Kohanimede esituses on erip\u00e4rasid, v\u00f5rreldes muu ainestikuga. \u00dchends\u00f5nastiku (\u00dcS) ja \u00f5igekeelsus\u00f5naraamatu (\u00d5S) ainestik l\u00e4htub samast materjalist, aga on esitatud natuke erinevalt.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ige \u00fcldisemalt \u00f6eldes on \u00d5Si esitus lakoonilisem ja lihtsam.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5igekeelss\u00f5naraamatus<\/strong> on<\/p>\n\n\n\n \u00dchends\u00f5nastikus<\/strong> (S\u00f5naveebis) on<\/p>\n\n\n\n Oluline on teadvustada ka, et \u00d5Si sisu j\u00e4\u00e4b kuni j\u00e4rgmise v\u00e4ljaandeni muutumatuks, samas kui \u00dcSis puhul uuendatakse veebiv\u00e4ljaannet kord \u00f6\u00f6p\u00e4evas. N\u00e4iteks p\u00e4rast \u00d5Si ilmumist toimunud kohtade \u00fcmbernimetamine v\u00f5i staatuse muutus \u00d5Sis enam ei kajastu, ent andmeid \u00dcSis uuendatakse pidevalt.<\/p>\n\n\n\n Nimedele v\u00f5ib olla lisatud kasutusm\u00e4rgendeid:<\/p>\n\n\n\n *\u00d5Sis on “p\u00f5hinime” asemel kasutatud s\u00f5na “eelistatud”, kuid sisu on sama.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5nel nimel on mitu varianti ja seet\u00f5ttu peab nende vahel valima. Kasutajal on loomulikult \u00f5igus teha oma valik, aga kui teda huvitab s\u00f5naraamatu koostajate eelistus, siis lihtsaim viis seda kindlaks teha on kl\u00f5psata m\u00f5nel v\u00f5\u00f5rkeelsel vastel ja vaadata, mispidi j\u00e4rjestuvad eestikeelsed variandid \u2013 p\u00f5hinimi on esimene.<\/p>\n\n\n\n \u00dcldiselt aga on p\u00f5hinimi m\u00e4\u00e4ratud kahel viisil. <\/p>\n\n\n\n Kui p\u00f5him\u00e4rks\u00f5na on endon\u00fc\u00fcm (kohalik nimi) ja variandid mitte, siis p\u00f5hinimi j\u00e4\u00e4b m\u00e4rgendita, variandid\u00a0 saavad mingi m\u00e4rgendi, nt<\/p>\n\n\n\n Muudel juhtudel saab p\u00f5hinimi vastava m\u00e4rgendi (p\u00f5hinimi v\u00f5i eelistatud), nt<\/p>\n\n\n\n Vahel j\u00e4\u00e4b p\u00f5hinimi ka t\u00e4histamata, nt<\/p>\n\n\n\n Kui nimel on rohkem t\u00e4hendusi, v\u00f5ib m\u00e4rgendite seos nendega olla raskesti tajutav. Nt It\u0161keeria<\/strong> seletuse plokis on j\u00e4rgmine vormistus:<\/p>\n\n\n\n Siin on oluline m\u00e4rgata seletuses semikoolonit, mis eraldab t\u00e4hendusi. M\u00e4rgend “harv” k\u00e4ib \u00fcksnes esimese t\u00e4henduse kohta (vabariik Venemaal), niisamuti ka s\u00fcnon\u00fc\u00fcm T\u0161et\u0161eenia.<\/p>\n\n\n\n Kohanimede puhul on oluline teada, kas teda kasutatakse v\u00e4liskohak\u00e4\u00e4netes (s\u00f5itis T\u00fcrile<\/em>, oli T\u00fcril<\/em>, tuli T\u00fcrilt<\/em>) v\u00f5i sisekohak\u00e4\u00e4netes (s\u00f5itis Paidesse<\/em>, oli Paides<\/em>, tuli Paidest<\/em>) v\u00f5i m\u00f5lemates. Kohak\u00e4\u00e4nete kasutamise kohta l\u00e4hemalt vt eraldi artiklist<\/a>. \u00dcSis on info kohak\u00e4\u00e4nete kasutamise kohta antud t\u00e4henduse j\u00e4rel v\u00e4iksemas kirja, nt T\u00e4psustust vajab kohak\u00e4\u00e4nete esitus \u00d5Sis nimede puhul, mis m\u00e4rgivad kaht ja enamat kohta. Neil v\u00f5ib eri paikades olla erinev kohak\u00e4\u00e4nete tarvitus. Nt Kadrina on m\u00f5nes kohas sisekohak\u00e4\u00e4ndeline (s\u00f5itsime Kadrinasse<\/em>), m\u00f5nes kohas aga esineb ka v\u00e4liskohak\u00e4\u00e4netes (s\u00f5itsime Kadrinale<\/em>). Nende erisuste esitus \u00d5Sis muutus tehniliselt keerukaks, seet\u00f5ttu on kasutajal soovitatav kohak\u00e4\u00e4nete tarvitus \u00fcle kontrollida \u00dcSist, sest seal on samanimelised kohad lahku l\u00f6\u00f6dud, mist\u00f5ttu on kirjeldus t\u00e4psem.<\/p>\n\n\n\n Teine t\u00e4psustus puudutab eesk\u00e4tt \u00dcSi. On k\u00fcsitud, miks ei ole l\u00fchikese sisse\u00fctleva vorme sageli antud k\u00e4\u00e4ndtabelis, kuigi kohak\u00e4\u00e4nete lahtris nad on olemas. Siin on p\u00f5hjus j\u00e4llegi tehniline: praegu tekitatakse k\u00e4\u00e4ndtabel teatud reeglite alusel automaatselt, ent kohanimede l\u00fchike sisse\u00fctlev ei ole sageli etteennustatav (nt Kiiu<\/em> \u2013 Kiidu<\/em>, Liu<\/em> \u2013 Liugu<\/em>, K\u00f5rtsitaguse<\/em> \u2013 K\u00f5rtsitaha<\/em>).<\/p>\n\n\n\n \u00d5S nimede keelsust ei m\u00e4rgi (k\u00f5ik nimed ongi \u00fchtlasi eestikeelsed), ent \u00dcSis on igale vastele antud ka kuuluvus mingisse keelde. V\u00f5rreldes m\u00f5ne varasema allikaga on \u00dcSis keelsuse m\u00e4rkimises \u00fcks oluline erinevus: keelet\u00e4his nime ees (et<\/kbd>, de<\/kbd>, ru<\/kbd> jne) ei n\u00e4ita, miskeelse nimega on tegemist, vaid mis keele tekstides<\/strong> nime kasutatakse. Nt j\u00e4rgmist tulpa<\/p>\n\n\n\n v\u00f5iks m\u00f5ista nii, et eesti, saksa ja soome keeles kasutatav nimekuju on Teheran<\/em>, inglise keeles Tehran<\/em> ja prantsuse keeles T\u00e9h\u00e9ran<\/em>. Seega on oluline erikeelsete nimede puhul j\u00e4lgida keelet\u00e4hist nime ees ja kui vajatakse nimesid eestikeelsesse teksti, siis tuleks kasutada neid, mille ees on keelet\u00e4his et<\/kbd>.<\/p>\n\n\n\n\n
\n
Nimede m\u00e4rgendamine<\/h2>\n\n\n\n
\n
P\u00f5hinime m\u00e4\u00e4ramine<\/h2>\n\n\n\n
\n
\n
\n
M\u00e4rgendite seos nimeobjektidega<\/h3>\n\n\n\n
\n
Kohak\u00e4\u00e4nded<\/h2>\n\n\n\n
kuhu: Paidesse ja Paide<\/code>. St esitatakse vaid sisse\u00fctleva v\u00f5i alale\u00fctleva vorm, valik kahe muu kohak\u00e4\u00e4nde (sees\u00fctleva\/alal\u00fctleva ja seest\u00fctleva\/alalt\u00fctleva) vahel on analoogiline.<\/p>\n\n\n\nNime keelsus<\/h2>\n\n\n\n
\n
Koostanud Peeter P\u00e4ll.<\/h4>\n\n\n\n
Vt ka<\/h4>\n\n\n\n