{"id":18662,"date":"2024-01-18T15:08:28","date_gmt":"2024-01-18T13:08:28","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=18662"},"modified":"2025-10-29T17:07:02","modified_gmt":"2025-10-29T15:07:02","slug":"voorsonade-mugandamise-pohimotteid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/voorsonade-mugandamise-pohimotteid\/","title":{"rendered":"V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade mugandamise p\u00f5him\u00f5tteid"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

V\u00f5\u00f5rs\u00f5na mugandamisel l\u00e4htutakse peamiselt h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rasuse p\u00f5him\u00f5ttest: v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu kirjutatakse l\u00e4htekeele lihtsustatud h\u00e4\u00e4lduse alusel. T\u00e4nap\u00e4eval arvestatakse v\u00f5\u00f5rs\u00f5na kirjakujude fikseerimisel senisest enam tegelikku keelekasutust.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

V\u00f5\u00f5rs\u00f5na<\/strong> on keeles muganemata v\u00f5i osaliselt muganenud laens\u00f5na, millel on v\u00f5\u00f5raks peetavaid struktuurijooni. Vt l\u00e4hemalt v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade tunnuseid<\/a>. V\u00f5\u00f5rs\u00f5na mugandamine on teiste keelte s\u00f5nade oma keelde sobitamine: h\u00e4\u00e4lik- ja kirjakuju andmine ning pear\u00f5hu, silbiv\u00e4lte ning morfoloogilise t\u00fc\u00fcbi m\u00e4\u00e4ramine. Tsitaats\u00f5na<\/strong> on s\u00f5na, mis on teisest keelest \u00fcle v\u00f5etud muutmata kujul, k\u00f5igi diakriitiliste m\u00e4rkidega. Vt l\u00e4hemalt \u201dTsitaats\u00f5nade kirjutamine<\/a>\u201d.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kirjakuju fikseeritakse norminguna \u00f5igekeelsusallikais, nt fliis<\/code> (< inglise), late<\/code> (< itaalia), tekiila<\/code> (< hispaania), oon\u00fcks<\/code> (< kreeka), origami<\/code> (< jaapani). Kirjakujude mugandamisel ja normimisel tehakse otsuseid eraldi iga s\u00f5na kohta, arvestades mugandamisprintsiipe ja uurimistulemusi. Seejuures aktsepteeritakse ka r\u00f6\u00f6pseid kirjakujusid, mida on eesti keeles alati olnud (nt keefir<\/code> <\/em>~ kefiir<\/code>, p\u00fctaagorlane <\/code>~ <\/em>p\u00fctagoorlane<\/code>). Keele muutumise k\u00e4igus lisandub r\u00f6\u00f6pkujusid keelekasutusse ja kaob kasutusest pidevalt.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5\u00f5rs\u00f5na mugandamisel l\u00e4htutakse peamiselt 1930. aastatel v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud p\u00f5him\u00f5tteist: v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu kirjutatakse l\u00e4htekeele lihtsustatud h\u00e4\u00e4lduse alusel (vt l\u00e4hemalt p\u00f5him\u00f5tete kujunemise ajalugu<\/a>). Eri keeltest mugandamise kohta on Emakeele Seltsi keeletoimkond kinnitanud p\u00f5him\u00f5tted jaapani p\u00e4ritolu s\u00f5nade kohta 2008. a, araabia s\u00f5nade kohta 2009. a. Vt keeletoimkonna otsuseid<\/a>.  <\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval arvestatakse v\u00f5\u00f5rs\u00f5na kirjakujude fikseerimisel senisest enam tegelikku keelekasutust (vt l\u00e4hemalt \u201dKeelekorralduse p\u00f5him\u00f5tteid<\/a>\u201d). Uuemal ajal keelde tulnud v\u00f5i keelekasutajates k\u00fcsimusi tekitavate r\u00f6\u00f6pkujude puhul on EKI \u00fchends\u00f5nastiku rubriigis \u201eEKI selgitab\u201c esitatud mitmesugust infot, sh p\u00f5hjendusi ja teavet keeletoimkonna heaks kiidetud uute normingute kohta (nt gaala<\/code>). Samuti esitatakse infot v\u00f5\u00f5rs\u00f5na vahenduskeelte (nt pompoosne<\/code> ~ pomp\u00f6\u00f6sne<\/code>), r\u00f6\u00f6pkujude v\u00f5i s\u00fcnon\u00fc\u00fcmide kasutussageduse v\u00f5i m\u00f5istetavuse kohta (nt harvester<\/code>).<\/p>\n\n\n\n

Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuseid ning selgitusi ja p\u00f5hjendusi r\u00f6\u00f6pkujude valikul vahendab EKI \u00fchends\u00f5nastiku rubriik \u201cEKI selgitab\u201d. Kokkuv\u00f5tlikult l\u00e4htutakse v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade normimisel ja mugandamisel \u00fcldjoontes j\u00e4rgmistest p\u00f5him\u00f5tetest. P\u00f5him\u00f5tted on l\u00e4bi arutatud ja heaks kiidetud Emakeele Seltsi keeletoimkonnas<\/a>.<\/p>\n\n\n\n