{"id":17549,"date":"2025-11-13T14:40:49","date_gmt":"2025-11-13T12:40:49","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=17549"},"modified":"2026-09-08T14:13:14","modified_gmt":"2026-09-08T11:13:14","slug":"liiasus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/liiasus\/","title":{"rendered":"Liiasus"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Liiasus keeles on \u00fche ja sama info v\u00e4ljendamine mitu korda. \u00dchendis r\u00f5\u00f5msad inimesed<\/em> esineb mitmuse tunnus -d<\/em> m\u00f5lemal s\u00f5nal; fraasis mina tegin<\/em> n\u00e4itavad ainsuse 1. isikut nii ases\u00f5na mina <\/em>kui ka p\u00f6\u00f6rdel\u00f5pp –n<\/em>; s\u00f5na\u00fchendis vaene kerjus<\/em> sisaldub s\u00f5na vaene<\/em> t\u00e4hendus s\u00f5na kerjus<\/em> t\u00e4henduses; liits\u00f5nas aprillikuu<\/em> sisaldub m\u00f5lemas s\u00f5naosas t\u00e4hendus ‘kuu’. <\/p>\n\n\n\n

Liiasus on keeltes tavap\u00e4rane n\u00e4htus, mida esineb eri tasanditel alates s\u00f5naosadest ja l\u00f5petades lausetega. Liiasusel on oma otstarve: see r\u00f5hutab m\u00f5tet ning v\u00f5ib parandada m\u00f5istetavust.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Keel, nagu ka muud elavad organismid v\u00f5i inimtekkelised s\u00fcsteemid, on t\u00e4is liiasust. Liiasus on funktsionaalne, n-\u00f6 turvaelement: olulist infot v\u00e4ljendatakse mitu korda, et kuulajale v\u00f5i lugejale s\u00f5numit kindlamini edastada.<\/p>\n\n\n\n

On eristatud grammatilist ja kontekstilist liiasust<\/strong>. <\/p>\n\n\n\n

Grammatilise liiasuse puhul kannavad kaks v\u00f5i enam grammatikaelementi sama t\u00e4hendust. Need v\u00f5ivad olla kohustuslikud (eesti keeles n\u00e4iteks mitmuse tunnus \u00fchendis r\u00f5\u00f5msad inimesed<\/em>) v\u00f5i fakultatiivsed (n\u00e4iteks isikuases\u00f5na koos p\u00f6\u00f6rdel\u00f5puga: tegin<\/em> = mina tegin<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Teksti\u00f5petuses on liiasuse all m\u00f5istetud eelk\u00f5ige kontekstilist liiasust ehk info kordamist eri s\u00f5nadega.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcnon\u00fc\u00fcmikorduse v\u00f5i muude dubleerivate v\u00e4ljendusvahendite valiku v\u00f5ib tingida soov m\u00f5tet (millegi rohkust, kindlust, samuti umbm\u00e4\u00e4rasust, l\u00f5petamatust) r\u00f5hutada<\/strong>: \u00fchtlasi ka<\/em>, samuti ka<\/em>, tulvil t\u00e4is<\/em>, r\u00f5huvas enamikus<\/em>, valdav enamik<\/em>, t\u00e4iesti v\u00f5imatu<\/em>, kindel fakt<\/em>, k\u00f5ige optimaalsem<\/em>, kuskil sadakond<\/em>, umbes paark\u00fcmmend<\/em>, n\u00e4iteks ~ nt<\/em> loetelu alguses ning jne<\/em>, jms<\/em> v\u00f5i jt<\/em> sama loetelu l\u00f5pus.<\/p>\n\n\n\n

Liiasus v\u00f5ib s\u00f5na\u00fchendis v\u00f5i liits\u00f5nas anda lisavihje v\u00f5\u00f5r- ja laens\u00f5nade<\/strong> t\u00e4henduse kohta: pidulik aktus<\/em> (aktus = pidulik koosolek), pidulik gala<\/em> (gala = harilikult \u00f5htune pidulik \u00fcritus), v\u00e4lja selekteerima<\/em> (selekteerima = v\u00e4lja valima), kontrollreid<\/em> (reid = kontrollk\u00e4ik), ususekt<\/em> (sekt = usulahk), suurt\u00fckikanonaad<\/em> (kanonaad = \u00e4ge kestev suurt\u00fckituli), surmaeelne agoonia<\/em>, surmaagoonia<\/em> (agoonia = surmaheitlus). P\u00f5hit\u00e4henduses s\u00f5na v\u00f5ib saada t\u00e4psustuse t\u00e4henduse laienemise t\u00f5ttu, n\u00e4iteks on kanonaad<\/em> \u00fclekantult mis tahes \u00e4ge kestev n\u00e4htus (l\u00f5hnade, arvamuste kanonaad<\/em>) ja agoonia<\/em> m\u00f6\u00f6duv vaev. Levinud on eestikeelse p\u00f5his\u00f5na lisamine v\u00f5\u00f5rp\u00e4ritoluga t\u00e4iends\u00f5nale: mulinee <\/em>=mulineel\u00f5ng<\/em>, flanell<\/em> = flanellriie<\/em>. Liiasus saab olla kahekordne, nt venivast stret\u0161kangast kleit<\/em> (stret\u0161 = veniv riidesort; v\u00f5\u00f5rs\u00f5nale on lisatud eestikeelne p\u00f5his\u00f5na ja saadud liits\u00f5nale t\u00e4iend).<\/p>\n\n\n\n

Samuti on keeletarvituses esinenud vajadus laiendada vanemate s\u00f5na\u00fchenditega s\u00fcnon\u00fc\u00fcmseid tuletisi<\/strong>: \u00fcles loetlema<\/em> (loetlema = \u00fcles lugema), kokku koondama<\/em> (koondama = kokku koguma), kokku p\u00f5rkuma<\/em> (p\u00f5rkuma = kokku p\u00f5rkama), vahele sekkuma<\/em> (sekkuma = vahele segama) jt.<\/p>\n\n\n\n

Liiane v\u00f5ib olla t\u00f5lkelaen<\/strong>: koorev\u00f5i<\/em>, poliitiline partei <\/em>jt. Eesti nimis\u00f5na v\u00f5i<\/em> t\u00e4hendab koorest saadavat toodet, koorev\u00f5i<\/em> aluseks on t\u00f5en\u00e4oliselt vene \u00fchend \u0441\u043b\u0438\u0432\u043e\u0447\u043d\u043e\u0435 \u043c\u0430\u0441\u043b\u043e<\/em> (t\u00e4iendita \u043c\u0430\u0441\u043b\u043e<\/em> v\u00f5ib olla ka \u00f5li). Eesti keeles on partei<\/em> ehk erakond<\/em> poliitikaga seotud, inglise party<\/em> v\u00f5ib olla veel pidu, osaline jpm ning vene \u043f\u0430\u0440\u0442\u0438\u044f<\/em> \u2013 partii, seet\u00f5ttu on t\u00e4iend (political<\/em>, \u043f\u043e\u043b\u0438\u0442\u0438\u0447\u0435\u0441\u043a\u0430\u044f<\/em>) neis keeltes olulisem.<\/p>\n\n\n\n

Kontekstilist liiasust on peetud stiiliveaks ning soovitatud s\u00f5na- ja fraasitasandil t\u00f5rjuda. Alust on andnud keelekorralduses rakendatud \u00f6konoomsuse<\/em> p\u00f5him\u00f5te: k\u00f5nelemise v\u00f5i kirjutamise ja kuulamise v\u00f5i lugemise j\u00f5ukulu peab olema nii v\u00e4ike kui v\u00f5imalik. Samal ajal on keelekorralduses r\u00f5hutatud ka selguse<\/em> p\u00f5him\u00f5tet, mis \u00fctleb, et kuulaja v\u00f5i lugeja peab m\u00f5istma v\u00e4ljendi t\u00e4hendust kergesti ja kiiresti. See printsiip r\u00e4\u00e4gib liiasuse kasuks: kordus annab s\u00f5numi t\u00e4hendust r\u00f5hutatult edasi.<\/p>\n\n\n\n

Liiasuse range t\u00f5rjumise asemel tasub seda v\u00f5tta kui keelele omast vahendit. Liiasusel on oma koht igap\u00e4evasuhtluses, ilu- ja ajakirjanduses, sellest v\u00f5ib olla abi keelt omandavate inimestega (lastega, keele\u00f5ppijatega) suhtlemisel. Suuline suhtlus vajab rohkem liiasust, kirjalik tarbetekst v\u00e4hem. Ka ametlikus keelekasutuses v\u00f5ib liiasus aidata kuulajal v\u00f5i lugejal tihedat ja sageli keerukat teksti kergemini m\u00f5ista, teisalt v\u00f5ib see lauset v\u00f5i teksti pikendada ja seet\u00f5ttu n\u00f5uda vastuv\u00f5tjalt rohkem pingutust. V\u00e4ljendudes otsime alati tasakaalu \u00f6konoomia ja m\u00f5istmislihtsuse vahel, \u00f5ige punkti leidmine sellel skaalal eeldab kuulaja ja lugejaga arvestamist.<\/p>\n\n\n\n

Koostanud Kairi Tamuri ja Tiina Leemets<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n