{"id":16050,"date":"2023-08-25T12:13:26","date_gmt":"2023-08-25T09:13:26","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=16050"},"modified":"2024-11-26T12:47:32","modified_gmt":"2024-11-26T10:47:32","slug":"kaubamargid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/kaubamargid\/","title":{"rendered":"Kaubam\u00e4rgid"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Nimi (kaubam\u00e4rk, tootenimi), mis algul t\u00e4histab kindlat \u00fcksikobjekti, eristades toodet v\u00f5i tootesarja teistest, v\u00f5ib keeles aja jooksul muutuda \u00fcldnimeks (nimis\u00f5naks), mis t\u00e4histab mis tahes sarnaste tunnustega asja. Sellised s\u00f5nad eesti keeles on nt eskalaator<\/code>, tsellofaan<\/code>, termos<\/code>, pianoola<\/code>. \u00dcldnimeks muutumine s\u00fcnnitab meeleh\u00e4rmi toote leiutanud ettev\u00f5ttele, ent \u00fcldjuhul pole v\u00f5imalik suunata, kuidas tavainimesed neid s\u00f5nu keeles kasutavad.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Kaubam\u00e4rk<\/strong> on t\u00e4his, millega on v\u00f5imalik eristada \u00fche tootja kaupa v\u00f5i teenust teise tootja identsest v\u00f5i samasse valdkonda kuuluvast kaubast v\u00f5i teenusest. Kaubam\u00e4rgil on mitmeid liike, nt v\u00f5ib ta olla s\u00f5nam\u00e4rk, kujutism\u00e4rk, helim\u00e4rk, mustrim\u00e4rk, liikumism\u00e4rk. Kaubam\u00e4rgi taga v\u00f5ib olla hoiatust\u00e4his<\/strong> ehk s\u00fcmbol, mis n\u00e4itab, kas kaubam\u00e4rk on riigi patendiametis registreeritud (\u00ae<\/code>) v\u00f5i mitte (\u2122<\/code>). <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nam\u00e4rk<\/strong> koosneb \u00fcksnes s\u00f5nadest, t\u00e4htedest, numbritest vm m\u00e4rkidest ilma kujundelementide ja v\u00e4rvideta. S\u00f5nam\u00e4rk v\u00f5ib olla n\u00e4iteks nimi, tavakeele s\u00f5na v\u00f5i s\u00f5nakombinatsioon, tehiss\u00f5na v\u00f5i loosung. S\u00f5nam\u00e4rgid on sageli registreeritud suurt\u00e4htedes kirjapildina, nt kaubam\u00e4rgid POLAROID<\/code>, JEEP<\/code>,BUFF<\/code>, LEGO<\/code>, Eestis HELLUS<\/code> (reg-nr 39238), LIFE KISSES YOU<\/code> (reg-nr 49741).<\/p>\n\n\n\n

Kaubam\u00e4rk kujutab algul endast \u00fcksikobjekti nime (ehk \u00fche toote v\u00f5i teenuse nime), aga aja jooksul v\u00f5ib seesama nimi \u00fcle kanduda paljudele sarnastele toodetele v\u00f5i teenustele. Teisis\u00f5nu, nimi v\u00f5ib tasapisi muutuda \u00fcldnimeks (nimis\u00f5naks). Nii on ajaloos juhtunud paljude kaubam\u00e4rkidega. Eesti keeles on sellised s\u00f5nad nt eskalaator<\/code>, tsellofaan<\/code>, leukoplast<\/code>. Inglise keeles kasutatakse selle protsessi jaoks terminit genericide<\/em> (< ladina generalis<\/em> ‘\u00fcldine’ + caedere<\/em> ‘l\u00f5ikama, tapma’), eesti keeles lahtiseletatult siis umbes kui (kaubam\u00e4rgi) suretamine (keeles) \u00fcldistumise teel.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcldnimeks muutumine s\u00fcnnitab meeleh\u00e4rmi toote leiutanud ettev\u00f5ttele, ent \u00fcldjuhul pole v\u00f5imalik suunata, kuidas tavainimesed neid s\u00f5nu keeles kasutavad.<\/p>\n\n\n\n

Uued s\u00f5nad keeles<\/h2>\n\n\n\n

Uued s\u00f5nad tulevad keelde mitmel viisil: luuakse uusi liits\u00f5nu, tuletisi ja tehiss\u00f5nu, laenatakse uusi s\u00f5nu teistest keeltest (loe l\u00e4hemalt ptk “Uued s\u00f5nad”<\/a>). Omaette r\u00fchm s\u00f5nade hulgas on nimed<\/strong>: p\u00e4risnimed ja tootenimed (kaubam\u00e4rgid). P\u00e4risnimesid (isikunimesid, kohanimesid) kirjeldatakse s\u00f5naraamatus \u00fcheskoos teiste s\u00f5nade ja v\u00e4ljenditega. M\u00f5ned nimest saadud s\u00f5nad muutuvad oma keeles teisest s\u00f5naliigist s\u00f5naks, saades uue t\u00e4henduse, nt omaduss\u00f5naks (kafkalik<\/code>, bondilik<\/code>, mefistolik<\/code>) v\u00f5i tegus\u00f5naks (guugeldama<\/code>, skaipima<\/code>). M\u00f5nedele nimedele lisandub uus t\u00e4hendus, nt Kalevipoeg<\/code> t\u00e4henduses ‘Soomes t\u00f6\u00f6tav Eesti ehitaja’. Kaubam\u00e4rgid j\u00f5uavad s\u00f5naraamatusse \u00fcldjuhul siis, kui nad on muutunud v\u00f5i muutumas \u00fcldnimeks ehk tavaliseks nimis\u00f5naks (bakeliit<\/code>, leukoplast<\/code>).<\/p>\n\n\n\n

Kuidas kaubam\u00e4rgi nimi muutub \u00fcldnimeks<\/h2>\n\n\n\n

Kaubam\u00e4rgid, mis on muutumas \u00fcldnimeks, moodustavad spetsiifilise neologismide r\u00fchma, p\u00fcsides m\u00f5nda aega ebam\u00e4\u00e4rases p\u00e4risnime ja \u00fcldnime vahelises ruumis. Kui kaubam\u00e4rk saab nii laialt tuntuks, et see hakkab t\u00e4histama mingite esemete, n\u00e4htuste vm liiki ja \u00fchtlasi selle liigi mis tahes liiget, muutub ta \u00fcldnimeks, mis fikseeritakse s\u00f5naraamatus. Paljud \u00fcldnimeks muutunud kaubam\u00e4rgid on rahvusvahelised s\u00f5nad, laenud teistest keeltest, nt eskalaator<\/code>, d\u017eiip<\/code>, leukoplast<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas otsustada see\u00fcle, kas kaubam\u00e4rk on juba “piisavalt s\u00f5na”, et see s\u00f5naraamatusse v\u00f5tta? K\u00fcsimused kuidas, millal ja kas v\u00f5tta kaubam\u00e4rgid s\u00f5naraamatusse (\u00fcldnimena ehk s\u00f5nana) v\u00f5i suurt\u00e4helise kaubam\u00e4rgina, on p\u00f5hjustanud tuliseid arutlusi s\u00f5naraamatu koostajate, kirjastajate ja kaubam\u00e4rgi omanike vahel. M\u00f5nikord on selliseid vaidlusi kritiseeritud kui r\u00fcnnakut vaba v\u00e4ljenduse vastu (vt Landau 1989: 298\u2013302).<\/p>\n\n\n\n

Keeleteadlased on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud keelelisi kriteeriume, mis aitavad otsustada s\u00f5na sissev\u00f5tmise \u00fcle s\u00f5naraamatusse, n\u00e4iteks:<\/p>\n\n\n\n

\u00dcldnime ja p\u00e4risnime vahekorra \u00fcle aitab t\u00e4nap\u00e4eval otsustada tekstikorpus<\/a>. Eesti keele suurimat andmekogu, eesti keele \u00fchendkorpust, uuendatakse iga kahe aasta tagant, seni uusim, 2023. aasta versioon sisaldab 3,8 mld s\u00f5na. See on nii mahukas, et annab esindusliku \u00fclevaate t\u00e4nap\u00e4eva eesti keele kasutusest.<\/p>\n\n\n\n