{"id":17598,"date":"2023-12-01T16:04:25","date_gmt":"2023-12-01T14:04:25","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=17598"},"modified":"2026-01-11T21:43:01","modified_gmt":"2026-01-11T19:43:01","slug":"keelekorralduse-pohimotteid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/keelekorralduse-pohimotteid\/","title":{"rendered":"Keelekorralduse p\u00f5him\u00f5tteid"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Eesti keeleteaduses ja keelekorralduses on aja jooksul l\u00e4htutud erinevatest teoreetilistest alustest ning kasutatud eri meetodeid. T\u00e4nap\u00e4eval toetuvad nii keeleteadus kui ka keelekorraldus kasutusp\u00f5hisele keeleteooriale. Keelekorralduses on alates 2000. aastatest hakatud arvestama senisest enam tegelikku keelekasutust, sealjuures tuginetakse 2020. aastatel suures osas samadele p\u00f5him\u00f5tetele, mida on keelekorralduses s\u00f5nastatud alates 1980. aastatest.<\/p>\n\n\n\n

Teadusp\u00f5hise keelekorralduse \u00fcks eesm\u00e4rke on, et normingud vastaksid keelekasutuse sisemisele normile v\u00f5imalikult l\u00e4hedalt ning et soovitused ei oleks praegusaja keelekasutusega vastuolus.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Varasemas keelekorralduses on keeles n\u00e4htud pigem staatilist, s\u00fcnkroonset s\u00fcsteemi. T\u00e4nap\u00e4eval n\u00e4hakse keeles pigem paljude keelekogukondade rohkem v\u00f5i v\u00e4hem varieeruvaid tavasid. Keelekorralduse hoiak, mis varem on olnud pigem k\u00e4skiv v\u00f5i suunav (preskriptiivne) on tasapisi muutunud kirjeldavamaks (deskriptiivsemaks), vt \u00fclevaadet ptk \u201eKeelekorralduse teisenemine<\/a>\u201c. Samuti on aina enam hakatud toetuma empiirilistele keeleandmetele ja keeleteaduse uurimistulemustele.<\/p>\n\n\n\n

Kasutusp\u00f5hise l\u00e4henemise<\/strong> esilekerkimine on seotud nihkega keele olemuse teoreetilisel m\u00f5testamisel: varasema strukturalistliku ja generatiivse l\u00e4henemise k\u00f5rvale tuli 1980. aastate teisel poolel kognitiiv-funktsionaalne l\u00e4henemine. Termini kasutusp\u00f5hine teooria<\/em> (ingl usage-based theory<\/em>) t\u00f5i lingvistikasse Ronald W. Langacker 1987. aastal, ent arutelu tegelikust keelekasutusest l\u00e4htumise \u00fcle, sh selle \u00fcle, kui palju peaks arvestama konkreetse paiga keeletarvitust, p\u00e4rineb juba v\u00e4hemalt piibli t\u00f5lkimise ajast eri keeltesse.<\/p>\n\n\n\n

Kasutusp\u00f5hise teooria keskne printsiip on see, et keel ongi kasutus ja muutub kasutuse kaudu. L\u00e4htutakse arusaamast, et reeglip\u00e4raselt loodavat ideaals\u00fcsteemi ei ole olemas, on vaid eri t\u00fc\u00fcpi kasutuskogemuste ja -s\u00fcndmuste pinnalt tekkinud (keele)kogukondlik tava, kasutusmustrite kogum, mida saab kirjeldada. Keele struktuur s\u00fcnnib keelekasutuses, seda nii \u00fcksiks\u00f5nade tasandil, mille kommunikatiivne funktsioon kujuneb kasutuses, kui ka grammatika puhul, mille struktuur kujuneb korduvate \u00fcksuste kasutamise mallide kinnistumise p\u00f5hjal. N\u00e4iteks kui varem n\u00e4hti varieerumises sageli keelele ohtu ja m\u00f5nd keelekasutuses levivat vormi t\u00f5lgendas keelekorraldus kui ebasoovitatavat (m\u00e4rgendati \u00f5igekeelsusallikas kui ebasoovitatav, norminguvastane), siis n\u00fc\u00fcd uuritakse varieerumise p\u00f5hjusi ja tegelikku kasutust mh selleks, et m\u00f5ista, kas keelekorralduse teatav norming on ajakohane. Peetakse silmas, et tegelik keelekasutus ja norming ei tohiks v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral lahkneda. P\u00f5hiline metoodika on uurida keelekasutust keeleandmete p\u00f5hjal ehk tekstikorpuses.<\/p>\n\n\n\n

Tekstikorpus<\/strong> on mahukas kirjalikest v\u00f5i suulistest tekstidest koosnev elektrooniline andmekogu, mida juba alates 1980-ndatest kasutatakse keele uurimisel, kirjeldamisel ja keelemuutuste j\u00e4lgimisel. Vt \u00fclevaadet ptk \u201eMis on tekstikorpus<\/a>\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Normimise teema<\/strong> keelekorralduses on t\u00f5statanud vajaduse m\u00e4\u00e4ratleda normingu (preskriptiivse info) ja kirjelduse (deskriptiivse info) vahekorda. Varem on normimine muuhulgas puudutanud t\u00e4hendusi ja s\u00f5nakasutust, mille kohta on \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatutes antud eriliigilisi juhiseid (varem rangemaid ettekirjutusi, hiljem leebemaid soovitusi), mida osa kasutajaid t\u00f5lgendab normingutena. Vt l\u00e4hemalt ptk “T\u00e4henduste normimisest”<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Uurimistulemuste toel ajakohastatud p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgi normitakse \u00fcldkeeles ortograafiat ja morfoloogiat, aga mitte t\u00e4hendusi, s\u00f5navalikut, rektsiooni ega ka \u00fcldjuhul h\u00e4\u00e4ldust jm. Neid p\u00f5him\u00f5tteid on rakendatud ka EKI \u00fchends\u00f5nastikus, vt tabelit ptk \u201eKeelekorralduse teisenemine<\/a>\u201c. Vajadusel on rubriigis \u201eEKI selgitab\u201c esitatud selgitusi ja p\u00f5hjendusi, mis kontekstis \u00fcht v\u00f5i teist s\u00f5navormi v\u00f5idakse eelistada v\u00f5i mis s\u00f5na kohta on keeletoimkond heaks kiitnud uusi norminguid, s\u00f5nakasutust t\u00e4iendavaid v\u00f5imalusi. Seisuga 15.02.2024 on EKI \u00fchends\u00f5nastikus umbes 1800 \u00d5Si selgitust, samuti on lisandunud hulk uuemat l\u00e4henemist peegeldavaid ja norminguteemalisi artikleid EKI teatmikus.<\/p>\n\n\n\n

Kirjakeele arengus<\/strong> on eristatud kolme p\u00f5hietappi: esmalt antakse keelele kirjalik kuju (s.t valitakse kirjas\u00fcsteem), seej\u00e4rel m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks keele reeglistik ja s\u00f5navara, viimaks j\u00e4rgneb reeglistiku ja s\u00f5navara pidev ajakohastamine. Eesti keel on ajakohastamise ajaj\u00e4rgus umbes alates 20. sajandi keskpaigast, hiljemalt 1980-ndatest. T\u00e4nap\u00e4eva teadusp\u00f5hise keelekorralduse \u00fcks peamisi eesm\u00e4rke on, et normingud vastaksid keele sisemisele normile ning et soovitused ei oleks praegusaja keelekasutusega vastuolus. Nii on keelekasutajal vaja norminguid v\u00e4hem \u201elihtsalt \u00e4ra \u00f5ppida\u201d ning seda efektiivsemalt toimib keelekasutus.<\/p>\n\n\n\n

Keelekorralduse p\u00f5him\u00f5tteid<\/strong>, millest nii m\u00f5nedki on s\u00f5nastatud juba 1980-ndatest, on kokku v\u00f5etud uuemates teaduspublikatsioonides, n\u00e4iteks:<\/p>\n\n\n\n