Eesti keeles on tavaks v\u00f5\u00f5rkeelseid nimesid edasi anda originaalkujul, st muutmata kirjapildiga. Kui nimede l\u00e4htekeel kasutab muud kirja peale ladina, kirjutatakse nimed reeglite kohaselt ladina kirja \u00fcmber. Kuidas aga kirjutada eesti nimesid v\u00f5\u00f5rkeelses tekstis?<\/p>\n\n\n\r\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt kehtib teistes keeltes, mis kasutavad ladina kirja, samasugune l\u00e4henemine.<\/p>\n\n\n\r\n
V\u00f5\u00f5rkeelses tekstis kirjutatakse eesti nimesid muutmata kujul, sh koos t\u00e4pit\u00e4htedega, juhul kui see keel kasutab ladina kirja. Kui kasutatakse muud kirja peale ladina, j\u00e4rgitakse \u00fcmberkirjutusreegleid.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n
Erandina kirjutatakse m\u00f5nes keeles (nt leedu, l\u00e4ti) k\u00f5ik v\u00f5i osa v\u00f5\u00f5rkeelseid nimesid oma keele kirjaviisi \u00fcmber. Mitteladinakirjalistest keeltest on eesti nimede kirjutamise kohta antud juhiseid teadaolevalt hiina<\/a>, ukraina ja vene<\/a> keeles.<\/p>\n\n\n\r\n \u00dcldiselt kehtib ladina kirja kasutavates keeltes nimede edasiandmisel algse kirjapildi s\u00e4ilitamise reegel. St n\u00e4iteks rootsi nime Link\u00f6ping<\/em>, saksa nime Warnem\u00fcnde<\/em>, poola nime \u0141\u00f3d\u017a<\/em>, ungari nime Pet\u0151fi<\/em> jne kirjutatakse enamikus ladinakirjalistes keeltes samamoodi, s\u00e4ilitades k\u00f5ik diakriitilised m\u00e4rgid. Erandeid sellest on kahte sorti.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5ne koha jaoks v\u00f5ib olla kasutusel ekson\u00fc\u00fcm<\/strong>, kohalikust nimest erinev nimi. N\u00e4iteks on inglise keeles kasutusel ekson\u00fc\u00fcmid Brittany<\/em> (prantsuse Bretagne<\/em>), Gothenburg<\/em> (rootsi G\u00f6teborg<\/em>) jms, saksa keeles on ekson\u00fc\u00fcmid Kopenhagen<\/em> (taani K\u00f8benhavn<\/em> ‘Kopenhaagen’), Warschau<\/em> (poola Warszawa<\/em> ‘Varssavi’) jms.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5nes keeles on p\u00f5him\u00f5te kirjutada k\u00f5ik muukeelsed nimed oma kirjaviisi<\/strong> \u00fcmber. L\u00e4ti keeles kirjutatakse k\u00f5ik v\u00f5\u00f5rnimed l\u00e4ti kirjaviisi \u00fcmber ja lisatakse neile sootunnused (-s<\/em>, –a<\/em> jt), nt Inglismaa kohanimed Liverp\u016ble<\/em> (Liverpool), \u0145\u016bk\u0101sla<\/em> (Newcastle), Oksforda<\/em> (Oxford) jms. Leedu keeles kehtib see n\u00f5ue kohanimede kohta, v\u00f5\u00f5rkeelseid isikunimesid v\u00f5ib kasutada nii algkujul kui ka mugandada.<\/p>\n\n\n\n Mida see t\u00e4hendab eesti nimede seisukohalt? Eesk\u00e4tt seda, et nt ingliskeelses tekstis sobib kasutada eesti koha- ja isikunimesid muutmata kujul, koos t\u00e4pit\u00e4htedega: P\u00f5lva, P\u00e4rnu, P\u00f6ide, P\u00fchaj\u00e4rv<\/em> jne.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n M\u00f5nikord v\u00e4idetakse, et inglise keeles diakriitilisi m\u00e4rke ei kasutata. See pole nii, on ka s\u00f5nu, mida v\u00e4hemalt hoolsamas tekstis esineb l\u00e4htekeelsel kujul, nt caf\u00e9, fa\u00e7ade, na\u00efve<\/em> (prantsuse laenud). Diakriitikute kasutamine on inglise keeles hea tava, kuigi sageli seda ei j\u00e4rgita.<\/p>\n\n\n\n Mida teha olukorras, kus t\u00e4pit\u00e4htede kasutamine pole v\u00f5imalik? On vorme, ankeete jm tekste, kus lisam\u00e4rkide kasutamine pole lubatud. Sel juhul on v\u00f5imalik l\u00e4htuda lihtsast juhisest: j\u00e4tta diakriitiline m\u00e4rk \u00e4ra ja piirduda p\u00f5hit\u00e4hega: \u00e4 \u2192 a, \u00f6 \u2192 o, \u00f5 \u2192 o, \u0161 \u2192 s, \u017e \u2192 z, \u00fc \u2192 u. Samamoodi talitatakse nt eesti nimedest meiliaadresside moodustamisel ja Eesti passides masinloetavate nimede vormistamisel. Muud asendused (nt \u00e4 \u2192 ae, \u0161 \u2192 sh, \u00fc \u2192 y) oleksid m\u00f5eldavad, kuid mitte nii s\u00fcsteemsed.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5\u00f5rkeelseid ekson\u00fc\u00fcme on Eesti kohtadel suhteliselt v\u00e4he, rohkem on neid saksa keeles, ent need esinevad pigem ajaloolistes kontekstides. Allpool v\u00e4ike valik ekson\u00fc\u00fcme teistes keeltes (saksa nimed on eraldi loendis).<\/p>\n\n\n\n P\u00f5hjalikumat valikut soome ekson\u00fc\u00fcmidest n\u00e4eb Kotuse ekson\u00fc\u00fcmiloendist<\/a>.<\/p>\n\n\n\n L\u00e4ti keeles on v\u00f5\u00f5rnimede mugandlik kirjutusviis \u00fcldine, kohanimede n\u00e4iteid veel: H\u012bjum\u0101<\/em> (Hiiumaa), Jegeva<\/em> (J\u00f5geva), Kerdla<\/em> (K\u00e4rdla), Kohtla-Jerve<\/em> (Kohtla-J\u00e4rve), Kures\u0101re<\/em> (Kuressaare), Narva-J\u0113s\u016b<\/em> (Narva-J\u00f5esuu), Otep\u0113<\/em> (Otep\u00e4\u00e4), Peltsam\u0101<\/em> (P\u00f5ltsamaa), Pelva<\/em> (P\u00f5lva), Veru<\/em> (V\u00f5ru).<\/p>\n\n\n\n Valik leedustatud kohanimesid (allikaks Seimi leedu keele komisjoni andmebaas<\/a>): Hapsalu<\/em> (Haapsalu), Hyjuma<\/em> (Hiiumaa), Jegeva<\/em> (J\u00f5geva), Kerdla<\/em> (K\u00e4rdla), Kohtla-Jerv\u0117<\/em> (Kohtla-J\u00e4rve), Kuresar\u0117<\/em> (Kuressaare), Narva Jees\u016b<\/em> (Narva-J\u00f5esuu), Otep\u0117<\/em> (Otep\u00e4\u00e4), Peltsama<\/em> (P\u00f5ltsamaa), Pelva<\/em> (P\u00f5lva), Pernu<\/em> (P\u00e4rnu), Sarema<\/em> (Saaremaa), Vertsjervas<\/em> (V\u00f5rtsj\u00e4rv), Veru<\/em> (V\u00f5ru), Viljandis<\/em> (Viljandi).<\/p>\n\n\n\n Olgu siinkohal l\u00fchike loend, kuidas kirjutatakse Eesti pealinna nime Wikipedia erikeelsetes v\u00e4ljaannetes (arvesse on v\u00f5etud vaid esikohal antud nimed):<\/p>\n\n\n\n Kohanimedes esinevate liigis\u00f5nade (j\u00f5gi, j\u00e4rv, laht jne) t\u00f5lkimise kohta on v\u00f5imatu anda \u00fcldisi juhiseid.<\/p>\n\n\n\n Inglise tavas on kahesugust tarvitust:<\/p>\n\n\n\n Kui liigis\u00f5na on nimetuumaga kokku kirjutatud, siis on ingliskeelse liigis\u00f5na lisamine fakultatiivne: P\u00fchaj\u00e4rv ~ Lake P\u00fchaj\u00e4rv<\/em>, Emaj\u00f5gi ~ Emaj\u00f5gi River<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Vene tavas<\/a> liigis\u00f5nad t\u00f5lgitakse: \u043f\u043e\u043b\u0443\u043e\u0441\u0442\u0440\u043e\u0432 \u041a\u0430\u043a\u0443\u043c\u044f\u044d<\/em> (Kakum\u00e4e poolsaar), \u0440\u0435\u043a\u0430 \u041f\u0438\u0440\u0438\u0442\u0430<\/em> (Pirita j\u00f5gi), \u043e\u0437\u0435\u0440\u043e \u042e\u043b\u0435\u043c\u0438\u0441\u0442\u0435<\/em> (\u00dclemiste j\u00e4rv), \u0422\u0430\u043b\u043b\u0438\u043d\u043d\u0441\u043a\u0438\u0439 \u0437\u0430\u043b\u0438\u0432<\/em> (Tallinna laht). Kui liigis\u00f5na on raskesti t\u00f5lgitav v\u00f5i esineb muus t\u00e4henduses, liidetakse ta sidekriipsu abil nimetuumaga ja lisatakse \u00fcldisem liigis\u00f5na: \u043f\u0440\u043e\u043b\u0438\u0432 \u0412\u043e\u043e\u0437\u0438-\u043a\u0443\u0440\u043a<\/em> (Voosi kurk), \u043c\u044b\u0441 \u0422\u043e\u0440\u0438\u043b\u0430-\u043e\u0442\u0441<\/em> (Torila ots), \u0437\u0430\u043b\u0438\u0432 \u041f\u0430\u0441\u043b\u0435\u043f\u0430-\u0432\u0438\u0439\u043a<\/em> (Paslepa viik), \u043e\u0437\u0435\u0440\u043e \u041c\u0443\u043b\u043b\u0443\u0442\u0443-\u043b\u0430\u0445\u0442<\/em> (Mullutu laht, j\u00e4rve nimi). Kui liigis\u00f5na on nimetuumaga kokku kirjutatud, lisatakse venekeelne liigis\u00f5na: \u0440\u0435\u043a\u0430 \u042d\u043c\u0430\u0439\u044b\u0433\u0438<\/em> (Emaj\u00f5gi), \u043e\u0437\u0435\u0440\u043e \u0412\u0430\u043b\u0433\u0435\u044f\u0440\u0432<\/em> (Valgej\u00e4rv).<\/p>\n\n\n\n Eesti t\u00e4navanimede kirjutamisel teistes keeltes kehtib \u00fcldjoontes sama p\u00f5him\u00f5te mis v\u00e4lismaa t\u00e4navanimede kirjutamisel eestikeelses tekstis<\/a>: tavaliselt liigis\u00f5nu ei t\u00f5lgita, nt Roheline t\u00e4nav, Narva maantee, Raekoja plats, R\u00e4vala puiestee, Raua p\u00f5ik, Mustam\u00e4e tee, Vana turg, Viru v\u00e4ljak<\/em>. Liigis\u00f5na t\u00e4nav<\/em> t\u00f5lkimine (nt Viru t\u00e4nav<\/em> \u2192 inglise Viru street<\/em>) tekitab ehk v\u00e4him probleeme, kuid enamikul t\u00e4navanimede liigis\u00f5nadel kindlad ja \u00fchem\u00f5ttelised vasted teistes keeltes puuduvad. Eesti-vene tabeli<\/a> m\u00e4rkustes on vene keelde t\u00f5lgitavaks arvatud liigis\u00f5nad allee<\/em> (\u0430\u043b\u043b\u0435\u044f), k\u00e4ik<\/em> (\u043f\u0440\u043e\u0445\u043e\u0434), maantee<\/em> (\u0448\u043e\u0441\u0441\u0435), plats<\/em> (\u043f\u043b\u043e\u0449\u0430\u0434\u044c), puiestee<\/em> (\u0431\u0443\u043b\u044c\u0432\u0430\u0440), p\u00f5ik<\/em> (\u043f\u0435\u0440\u0435\u0443\u043b\u043e\u043a), t\u00e4nav<\/em> (\u0443\u043b\u0438\u0446\u0430), v\u00e4ljak<\/em> (\u043f\u043b\u043e\u0449\u0430\u0434\u044c). Inglise vastavas loendis v\u00f5iksid ehk olla vaid puiestee<\/em> (boulevard), t\u00e4nav<\/em> (street) ja v\u00e4ljak (square). Ent nt inglise road<\/em> on kahem\u00f5tteline, sellele v\u00f5iks vastata nii maantee<\/em> kui ka tee<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Turistidele m\u00f5eldud kirjanduses kohtab ka kogu nime t\u00f5lkimist, nt inglise keeles Freedom Square<\/em> ehk Liberty Square<\/em> (Vabaduse v\u00e4ljak), Town Hall Square<\/em> (Raekoja plats). Need on mitteametlikud t\u00f5lked kitsaks otstarbeks.<\/p>\n\n\n\n Aadresside<\/strong> kirjutamisel on pragmaatiline neid \u00fcldse mitte t\u00f5lkida ja kasutada sama vormistust, mis Eestis tavaks, nt Kui tekst on ajalooteemaline v\u00f5i r\u00e4\u00e4gib varasematest aegadest, siis saksa- ja venekeelsetes tekstides tuleks arvesse v\u00f5tta ka ajaloolisi ekson\u00fc\u00fcme, st Eesti kohtade varasemaid nimesid neis keeltes.<\/p>\n\n\n\n Kuni 1930. aastate keskpaigani olid paljud Eesti kohad tuntud erikeelsete nimedega. Saksa keeles olid omakeelsed nimed linnadel, m\u00f5isatel, haldus\u00fcksustel (maakondadel, valdadel), loodusobjektidel jne. K\u00fclanimede kirjutusviis oli k\u00f5ikuv. L\u00fchike valik ajaloolisi saksakeelseid ekson\u00fc\u00fcme: Arensburg<\/em> (Kuressaare), Dag\u00f6<\/em> (Hiiumaa), Dorpat<\/em> (Tartu), Fellin<\/em> (Viljandi), Hapsal<\/em> (Haapsalu), Hungerburg<\/em> (Narva-J\u00f5esuu), Mohn<\/em> (Muhu), Oberpahlen<\/em> (P\u00f5ltsamaa), Odenpeh<\/em> (Otep\u00e4\u00e4), Pernau<\/em> (P\u00e4rnu), Reval<\/em> (Tallinn), Walk<\/em> (Valga), Wei\u00dfenstein<\/em> (Paide), Werro<\/em> (V\u00f5ru), Wesenberg<\/em> (Rakvere), \u00d6sel<\/em> (Saaremaa).<\/p>\n\n\n\n Vene keeles olid kuni Eesti iseseisvumiseni kasutusel p\u00f5hiliselt saksakeelsete nimede \u00fcmberkirjutused. J\u00e4rgnevas l\u00fchiloendis on need nimed antud vanas kirjaviisis: \u0410\u0440\u0435\u043d\u0441\u0431\u0443\u0440\u0433\u044a<\/em> (Kuressaare), \u0412\u0430\u043b\u044c\u043a\u044a<\/em> (Valga), Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n
\u00dcldp\u00f5him\u00f5tted<\/h2>\n\n\n\n
T\u00e4pit\u00e4hed<\/h3>\n\n\n\r\n
Ekson\u00fc\u00fcmid<\/h3>\n\n\n\n
\n
Tallinna nimi<\/h3>\n\n\n\n
\n
Liigis\u00f5nade t\u00f5lkimine<\/h2>\n\n\n\n
\n
T\u00e4navanimed ja aadressid<\/h2>\n\n\n\n
J\u00f5hvi maantee 9-1<\/code> ~ J\u00f5hvi mnt 9-1<\/code>, Astangu puiestee 5<\/code> ~ Astangu pst 5<\/code>, Koidu 2<\/code> ~ Koidu tn 2<\/code> ~ Koidu t\u00e4nav 2<\/code>. Aadressi eesm\u00e4rk on kedagi-midagi t\u00e4pselt kohale viia, seet\u00f5ttu igasugused t\u00f5lked ja \u00fcmbervormistused v\u00f5iksid tekitada segadust.<\/p>\n\n\n\nAjaloolised ekson\u00fc\u00fcmid<\/h2>\n\n\n\n