{"id":15519,"date":"2023-07-08T23:42:50","date_gmt":"2023-07-08T20:42:50","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=15519"},"modified":"2025-02-21T10:56:50","modified_gmt":"2025-02-21T08:56:50","slug":"voornimede-haaldus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/voornimede-haaldus\/","title":{"rendered":"V\u00f5\u00f5rnimede h\u00e4\u00e4ldus"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\r\n
\r\n

V\u00f5\u00f5rnimesid h\u00e4\u00e4ldatakse m\u00f5\u00f5dukalt originaalil\u00e4hedaselt, l\u00e4htudes p\u00e4ritolukeele h\u00e4\u00e4ldusest ja arvestades eesti h\u00e4\u00e4ldusalust ja h\u00e4\u00e4likus\u00fcsteemi.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

V\u00f5\u00f5rnimede korrektseks h\u00e4\u00e4lduseks piisab eesti h\u00e4\u00e4likus\u00fcsteemi kuuluvatest h\u00e4\u00e4likutest, seega v\u00f5iks v\u00f5\u00f5rnime h\u00e4\u00e4ldada kui v\u00f5\u00f5rs\u00f5na. M\u00f5\u00f5dukalt originaalil\u00e4hedane h\u00e4\u00e4ldus t\u00e4hendab seda, et originaali j\u00e4ljendamisel ei tasu liiale minna, vaid v\u00f5\u00f5rnimi peaks sobituma ka \u00fcmbritseva tekstiga.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

V\u00f5\u00f5rnimede all on j\u00e4rgnevas m\u00f5eldud puht v\u00f5\u00f5rkeelseid nimesid, seega j\u00e4\u00e4vad vaatluse alt k\u00f5rvale nimed, mille kirjapilt on eestip\u00e4raseks mugandatud (Berliin<\/em>, Mooses<\/em>, Pariis<\/em>, Taavet<\/em>) v\u00f5i mida kirjutatakse k\u00fcll reeglip\u00e4raselt, kuid h\u00e4\u00e4ldatakse eestip\u00e4raselt (Arkansas<\/em>, London<\/em>, esisilbir\u00f5huga Moskva<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5\u00f5rh\u00e4\u00e4likud<\/h2>\n\n\n\n

V\u00f5\u00f5rnimede h\u00e4\u00e4ldamisel tuleb leida sobiv tasakaal l\u00e4htekeele h\u00e4\u00e4lduse matkimise ja eesti h\u00e4\u00e4ldusaluse s\u00e4ilitamise vahel. Emakeele Seltsi keeletoimkond on 2000. a leidnud, et korrektseks h\u00e4\u00e4lduseks piisab eesti h\u00e4\u00e4likus\u00fcsteemi kuuluvatest h\u00e4\u00e4likutest<\/strong>. Seet\u00f5ttu v\u00f5iks sobiva h\u00e4\u00e4lduskuju leidmist kujutleda kui v\u00f5\u00f5rs\u00f5na loomist, mida peab saama eestip\u00e4raselt h\u00e4\u00e4ldada ja k\u00e4\u00e4nata (vt ka mugandh\u00e4\u00e4ldus<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Juba 2000. aastal arutleti pikalt selle \u00fcle, kas seet\u00f5ttu tuleks inglise nimedes loobuda th<\/em>-ga m\u00e4rgitud hammash\u00e4\u00e4likute [\u03b8] ja [\u00f0] h\u00e4\u00e4ldamisest, mida \u00fcsna levinult h\u00e4\u00e4ldatakse originaalil\u00e4hedaselt. Nende kahe h\u00e4\u00e4liku asendamiseks pakuti vasteks kas kuuldeliselt l\u00e4hedased [f] ja [v] v\u00f5i pigem kirjapildile viitavad [t] ja [d], seega Thatcher<\/code> v\u00f5iks olla kas [f\u00e4t\u0161er] v\u00f5i [t\u00e4t\u0161er].<\/p>\n\n\n\n

Teatmeteostes (ENE, EE) on \u00fcsna ammusest ajast antud t\u00e4psem h\u00e4\u00e4ldus, kui eesti h\u00e4\u00e4likus\u00fcsteemi kuuluvad h\u00e4\u00e4likud seda v\u00f5imaldaksid. Kui 2010. a-te alguses arutati Eesti Keele Instituudis \u00fchtset h\u00e4\u00e4lduse m\u00e4rkimise s\u00fcsteemi, siis leiti, et [\u03b8] ja [\u00f0] asendamine mingite muude h\u00e4\u00e4likutega ei leiaks kasutajate m\u00f5istmist. Kokkuv\u00f5ttes t\u00e4iendati h\u00e4\u00e4lduse n\u00e4itamiseks kasutatavate h\u00e4\u00e4likute loetelu nende kahega + r\u00f5hutu silbi ebam\u00e4\u00e4rase t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku jaoks [\u0259]. Lisati ka h\u00e4\u00e4likud, mis eesti keeles on \u00f5igupoolest juba olemas: [w] (esineb meil siirdeh\u00e4\u00e4likuna u<\/em> ja j\u00e4rgneva t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku vahel, nt kaua<\/code> [kauwa]) ja [\u014b] (esineb g<\/em> ja k<\/em> ees, nt vang<\/code> [va\u014bg]).<\/p>\n\n\n\n

Muid eesti keeles puuduvaid h\u00e4\u00e4likuid saab edasi anda kas kuuldeliselt l\u00e4hima eesti h\u00e4\u00e4likuvastega (nt araabia \u1e29<\/em> [\u0127] asemel h<\/em>: \u1e28a\u1e11ramawt<\/code> [hadram`aut]), kirjapildile viitava h\u00e4\u00e4likuga (nt koosa keele imih\u00e4\u00e4likut c <\/em>v\u00f5iks h\u00e4\u00e4ldada [ts]) v\u00f5i saab selle j\u00e4tta h\u00e4\u00e4ldamata (nt araabia heliline k\u00f5riahtush\u00e4\u00e4lik \u2018ayn<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Eesti h\u00e4\u00e4likus\u00fcsteemis puuduvad helilised sulgh\u00e4\u00e4likud g<\/em>, b<\/em>, d<\/em> ja helilised sisih\u00e4\u00e4likud z<\/em> ja \u017e<\/em>, seet\u00f5ttu on t\u00e4iesti reeglip\u00e4rane neid h\u00e4\u00e4ldada kui helituid h\u00e4\u00e4likuid, ka v\u00f5\u00f5rnimedes: Genf<\/code> [k`enf], Bonn<\/code> [p`onn], Dallas<\/code> [tallas], Zagreb<\/code> [saagreb], \u017diguli<\/code> [\u0161igul`ii]1<\/sup>. Samas on loogiline, et kui k\u00f5neleja soovib kuulajale edasi anda m\u00f5ne v\u00e4hem tuntud nime kirjapilti, siis h\u00e4\u00e4ldab ta v\u00e4hemalt esimesel korral ka neid h\u00e4\u00e4likuid heliliselt.<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4likupikkus<\/h2>\n\n\n\n

L\u00e4htekeeles esinevad pikad ja l\u00fchikesed h\u00e4\u00e4likud tuleks v\u00f5imalust m\u00f6\u00f6da s\u00e4ilitada. Eesti keeles on see piirang, et pikk t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik ei saa olla r\u00f5hutus silbis, seet\u00f5ttu v\u00f5ib neid s\u00e4ilitada, kui silbile anda (kaas)r\u00f5hk, nt soome Lappeenranta<\/code> [l`app`eenr`anda], Vantaa<\/code> [v`and`aa], ungari Veszpr\u00e9m<\/code> [v`\u00e4spr`eem]. Ent nt ungari nime H\u00f3dmez\u0151v\u00e1s\u00e1rhely<\/code> peaks h\u00e4\u00e4ldama [h`ood+m\u00b4\u00e4z\u00f6\u00f6+vaa\u0161aar+h`\u00e4i], seejuures mez\u0151<\/em> r\u00f5huga silbil me<\/em>-, ent eesti h\u00e4\u00e4lduses k\u00f5lab see pigem [h`ood+m\u00e4s\u00f6+vaa\u0161ar+h`\u00e4i]. (Plussid m\u00e4rgivad s\u00f5naosade piire.)<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5nes keeles ei tunta pikkade ja l\u00fchikeste t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vastandust, kuid eesti k\u00f5rvale tundub lahtise, st t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuga l\u00f5ppeva silbi t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik siiski pikk. Nende keelte hulka kuuluvad idaslaavi keeled (ukraina, valgevene, vene), kreeka, enamik romaani keeli (hispaania, itaalia, portugali, rumeenia), indoneesia, suahiili jt. Pikka t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut saab kasutada \u00fchtlasi r\u00f5hulise silbi n\u00e4itamiseks: Bali<\/code> [baali], Kanin <\/code>[k`aanin], Luga<\/code> [luuga], Nairobi<\/code> [nairoobi], Quer\u00e9taro<\/code> [kereetaro], Zakopane<\/code> [zakopaane].<\/p>\n\n\n\n

Pear\u00f5hk<\/h2>\n\n\n\n

\u00d5ige on s\u00e4ilitada l\u00e4htekeele pear\u00f5hk. \u00dcksnes tuntumates nimedes on eesti h\u00e4\u00e4lduses kujunenud l\u00e4htekeelsest erinev r\u00f5hk, eesk\u00e4tt on tegu r\u00f5hu nihkumisega esisilbile (Baikal<\/code>, Moskva<\/code>, Rostov<\/code>, Tambov<\/code>). Kolmesilbilistes v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades on r\u00f5hu paiknemine kas 1. v\u00f5i 3. silbil t\u00e4nap\u00e4eval sageli k\u00f5ikuv, olgugi et varem p\u00fc\u00fcti seda fikseerida mh ortograafilise eristamisega (vrd algselt 3. silbi r\u00f5huga amulett<\/code>, armanjakk<\/code>, burundukk<\/code>, eskalopp<\/code>, mandariin<\/code>, minarett<\/code>, vagonett<\/code> ja 1. silbi r\u00f5huga apelsin<\/code>, baronet<\/code>, kabinet<\/code>, katelok<\/code>, sigaret<\/code>, varikap<\/code>). Niisamuti v\u00f5ib tegelikus k\u00f5nes k\u00f5ikuda kolmesilbiliste v\u00f5\u00f5rnimede pear\u00f5hk, mis l\u00e4htekeelses h\u00e4\u00e4lduses paikneks 3. silbil. Osa neist on ka senistes \u00d5Sides fikseeritud esisilbir\u00f5huga, osa aga mitte: Amsterdam<\/code> [amsterdam], hollandi [amsterd`am], Jerevan<\/code> [jerev`an], Magadan<\/code> [magad`an], Pavlodar<\/code> [pavlod`aar], Rotterdam<\/code> [roterdam], hollandi [roterd`am].<\/p>\n\n\n\n

Eestlastele on tuttavamad inglise, saksa ja vene r\u00f5humallid, samuti itaaliap\u00e4rane eelviimase silbi r\u00f5hk nimedes, nagu Al Capone<\/code> [al kapoone], Torino<\/code> [toriino]. M\u00f5nikord on aga levinud h\u00e4\u00e4ldused, milles pear\u00f5hk erineb l\u00e4htekeelsest.<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. Jaapani nimesid h\u00e4\u00e4ldatakse sageli n\u00f6 itaalia malli kohaselt, nt Hiroshima<\/code> [hiro\u0161iima], Nagasaki<\/code> [nagasaaki], \u014csaka<\/code> [osaaka] jne. L\u00e4htekeelsele h\u00e4\u00e4ldusele l\u00e4hemad oleksid esisilbir\u00f5hud: [h\u00b4irosjima], [n\u00b4agasaki], [oosaka].<\/li>\n\n\n\n
  2. Kreeka nimede r\u00f5hk on k\u00fcsimusi tekitanud pikemat aega. Eesk\u00e4tt on vaieldud selle \u00fcle, kas vanakreeka nimesid lugeda ladina- v\u00f5i kreekap\u00e4rase r\u00f5huga. Vrd nimesid (esimesena on antud kreekap\u00e4rane r\u00f5hk, kaldkriipsu j\u00e4rel meil levinud r\u00f5hk): Aischylos<\/code> (\u0391\u1f30\u03c3\u03c7\u03cd\u03bb\u03bf\u03c2, ladina Aeschylus<\/em>) [aish\u00fc\u00fclos] \/ [`aish\u00fclos]; Aristoteles<\/code> (\u1f08\u03c1\u03b9\u03c3\u03c4\u03bf\u03c4\u03ad\u03bb\u03b7\u03c2, ladina Aristotel\u0113s<\/em>) [aristot\u00b4eles] \/ [arist\u00b4oteles]; Euripides<\/code> (\u0395\u1f50\u03c1\u03b9\u03c0\u03af\u03b4\u03b7\u03c2, ladina Euripid\u0113s<\/em>) [eurip\u00b4ides] \/ [eur\u00b4ipides]; Herakles<\/code> (\u1f29\u03c1\u03b1\u03ba\u03bb\u1fc6\u03c2) [herakl`ees] \/ [herakles]; Prometheus<\/code> (\u03a0\u03c1\u03bf\u03bc\u03b7\u03b8\u03b5\u03cd\u03c2, ladina Prom\u0113theus<\/em>) [prometh`eus] \/ [promeeteus] ~ [prometeus]; Sophokles<\/code> (\u03a3\u03bf\u03c6\u03bf\u03ba\u03bb\u1fc6\u03c2, ladina Sophocl\u0113s<\/em>) [sofokl`ees] \/ [sofokles].<\/li>\n\n\n\n
  3. Leedu nimede pear\u00f5hud on vahel ootamatud, nt Alytus<\/code> [aliit`us], Auk\u0161taitija<\/code> [auk\u0161taitij`aa], Palanga<\/code> [palang`aa], Panev\u0117\u017eys<\/code> [pan\u00e4ve\u017e`iis], Taurag\u0117<\/code> [taurag`ee], Ukmerg\u0117<\/code> [ukm\u00e4rg`ee]. \u00d5S on mitmel juhul aktsepteerinud eestip\u00e4rase esisilbir\u00f5hu, nt Alytus<\/code> [alitus], Taurag\u0117<\/code> [taurage], Ukmerg\u0117<\/code> [ukm\u00e4rge], samuti ia<\/em>-l\u00f5pulistele nimedele omase r\u00f5hu l\u00f5pust 3. silbil, nt Auk\u0161taitija<\/code> [auk\u0161t`aitija].<\/li>\n\n\n\n
  4. T\u0161ehhi nimedes kaldutakse vahel r\u00f5hutama j\u00e4rgsilpe, nt Navratilov\u00e1<\/code> [navratiilova], olgugi et r\u00f5hk on seal alati 1. silbil: [n\u00b4avratilov`aa].<\/li>\n\n\n\n
  5. Ukraina nimede seas on T\u0161ornob\u00f5l<\/code> [t\u0161ornoob\u00f5l] seni tuntum vene nimega T\u0161ernob\u00f5l<\/code>, levinud h\u00e4\u00e4ldusega [t\u0161ernob\u00f5l] (vene nimes on r\u00f5hk 2. silbil).<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    V\u00e4lde ja palatalisatsioon<\/h2>\n\n\n\n

    Toimkonna soovitus ei k\u00e4sitlenud v\u00e4ldet ega palatalisatsiooni, ometi on selge, et eestikeelses tekstis ei saa s\u00f5nad olla ilma v\u00e4ldeteta. Nagu n\u00e4itavad uurimused, s\u00f5ltub v\u00e4lde tavaliselt silbistruktuurist, st sellest, milline on silpide koosseis \u2013 kas need on pikad v\u00f5i l\u00fchikesed, lahtised (t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuga l\u00f5ppevad) v\u00f5i kinnised (kaash\u00e4\u00e4likuga l\u00f5ppevad) jne. Allpool on n\u00e4iteks toodud levinuimad v\u00e4ltemallid kahesilbilistes nimedes. ndr<\/em>-t\u00fc\u00fcpi siseh\u00e4\u00e4likud on 1) t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik + pikk kaash\u00e4\u00e4lik v\u00f5i kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchend + l, m, n, r, v<\/em> (sonorant), nt tundra<\/code> (sellest t\u00fc\u00fcbi nimetus), akne<\/code>; 2) pikk t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik v\u00f5i diftong + kaash\u00e4\u00e4lik + l, m, n, r, v<\/em>, nt haigla<\/code>.<\/p>\n\n\n\n