T\u00e4na, 15. veebruaril 2024 t\u00e4itub 100 aastat keelemehe, pikka aega Eesti Keele Instituudis t\u00f6\u00f6tanud kolleegi Henn Saari s\u00fcnnist.<\/p>\n\n\n\n
Henn Saari puhul on tavaliselt esile t\u00f5stetud tema keelekorralduse k\u00e4sitlusi (sh norm C kui keelekorralduse ideaal); terminoloogiauurimusi (oskuskeelt k\u00e4sitleb ka ta kandidaadiv\u00e4itekiri), huvi nimede vastu jpm, ent samav\u00f5rra oli ta ka tegev muudes valdkondades. \u00dchtlasi oli ta v\u00e4simatu esineja ja populariseerija. Avalikkus tundis teda Eesti Raadio \u201cKeeleminutite\u201d autorina. See saade oli \u00fchtej\u00e4rge eetris a-st 1969 a-ni 1999, seega 30 aastat. \u201cKeeleh\u00e4\u00e4lingu\u201d materjal avaldati kahes raamatus, 1976 ja 2004, neist teise seadsid kokku tema kolleegid Sirje M\u00e4earu, Kaja Kruusmaa jt. Kaanetutvustus annab elegantse kokkuv\u00f5tte Saari huvialadest: \u201cKeelekorralduse aluste selgitus, keeleteaduse ja eesti keele uurimise l\u00fchikursus, sissejuhatus s\u00f5navara\u00f5petusse ja nimeteooriasse, keelepoliitika anal\u00fc\u00fcs, lood eesti keele silmapaistvaimatest uurijatest ja korraldajatest ning eesti keeleelu s\u00fcndmustest\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Praegu on aktuaalsed \u00d5Siga seotud k\u00fcsimused. Siin v\u00e4\u00e4rib t\u00e4helepanu Saari arvamus 1977. Saari unistas \u201ekeeleterviss\u00f5nastikust\u201c, kust leiaks vastuseid k\u00fcsimustele, mida keeletarvitajad k\u00f5ige sagedamini esitavad, kus \u201e\u00f6eldaks, kas see v\u00f5i teine v\u00f5\u00f5rm\u00f5ju on hea v\u00f5i halb\u201c, \u00f5petataks uudiss\u00f5nu kasutama. Saari k\u00fcsis, miks inimene \u201epeaks otsima neljast v\u00f5i viiest kohast, kui k\u00f5ik vajalik v\u00f5ib olla \u00fchtede kaante vahel koos\u201c. \u00dchtede kaante all m\u00f5tles ta m\u00f5istagi \u00d5Si. \u201e\u00d5S-i kaudu ja k\u00f5ige kaudu, mis \u00d5S-i juures ja \u00fcmber, saame k\u00f5ige paremini oma rahvaga kontakti.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Saari toonane m\u00f5te on ootamatult p\u00e4evakohane ka n\u00fc\u00fcd: j\u00e4rgmine \u201cEesti keele s\u00f5naraamat \u00d5S 2025\u201d1<\/sup> \u00fchendabki n-\u00f6 \u00fchtede kaante vahele kogu eesti keele info. Ka meie soovime, et k\u00f5ik vajalik oleks \u00fches kohas \u2013 esialgu EKI \u00fchends\u00f5nastikus S\u00f5naveebis. Siin on juba praegu erisugune keeleinfo omavahel tihedalt kokku p\u00f5imitud. \u00dchelt poolt on kirjeldatud, milline keel tegelikult on, millist keelt me r\u00e4\u00e4gime ja kirjutame, registreeritud s\u00f5nad ja t\u00e4hendused, mis rahva suus kasutusel, antud nende kohta mitmesugust infot, n\u00e4iteks pakutud suurt hulka s\u00fcnon\u00fc\u00fcme, esitatud t\u00fc\u00fcpilisi naabers\u00f5nu ja n\u00e4itelauseid. Teisalt on esitatud kogu norminguline info: \u00f5igekiri ja morfoloogia koos mitmesuguste selgitustega, rubriigis \u201c\u00d5S selgitab\u201d on omakorda \u00e4ra toodud info Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuste kohta (paljude s\u00f5nade juures, mida see otsus puudutab). \u00dckski s\u00f5na pole keeles \u00fcksi, vaid alati mingi teksti, suhtlussituatsiooni osa, see t\u00e4hendab, et keelekasutaja peab igal hetkel teatavaid valikuid tegema. Ametikeele jaoks tuleks t\u00f5en\u00e4oliselt valida neutraalseim, tavalisim s\u00f5na, samas kui ilukirjanduse v\u00f5i essee jaoks v\u00f5ib sobida huvitavam, harvem s\u00f5na.<\/p>\n\n\n\n \u00dcks oluline roll on keelemeestel nagu Henn Saari veel. Nad nimelt moodustasid m\u00f5ttelise silla Eesti-aegse keelekorralduse ja t\u00e4nap\u00e4eva vahel. Neil oli kogemus keelekorraldusest iseseisvas riigis. Kui Eesti sai vabaks, oli, millele toetuda. Saari ise on tunnistanud, et 1930. aastad on paratamatult tema teadvuses kuldaeg.<\/p>\n\n\n\n Koostanud Peeter P\u00e4ll ja Margit Langemets<\/p>\n\n\n\n \u00af\u00af \u00af\u00af \u00af\u00af<\/p>\n\n\n\n