{"id":15138,"date":"2023-04-16T13:24:44","date_gmt":"2023-04-16T10:24:44","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=15138"},"modified":"2023-10-20T03:28:35","modified_gmt":"2023-10-20T00:28:35","slug":"eesti-keel-ipa-transkriptsioonis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/eesti-keel-ipa-transkriptsioonis\/","title":{"rendered":"Eesti keel IPA transkriptsioonis"},"content":{"rendered":"\n

IPA (inglise International Phonetic Alphabet<\/em>, rahvusvaheline foneetiline t\u00e4hestik) on maailma keelte h\u00e4\u00e4lduse t\u00e4pseks edasiandmiseks m\u00f5eldud s\u00fcsteem, mille on heaks kiitnud Rahvusvaheline Foneetikaassotsiatsioon. Viimati uuendati tabelit 2005. a.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi eesti keele h\u00e4\u00e4lduse kirjapanekuks on traditsiooniliselt kasutatud soome-ugri transkriptsiooni<\/a>, on uuemal ajal vaja l\u00e4inud ka IPA-t eesti keele jaoks kohandada. J\u00e4rgnev kokkuv\u00f5te p\u00f5hineb Eva Liina Asu ja Pire Terase 2009. aasta artiklil (vt kirjanduse loetelu).<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4likud<\/h2>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4likuid m\u00e4rgitakse v\u00e4iket\u00e4htedega. Eesti kirjaviisist erinevalt m\u00e4rgitakse j\u00e4rgmisi h\u00e4\u00e4likuid (IPA vasted on nurksulgudes).<\/p>\n\n\n\n

a<\/strong> [\u0251], nt alus<\/code> [\u0251lus]<\/p>\n\n\n\n

\u00f5<\/strong> [\u0264], nt \u00f5lu<\/code> [\u0264lu]<\/p>\n\n\n\n

\u00e4<\/strong> [\u00e6], nt k\u00e4bi<\/code> [k\u00e6pi]<\/p>\n\n\n\n

\u00f6<\/strong> [\u00f8], nt \u00f6\u00f6bik<\/code> [\u00f8\u02d0pik\u02d0]<\/p>\n\n\n\n

\u00fc<\/strong> [y], nt \u00fcles<\/code> [yles]<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

b<\/strong> [p], nt vaba<\/code> [v\u0251p\u0251], vt m\u00e4rkus<\/p>\n\n\n\n

d<\/strong> [t], nt rida<\/code> [rit\u0251], vt m\u00e4rkus<\/p>\n\n\n\n

g<\/strong> [k], nt vagu<\/code> [v\u0251ku], vt m\u00e4rkus<\/p>\n\n\n\n

\u0161<\/strong> [\u0283], nt \u0161ahh<\/code> [\u0283\u0251h\u02d0], vt m\u00e4rkus<\/p>\n\n\n\n

z<\/strong> [s], nt zombi<\/code> [sompi]<\/p>\n\n\n\n

\u017e<\/strong> [\u0283], nt \u017eest<\/code> [\u0283es\u02b2\u02d0t], vt m\u00e4rkus<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4lik [w] esineb siirdeh\u00e4\u00e4likuna u<\/em> ja j\u00e4rgmise silbi t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku vahel, nt kaua<\/code> [k\u0251uw\u0251].<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4lik [\u014b] esineb g<\/em> ja k<\/em> ees, nt vang<\/code> [v\u0251\u014b\u02d0k].<\/p>\n\n\n\n

Kui on vaja m\u00e4rkida keskmisest k\u00f5rgemat t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut, siis seda m\u00e4rgib \u00fclespidine nael t\u00e4he all, nt s\u00f5na maja<\/code> soome-ugri transkriptsioonile (ma\u02db\u0117\u00e0<\/em>) vastaks IPA transkriptsioonis [m\u0251.e\u031d\u0251\u02d1]. (Punkt m\u00e4rgib silbipiiri.)<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> Sulgh\u00e4\u00e4likuid m\u00e4rgivad transkriptsioonis k, p, t<\/em>, millele eesti tavakirjas vastavad g, b, d<\/em> ja k, p, t<\/em>. Kui tavakirjas m\u00e4rgitakse t\u00e4ish\u00e4\u00e4likutevahelist pikka k<\/em>, p<\/em>, t<\/em>-d \u00fchekordselt, siis foneetilises transkriptsioonis on need topelt: pikad<\/code> [pikk\u0251t], konto<\/code> [kontto], kapid<\/code> [k\u0251ppit]. Vrd l\u00fchikeste h\u00e4\u00e4likutega p\u00fcgal<\/code> [pyk\u0251l], pandad<\/code> [p\u0251nt\u0251t], kabi<\/code> [k\u0251pi]. Sama p\u00f5him\u00f5te kehtib f<\/em>-i ja \u0161<\/em> kohta: blufid<\/code> [pluffit], su\u0161i<\/code> [su\u0283\u0283i], l\u00fchikest \u0161<\/em>-d m\u00e4rgib tavakirjas \u017e<\/em>, nt bee\u017eid<\/code> [pe\u02d0\u0283it]. Kui sulgh\u00e4\u00e4liku pikkus eristub s\u00f5na l\u00f5pus, siis pikale sulgh\u00e4\u00e4likule lisatakse pikkusm\u00e4rk, nt aeg<\/code> [\u0251e\u02d0k], paik<\/code> [p\u0251ik\u02d0], saab<\/code> [s\u0251\u02d0\u02d0p], vaap<\/code> [v\u0251\u02d0p\u02d0], v\u00f5id<\/code> [v\u0264i\u02d0t], v\u00f5it<\/code> [v\u0264it\u02d0].<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4lted<\/h2>\n\n\n\n

V\u00e4lteid eristatakse pikkusm\u00e4rkide abil, millest p\u00f5hiline on IPA koolonisarnane pikkusm\u00e4rk (\u02d0), poolpika t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku jaoks v\u00f5ib kasutada selle \u00fclemist osa (\u02d1). Eristus p\u00f5hineb soome-ugri keelte transkriptsiooni jaoks m\u00f5eldud konventsioonidel, ent II-v\u00e4ltelistel s\u00f5nadel l\u00fchidusm\u00e4rki ei kasutata, vrd kannu<\/code> II ja III v\u00e4ltes: IPA [k\u0251nnu] \u2013 [k\u0251n\u02d0nu], SUT kan\u0306n\u00f9<\/em> \u2013 ka\u01f9nu<\/em>. \u00dcldjuhul kasutatakse III-v\u00e4lteliste s\u00f5nade eristamiseks \u00fchte pikkusm\u00e4rki; kui sellest ei piisa, siis kahte pikkusm\u00e4rki.<\/p>\n\n\n\n

II v\u00e4ltes<\/th>IPA<\/th>III v\u00e4ltes<\/th>IPA<\/th><\/tr><\/thead>
saada<\/td>[s\u0251\u02d0t\u0251]<\/td>saada<\/td>[s\u0251\u02d0\u02d0t\u0251]<\/td><\/tr>
kannu<\/td>[k\u0251nnu]<\/td>kannu<\/td>[k\u0251n\u02d0nu]<\/td><\/tr>
paki<\/td>[p\u0251kki]<\/td>pakki<\/td>[p\u0251k\u02d0ki]<\/td><\/tr>
lauda<\/td>[l\u0251ut\u0251]<\/td>lauda<\/td>[l\u0251u\u02d0t\u0251]<\/td><\/tr>
lauto<\/td>[l\u0251utto]<\/td>lauta<\/td>[l\u0251ut\u02d0t\u0251]<\/td><\/tr>
teete<\/td>[te\u02d0tte]<\/td>toota<\/td>[to\u02d0t\u02d0t\u0251]<\/td><\/tr>
valgu<\/td>[v\u0251lku]<\/td>valgu<\/td>[v\u0251l\u02d0ku]<\/td><\/tr>
konto<\/td>[kontto]<\/td>konte<\/td>[kon\u02b2t\u02d0te]<\/td><\/tr>
koorte<\/td>[ko\u02d0rtte]<\/td>kaarte<\/td>[k\u0251\u02d0rt\u02d0te]<\/td><\/tr>
pasta<\/td>[p\u0251st\u0251]<\/td>pesta<\/td>[pes\u02d0t\u0251]<\/td><\/tr>
s\u00f6\u00f6sta<\/td>[s\u00f8\u02d0st\u0251]<\/td>s\u00f6\u00f6sta<\/td>[s\u00f8\u02d0s\u02d0t\u0251]<\/td><\/tr>
m\u00f5ista<\/td>[m\u0264ist\u0251]<\/td>m\u00f5ista<\/td>[m\u0264is\u02d0t\u0251]<\/td><\/tr>
tekno<\/td>[tek\u02d0no] ~ [tekkno]1<\/sup><\/td>akna<\/td>[\u0251k\u02d0\u02d0n\u0251] ~ [\u0251k\u02d0kn\u0251]1<\/sup><\/td><\/tr>
\u2013<\/td><\/td>kumm2<\/sup><\/td>[kum\u02d0]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
II- ja III-v\u00e4lteliste s\u00f5nade v\u00f5rdlus IPAs<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

1<\/sup> Kasutusel on variante. Vrd ka II v\u00e4ltes Signe<\/code> [sikne].<\/p>\n\n\n\n

2<\/sup> Samamoodi nt kann<\/code> [k\u0251n\u02d0], pakk<\/code> [p\u0251k\u02d0]. Muudes \u00fchesilbilistes s\u00f5nades v\u00f5ib h\u00e4\u00e4likupikkusi m\u00e4rkida tabelis n\u00e4idatud III-v\u00e4lteliste kahesilbiliste s\u00f5nade eeskujul, nt saa<\/code> [s\u0251\u02d0\u02d0], saad<\/code> [s\u0251\u02d0\u02d0t], laud<\/code> [l\u0251u\u02d0t], laut<\/code> [l\u0251ut\u02d0], s\u00f6\u00f6t<\/code> [s\u00f8\u02d0t\u02d0], vald<\/code> [v\u0251l\u02d0t], kont<\/code> [kon\u02b2t\u02d0], kaart<\/code> [k\u0251\u02d0rt\u02d0], vast<\/code> [v\u0251s\u02d0t], s\u00f6\u00f6st<\/code> [s\u00f8\u02d0s\u02d0t], teist<\/code> [teis\u02d0t].<\/p>\n\n\n\n

Poolpika t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku m\u00e4rkimine 2. silbis on fakultatiivne: ema<\/code> [em\u0251] ~ [em\u0251\u02d1].<\/p>\n\n\n\n

Pea- ja kaasr\u00f5hk<\/h2>\n\n\n\n

Pea- ja kaasr\u00f5hku m\u00e4rgivad vastavalt \u00fclemine ja alumine p\u00fcstjoon vastava silbi ees, nt esimene<\/code> [\u02c8esi\u02ccmene], laulmine<\/code> [\u02c8l\u0251u\u02d0l\u02ccmine], aluseline<\/code> [\u02c8\u0251luse\u02ccline], ohtlikku<\/code> [\u02c8oh\u02d0t\u02cclik\u02d0ku].<\/p>\n\n\n\n

Palatalisatsioon<\/h2>\n\n\n\n

Palatalisatsiooni ehk peenendust m\u00e4rgib \u00fcla-j<\/em>, nt kulu<\/code> [kul\u02b2u], kutsu<\/code> [kut\u02b2su], m\u00fcts<\/code> [myt\u02b2\u02d0s], Albu<\/code> [\u0251l\u02b2pu], Tondi<\/code> [ton\u02b2ti].<\/p>\n\n\n\n

Tekstin\u00e4ide<\/h2>\n\n\n\n

Tavakirjas<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik inimesed s\u00fcnnivad vabadena ja v\u00f5rdsetena oma v\u00e4\u00e4rikuselt ja \u00f5igustelt. Neile on antud m\u00f5istus ja s\u00fcdametunnistus ja nende suhtumist \u00fcksteisesse peab kandma vendluse vaim. Igal inimesel peavad olema k\u00f5ik k\u00e4esoleva deklaratsiooniga v\u00e4lja kuulutatud \u00f5igused ja vabadused, olenemata rassist, nahav\u00e4rvusest, soost, usulisest, poliitilisest v\u00f5i muudest veendumustest, rahvuslikust v\u00f5i sotsiaalsest p\u00e4ritolust, varanduslikust, seisuslikust v\u00f5i muust seisundist. Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi v\u00f5i territooriumi poliitilise, \u00f5igusliku v\u00f5i rahvusvahelise seisundi p\u00f5hjal, olenemata sellest, kas territoorium, mille kodanik ollakse, on s\u00f5ltumatu, hooldusalune v\u00f5i m\u00f5nel muul viisil oma suver\u00e4\u00e4nsuses piiratud.<\/p>\n\n\n\n

EKI \u00fchends\u00f5nastiku h\u00e4\u00e4ldusm\u00e4rkidega<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K`\u00f5ik inimesed s\u00fcnnivad vabadena ja v`\u00f5rdsetena oma v\u00e4\u00e4rikuselt ja `\u00f5igustelt. N`eile on `antud m`\u00f5istus ja s\u00fcdame+tunnistus ja nende s`uhtumist `\u00fcks+teisesse p`eab k`andma v`endluse v`aim. Igal inimesel peavad olema k`\u00f5ik k`\u00e4es+oleva deklaratsiooniga v`\u00e4lja kuulutatud `\u00f5igused ja vabadused, olenemata rassist, naha+v`\u00e4rvusest, s`oost, usulisest, poliitilisest v\u00f5i m`uudest v`eendumustest, r`ahvuslikust v\u00f5i sotsi`aalsest p\u00e4rit+olust, varanduslikust, s`eisuslikust v\u00f5i m`uust seisundist. Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi v\u00f5i territ`oori\u02dbumi poliitilise, `\u00f5igusliku v\u00f5i r`ahvus+vahelise seisundi p\u00f5hjal, olenemata sellest, kas territ`oori\u02dbum, mille kodan`ik ollakse, on s`\u00f5ltumatu, h`ooldus+alune v\u00f5i m\u00f5nel m`uul viisil oma suver`\u00e4\u00e4nsuses piiratud.<\/p>\n\n\n\n

IPA transkriptsioonis<\/strong> (silbipiiridega)<\/p>\n\n\n\n

k\u0264ik\u02d0 \u02c8i.ni.\u02ccme.set \u02c8syn\u02b2.ni.v\u0251t \u02c8v\u0251.p\u0251.\u02ccte.n\u0251 j\u0251 \u02c8v\u0264rt\u02d0.set.\u02ccte.n\u0251 \u02c8o.m\u0251 \u02c8v\u00e6\u02d0.rik.\u02ccku.selt\u02d0 ja \u02c8\u0264i\u02d0.kus.\u02cctelt\u02d0 || \u02c8nei\u02d0.le on \u02c8\u0251nt\u02d0.tut \u02c8m\u0264.is\u02d0.tus j\u0251 \u02c8sy.t\u0251.me.\u02cctun\u02b2.nis.tus | j\u0251 \u02c8nen.te \u02c8suh\u02d0.tu.mist \u02c8yk\u02d0s.\u02cctei.ses.se pea\u02d0p \u02c8k\u0251n\u02d0t.m\u0251 \u02c8ven\u02d0t.lu.se v\u0251i\u02d0m || \u02c8i.k\u0251l \u02c8i.ni.\u02ccme.sel \u02c8pe\u0251.v\u0251t \u02c8o.le.m\u0251 \u02c8k\u0264ik\u02d0 \u02c8k\u00e6e\u02d0s.\u02cco.le.va \u02cctek\u02d0.l\u0251.r\u0251t\u02b2s.\u02c8jo\u02d0.ni.k\u0251 \u02c8v\u00e6l\u02b2\u02d0.j\u0251 \u02c8ku\u02d0.lut.\u02cct\u0251t.tut \u02c8\u0264i\u02d0.ku.set j\u0251 \u02c8v\u0251.p\u0251.\u02cctu.set | \u02c8o.le.ne.\u02ccm\u0251t.t\u0251 \u02c8r\u0251s\u02b2.sist \u02c8n\u0251.h\u0251.\u02ccv\u00e6r\u02d0.vu.sest so\u02d0s\u02d0t \u02c8u.su.\u02ccli.sest po.\u02c8li\u02d0t.ti.\u02ccli.sest v\u0264i \u02c8mu\u02d0\u02d0.test \u02c8ve\u02d0\u02d0n.tu.\u02ccmus.test \u02c8r\u0251h\u02d0.vus.\u02cclik.kust v\u0264i sot\u02b2s.\u02c8j\u0251\u02d0\u02d0l.sest \u02c8p\u00e6.rit\u02d0.\u02cco.lust \u02c8v\u0251.r\u0251n.tus.\u02cclik.kust \u02c8sei\u02d0.sus.\u02cclik.kust v\u0264i \u02c8mu\u02d0s\u02d0t \u02c8sei.sun.tist || \u02c8li.s\u0251ks \u02c8sel.le.le ei \u02c8to.hi \u02c8i.ni.\u02ccmes.te \u02c8v\u0251.hel \u02c8v\u0251.het\u02d0 \u02c8te.h\u0251 \u02c8ri\u02d0.ki v\u0264i \u02ccter.rit.\u02c8to\u02d0\u02d0r.ju.mi po.\u02c8li\u02d0t.ti.\u02ccli.se \u02c8\u0264i\u02d0.kus.\u02cclik.ku v\u0264i \u02c8r\u0251h\u02d0.vus.\u02ccv\u0251.he.\u02ccli.se \u02c8sei.sun.ti \u02c8p\u0264h.j\u0251l | \u02c8o.le.ne.\u02ccm\u0251t.t\u0251 \u02c8sel.lest k\u0251s \u02ccter.rit.\u02c8to\u02d0\u02d0r.jum \u02c8mil.le \u02c8ko.t\u0251.nik\u02d0 \u02c8ol.l\u0251k.se on \u02c8s\u0264lt\u02d0.tu.\u02ccm\u0251t.tu \u02c8ho\u02d0\u02d0l.tus.\u02cc\u0251.lu.ne v\u0264i \u02c8m\u0264.nel \u02c8mu\u02d0\u02d0l \u02c8vi\u02d0.sil \u02c8o.m\u0251 \u02ccsu.ve.\u02c8r\u00e6\u02d0\u02d0n.su.ses \u02c8pi\u02d0.rat.tut ||<\/p>\n\n\n\n

(Katkend inim\u00f5iguste \u00fclddeklaratsioonist)<\/p>\n\n\n\n

Vt ka<\/h4>\n\n\n\n