{"id":15612,"date":"2023-07-17T07:13:00","date_gmt":"2023-07-17T04:13:00","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=15612"},"modified":"2026-09-06T22:57:51","modified_gmt":"2026-09-06T19:57:51","slug":"hausa-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/hausa-nimed\/","title":{"rendered":"Hausa nimed"},"content":{"rendered":"\n

Afroaasia keelkonna T\u0161aadi keeler\u00fchma kuuluv hausa keel (Harsen Hausa<\/em>) on \u00fcks Nigeeria ametikeeli, samuti \u00fcks Nigeri rahvuskeeli, tal on ametlik staatus ka Beninis ja Ghanas. Hausad on \u00fcks kolmest suurimast rahvar\u00fchmast Nigeerias (teised kaks on igbod<\/a> ja jorubad<\/a>). Neid on 51 mln ja nad asuvad p\u00f5hiliselt Nigeeria p\u00f5hjaosas ja Nigeri l\u00f5unaosas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Benini, Nigeeria ja Kameruni keeled (Wikimedia Commons)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Hausa keel kasutab t\u00e4nap\u00e4eval p\u00f5hiliselt ladina kirja (boko<\/em>), m\u00f5nev\u00f5rra on kasutusel ka araabia kiri (ajami<\/em>). Hausa t\u00e4hestik:<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

A a, B b, \u0181 \u0253, C c, D d, \u018a \u0257, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, \u0198 \u0199, L l, M m, N n, O o, R r, (R\u0303 r\u0303), S s, Sh sh, T t, Ts ts, U u, W w, Y y, \u01b3 \u01b4 (\u2019y), Z z, \u2019.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

T\u00e4hte \u01b3 kasutatakse Nigeris, Nigeerias on seeasemel \u2019Y. T\u00e4hte R\u0303 kasutatakse vaid t\u00e4psemates kirjapanekutes, paljud ei erista h\u00e4\u00e4lduses kaht r<\/em>-i. Q, V ja X esinevad vaid v\u00f5\u00f5rnimedes. P v\u00f5ib kohati tekstides esineda, tavaliselt on kirjakeeles seeasemel F.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis antakse hausa nimesid edasi muutmata kujul koos k\u00f5igi lisam\u00e4rkidega.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Hausa keel on toonikeel, mist\u00f5ttu r\u00f5hk jaotub \u00fchtlaselt k\u00f5igile silpidele ja pear\u00f5hku ei ole.<\/p>\n\n\n\n

Hausa kirjaviis ei erista t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute pikkust ega m\u00e4rgi toone. \u00d5pikutes, s\u00f5naraamatutes v\u00f5i keeleteaduslikes t\u00f6\u00f6des v\u00f5idakse pikkust m\u00e4rkida kriipsuga t\u00e4he peal (\u0101, \u0113, \u012b, \u014d, \u016b<\/em>) v\u00f5i kirjutada kahe t\u00e4hega (aa, ee, ii, oo, uu<\/em>). Kolmest toonist \u2013 k\u00f5rgest, madalast ja langevast \u2013 v\u00f5idakse madalat m\u00e4rkida graavisega (`), langevat tsirkumfleksiga (\u02c6), k\u00f5rge j\u00e4tta m\u00e4rkimata. T\u00e4psemas kirjaviisis eristuksid seega nt k\u016bk\u0101<\/code> ‘nutt’ \u2013 k\u016bk\u0101\u0300<\/code> ‘baobab’, cik\u012b<\/code> ‘sees’ \u2013 cik\u012b\u0300<\/code> ‘k\u00f5ht’, y\u0101 t\u00e0fi<\/code> ‘l\u00e4ks’ \u2013 y\u0101\u0302 t\u00e0fi<\/code> ‘l\u00e4heb (tulevikus)’.<\/p>\n\n\n\n

\u0181, \u018a, \u0198, Ts m\u00e4rgivad glotaliseeritud kaash\u00e4\u00e4likuid, mille puhul paralleelselt h\u00e4\u00e4liku p\u00f5hilise moodustuskohaga (b, d, k, s<\/em>) tekib k\u00f5risulg.<\/p>\n\n\n\n

Isiku- ja kohanimede peat\u00fckis on hausa nimed tavakirjaviisis, millele on kohati lisatud nurksulgudes t\u00e4psem, toone ja pikkust eristav kirjaviis (valitud on kahet\u00e4heline pikkuse t\u00e4histamine, seega eespool toodud n\u00e4ited oleksid kuuk\u00e0a<\/em>, cik\u00eci<\/em>, y\u00e2a t\u00e0fi<\/em>).<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n
T\u00e4hed<\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead>
\u0253<\/strong><\/td>implosiivne [b], IPA<\/kbd> [\u0253]<\/td>Asa\u0253e [asabe]<\/td><\/tr>
c<\/strong><\/td>[t\u0161]<\/td>Bauci [baut\u0161i]<\/td><\/tr>
\u0257<\/strong><\/td>implosiivne [d], IPA<\/kbd> [\u0257]<\/td>Ha\u0257eja [haded\u017ea]<\/td><\/tr>
j<\/strong><\/td>[d\u017e] ~ [\u017e]<\/td>Jigawa [d\u017eigawa]<\/td><\/tr>
\u0199<\/strong><\/td>k\u00f5risuluga [k], IPA<\/kbd> [k’]<\/td>Ya\u0199ubu [jakubu]<\/td><\/tr>
r<\/strong><\/td>(nagu inglise) [r], IPA<\/kbd> [\u027e]<\/td><\/td><\/tr>
r\u0303<\/strong><\/td>(nagu eesti) [r]<\/td><\/td><\/tr>
sh<\/strong><\/td>[\u0161]<\/td>Isha\u0199u [i\u0161aku]<\/td><\/tr>
ts<\/strong><\/td>[ts], IPA<\/kbd> [s’]<\/td>Katsina [katsina]<\/td><\/tr>
w<\/strong><\/td>[w]<\/td>Bawa [bawa]<\/td><\/tr>
y<\/strong><\/td>[j]<\/td>Yusufu [jusufu]<\/td><\/tr>
\u2019y<\/strong> (\u01b4<\/strong>)<\/td>k\u00e4he [j], IPA<\/kbd> [j\u0330]<\/td>\u2019Yola [jola]<\/td><\/tr>
\u2019<\/strong><\/td>k\u00f5risulg, IPA<\/kbd> [\u0294]<\/td>Sa’idu [sa\u0294idu]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Hausa h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Isikunimed<\/h2>\n\n\n\n

Hausa ametlik isikunimemall on eesnimi (-nimed) +perekonnanimi<\/strong>, nt Ahmad Tahir<\/code>. Traditsiooniline isikunimemall on eesnimi + isa eesnimi + [vanaisa eesnimi]<\/strong>, nt Ibrahim \u0257an Musa Abu Bakar<\/code> (Musa on isa, Abu Bakar vanaisa nimi, \u0257an<\/em> ‘poeg’).<\/p>\n\n\n\n

Nurksulgudes on allpool t\u00e4psem kirjaviis.<\/p>\n\n\n\n

Eesnimed<\/strong> on enamasti araabia p\u00e4ritolu ja seotud islamiga, kuiv\u00f5rd hausad on valdavalt muslimid. T\u00fc\u00fcpilisimad nimed on meestel Adamu<\/code> [Aad\u00e0mu] ‘Aadam’, Dauda<\/code> [Daud\u00e0] ‘Taavet’, Haruna<\/code> [Haaruun\u00e0] ‘Aaron’, Musa<\/code> [Muusaa] ‘Mooses’, Sulaimanu<\/code> [Sul\u00e0imaan\u00f9] ‘Saalomon’, Umaru<\/code> [\u00d9maru], Yusufu<\/code> [Yuusuf\u00f9] ‘Joosep’, naistel Hadija<\/code> [H\u00e0dij\u00e0], Hasana<\/code> [Has\u00e0naa], Hawwa<\/code> [Hawwa] ‘Eeva’, Maryama<\/code> [Maryam\u00e0] ‘Maarja’, Saratu<\/code> [Saarat\u00f9] ‘Saara’.<\/p>\n\n\n\n

Hausa oma nimed jagatakse tavaliselt viide r\u00fchma:<\/p>\n\n\n\n