku. \u00dclakoma esineb kahel kujul: sirge vertikaaljoonekesena ja 9kujulise kumera m\u00e4rgina; palatalisatsioonim\u00e4rgina on eelistatav esimene.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Palatalisatsiooni esinemus ja funktsioonid.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1363],"tags":[722,1387],"class_list":["post-15113","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-haaldus","tag-palatalisatsioon","tag-peenendus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15113","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15113"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15113\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15326,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15113\/revisions\/15326"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15113"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15113"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15113"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}