{"id":20235,"date":"2024-06-20T08:00:00","date_gmt":"2024-06-20T05:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=20235"},"modified":"2025-09-04T12:50:16","modified_gmt":"2025-09-04T09:50:16","slug":"eesti-keele-oigekirja-pohireeglid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/eesti-keele-oigekirja-pohireeglid\/","title":{"rendered":"Eesti keele \u00f5igekirja p\u00f5hireeglid"},"content":{"rendered":"\n

Siin on eesti keele \u00f5igekirjareeglite tuumikosa ehk p\u00f5hireeglid, mida vajab iga eesti keele kasutaja ja mille omandamist eeldatakse \u00f5pilastelt v\u00e4hemalt g\u00fcmnaasiumi l\u00f5puks. Esitatud on reeglid ning neid t\u00e4psustavad m\u00e4rkused ja s\u00f5naseletused. <\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hireeglitest j\u00e4\u00e4vad v\u00e4lja spetsiifilisemad juhised ja n\u00e4pun\u00e4ited, mida vajavad eesk\u00e4tt keerukamate, nt erialaste tekstide loojad v\u00f5i toimetajad. Need juhised on leitavad EKI teatmiku \u00f5igekirjalisast ja muudest allikatest. <\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hireeglid l\u00e4htuvad kehtivast \u00f5igekirjatavast, reeglite esitust ja s\u00f5nastust on \u00fcksikjuhtudel t\u00e4psustatud ja lihtsustatud.  <\/p>\n\n\n\n

\u201eEesti keele \u00f5igekirja p\u00f5hireeglid\u201c sobivad aluseks, millest l\u00e4htuda koolis \u00f5igekirja \u00f5petamisel. P\u00f5hireeglid on heaks kiitnud Emakeele Seltsi keeletoimkond 6. m\u00e4rtsil 2024.  <\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hireeglid on koostanud Eesti Keele Instituut, suurema osa reegleid on kirjutanud Peeter P\u00e4ll ja Maire Raadik. Tekst on l\u00e4bi arutatud r\u00fchma emakeele\u00f5petajatega ja emakeele\u00f5petuse metoodikutega, sh Merilin Aruvee, Anneli Oidsalu, Luule Oppi, Karin Pollimann, Monika Undo, Maris Vaher, Tiia Vainula. Kogu teksti on redigeerinud toimkond koosseisus Peeter P\u00e4ll, Maire Raadik, K\u00fclli Habicht, Margit Langemets.   <\/p>\n\n\n\n

Kuidas viidata? Eesti keele \u00f5igekirja p\u00f5hireeglid. Koostanud Peeter P\u00e4ll ja Maire Raadik. Eesti Keele Instituut 2025. [lisada veebiaadress] (vaadatud PP.KK.AAAA).<\/p>\n\n\n\n

\u00a0\u00d5igekirja p\u00f5hireeglite PDFi saab alla laadida\u00a0EKI kodulehelt<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcldreeglid<\/h2>\n\n\n\n

REEGEL 1. Eesti t\u00e4hestiku reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti keel kasutab ladina kirja. Eesti-ladina t\u00e4hestikus on 32 t\u00e4hte \u2013 Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, \u0160\u0161, Zz, \u017d\u017e, Tt, Uu, Vv, Ww, \u00d5\u00f5, \u00c4\u00e4, \u00d6\u00f6, \u00dc\u00fc, Xx, Yy \u2013 ja teised lisam\u00e4rkidega t\u00e4hed, mida ladina t\u00e4hestikuga keelte s\u00f5nade ja nimede kirjapanekuks on tarvis, nt \u00c1, \u00c0, \u00c3, \u0100, \u00c5.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Eesti t\u00e4hestik kitsamas m\u00f5ttes sisaldab \u00fcksnes t\u00e4hti, mida kasutatakse eestikeelsete s\u00f5nade kirjapanekuks ja millel on kindel h\u00e4\u00e4ldus: Aa, Bb, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Rr, Ss, \u0160\u0161, Zz, \u017d\u017e, Tt, Uu, Vv, \u00d5\u00f5, \u00c4\u00e4, \u00d6\u00f6, \u00dc\u00fc. Sealhulgas on neli t\u00e4hte (F, \u0160, Z, \u017d), mis esinevad \u00fcksnes v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades (v\u00f5\u00f5rs\u00f5nat\u00e4hed). <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> C, Q, W, X, Y on eesti kirjaviisi seisukohalt v\u00f5\u00f5rt\u00e4hed, sest neid kasutatakse \u00fcksnes v\u00f5\u00f5rkeelsete s\u00f5nade ja nimede kirjapanekuks ning neid h\u00e4\u00e4ldatakse vastava keele reeglite kohaselt. <\/p>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4likute m\u00e4rkimise reeglid<\/h2>\n\n\n\n

Need reeglid kirjeldavad eesti h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rase kirjaviisi \u00fcldp\u00f5him\u00f5tteid, st kuidas \u00fcksikuid h\u00e4\u00e4likuid ja nende pikkust kirjas m\u00e4rkida. <\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgnevad \u00fcldised s\u00f5naseletused, mis on vajalikud selle peat\u00fcki m\u00f5istmiseks. <\/p>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4lik<\/code> on k\u00f5ne k\u00f5ige v\u00e4iksem kuuldeliselt eristatav h\u00e4\u00e4ldus\u00fcksus. H\u00e4\u00e4likut saab h\u00e4\u00e4ldada ja kuulda, kirja pannakse see t\u00e4he abil, nt a<\/em> esindab [a]-h\u00e4\u00e4likut. <\/p>\n\n\n\n

T\u00e4ish\u00e4\u00e4lik<\/code> on h\u00e4\u00e4lik, mille moodustamisel p\u00e4\u00e4seb \u00f5huvool suust v\u00e4lja takistusteta. Eesti t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuid m\u00e4rgivad t\u00e4hed a<\/em>, e<\/em>, i<\/em>, o<\/em>, u<\/em>, \u00f5<\/em>, \u00e4<\/em>, \u00f6<\/em>, \u00fc<\/em>. Vrd kaash\u00e4\u00e4lik. <\/p>\n\n\n\n

T\u00e4ish\u00e4\u00e4liku\u00fchend<\/code> ehk diftong<\/code> on eri t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute \u00fchend sama silbi piires, nt au<\/em> s\u00f5nas kaup<\/em>, ent mitte s\u00f5nas karaul<\/em> [kara-ul<\/em>]. <\/p>\n\n\n\n

Kaash\u00e4\u00e4lik<\/code> on h\u00e4\u00e4lik, mille h\u00e4\u00e4ldamisel tekitatakse suus \u00f5huvoolule kas t\u00e4ielik (vt sulgh\u00e4\u00e4lik) v\u00f5i osaline takistus. Eesti kaash\u00e4\u00e4likuid m\u00e4rgivad t\u00e4hed b<\/em>, d<\/em>, f<\/em>, g<\/em>, h<\/em>, j<\/em>, k<\/em>, l<\/em>, m<\/em>, n<\/em>, p<\/em>, r<\/em>, s<\/em>, \u0161<\/em>, z<\/em>, \u017e<\/em>, t<\/em>, v<\/em>. Vrd t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik. <\/p>\n\n\n\n

Kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchend<\/code> on eri kaash\u00e4\u00e4likute \u00fchend (silbipiiri arvestamata). Kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendeid m\u00e4rgivad nt t\u00e4he\u00fchendid kr<\/em> s\u00f5nas kriit<\/em>, pt<\/em> s\u00f5nas optiline<\/em>, rst<\/em> s\u00f5nas varsti<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

Sulgh\u00e4\u00e4lik<\/code> on liik kaash\u00e4\u00e4likuid, mille h\u00e4\u00e4ldamisel on suus \u00f5huvool t\u00e4ielikult takistatud. Eesti sulgh\u00e4\u00e4likuid m\u00e4rgivad t\u00e4hed k<\/em>, p<\/em>, t<\/em>, g<\/em>, b<\/em>, d<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

Heliline h\u00e4\u00e4lik<\/code> on h\u00e4\u00e4lik, mille h\u00e4\u00e4ldamisel h\u00e4\u00e4lekurrud v\u00f5nguvad. Helilisi h\u00e4\u00e4likuid m\u00e4rgivad eesti keeles t\u00e4hed a<\/em>, e<\/em>, i<\/em>, o<\/em>, u<\/em>, \u00f5<\/em>, \u00e4<\/em>, \u00f6<\/em>, \u00fc<\/em> (k\u00f5ik t\u00e4ish\u00e4\u00e4likud); j<\/em>, l<\/em>, m<\/em>, n<\/em>, r<\/em>, v <\/em>(kaash\u00e4\u00e4likud). <\/p>\n\n\n\n

Helitu h\u00e4\u00e4lik<\/code> on h\u00e4\u00e4lik, mille h\u00e4\u00e4ldamisel h\u00e4\u00e4lekurrud ei v\u00f5ngu. Helituid h\u00e4\u00e4likuid m\u00e4rgivad eesti keeles t\u00e4hed b<\/em>, d<\/em>, g<\/em>, h<\/em>, k<\/em>, p<\/em>, s<\/em>, t<\/em>, v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades f<\/em>, \u0161<\/em>, z<\/em>, \u017e<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 2. H\u00e4\u00e4likupikkuse \u00fcldreegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

L\u00fchikesi h\u00e4\u00e4likuid kirjutatakse \u00fche t\u00e4hega, pikki h\u00e4\u00e4likuid kahe t\u00e4hega. Nt rida<\/em> (l\u00fchike i<\/em>) \u2013 riida<\/em> (pikk i<\/em>), kala<\/em> (l\u00fchike l<\/em>) \u2013 kalla<\/em> (pikk l<\/em>).<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Erand:<\/strong> h\u00e4\u00e4likute puhul, mida m\u00e4rgivad t\u00e4hed k<\/em>, p<\/em>, t<\/em>, s<\/em>, h<\/em>, f<\/em>, \u0161<\/em>, on <\/strong>k\u00f5rvalekaldeid \u00fcldreeglist, vt reeglid 4, 5, 7, 9, 10 ja 12 allpool.  <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> V\u00e4lja arvatud sulgh\u00e4\u00e4likud, f<\/em> ja \u0161<\/em>, ei tehta kirjapildis vahet II ja III v\u00e4ltel, II-v\u00e4lteline kalla<\/em> (\u2018teatud lill\u2019) ja III-v\u00e4lteline kalla<\/em> (\u2018vala\u2019) kirjutatakse \u00fchtmoodi. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 3. Kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendi reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendis kirjutatakse iga h\u00e4\u00e4lik tema pikkusest olenemata \u00fche t\u00e4hega, nt sink<\/em>, l\u00f5plik<\/em>, linlane<\/em>, t\u00fcranlik<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Erandid:<\/strong> a) lahknevusi sellest reeglist on s<\/em>-iga l\u00f5ppevates kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendites (nt kirss<\/em>, vt reegel 9), b) liits\u00f5naosade piiril (nt pannkook<\/em>, vt reegel 13), c) ki\/gi<\/em>-r\u00f5huliite ees (nt kottki<\/em>, vt reegel 14), d) tuletusliite ees, mille puhul t\u00fcve l\u00f5pph\u00e4\u00e4lik langeb kokku tuletusliite algush\u00e4\u00e4likuga (nt keskkond<\/em>, modernne<\/em>, vt reegel 15). <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 4. k, p, t<\/em> kirjutamise reegel<\/strong> <\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

S\u00f5na algul kirjutatakse k<\/em>, p<\/em>, t<\/em>, mitte g<\/em>, b<\/em>, d<\/em> (nt karm<\/em>, paar<\/em>, tants<\/em>). Niisamuti kirjutatakse helitute h\u00e4\u00e4likute k\u00f5rval k<\/em>, p<\/em>, t<\/em>, mitte g<\/em>, b<\/em>, d <\/em>(nt miks<\/em>, raske<\/em>).<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Erandid:<\/strong> a) v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades (nt baar<\/em>, gaas<\/em>, diivan<\/em>, gangster<\/em>, fosgeen<\/em>), b) liits\u00f5naosade piiril (nt k\u00f5rgsoo<\/em>, p\u00f5ldhiir<\/em>, vt reegel 13), c) tuletusliite ees (nt jalgsi<\/em>, vt reegel 15), d) ki\/gi<\/em>-r\u00f5huliite ees (nt kumbki<\/em>, vt reegel 14). <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 5. k, p, t<\/em> pikkuse reegel<\/strong> <\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

L\u00fchikesi sulgh\u00e4\u00e4likuid s\u00f5na sees ja l\u00f5pus m\u00e4rgivad g<\/em>, b<\/em>, d<\/em> (nt vagu<\/em>, saba<\/em>, rida<\/em>, saag<\/em>, loeb<\/em>, siid<\/em>). Kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendis, mille muud h\u00e4\u00e4likud on helilised, m\u00e4rgivad l\u00fchikesi sulgh\u00e4\u00e4likuid samuti g<\/em>, b<\/em>, d <\/em>(nt s\u00f5brad<\/em>, valge<\/em>, inglise<\/em>). Pikki sulgh\u00e4\u00e4likuid m\u00e4rgivad \u00fcldjuhul k<\/em>, p<\/em>, t<\/em> (nt t\u00f5ke<\/em>, jope<\/em>, m\u00f5te<\/em>, valik<\/em>, n\u00f6\u00f6p<\/em>, raamat<\/em>). Kui k<\/em>, p<\/em>, t <\/em>j\u00e4rgnevad III-v\u00e4ltelises silbis l\u00fchikesele t\u00e4ish\u00e4\u00e4likule ega kuulu kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendisse, siis kirjutatakse kk<\/em>, pp<\/em>, tt<\/em> (nt ikka<\/em>, appi<\/em>, mitte<\/em>).<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> S\u00f5na alguses, samuti helitu h\u00e4\u00e4liku k\u00f5rval kirjutatakse k<\/em>, p<\/em>, t<\/em> (vt reegel 4). <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 6. S\u00f5naalgulise h<\/em> reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

h<\/em> kasutamine s\u00f5na algul l\u00e4htub kirjakeele traditsioonist. Nt haavik<\/em>, hing<\/em>, h\u00fcppama<\/em>. On s\u00f5napaare, milles h<\/em> eristab t\u00e4hendusi, nt arutama<\/em> \u2013 harutama<\/em>, \u00f5ng<\/em> \u2013 h\u00f5ng<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> S\u00f5naalguline h<\/em> on suures osas eesti murretes kadunud, seet\u00f5ttu tugineb h<\/em>-alguliste s\u00f5nade kirjapilt eesk\u00e4tt kokkuleppele, mitte tegelikule h\u00e4\u00e4ldusele. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 7. h<\/em> pikkuse reegel<\/strong> <\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Pikk h<\/em> kirjutatakse l\u00fchikese t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku j\u00e4rel kahe t\u00e4hega (nt epohh<\/em>, t\u0161ehhi<\/em>, ahhaat<\/em>), pika t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku v\u00f5i diftongi j\u00e4rel \u00fche t\u00e4hega (nt ps\u00fc\u00fchika<\/em>, auh<\/em>).<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Erandid:<\/strong> ah<\/em>, ait\u00e4h<\/em>, jah<\/em>, kah<\/em>, k\u00f6h<\/em>, m\u00f5h<\/em>, noh<\/em>, n\u00e4h<\/em>, oh<\/em>, soh<\/em>, s\u00e4h<\/em>, tohoh<\/em>, uh<\/em>; r\u00f6\u00f6pselt \u00fche ja kahe h<\/em>-ga a(p)tsih(h)<\/em>, pah(h)<\/em>, puh(h)<\/em>, p\u00e4h(h)<\/em>, trah(h)<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> Kui h<\/em> kuulub kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendisse, kehtib reegel 3 (kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendi reegel, nt \u00f5hk<\/em>, bronh<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 8. i<\/em> ja j<\/em>-i reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Silbi algul kirjutatakse j<\/em> (nt jalg<\/em>, oja<\/em>), silbi l\u00f5pul i<\/em> (nt vai<\/em>), siirdeh\u00e4\u00e4likut ei kirjutata (nt vai<\/em> : vaia<\/em>, mitte vaija<\/em>).<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Erandid:<\/strong> a) m\u00f5ne omas\u00f5na l\u00fchikeses sisse\u00fctlevas (nt majja<\/em>, ojja<\/em>), b) j<\/em>-algulise tuletusliite korral (nt k\u00e4ija<\/em> \u2018see, kes k\u00e4ib\u2019, vrd k\u00e4ia<\/em> \u2018jalutada\u2019, savijas<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> M\u00f5ne v\u00f5\u00f5rs\u00f5na puhul ilmneb i<\/em> ja j<\/em>-i vaheldust: kui r\u00f5hk on esisilbil, siis on kasutusel j<\/em> (nt materjal<\/em>), kui r\u00f5hk on tagapool, siis i<\/em> (nt materiaalne<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> H\u00e4\u00e4lduses ilmneb i<\/em> ka pika \u00fc\u00fc<\/em> puhul, kui j\u00e4rgneb mingi muu t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik, nt m\u00fc\u00fca<\/em> [m\u00fcia], h\u00fc\u00fcum\u00e4rk<\/em> [h\u00fcium\u00e4rk]; kirjapilt seda ei kajasta. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus.<\/strong> Siirdeh\u00e4\u00e4lik<\/code> on h\u00e4\u00e4lik, mis tekib h\u00e4\u00e4lduses kahe h\u00e4\u00e4liku piiril, nt s\u00f5na kaua<\/em> h\u00e4\u00e4ldub [kauwa] ja t\u00e4ielik<\/em> [t\u00e4ijelik]. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 9. s<\/em>-i pikkuse reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

L\u00fchikest s<\/em>-i m\u00e4rgitakse \u00fche t\u00e4hega, pikka s<\/em>-i \u00fcldjuhul kahe t\u00e4hega, nt asi<\/em>, passima<\/em>, kauss<\/em>, h\u00f5issa<\/em>. Kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendis, mille esimene liige on l<\/em>, m<\/em>, n<\/em>, r<\/em>, v<\/em> ja teine pikk s<\/em>, m\u00e4rgitakse pikka s<\/em>-i samuti kahe t\u00e4hega, v\u00e4lja arvatud juhul, kui j\u00e4rgneb veel \u00fcks kaash\u00e4\u00e4lik. Vrd varss<\/em>, aga varsti<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Pika s<\/em>-i kirjutamine eespool nimetatud \u00fchendites on kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendi reegli (reegel 3) suhtes erandlik. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Kolme kaash\u00e4\u00e4liku \u00fchendis ei tee kirjapilt l\u00fchikesel ja pikal s<\/em>-il vahet, vrd m\u00f5rsja<\/em> (l\u00fchike s<\/em>) ja hirsjas<\/em> (\u2018hirsitaoline\u2019, pikk s<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 10. f<\/em>-i ja \u0161<\/em> pikkuse reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

f<\/em>-i ja \u0161<\/em> pikkust m\u00e4rgitakse nii nagu k<\/em>, p<\/em>, t<\/em> pikkust: \u00fcldjuhul kirjutatakse f<\/em> ja \u0161<\/em> \u00fche t\u00e4hega (nt harf<\/em>, efekt<\/em>, pun\u0161<\/em>, bro\u0161\u00fc\u00fcr<\/em>). Kui f<\/em> ja \u0161 j\u00e4rgnevad III-v\u00e4ltelises silbis l\u00fchikesele t\u00e4ish\u00e4\u00e4likule ega ole kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendi osa, kirjutatakse ff<\/em>, \u0161\u0161<\/em> (nt \u0161effi<\/em>, du\u0161\u0161i<\/em>, vrd II v\u00e4ltes \u0161efi<\/em>, du\u0161i<\/em>).<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

REEGEL 11. \u00dchesilbiliste s\u00f5nade reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

\u00dchesilbilises s\u00f5nas on v\u00e4hemalt \u00fcks h\u00e4\u00e4lik pikk. S\u00f5na pannakse kirja nii, nagu kirjutataks III-v\u00e4ltelist silpi, nt maa<\/em>, sai<\/em>, pood<\/em>, kapp<\/em>, kaup<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Erandid:<\/strong> ma<\/em>, sa<\/em>, ta<\/em>, me<\/em>, te<\/em>, nad<\/em>; mu<\/em>, su<\/em>, ja<\/em> (sides\u00f5na), ju<\/em>, ka<\/em>, va<\/em>; mul<\/em>, sul<\/em>, tal<\/em>, kel<\/em>, mil<\/em>, sel<\/em>, tol<\/em>, mus<\/em>, sus<\/em>, tas<\/em>, ses<\/em>, tos<\/em>; kas<\/em>, kes<\/em>, kus<\/em>, mis<\/em>, las<\/em>; on<\/em>; et<\/em>. Vt ka erandeid h <\/em>pikkuse m\u00e4rkimise reegli (reegel 7) all. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> H\u00e4\u00e4likute pikkusi m\u00e4rgitakse \u00fchesilbilistes s\u00f5nades niisamuti nagu kolmandav\u00e4ltelistes kahesilbilistes s\u00f5nades, nt kell<\/em> \u2013 vrd (vaatas) kella<\/em>, morss<\/em> \u2013 vrd (j\u00f5i) morssi<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Sellele reeglile ei vasta s\u00f5nad, milles pikka h\u00e4\u00e4likut kirjapildis ei m\u00e4rgita, nt don<\/em>, pan<\/em>. Reeglile vastava kirjapildi saab, kui pikendada m\u00f5nda h\u00e4\u00e4likut, nt \u200bhub \u2192 huub<\/em>;\u200b samuti on v\u00f5imalik tekitada i<\/em>-l\u00f5puline lisasilp, nt \u200bblog \u2192 blogi.<\/em>\u200b <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 12. Mitmesilbiliste s\u00f5nade pea- v\u00f5i kaasr\u00f5hulises l\u00f5ppsilbis k<\/em>, p<\/em>, t<\/em>, f<\/em>-i ja \u0161<\/em> m\u00e4rkimise reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Mitmesilbilises s\u00f5nas, mille l\u00f5pus on l\u00fchikese t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku j\u00e4rel k<\/em>, p<\/em>, t<\/em>, f<\/em>, \u0161<\/em>, kirjutatakse l\u00f5pph\u00e4\u00e4lik \u00fche t\u00e4hega, kui l\u00f5ppsilp on kaasr\u00f5huline, nt saarestik<\/em>, piiskop<\/em>, kabinet<\/em>, t\u0161aarda\u0161<\/em>, v\u00f5i kahe t\u00e4hega, kui l\u00f5ppsilp on\u00a0pear\u00f5huline, nt \u0161a\u0161l\u00f5kk<\/em>, eskalopp<\/em>, minarett<\/em>, pilaff<\/em>, lava\u0161\u0161<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Kaas- ja pear\u00f5hu paiknemine on tinglik. V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kirjapilt reeglistati p\u00f5hiliselt 1930. aastate alguses. Pear\u00f5hu paiknemist m\u00e4\u00e4ratleti tollase arusaama kohaselt kas esi- v\u00f5i l\u00f5ppsilbil. Kolmesilbilistes s\u00f5nades on r\u00f5hu asukoht k\u00f5ikuv, nt s\u00f5nu eskalopp<\/em> ja minarett<\/em> v\u00f5ib h\u00e4\u00e4ldada ka esisilbir\u00f5huga. Niisamuti on tinglik lik<\/em>-, stik<\/em>– jm selliste liidete kaasr\u00f5hulisus, t\u00e4nap\u00e4eva keeles on need enamasti r\u00f5hutud silbid. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Neil s\u00f5nadel, mille l\u00f5pus on \u00fchekordne k<\/em>, p<\/em>, t<\/em>, f<\/em>, \u0161<\/em>, tuleb kahe t\u00e4hega kuju esile nt osastava vormis (nt saarestikku<\/em>, piiskoppi<\/em>, kabinetti<\/em>, t\u0161aarda\u0161\u0161i<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 1.<\/strong> Pear\u00f5huline silp<\/code> on s\u00f5na h\u00e4\u00e4ldamisel k\u00f5ige esilduvam silp. Eesti keeles on pear\u00f5hk harilikult esimesel silbil. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 2.<\/strong> Kaasr\u00f5huline silp<\/code> on s\u00f5na h\u00e4\u00e4ldamisel pear\u00f5hulisest silbist n\u00f5rgemini esilduv silp, mida v\u00f5ib s\u00f5nas olla mitu. Eesti keeles on kaasr\u00f5hk sageli kolmandal silbil. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 13. Liits\u00f5naosade piiril h\u00e4\u00e4likute m\u00e4rkimise reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Liits\u00f5na moodustamisel s\u00e4ilitavad selle koostisosad oma algse kirjapildi, nt p\u00f5hikool<\/em>, k\u00f5rgkool<\/em>, tippkool<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Liits\u00f5naosade piiril reegel 3 (kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendi reegel) ei kehti. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Kui k\u00f5rvuti satuvad kolm v\u00f5i neli sama t\u00e4hte, v\u00f5ib liits\u00f5naosade vahele lisada loetavuse huvides sidekriipsu, nt \u00fcleeelmine ~ \u00fcle-eelmine<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 14. ki\/gi<\/em>-r\u00f5huliite reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

ki<\/em>– v\u00f5i gi<\/em>-liite lisamisel s\u00f5nale s\u00f5na enda kirjapilt ei muutu. Kui s\u00f5na l\u00f5peb helilise h\u00e4\u00e4likuga, kirjutatakse –gi<\/em>, kui helitu h\u00e4\u00e4likuga, siis –ki<\/em>, nt ikkagi<\/em>, varemgi<\/em>, tammgi<\/em>, k\u00fcllaltki<\/em>, passki<\/em>, kokkki<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> S\u00f5na ja r\u00f5huliite piiril reegel 3 (kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendi reegel) ei kehti (nt kottki<\/em>), niisamuti reegel 4 (k<\/em>, p<\/em>, t<\/em> kirjutamise reegel, nt kumbki<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Helituid h\u00e4\u00e4likuid m\u00e4rgivad b<\/em>, d<\/em>, f<\/em>, g<\/em>, h<\/em>, k<\/em>, p<\/em>, s<\/em>, \u0161<\/em>, z<\/em>, \u017e<\/em>, t<\/em>, helilisi h\u00e4\u00e4likuid k\u00f5ik t\u00e4ish\u00e4\u00e4likud ja l<\/em>, m<\/em>, n<\/em>, r<\/em>, v<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 15. T\u00fcve ja tuletusliite piiril h\u00e4\u00e4likute m\u00e4rkimise reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Tuletusliite lisamisel s\u00f5nat\u00fcvele kehtib \u00fcldiselt reegel 3 (kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendi reegel, nt linn + -lane \u2192 linlane<\/em>), v\u00e4lja arvatud juhul, kui t\u00fcve l\u00f5pph\u00e4\u00e4lik ja liite algush\u00e4\u00e4lik langevad kokku (nt kesk- + -kond \u2192 keskkond<\/em>), aga ei kehti reegel 4 (k<\/em>, p<\/em>, t<\/em> kirjutamise reegel, nt kild + -kond \u2192 kildkond<\/em>).<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> T\u00fcve ja tuletusliite piiril v\u00f5ib k\u00f5rvu esineda kolm sama t\u00e4hte, nt makrelllased<\/em>, koralllased<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus.<\/strong> T\u00fcvi<\/code> on s\u00f5na osa, mis j\u00e4\u00e4b j\u00e4rele, kui sellest lahutada tuletusliide v\u00f5i k\u00e4\u00e4ndel\u00f5pp.  <\/p>\n\n\n\n

Muud t\u00e4heortograafia reeglid <\/h2>\n\n\n\n

REEGEL 16. Silbitamisreegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Silbitamisel peab silpi kuuluma v\u00e4hemalt \u00fcks t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik; t\u00e4ish\u00e4\u00e4likutevaheline kaash\u00e4\u00e4lik v\u00f5i kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendi viimane h\u00e4\u00e4lik alustab j\u00e4rgmist silpi, nt i-sa<\/em>, kur-gus<\/em>, krist-la-ne<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> Silbitamisel arvestatakse liits\u00f5naosade piire (nt \u00fc-les-an-ne<\/em>), samuti \u00fche h\u00e4\u00e4likuna h\u00e4\u00e4lduvaid t\u00e4hej\u00e4rjendeid tsitaats\u00f5nades ja v\u00f5\u00f5rnimedes (nt cre-scen-do<\/em>, Me-phis-to<\/em>). V\u00f5ib arvestada ka s\u00f5naosade piire v\u00f5\u00f5r- ja tsitaats\u00f5nades ning v\u00f5\u00f5rnimedes (nt mik-ro-skoop<\/em> v\u00f5i mik-ros-koop<\/em>, Neu-stadt<\/em> v\u00f5i Neus-tadt<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 17. Poolitamisreegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

S\u00f5na v\u00f5ib poolitada mis tahes silbipiiri kohalt, v\u00e4lja arvatud juhul, kui eelmise rea l\u00f5ppu v\u00f5i j\u00e4rgmise rea algusse j\u00e4\u00e4ks \u00fcksainus \u00fchet\u00e4heline silp. Nt saab poolitada kara-uul<\/em>, lau-ale<\/em>, ei saa aga poolitada isa<\/em>, usin<\/em>, luua<\/em>, auul<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> Poolitamisel on tavaks l\u00e4htuda loetavusest, sh arvestada s\u00f5naosade piire (nt kaug-istung<\/em>, r\u00fcnk-sajupilved<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 18. V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rasuse reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

V\u00f5\u00f5rs\u00f5nu kirjutatakse h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4raselt, st l\u00e4htekeele lihtsustatud h\u00e4\u00e4lduse alusel eesti kirjaviisi reeglite kohaselt.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

S\u00f5naseletus.<\/strong> V\u00f5\u00f5rs\u00f5na<\/code> on keeles t\u00e4ielikult kodunemata laens\u00f5na, milles on v\u00f5\u00f5raks peetavaid struktuurijooni, nt g<\/em>, b<\/em>, d<\/em> s\u00f5na algul, t\u00e4hed f<\/em>, \u0161<\/em>, z<\/em> ja \u017e<\/em>, r\u00f5hu paiknemine j\u00e4rgsilbil. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 19. V\u00f5\u00f5rnimede kirjutamise \u00fcldreegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

V\u00f5\u00f5rkeelte isiku-, koha- jm nimesid kirjutatakse nii nagu l\u00e4htekeeles: ladinakirjalisest keelest v\u00f5etakse need \u00fcle muutmata kujul, s\u00e4ilitades diakriitilised m\u00e4rgid, muukirjalisest keelest kirjutatakse nimed reeglite j\u00e4rgi \u00fcmber ladina kirja. Nt Aix-en-Provence<\/em> (prantsuse), Almat\u00f5<\/em> (kasahhi), Gda\u0144sk<\/em> (poola), Ky\u014dto<\/em> (jaapani).<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Erandid:<\/strong> a) traditsioonilised eestikeelsed kohanimed (nt Riia<\/em>), sh mugandatud nimed (nt Berliin<\/em>), t\u00f5lkenimed (nt Tulemaa<\/em>); b) \u00fcksikud ajalooliste isikute, eesk\u00e4tt valitsejate nimed (nt Peeter I<\/em>), samuti usuga seotud nimede kanoonilised vasted (nt Peetrus<\/em>, Ristija Johannes<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Erandina m\u00e4\u00e4ratletud nimede asemel v\u00f5i k\u00f5rval v\u00f5ib alati kasutada ka l\u00e4htekeele nimekujusid vastavalt \u00fcldreeglile, n\u00e4iteks nimekujude Bukarest<\/em>, Kopenhaagen<\/em>, Peking <\/em>ja Kiiev <\/em>asemel sobivad ka Bucure\u015fti<\/em>, K\u00f8benhavn <\/em>(reeglip\u00e4rased ladinat\u00e4helised nimed), Beijing <\/em>ja K\u00f5jiv <\/em>(reeglip\u00e4rased \u00fcmberkirjutused). <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> \u00dcmberkirjutusreeglid otsustatakse eraldi iga muukirjalise keele jaoks, kasutusel on nii rahvusvahelisi kui ka \u00fcksnes eesti keele jaoks loodud reegleid. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus.<\/strong> Diakriitiline m\u00e4rk<\/code> ehk diakriitik<\/code> on t\u00e4he peale, alla, sisse, k\u00f5rvale pandud v\u00f5i t\u00e4hest l\u00e4bi t\u00f5mmatud lisam\u00e4rk, mis muudab t\u00e4he t\u00e4hendust. Diakriitikutega t\u00e4hed on nt \u0101<\/em>, \u010d<\/em>, \u1e0d<\/em>, \u0137<\/em>, \u00f8<\/em>, \u0161<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 20. Tsitaats\u00f5nade reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Tsitaats\u00f5na kirjutatakse \u00fcmbritsevast tekstist erineval viisil, s\u00e4ilitades l\u00e4htekeelse kuju, sh diakriitilised m\u00e4rgid (nt cr\u00e8me br\u00fbl\u00e9e<\/em>). Mitteladinakirjalisest keelest p\u00e4rit s\u00f5nu kirjutades j\u00e4rgitakse samu reegleid, mis kehtivad selle keele nimede kohta.1<\/sup><\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Tsitaats\u00f5nade eristamiseks \u00fcmbritsevast tekstist v\u00f5ib kasutada nt kaldkirja (p\u00fcstkirjalises tekstis), p\u00fcstkirja (kaldkirjalises tekstis), lainelist allajoonimist (k\u00e4sitsi kirjutatud tekstis). K\u00e4\u00e4namisel lisanduv t\u00fcvevokaal, k\u00e4\u00e4ndel\u00f5pp vms kirjutatakse tavakirjas (nii nagu muu tekst) ja eraldatakse \u00fclakomaga, nt m\u00e4ngime bowling<\/em>\u2019ut. Liits\u00f5na moodustatakse sidekriipsu abil, nt bowling<\/em>\u2019u-saal.  <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Traditsiooniliselt on tsitaatkeelendeina k\u00e4sitatud ka m\u00f5ningaid eesti kirjapildile vastava h\u00e4\u00e4ldusega s\u00f5nu ning v\u00e4ljendeid, nt ladina (alias<\/em>, alter ego<\/em>, pro forma<\/em>) ning hispaania ja itaalia kokandus-, muusika- jm termineid (tapas<\/em>, al dente<\/em>, allegretto<\/em>). Samuti v\u00f5idakse tsitaatkeelendeina vormistada teise kultuuritraditsiooni kuuluvate n\u00e4htuste nimetusi, selleks et r\u00f5hutada koloriiti, nt vene samizdat<\/em>, jaapani kabuki.<\/em> <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 3.<\/strong> Tsitaats\u00f5na suure v\u00f5i v\u00e4ikese algust\u00e4he v\u00f5ib j\u00e4tta originaalip\u00e4raselt, kuid v\u00f5ib rakendada ka eesti algust\u00e4hereegleid, nt inglise Halloween<\/em> ~ halloween<\/em> (inglise keeles kirjutatakse p\u00fchade ja t\u00e4htp\u00e4evade nimetused suure algust\u00e4hega), saksa Wunderkind ~ wunderkind <\/em>(saksa keeles kirjutatakse nimis\u00f5nad suure algust\u00e4hega). <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 1.<\/strong> Tsitaats\u00f5na<\/code> <\/strong>on v\u00f5\u00f5rkeelest muutmata kujul \u00fcle v\u00f5etud s\u00f5na, nt prantsuse femme fatale<\/em> (h\u00e4\u00e4ldus [f`amm fat`all]). Sageli sisaldab tsitaats\u00f5na \u00fcht v\u00f5i mitut v\u00f5\u00f5rt\u00e4hte (c<\/em>, \u010d,<\/em> q<\/em>, w<\/em>, x<\/em> v\u00f5i y<\/em>), nt ylang-ylang<\/em> (vrd ilang-ilang).  <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 2.<\/strong> T\u00fcvevokaal<\/code> on s\u00f5nale alates omastavast k\u00e4\u00e4ndest lisanduv t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik, nt u<\/em> s\u00f5nas tuulik<\/em> : tuuliku<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

1<\/sup>Allm\u00e4rkus.<\/strong> Selles reeglis on n\u00e4ited j\u00e4etud erandlikult p\u00fcstkirja ja kursiivi kasutatud \u00fcksnes tsitaats\u00f5nades.<\/p>\n\n\n\n

REEGEL 21. Nimetuletiste reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Nimetuletised kirjutatakse tavakirjas ja v\u00e4ikese algust\u00e4hega, s\u00e4ilitades tuletusaluse nime algup\u00e4rase kuju, nt Krak\u00f3w > krak\u00f3wlane<\/em>, Goethe > goethelik<\/em>, Runnel > runnellik<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Kui tuletusaluse nime k\u00e4\u00e4namisel kasutatakse \u00fclakoma, kandub see \u00fcle ka nimetuletisse, nt Voltaire<\/em> [volteer] > voltaire\u2019lik<\/em> (vrd omastav Voltaire\u2019i), Bordeaux<\/em> [bordoo] > bordeaux\u2019lane<\/em> (vrd omastav Bordeaux\u2019). Niisamuti kasutatakse nimetuletistes \u00fclakoma, kui ei taheta rakendada eesti kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendi kirjutamise reeglit, nt Bonn > bonn\u2019lane<\/em> (vrd bonlane<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Kui tuletise aluseks on mitmeosaline nimi v\u00f5i nimega l\u00f5ppev fraas, kirjutatakse need osad kokku v\u00f5i \u00fchendatakse sidekriipsuga, nt Konrad M\u00e4gi > konradm\u00e4elik ~ konrad-m\u00e4elik<\/em>, Rio de Janeiro > riodejaneirolane ~ rio-de-janeirolane<\/em>; Kohtla-J\u00e4rve > kohtlaj\u00e4rvelane ~ kohtla-j\u00e4rvelane<\/em>, Toulouse-Lautrec > toulouselautreclik ~ toulouse-lautreclik<\/em>. Tavaks on kokku kirjutada need \u00fchendid, mille esimene osa ei ole p\u00e4risnimi, nt L\u00f5una-Eesti > l\u00f5unaeestilik<\/em>, \u00fcle Euroopa > \u00fcleeuroopaline<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus.<\/strong> Nimetuletis<\/code> on p\u00e4risnimest (nt koha-, isiku-, kollektiivi-, ettev\u00f5tte-, tootenimi) tuletusliite abil saadud s\u00f5na, nt P\u00f5lva > p\u00f5lvalane<\/em>, Euroopa > euroopastuma<\/em>, Nipernaadi > nipernaadilik<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

Algust\u00e4hereeglid <\/h2>\n\n\n\n

J\u00e4rgnevad algust\u00e4hereeglid 22\u201324 l\u00e4htuvad arusaamast, et keelendeid on v\u00f5imalik liigitada kolme klassi \u2013 nimetused, nimed ja pealkirjad \u2013 ning sageli saab samale asjale viidata mitmel moel. Seejuures on eri viitamisviisidel erinev t\u00e4hendus, vrd Eesti Pank<\/em> (Eesti riigipank) ja Eesti pank<\/em> (mis tahes Eestis tegutsev pank). Senisest k\u00e4sitlusest erinev on liigis\u00f5na m\u00e4\u00e4ratlemine. Siinsetes reeglites on liigis\u00f5na pigem nime osa kui eraldiseisev \u00fcksus ja liigis\u00f5na algust\u00e4ht s\u00f5ltub eesk\u00e4tt nimepanija tahtest. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 22. Nimetuse algust\u00e4he reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Nimetus kirjutatakse v\u00e4iket\u00e4hega. Siia kuuluvad peaaegu k\u00f5ik tekstides esinevad nimis\u00f5nad, n\u00e4iteks kass, piima\u0161okolaad<\/em>, laulupidu<\/em>, vabaduss\u00f5da<\/em>, j\u00f5ulud<\/em>, peaminister<\/em>, rahandusministeerium<\/em>, reklaamiosakond.<\/em><\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

S\u00f5naseletus.<\/strong> Nimetus<\/code> on mis tahes objekti t\u00e4histav keelend, mis v\u00f5ib olla \u00fche- v\u00f5i mitmes\u00f5naline ja koosneb enamasti nimis\u00f5nadest, nt v\u00f5imla<\/em>, lasteaed<\/em>, \u00f5petajate tuba<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 23. Nime algust\u00e4he reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Nimes kirjutatakse iga s\u00f5na peale sides\u00f5na suure algust\u00e4hega, nt J\u00fcri<\/em>, Peipsi<\/em>, S\u00f5prus<\/em>, Kangas ja N\u00f6\u00f6p<\/em>, Virumaa Teataja<\/em>, Kelluke<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Nimes v\u00f5ib esineda s\u00f5nu, mis m\u00e4rgivad nimetatava objekti liiki. Niisuguse s\u00f5na algust\u00e4ht s\u00f5ltub sellest, kas kirjutaja k\u00e4sitab seda nime osana v\u00f5i mitte. Kui see ei ole nime osa, kirjutatakse see v\u00e4iket\u00e4hega, nt kauplus Kangas ja N\u00f6\u00f6p<\/em>, limonaad<\/em> Kelluke<\/em> ~ Kellukese limonaad<\/em>, kino S\u00f5prus<\/em> ~ S\u00f5pruse<\/em> kino<\/em> (kino nimega S\u00f5prus<\/em>). Nime osana kirjutatakse ta suurt\u00e4hega, nt Tartu \u00dclikool<\/em> (\u00f5ppeasutus nimega Tartu \u00dclikool<\/em>), Viimsi Kino <\/em>(meelelahutuskoht nimega Viimsi Kino<\/em>). Viimastele v\u00f5ib kirjutaja viidata ka nimetuste abil: eesti keele instituut<\/em> (= eesti keelega tegelev instituut), Tartu \u00fclikool<\/em> (= \u00fcks Tartus asuvatest \u00fclikoolidest). <\/p>\n\n\n\n

Tava kohaselt kirjutatakse kohanimedes ja m\u00f5nes muus nimega objektide r\u00fchmas objekti liiki m\u00e4rkiv s\u00f5na (liigis\u00f5na) v\u00e4ikese t\u00e4hega, kuigi teda loetakse nime osaks. Nt Pirita j\u00f5gi<\/em> (j\u00f5e nimi on Pirita j\u00f5gi<\/em>, mitte Pirita<\/em>), Peipsi j\u00e4rv<\/em>, Vase t\u00e4nav<\/em>, Silla k\u00fcla<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Nime omastav k\u00e4\u00e4ne m\u00e4rgib seotust sama nime kandva riigi, isiku, ettev\u00f5tte vms ning kirjutatakse suurt\u00e4hega nagu nime muudki k\u00e4\u00e4ndevormid, nt Eesti lipp<\/em>, Prantsuse president<\/em>, Tallinna kilud<\/em>, Hiina k\u00f6\u00f6k<\/em>, Tori hobune<\/em>, Alzheimeri t\u00f5bi<\/em>, Caesari salat<\/em>, Elroni rong<\/em>, Microsofti tarkvara<\/em>. Keelte, rahvuste ja usundite t\u00e4histamiseks kirjutatakse nimest, ka l\u00fchinimest saadud s\u00f5nad v\u00e4iket\u00e4hega nagu muudki omaduss\u00f5nad, nt eesti kirjandus<\/em> (eestikeelne v\u00f5i eestlaste kirjandus), prantsuse keel<\/em>, buda usk<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 3.<\/strong> Nimele t\u00fc\u00fcpilist suurt algust\u00e4hte on kasutatud ka \u00fclimussuurt\u00e4hena ehk austuse m\u00e4rkimiseks, nt Tema Majesteet<\/em>, Tema P\u00fchadus<\/em>. Sellise algust\u00e4he kasutamise juhtumeid ei reeglistata. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus.<\/strong> Nimi<\/code> on keelend, mille peamised tunnused on j\u00e4rgmised: 1) nimi on kinnistatud objektile nime panekuga; 2) nime eesm\u00e4rk on eristada \u00fcht objekti teiste samasuguste hulgast; 3) nimi on tinglik silt, mille keeleline sisu ei tarvitse tuleneda tema aluseks olevate s\u00f5nade t\u00e4hendusest (enamasti nimi \u201eei t\u00e4henda seda, mida t\u00e4hendab\u201c); 4) nimega v\u00f5ivad kaasneda eri\u00f5igused (seaduse kaitse). <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 24. Pealkirjareegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Pealkiri kirjutatakse jutum\u00e4rkides ja esimene s\u00f5na suure algust\u00e4hega, nt romaan \u201eT\u00f5de ja \u00f5igus\u201c<\/em>, joonisfilm \u201eLepatriinude j\u00f5ulud\u201c<\/em>, saatesari \u201eAktuaalne kaamera\u201c<\/em>, laul \u201eSeitsme tuule poole\u201c<\/em>, nupp \u201eLisa ostukorvi\u201c<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

S\u00f5naseletus.<\/strong> Pealkiri<\/code> on s\u00f5na, fraas v\u00f5i lause, millega viidatakse kindlale objektile. Kui nimetus v\u00f5ib korraga viidata mitmele analoogilisele objektile, siis pealkirja \u00fclesanne on sarnaselt nimega viidata \u00fchele kindlale objektile. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 25. Lause algust\u00e4he reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Lause esimene s\u00f5na kirjutatakse suure algust\u00e4hega.\u00a0<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Kui lause algab nimega, mille esit\u00e4ht on v\u00e4ike, nt eSwatini<\/em>, iPhone<\/em>, v\u00f5ib s\u00e4ilitada v\u00e4ikese algust\u00e4he v\u00f5i rakendada reeglip\u00e4rast suurt\u00e4hte (Eswatini<\/em>, Iphone<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Suurt\u00e4hte ei kasutata juhul, kui lause algab tsiteeritava keelendiga, mis ei ole iseseisev s\u00f5na, nt ja-liide tuletab verbidest tegijanimesid<\/em>. Tsiteeritav s\u00f5na kirjutatakse suure algust\u00e4hega, nt Sisaldama on seisundiverb, mille puhul on loomulik kasutada osasihitist<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

Kokku- ja lahkukirjutuse reeglid <\/h2>\n\n\n\n

Kokku- ja lahkukirjutamine on olulisel m\u00e4\u00e4ral t\u00e4henduse k\u00fcsimus, mida kajastab reegel 26. Lisaks on juhtumeid, kus kokku- v\u00f5i lahkukirjutamine s\u00f5ltub kujunenud tavast v\u00f5i on tingitud vormilistest p\u00f5hjustest (reeglid 27\u201333). <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 26. T\u00e4henduse p\u00f5hjal kokkukirjutamise reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Kui k\u00f5rvuti asetsevad s\u00f5nad v\u00e4ljendavad \u00fcht kindlat m\u00f5istet, moodustavad nad liits\u00f5na ehk kirjutatakse kokku, nt vallamaja<\/em>, pikkpoiss<\/em>, noormees<\/em>, tumesinine<\/em>, hiljaaegu<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Selle reegli j\u00e4rgi kirjutatakse eesk\u00e4tt liitnimis\u00f5nu, liitomaduss\u00f5nu ja liitm\u00e4\u00e4rs\u00f5nu. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Valikut liits\u00f5na ja s\u00f5na\u00fchendi vahel v\u00f5ivad m\u00f5jutada muud asjaolud, nt s\u00f5nade pikkus, sagedus, h\u00e4\u00e4likuline koosseis, mitmuslikkus. Nt kui laiends\u00f5na on mitmuslik, kasutatakse sagedamini s\u00f5na\u00fchendeid (vigade parandus<\/em>, kogemuste pagas<\/em>, teemade ring<\/em>), harvemini liits\u00f5nu (lastearst<\/em>, h\u00e4\u00e4lteenamus<\/em>, omastehooldus<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 3.<\/strong> Liits\u00f5na moodustatakse alati siis, kui esiosa on nimetavakujuline v\u00f5i l\u00fchenenud t\u00fcvega v\u00f5i kui esi- v\u00f5i j\u00e4relosa ei ole samas funktsioonis iseseisva s\u00f5nana kasutusel, nt treppredel<\/em>, punamust<\/em>, \u00f5igupoolest<\/em>, \u00fcksip\u00e4ini<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 4.<\/strong> Liitnimis\u00f5nade esiosa n\u00e4itab eesk\u00e4tt liiki, vastates k\u00fcsimusele missugune?<\/em> (mis liiki?<\/em>, mis laadi?<\/em>, mis?<\/em>), nt \u00f5unamahl<\/em> on mahla liik. Liigi puhul v\u00f5ib liits\u00f5na moodustuda ka kolmest v\u00f5i enamast t\u00fcvest, nt viinamarjamahl<\/em>, maailmameistriv\u00f5istlused<\/em>, t\u00f6\u00f6v\u00f5tuleping<\/em>. Pikemaid liits\u00f5nu v\u00f5ib liigendada loetavussidekriipsu abil, nt tulet\u00f5rje-veev\u00f5tukoht<\/em>, v\u00f5i asendada s\u00f5na\u00fchendiga, nt tulet\u00f5rje veev\u00f5tukoht<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 1.<\/strong> Liits\u00f5na<\/code> on mitut s\u00f5nat\u00fcve sisaldav s\u00f5na, nt \u00f5unapuu<\/em>, raudbetoontarind<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 2.<\/strong> S\u00f5na\u00fchend<\/code> on mitmest eraldi s\u00f5nast koosnev harilikult omaette t\u00e4hendusega \u00fchend, nt vigade parandus<\/em>, punane s\u00f5star<\/em>, naha peale andma<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 3.<\/strong> Laiends\u00f5na<\/code> on liits\u00f5na esiosa, nt \u00f5una-<\/em> s\u00f5nas \u00f5unapuu <\/em>v\u00f5i raudbetoon-<\/em> s\u00f5nas raudbetoontarind<\/em>, mis laiendab liits\u00f5na j\u00e4relosaga v\u00e4ljendatud m\u00f5istet. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 27. ne<\/em>– ja line<\/em>-liiteliste omaduss\u00f5nade kokkukirjutamise reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

ne<\/em>– ja line<\/em>-liiteline omaduss\u00f5na kirjutatakse eelneva k\u00e4\u00e4nds\u00f5naga kokku, kui see on liht- v\u00f5i liits\u00f5na ehk kirjutatud ilma s\u00f5navaheta, nt meetrilaiune<\/em>, looduskaitsealune<\/em>, aastatetagune<\/em>. Kui eelnev osa on mitmes\u00f5naline (sisaldab s\u00f5navahet), n\u00e4iteks mitu sentimeetrit<\/em>, sada k\u00fcmme<\/em>, kirjutatakse lahku, nt mitme sentimeetri paksune<\/em>, saja k\u00fcmne liikmeline<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Kui ne<\/em>– v\u00f5i line<\/em>-liitelisele omaduss\u00f5nale eelneb k\u00e4\u00e4nds\u00f5na, mille ees on temaga seotud m\u00e4\u00e4rs\u00f5na, v\u00f5ib kirjutada nii kokku kui ka lahku: peaaegu minupikkune poiss ~ peaaegu minu pikkune poiss<\/em>, kuni kahekilone raskus ~ kuni kahe kilone raskus<\/em>, umbes kaheksatunnine ajavahe ~ umbes kaheksa tunnine ajavahe<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Nimi, tsitaats\u00f5na, t\u00e4ht, t\u00e4he\u00fchend v\u00f5i s\u00f5naosa liidetakse ne<\/em>– v\u00f5i line<\/em>-liitelise omaduss\u00f5naga sidekriipsu abil, nt Eesti-sisene<\/em>, IT-alane<\/em>. Number v\u00f5i m\u00e4rk kirjutatakse j\u00e4rgneva ne<\/em>– v\u00f5i line<\/em>-liitelise omaduss\u00f5naga kokku v\u00f5i liidetakse sidekriipsu abil, nt 25aastane ~ 25-aastane<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 28. P\u00f5hiarvs\u00f5nade kokkukirjutamise reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

P\u00f5hiarvs\u00f5nad –teist(k\u00fcmmend)<\/em>, –k\u00fcmmend<\/em> ja –sada<\/em> kirjutatakse eelneva arv- v\u00f5i hulgas\u00f5naga kokku, nt kolmteist <\/em>~ kolmteistk\u00fcmmend<\/em>, nelik\u00fcmmend<\/em>, viissada<\/em>, mitusada<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Muud p\u00f5hiarvs\u00f5nad kirjutatakse eelnevast arv- v\u00f5i hulgas\u00f5nast lahku, nt nelik\u00fcmmend viis<\/em>, sada seitse<\/em>, kaks tuhat kaksk\u00fcmmend neli<\/em>, mitu tuhat<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> P\u00f5hiarvude kirjutamise p\u00f5him\u00f5tted kehtivad ka j\u00e4rg- ja murdarvude ning arvs\u00f5nadest moodustatud ne<\/em>– ja line<\/em>-liiteliste omaduss\u00f5nade kohta, nt viissada <\/em>\u2013 viiesajas<\/em>, viiesaja(li)ne<\/em>, viiesajandik<\/em> ja viis tuhat \u2013 viie tuhandes<\/em>, viie tuhande(li)ne, viie tuhandik<\/em>. Kui s\u00f5nadest tuhat<\/em>, miljon<\/em>, miljard<\/em> saadud j\u00e4rg- v\u00f5i murdarvule v\u00f5i omaduss\u00f5nale eelneb \u00fche s\u00f5naga kirjutatav arv, v\u00f5ib siiski kirjutada ka (tuletiste eeskujul) kokku, nt viie tuhandes<\/em> ~ viietuhandes<\/em>, viieteistk\u00fcmne tuhandes<\/em> ~ viieteistk\u00fcmnetuhandes<\/em>, viie tuhandeline<\/em> ~ viietuhandeline<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus.<\/strong> Hulgas\u00f5na<\/code> on hulka v\u00e4ljendav nimi-, ase- v\u00f5i m\u00e4\u00e4rs\u00f5na, nt r\u00fchm (lapsi)<\/em>, mitu (puud)<\/em>, m\u00f5ni (inimene)<\/em>, palju (ideid)<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 29. Tegus\u00f5nade lahkukirjutamise \u00fcldreegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Tegus\u00f5na p\u00f6\u00f6rdelised ja k\u00e4\u00e4ndelised vormid kirjutatakse k\u00e4\u00e4nds\u00f5nadest, m\u00e4\u00e4rs\u00f5nadest ja tegus\u00f5nade tegevusnimedest \u00fcldiselt lahku, nt kollaseks v\u00e4rvitud aed<\/em>, aeda kollaseks v\u00e4rvima<\/em>, aia kollaseks v\u00e4rvimine<\/em>, vaikselt sulguv uks<\/em>, kannatada saanud jalak\u00e4ija<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> \u00dcldreeglist k\u00f5rvalekaldeid on liit-, \u00fchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nade ortograafias, vt reegleid 30\u201332. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 1.<\/strong> Tegus\u00f5na p\u00f6\u00f6rdelised vormid<\/code> on p\u00f6\u00f6rdes, ajas, k\u00f5neviisis, tegumoes ja k\u00f5neliigis muutuvad s\u00f5nad, mis esinevad lauses \u00f6eldisena, nt elab<\/em>, s\u00f5itsid<\/em>, on teinud<\/em>, k\u00e4idi<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 2.<\/strong> Tegus\u00f5na k\u00e4\u00e4ndelised vormid<\/code> on tegevusnimed (elama<\/em>, elada<\/em>, (n\u00e4ib) elavat<\/em>), kesks\u00f5nad (elav<\/em>, elanud<\/em>, loetav<\/em>, loetud<\/em>), des<\/em>-vorm (elades<\/em>). Nad v\u00f5ivad muutuda k\u00e4\u00e4ndes ja arvus nagu k\u00e4\u00e4nds\u00f5nad ega esine harilikult lauses \u00f6eldisena. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 30. Liittegus\u00f5nade kokkukirjutamise reegel<\/strong> <\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Liittegus\u00f5nade osad kirjutatakse k\u00f5igis vormides kokku, nt alahindama<\/em>, alahindan<\/em>, on alahinnanud<\/em>, alahinnati<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

S\u00f5naseletus.<\/strong> Liittegus\u00f5nad<\/code> on mingi s\u00f5na v\u00f5i s\u00f5nat\u00fcve ja tegus\u00f5na p\u00fcsi\u00fchendid, mida ei saa lahutada osade \u00fcmberpaigutamise ega muude s\u00f5nade vaheleasetamise teel, nt h\u00e4damaanduma<\/em>, koosk\u00f5lastama<\/em>, umbusaldama<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 31. Kesks\u00f5nalise j\u00e4relosaga omaduss\u00f5nade kokkukirjutamise reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Kui kesks\u00f5nalise j\u00e4relosaga \u00fchend talitleb omaette t\u00e4hendusega omaduss\u00f5nana, moodustab ta liits\u00f5na ehk kirjutatakse kokku, nt paljut\u00f5otav (algus)<\/em>, ennastsalgav (t\u00f6\u00f6)<\/em>, teretulnud (k\u00fclaline)<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> \u00dchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nade oleviku kesks\u00f5nu, mis esinevad lauses t\u00e4iendina v\u00f5i \u00f6eldist\u00e4itena, ning mineviku kesks\u00f5nu ja mata<\/em>-vormi, mis esinevad t\u00e4iendina, v\u00f5ib kirjutada kas tegus\u00f5na vormina lahku v\u00f5i omaduss\u00f5nana kokku, nt maha murdunud puu ~ mahamurdunud puu<\/em>, aset leidnud s\u00fcndmus ~ asetleidnud s\u00fcndmus<\/em>, alla kirjutatud dokument ~ allakirjutatud dokument<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 1.<\/strong> Kesks\u00f5nad<\/code> on v<\/em>– ja tav<\/em>-l\u00f5pulised oleviku kesks\u00f5nad ning nud<\/em>– ja tud<\/em>-l\u00f5pulised mineviku kesks\u00f5nad.  <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 2.<\/strong> \u00dchend-<\/code> ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nad<\/code> on teatud m\u00e4\u00e4rs\u00f5na v\u00f5i k\u00e4\u00e4nds\u00f5navormi ja tegus\u00f5na \u00fchendid, mille osi saab reeglite kohaselt \u00fcmber paigutada ja muude s\u00f5nade vaheleasetamise teel lahutada, nt \u00fcle v\u00e4rvima<\/em> (\u00fchendtegus\u00f5na), t\u00e4hele panema<\/em> (v\u00e4ljendtegus\u00f5na). \u00dchendtegus\u00f5nu moodustavad vaid koham\u00e4\u00e4rs\u00f5nad (nt \u00fcles<\/em>, taha<\/em>, v\u00e4lja<\/em>), seisundim\u00e4\u00e4rs\u00f5nad (nt lahti<\/em>, sassi<\/em>, katki<\/em>), l\u00f5petatust v\u00f5i tulemuslikkust m\u00e4rkivad m\u00e4\u00e4rs\u00f5nad (nt \u00e4ra<\/em>, l\u00e4bi<\/em>, minema<\/em>) ning r\u00f5hum\u00e4\u00e4rs\u00f5nad (nt vaja<\/em>, tarvis<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 32. \u00dchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nadest moodustatud k\u00e4\u00e4nd- ja m\u00e4\u00e4rs\u00f5nade kokkukirjutamise reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

\u00dchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nadest moodustatud k\u00e4\u00e4nd- ja m\u00e4\u00e4rs\u00f5nad, mis on omaette t\u00e4hendusega iseseisvad s\u00f5nad, kirjutatakse liits\u00f5nana kokku, nt kokkulepe<\/em>, t\u00e4helepanelik<\/em>, lugupidavalt<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> \u00dchend- ja v\u00e4ljendtegus\u00f5nadest moodustatud mine<\/em>-liitelisi teonimesid, ja<\/em>-liitelisi tegijanimesid ja kesks\u00f5nadest moodustatud lt<\/em>-liitelisi m\u00e4\u00e4rs\u00f5nu v\u00f5ib sarnaselt omaduss\u00f5nana kasutatavate kesks\u00f5nadega kirjutada kokku v\u00f5i lahku, nt allakukkumine ~ alla kukkumine<\/em>, edasi\u00f5ppija ~ edasi \u00f5ppija<\/em>, silmahakkavalt ~ silma hakkavalt<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 33. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamise reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Kohanimedes kirjutatakse liigis\u00f5na nimetuumaga harilikult kokku, nt Emaj\u00f5gi, Pelgurand, Rohukabjasoo<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Erandid:<\/strong> 1) kohanime sisu liigis\u00f5na lisamisest ei muutu (Tartu linn<\/em> = Tartu<\/em>); 2) tegemist on aadressikoha (t\u00e4nava, v\u00e4ljaku vms) nimega (Mere puiestee<\/em>); 3) nimetuumaks on k\u00e4\u00e4nduv omaduss\u00f5na (Suur v\u00e4in<\/em>) v\u00f5i isikunimi (Glehni park<\/em>); 4) koht on nimetatud teise koha j\u00e4rgi (Muuga laht<\/em> Muuga k\u00fcla v\u00f5i m\u00f5isa j\u00e4rgi). <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> Arvestatakse ka \u00fcldisi nimis\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamise p\u00f5him\u00f5tteid, nt mitmuslik t\u00e4iendosa kirjutatakse pigem lahku (Tornide v\u00e4ljak<\/em>), l\u00fchenenud t\u00fcvega v\u00f5i mitteiseseisev t\u00e4iendosa kokku (Keskv\u00e4ljak<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus.<\/strong> Nimetuum<\/code> on nime p\u00f5hiosa, mis j\u00e4\u00e4b j\u00e4rele, kui nimest lahutada liigis\u00f5na ja hargt\u00e4iend (eristav t\u00e4iend). Nt nimes Suur-Karja t\u00e4nav<\/em> on liigis\u00f5na t\u00e4nav,<\/em> hargt\u00e4iend Suur<\/em> ja nimetuum Karja<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

Arvukirjutuse reeglid <\/h2>\n\n\n\n

REEGEL 34. J\u00e4rgarvu numbriga kirjutamise reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

J\u00e4rgarvu m\u00e4rgib Araabia number punktiga, nt 50. s\u00fcnnip\u00e4ev<\/em>, 2022. aasta<\/em> (= aasta 2022), v\u00f5i Rooma number ilma punktita, nt X peat\u00fckk<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> Punktist oleneb arvu t\u00e4hendus: 30 p\u00e4evaks<\/em> [loe: kolmek\u00fcmneks p\u00e4evaks] \u2013 30. p\u00e4evaks<\/em> [kolmek\u00fcmnendaks p\u00e4evaks]. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus.<\/strong> J\u00e4rgarv<\/code> vastab k\u00fcsimusele mitmes?<\/em>, mitmenda?<\/em>, mitmendat?<\/em> jne. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 35. Numbriga kirjutatud arvu k\u00e4\u00e4namise reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Kui tekstis \u00fcksi esinev arv on k\u00e4\u00e4ndes v\u00f5i mitmuslik, lisatakse arvule k\u00e4\u00e4nde v\u00f5i mitmuse tunnus, nt 35-t ~ 35t<\/em>, 35-sse ~ 35sse<\/em>, 41-l<\/em>, 2010-ndatel ~ 2010ndatel<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> P\u00f5hiarvul n\u00e4idatakse k\u00e4\u00e4net alates ainsuse osastavast, j\u00e4rgarvul alates ainsuse omastavast (Araabia number) v\u00f5i osastavast (Rooma number). K\u00e4\u00e4nde v\u00f5i mitmuse tunnus kirjutatakse numbriga kokku v\u00f5i pannakse vahele sidekriips, nt 35-sse ~ 35sse<\/em>, 2023-ndat ~ 2023ndat<\/em>, III-te ~ IIIte<\/em>.  <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> S\u00f5na\u00fchendis selgub arvs\u00f5na k\u00e4\u00e4ne enamasti nimis\u00f5nast ja arvule k\u00e4\u00e4ndetunnust ei lisata, nt 35 lapsele<\/em> (vrd 35-le Tartust p\u00e4rit lapsele<\/em>), 10. klassis ~ X klassis<\/em>, 2023. aastal.<\/em> <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 36. Numbriga kirjutatud arvude t\u00fchikuga eraldamise reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Viie- ja suuremanumbrilistes arvudes jagatakse numbrid kolme kaupa r\u00fchmadesse l\u00f5pust alates, kasutades t\u00fchikut (nt 7 748 422<\/em>). Niisamuti eraldatakse l\u00fchend v\u00f5i t\u00e4his numbriga kirjutatud arvust t\u00fchikuga (nt 30 g<\/em>, 15 \u20ac<\/em>, \u20136 \u00b0C<\/em>, 10 m2<\/sup> tuba<\/em>, 7 a laps<\/em>, \u00a7 5 ~ 5. \u00a7<\/em>).<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Paremale joondatud tabelis v\u00f5ib r\u00fchmitada ka neljast numbrist koosnevaid arve.  <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Arvuga kokku kirjutatakse kraadim\u00e4rk, nurgaminuti ja -sekundi m\u00e4rk, tolli-, protsendi-, promillim\u00e4rk (nt 4\u00b0 sooja<\/em>, 59\u00b0 26\u2032 14\u2032\u2032<\/em>, 28\u2033 ekraan<\/em>, 9%<\/em>, 0,4\u2030<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

Kirjavahem\u00e4rkide reeglid <\/h2>\n\n\n\n

Kirjavahem\u00e4rkide reeglid on jaotatud kaheks: lause ja s\u00f5na vahem\u00e4rkide reeglid. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus.<\/strong> Kirjavahem\u00e4rk<\/code> on kirjas tarvitatav m\u00e4rk lausete, lauseosade, s\u00f5nade v\u00f5i s\u00f5naosade piiril (nt punkt, koma, koolon, sidekriips). <\/p>\n\n\n\n

Lause kirjavahem\u00e4rkide reeglid <\/h3>\n\n\n\n

REEGEL 37. Punkti reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Punkt pannakse v\u00e4itlause ja kaudse k\u00fcsilause l\u00f5ppu, nt Metsa tagant t\u00f5usis t\u00e4iskuu. Mari \u00fctles: \u201eMul on igav.\u201c J\u00fcri k\u00fcsis, kuhu ma reisida tahan<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> Otsek\u00f5ne punkt asendub komaga, kui lause p\u00e4rast otsek\u00f5net j\u00e4tkub, nt \u201eMul on igav,\u201c \u00fctles Mari<\/em>. Tiina \u00fctles: \u201eVarsti l\u00e4heb viimane buss,\u201c ja hakkas mantlit selga panema<\/em>.  <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 1.<\/strong> V\u00e4itlause<\/code> on jutustav lause. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 2.<\/strong> Kaudne k\u00fcsilause<\/code> on liitlause (nt J\u00fcri k\u00fcsis, kuhu ma reisida tahan<\/em>), mille pealauseks on v\u00e4itlause (J\u00fcri k\u00fcsis<\/em>) ja k\u00f5rvallauseks k\u00fcsilause (kuhu ma reisida tahan<\/em>). Selline lause ei esita k\u00fcsimust otse, vaid vahendab seda. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 38. Punkti \u00e4raj\u00e4tmise reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Punkt j\u00e4etakse \u00e4ra lause sees oleva tsitaadi l\u00f5pust jutum\u00e4rgi eest, nt Konverentsi motoks oli Ain Kaalepi \u00fctlus \u201eS\u00f5nal on musttuhat palet\u201c<\/em>, ja lause l\u00f5ppu pandud m\u00f5ttepunktide k\u00f5rvalt, nt Ei, seda ma ei tahtnud \u00fctelda, aga …\u00a0<\/em><\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Kui \u00fche otsek\u00f5nelause sees on teine otsek\u00f5ne, j\u00e4etakse \u00e4ra emma-kumma otsek\u00f5nelause punkt, nt Lapsed seletasid: \u201e\u00d5petaja \u00fctles: \u201eEga hinne pole sokk, mida saab parandada.\u201c\u201c<\/em> ~ Lapsed seletasid: \u201e\u00d5petaja \u00fctles: \u201eEga hinne pole sokk, mida saab parandada\u201c.\u201c <\/em>H\u00fc\u00fcu- ega k\u00fcsim\u00e4rki \u00e4ra ei j\u00e4eta, nt \u201eKas sa ikka \u00fctlesid: \u201eT\u00f5use \u00fcles, s\u00f6\u00f6 vanakuri \u00e4ra!\u201c?\u201c<\/em> <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Punkti ei j\u00e4eta \u00e4ra, kui lause l\u00f5pus on e-posti v\u00f5i veebilehe aadress, nt Saatke kiri aadressil eki@eki.ee. Otsige \u00fcles leht keeleabi.eki.ee.<\/em> <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus.<\/strong> Tsitaat<\/code> on s\u00f5nas\u00f5naline v\u00e4ljav\u00f5te tekstist. Selleks v\u00f5ib olla s\u00f5na, v\u00e4ljend, lause v\u00f5i selle osa, mitu lauset, l\u00f5ik v\u00f5i isegi mitu l\u00f5iku. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 39. K\u00fcsim\u00e4rgi reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

K\u00fcsim\u00e4rk pannakse k\u00fcsilause l\u00f5ppu, nt Mis kell on?<\/em> Kas sa tead, kui palju see k\u00f5ik maksma l\u00e4heb? \u201eKes seal on?\u201c k\u00fcsis isa.<\/em><\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> Kaudse k\u00fcsilause kohta vt reegel 37 (punkti reegel). <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus.<\/strong> K\u00fcsilause<\/code> on lauset\u00fc\u00fcp k\u00fcsimuse vormistamiseks.   <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 40. H\u00fc\u00fcum\u00e4rgi reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

H\u00fc\u00fcum\u00e4rk pannakse h\u00fc\u00fcdlause, nt On siin alles palav!<\/em>, k\u00e4sklause, nt \u00c4ra tee!<\/em> ja soovlause j\u00e4rele, nt Tere hommikust!<\/em><\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 1.<\/strong> H\u00fc\u00fcdlause<\/code> v\u00e4ljendab k\u00f5neleja emotsiooni: vaimustust, imestust, \u00fcllatust, viha vms.  <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 2.<\/strong> K\u00e4sklause<\/code> on lauset\u00fc\u00fcp k\u00e4su (sh palve, \u00fcleskutse, n\u00f5ude, kategoorilise k\u00e4su) v\u00e4ljendamiseks.  <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 3.<\/strong> Soovlause<\/code> v\u00e4ljendab k\u00f5neleja soovi v\u00f5i suhtumist s\u00fcndmusesse.  <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 41. des<\/em>– ja mata<\/em>-lausel\u00fchendi koma reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Komaga eraldatakse p\u00f5hilause j\u00e4rel paiknevad lausel\u00fchendid, kus des<\/em>– v\u00f5i mata-<\/em>vorm on lausel\u00fchendi algul (nt ta t\u00f5stis h\u00e4\u00e4lt, \u00f6eldes karme s\u00f5nu<\/em>). Komaga ei eraldata p\u00f5hilause ees paiknevaid lausel\u00fchendeid, kus des- <\/em>v\u00f5i mata-<\/em>vorm on lausel\u00fchendi l\u00f5pus (nt h\u00e4\u00e4lt t\u00f5stes \u00fctles ta karme s\u00f5nu<\/em>). Muudel juhtudel on des<\/em>– ja mata<\/em>-lausel\u00fchendi komakasutus vaba.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Komaga ei ole tavaks eraldada ka kaass\u00f5nastunud des<\/em>– ja mata<\/em>-vorme, nagu alates<\/em> (millest), v\u00f5rreldes<\/em> (millega), l\u00f5petades<\/em> (millega), hoolimata<\/em> (millest), vaatamata<\/em> (millele), r\u00e4\u00e4kimata<\/em> (millest), nt V\u00f5rreldes eelmise aastaga on t\u00e4navune saak parem<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Soovi korral v\u00f5ib des<\/em>– ja mata<\/em>-lausel\u00fchendi reeglit rakendada ka maks<\/em>– ja tuna<\/em>-lausel\u00fchendite puhul, kuid neid v\u00f5ib kirjutada ka ilma komata, nt P\u00e4lvimaks tunnustust(,) tuleb vaeva n\u00e4ha<\/em>. Hoida kuivas(,) kaitstuna otsese p\u00e4ikesevalguse eest<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 1.<\/strong> Lausel\u00fchend<\/code> on lauseliikmena esinev aluse ja \u00f6eldiseta fraas, mille p\u00f5his\u00f5naks on tegus\u00f5na k\u00e4\u00e4ndeline vorm (nt k\u00e4ed pestud<\/em>, istuti lauda). <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 2.<\/strong> P\u00f5hilause<\/code> on lause tuumosa ilma lausel\u00fchenditeta. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 42. nud<\/em>– ja tud<\/em>-lausel\u00fchendi koma reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

M\u00e4\u00e4rusena esinevad nud<\/em>– ja tud<\/em>-lausel\u00fchendid eraldatakse komaga, nt S\u00f6\u00f6nud k\u00f5hu t\u00e4is, viisin n\u00f5ud k\u00f6\u00f6ki<\/em>. Kiri valmis kirjutatud, j\u00e4i t\u00fcdruk m\u00f5tlema<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

REEGEL 43. Tegus\u00f5nata lausel\u00fchendi koma reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Tegus\u00f5nata lausel\u00fchendid eraldatakse komaga, nt Ukse taga seisis noormees, lillekimp k\u00e4es, ja naeratas.<\/em><\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> Komata v\u00f5ib j\u00e4tta l\u00fchemad tegevuse viisi v\u00e4ljendavad p\u00fcsi\u00fchendid, nt H\u00fcppas pea ees vette<\/em>. Suu t\u00e4is<\/em> (= t\u00e4is suuga) ei r\u00e4\u00e4gita<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 44. K\u00f5rvallause koma reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

K\u00f5rvallause eraldatakse pealausest komaga, nt Teen seda, mida minult oodatakse<\/em>. Kui k\u00f5rvallause paikneb pealause keskel, eraldatakse ta komaga m\u00f5lemalt poolt, nt Iga kord, kui ostad neli piletit, saad viienda pileti tasuta<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> K\u00f5rvallause koma reegel kehtib ka sides\u00f5nadega kui<\/em> ja nagu<\/em> algavate k\u00f5rvallausete kohta, nt T\u00f5use varvastel nii k\u00f5rgele, kui suudad<\/em>. \u00d6eldiseta kui<\/em>– ja nagu<\/em>-tarindid ei ole k\u00f5rvallaused ega vaja koma, nt Sulle kui kliendile on kogu kaup soodsam<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> K\u00f5rvallause koma s\u00e4ilib ka selliste sides\u00f5nade puhul, mille ette tavaliselt koma ei panda, nagu ja<\/em>, ning<\/em>, ega<\/em>, ehk<\/em>, v\u00f5i<\/em>, nii kui ka<\/em>, nt M\u00e4rkasin, et leib on otsas, ja l\u00e4ksin poodi<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 3.<\/strong> K\u00f5rvallause koma reegli j\u00e4rgi eraldatakse ka otsek\u00f5ne, mille j\u00e4rel v\u00f5i vahel paikneb saatelause, nt \u201eMul on igav,\u201c \u00fctles t\u00fcdruk. \u201eOota,\u201c h\u00fc\u00fcdis poiss, \u201ema tulen ka!\u201c<\/em> <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 1.<\/strong> Pealause<\/code> on liitlause osalause, mida t\u00e4psustab k\u00f5rvallause ning mis saab esineda iseseisva lausena, nt osa Ma ei tea<\/em> lauses Ma ei tea, kas ma t\u00e4na viitsin<\/em>.  <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 2.<\/strong> K\u00f5rvallause<\/code> on liitlause osalause, mis t\u00e4psustab pealauset ega saa esineda iseseisvalt, nt osa et leib on otsas<\/em> \u00fches eelmises lauses. K\u00f5rvallause sisaldab \u00f6eldist.  <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 45. Rindlause koma reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Rindlause osalaused eraldatakse komaga, nt Sina teed s\u00f6\u00f6gi, mina pesen n\u00f5ud. T\u00fcdruk on v\u00e4ike, aga tunneb juba t\u00e4hti<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> Sides\u00f5nade ja<\/em>, ning<\/em>, ega<\/em>, ehk<\/em>, v\u00f5i<\/em>, nii kui ka<\/em> puhul vahem\u00e4rke harilikult ei kasutata, nt Sina teed s\u00f6\u00f6gi ja mina pesen n\u00f5ud<\/em>.  <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus.<\/strong> Rindlause<\/code> on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsete osalausetega liitlause. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 46. Koondlause koma reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga, nt Peale rongide on olemas ka bussid, laevad ja lennukid.<\/em><\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> Sides\u00f5nade ja<\/em>, ning<\/em>, ega<\/em>, ehk<\/em>, v\u00f5i<\/em>, nii kui ka<\/em> puhul vahem\u00e4rke harilikult ei kasutata, nt Lapsed k\u00e4ivad koolis kas bussi v\u00f5i rattaga<\/em>.  <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus.<\/strong> Koondlause<\/code> on korduvate lauseliikmetega lihtlause.   <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 47. Kiilukoma reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Kiil, sealhulgas \u00fcte, eraldatakse komaga, nt Mina, t\u00f5si k\u00fcll, seda ei usu.<\/em> Tere, Tiina!<\/em><\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> Komaga ei eraldata s\u00f5nu palun<\/em> ja t\u00e4nan<\/em>, s\u00f5na jah<\/em> ning h\u00fc\u00fcds\u00f5nu, kui neid ei r\u00f5hutata, nt Tulge palun siia.<\/em> Oh sind k\u00fcll!<\/em>  <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 1.<\/strong> Kiil<\/code> on lausesse vahele paigutatud s\u00f5na, fraas v\u00f5i ka teine lause, mis lisab t\u00e4psustavat infot (sisuline k\u00f5rvalep\u00f5ige) ja mis v\u00f5ib esineda ka iseseisvalt. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 2.<\/strong> \u00dcte<\/code> on kiilu eriliik, mis n\u00e4itab, kelle poole lausega p\u00f6\u00f6rdutakse: Tere, Tiina! P\u00f5gene, vaba laps! <\/em> <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 48. J\u00e4rellisandi ja -t\u00e4iendi koma reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

J\u00e4rellisand ja omaduss\u00f5naline j\u00e4relt\u00e4iend eraldatakse m\u00f5lemalt poolt komaga, nt Katrin, meie k\u00e4sit\u00f6\u00f6\u00f5petaja, on andekas fotograaf.<\/em> Pikka aega on mind vaevanud kurbus, suur ja s\u00fcgav<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus.<\/strong> Omastavas k\u00e4\u00e4ndes olev j\u00e4rellisand eraldatakse komaga ainult eestpoolt, nt Leidsin selle foto Katrini, meie k\u00e4sit\u00f6\u00f6\u00f5petaja blogist<\/em>, selleks et mitte lahutada omastavas k\u00e4\u00e4ndes t\u00e4iendit (meie k\u00e4sit\u00f6\u00f6\u00f5petaja<\/em>) selle p\u00f5his\u00f5nast (blogi<\/em>). <\/em>Kui omastavas k\u00e4\u00e4ndes j\u00e4rellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta m\u00f5lemalt poolt komaga: Kutsusime Katrini, oma k\u00e4sit\u00f6\u00f6\u00f5petaja, meid juhendama<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 1.<\/strong> J\u00e4rellisand<\/code> on p\u00f5his\u00f5na j\u00e4rel paiknev nimis\u00f5naline t\u00e4iend, mis t\u00e4histab sedasama olendit, eset v\u00f5i n\u00e4htust mis p\u00f5his\u00f5nagi, kuid teise m\u00f5iste kaudu (nt meie k\u00e4sit\u00f6\u00f6\u00f5petaja<\/em> \u00fchendis Katrin, meie k\u00e4sit\u00f6\u00f6\u00f5petaja<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naseletus 2.<\/strong> Omaduss\u00f5naline j\u00e4relt\u00e4iend<\/code> on omaduss\u00f5na, mis paikneb selle nimis\u00f5na j\u00e4rel, mida ta laiendab, nt suur ja s\u00fcgav<\/em> lauses Pikka aega on mind vaevanud kurbus, suur ja s\u00fcgav<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 49. Eest\u00e4iendite ja -lisandite koma reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Samav\u00e4\u00e4rsed eest\u00e4iendid ja -lisandid eraldatakse \u00fcksteisest komaga, nt pikad, v\u00f6\u00f6ni ulatuvad juuksed<\/em> (pikad = v\u00f6\u00f6ni ulatuvad); kliiniku juhatajale, geenitehnoloogia doktorile J\u00fcri Kasele<\/em> (kliiniku juhataja = geenitehnoloogia doktor). Koma ei kasutata, kui eest\u00e4iendid h\u00f5lmavad \u00fcksteist, nt pikad blondid juuksed<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Eest\u00e4iendite puhul ei ole sageli vahet, kas k\u00e4sitada neid samav\u00e4\u00e4rsena ja kirjutada komaga v\u00f5i h\u00f5lmavana ja kirjutada komata. M\u00f5nikord oleneb komast siiski t\u00e4hendus, nt ilmus teose kolmas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk <\/em>(\u00fcldse on ilmunud kolm tr\u00fckki, kusjuures kolmas tr\u00fckk on \u00fchtlasi t\u00e4iendatud) ja ilmus teose kolmas t\u00e4iendatud tr\u00fckk<\/em> (k\u00f5nealune tr\u00fckk on t\u00e4iendatud tr\u00fckkidest kolmas; mitu tr\u00fckki \u00fcldse on ilmunud, j\u00e4\u00e4b selgumata). <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Olendit m\u00e4rkivaid eeslisandeid ei eraldata \u00fcksteisest komaga juhul, kui mitmest s\u00f5nast koosnevale lisandile j\u00e4rgneb \u00fches\u00f5naline, nt kliiniku juhatajale doktor J\u00fcri Kasele<\/em> (mitmes\u00f5naline lisand on kliiniku juhataja<\/em>, \u00fches\u00f5naline lisand on doktor<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 50. M\u00e4\u00e4ruste koma reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Samav\u00e4\u00e4rsete m\u00e4\u00e4ruste vahele pannakse koma, nt reedel, 3. m\u00e4rtsil<\/em> (reede = 3. m\u00e4rts); s\u00fcgisel, enne esimesi \u00f6\u00f6k\u00fclmi<\/em>. Koma ei kasutata, kui m\u00e4\u00e4rused h\u00f5lmavad \u00fcksteist, nt reedel kell 15<\/em>; Tartus Annelinnas M\u00f5isavahe t\u00e4naval ~ M\u00f5isavahe t\u00e4naval Annelinnas Tartus.<\/em><\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Kui kohav\u00e4ljendid ei ole lauses kohak\u00e4\u00e4ndes m\u00e4\u00e4ruseks, vaid j\u00e4\u00e4vad nimetavasse k\u00e4\u00e4ndesse, pannakse nende vahele koma, nt Tartu, M\u00f5isavahe 35<\/em>. Koma pannakse ka nimetavas k\u00e4\u00e4ndes kohanime ja kuup\u00e4eva vahele, nt Paide, 28. august 2024<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Samav\u00e4\u00e4rsete m\u00e4\u00e4ruste puhul v\u00f5ib lisaks panna koma viimase m\u00e4\u00e4ruse j\u00e4rele, nt reedel, 3. m\u00e4rtsil(,) oli ilus ilm<\/em>; Tartumaal, mitte kaugel Peipsi j\u00e4rvest(,) asub Alatskivi m\u00f5is<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 51. Otsek\u00f5ne jutum\u00e4rkide reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Otsek\u00f5ne pannakse jutum\u00e4rkidesse, nt Ema noogutas: \u201eOleme kokku leppinud.\u201c \u201eAh soo,\u201c imestas J\u00fcri viisakalt, \u201eja kuidas siis v\u00e4lja tuli?\u201c<\/em><\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Jutum\u00e4rkidesse pannakse ka tsitaadid, nt Konverentsi motoks oli Ain Kaalepi \u00fctlus \u201eS\u00f5nal on musttuhat palet\u201c. <\/em>Jutum\u00e4rkide asemel v\u00f5ib kasutada ka kaldkirja. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> \u00dchtede jutum\u00e4rkide sees v\u00f5ivad olla ka teised, nt Kui vaenelaps jutu oli l\u00f5petanud, v\u00f5ttis vanamees kotist r\u00e4tikur\u00e4bala, andis lapsele ja \u00fctles: \u201eSeo \u00f5htul magama heites see r\u00e4tik oma pea \u00fcmber ja ohka s\u00fcdame p\u00f5hjast: \u201eMagus unen\u00e4oke, kanna mind sinna, kust k\u00e4sikivi leian, mis ise jahvatab, et minu n\u00f5dra abi pikemalt tarvis ei oleks!\u201c\u201c<\/em> <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 52. Kooloni reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Koolon pannakse koondlauses loetelule eelneva kokkuv\u00f5tva s\u00f5na j\u00e4rele, nt Leivategemisel loevad v\u00e4ga paljud tegurid: ilm, \u00f5huniiskus, tuulet\u00f5mbus, <\/em>rindlauses seletava v\u00f5i t\u00e4psustava osalause ette, nt K\u00fcsitlus on anon\u00fc\u00fcmne: vastuseid kasutatakse vaid \u00fcldistatult,<\/em> ja saatelausele j\u00e4rgneva otsek\u00f5ne ette, nt L\u00e4ksin vanemate juurde ja teatasin: \u201eKuulge, ma sooviksin endale uut telefoni!\u201c<\/em><\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Rindlause seletava v\u00f5i t\u00e4psustava osalause ees v\u00f5ib kooloni asemel kasutada ka m\u00f5ttekriipsu, nt \u00d5ues ootas lapsi ebameeldiv \u00fcllatus \u2013 n\u00e4dalavahetusel oli keegi m\u00e4nguv\u00e4ljaku pr\u00fcgi t\u00e4is pildunud<\/em>.  <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Erinevalt otsek\u00f5nest ei panda tsitaadi ette koolonit, nt Piinlik oli tuttavaid kohata ning vastata k\u00fcsimusele \u201eMida sa teed?\u201c lausega \u201eMitte midagi\u201c<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 53. \u00dchepoolse m\u00f5ttekriipsu reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

\u00dchepoolne m\u00f5ttekriips pannakse loetelule j\u00e4rgneva kokkuv\u00f5tva s\u00f5na ette, nt K\u00fctus, v\u00e4etised, varuosad \u2013 k\u00f5ik maksavad hingehinda, <\/em>ja esile t\u00f5stetava sama tasandi osalause ette, nt Midagi pole teha \u2013 suured ajalehed kipuvad kajastama eelk\u00f5ige linnaelu<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

REEGEL 54. Kahepoolsete m\u00f5ttekriipsude reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Kahepoolsete m\u00f5ttekriipsude vahele pannakse kiil, nt N\u00fc\u00fcd \u2013 t\u00f5si k\u00fcll \u2013 oleme graafikust natuke maas<\/em>, ja j\u00e4rellisand, nt Nii v\u00e4ga igatsesin ma \u2013 s\u00f5ge inimene \u2013 p\u00e4\u00e4seda t\u00f6\u00f6le!<\/em><\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> M\u00f5ttekriipsude asemel v\u00f5ib kasutada ka komasid v\u00f5i \u00fcmarsulge, nt Nii v\u00e4ga igatsesin ma, s\u00f5ge inimene, p\u00e4\u00e4seda t\u00f6\u00f6le! Kauplused (sealhulgas suured selvehallid) on suletud, enamik kohvikuid ka. <\/em> <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Kui kiil (m\u00f5ttekriipsust m\u00f5ttekriipsuni) m\u00f5tteliselt lausest v\u00e4lja arvata, peavad lause kirjavahem\u00e4rgid j\u00e4\u00e4ma reeglip\u00e4rased, nt Pranglil on kolm k\u00fcla \u2013 Kelnase, Idaotsa ja L\u00e4\u00e4neotsa \u2013, kus kokku elab umbes sada p\u00fcsielanikku<\/em> ja Pranglil on kolm k\u00fcla, kus kokku elab umbes sada p\u00fcsielanikku<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 55. \u00dcmarsulgude reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

\u00dcmarsulgudesse pannakse kiiluna kasutatud seletavad ja t\u00e4iendavad m\u00e4rkused, nt brokoli (spargelkapsas)<\/em>; sajab k\u00f5ikjal (v\u00e4lja arvatud saartel ~ v\u00e4lja arvatud saared)<\/em>; Nike (loe: naiki) jalatsid<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

REEGEL 56. M\u00f5ttepunktide reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

M\u00f5ttepunkte kasutatakse lause- ja s\u00f5nakatkestuse t\u00e4histamiseks, nt Kui praegu valida oleks, siis … ma ei teagi … v\u00f5ibolla valiks juura<\/em>. Mine\u00a0p\u2026 <\/em>, ning lause l\u00f5pus poolelij\u00e4\u00e4nud m\u00f5tte korral, nt Ei, seda ma ei tahtnud \u00fctelda, aga ..<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Lausekatkestust v\u00f5ib m\u00f5ttepunktide asemel t\u00e4histada ka m\u00f5ttekriipsuga, nt Kui k\u00f5ik need talud taastatakse, siis algab veel selline k\u00fclaelu, et <\/em>\u2013<\/em><\/strong> <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> M\u00f5ttepunktide j\u00e4rele ei panda koma ega punkti, nt Uskumatu … et ma tegin seda. Kuule \u2026 ega meil pole just suurt nuriseda olnud \u2026 \u201eTe ei kavatse ometi …\u201c ei suutnud mees seegi kord oma lauset l\u00f5petada.<\/em>  <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na kirjavahem\u00e4rkide reeglid <\/h3>\n\n\n\n

REEGEL 57. \u00dclakoma reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

\u00dclakomaga eraldatakse k\u00e4\u00e4ndel\u00f5pud v\u00f5\u00f5rnimedes, mis l\u00f5pevad kirjas t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuga, aga h\u00e4\u00e4lduses kaash\u00e4\u00e4likuga, v\u00f5i vastupidi, kirjas kaash\u00e4\u00e4likuga, aga h\u00e4\u00e4lduses t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuga, nt Youtube : Youtube\u2019ist, Merlot : Merlot\u2019d, ning tsitaats\u00f5nades, nt alma mater<\/em>\u2019is, moe-show<\/em>\u2019le.2<\/sup><\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Samu \u00fclakoma kasutamise p\u00f5him\u00f5tteid mis v\u00f5\u00f5rnimede k\u00e4\u00e4namisel rakendatakse ka v\u00f5\u00f5rnimetuletiste kirjutamisel, nt shakespeare\u2019lik<\/em>, yorkshire\u2019lane<\/em>, poirot\u2019lik<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Nimedes, mis l\u00f5pevad kirjas \u00fche t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuna h\u00e4\u00e4lduva t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku\u00fchendiga v\u00f5i \u00fche kaash\u00e4\u00e4likuna h\u00e4\u00e4lduva kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendiga, \u00fclakoma ei kasutata, nt Jamie<\/em> : Jamiet<\/em>, Strasbourg<\/em> : Strasbourgis<\/em>. \u00dclakoma v\u00f5ib kasutada neis nimedes, kus h\u00e4\u00e4lduses kaob terve silp, kuid k\u00e4\u00e4namisel ei teki h\u00e4irivat t\u00e4hej\u00e4rjendit, nt Cannes<\/em> : Cannesist<\/em> ~ Cannes\u2019ist<\/em>. \u00dchesilbilistes nimedes v\u00f5ib \u00fclakoma kasutada k\u00e4\u00e4namisel selguse huvides, nt Po<\/em> : osastav Po\u2019d<\/em>, Pat<\/em> : osastav Pat\u2019i<\/em>.  <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 3.<\/strong> \u00dclakoma kasutatakse eesti v\u00f5i muukeelse nime k\u00e4\u00e4namisel, kui on tarvis osutada nime algkuju: Mari Tamme<\/em> : Mari Tamme\u2019le<\/em>, J\u00fcri Kalda<\/em> : J\u00fcri Kalda\u2019le<\/em> (nime algkuju kattub nimis\u00f5na omastava k\u00e4\u00e4ndega); Kantchari<\/em> : Kantchari\u2019sse<\/em> (nimi on v\u00e4he tuntud). <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 4.<\/strong> \u00dclakoma kasutatakse ka t\u00e4htede v\u00e4ljaj\u00e4tu m\u00e4rkimiseks, nt t\u00f5est\u2019<\/em> \u2019t\u00f5esti\u2019, a\u2019al<\/em> \u2019ajal\u2019, on\u2019s <\/em>\u2019on siis\u2019.<\/em> <\/p>\n\n\n\n

2<\/sup> Allm\u00e4rkus.<\/strong> Selles lauses on n\u00e4ited j\u00e4etud erandlikult p\u00fcstkirja ja kursiivi kasutatud \u00fcksnes tsitaats\u00f5nades.<\/p>\n\n\n\n

REEGEL 58. Kaldkriipsu reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Kaldkriipsu kasutatakse loetelus \u00fcksteist v\u00e4listavate liikmete vahel, nt jah\/ei <\/em>(= jah v\u00f5i ei), p\u00f5hi-\/kesk-\/k\u00f5rgharidus<\/em>, meeldib \/ ei meeldi<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Kaldkriipsu kasutatakse lisaks v\u00e4rsivahem\u00e4rgina, kui v\u00e4rsid on kirjutatud j\u00e4rjestikuse tekstina, nt Murdes ahelad ja ketid, \/ mis meid kinni n\u00f6\u00f6risid, \/ vabaneme, marionetid, \/ muredest, mis st\u00f6\u00f6risid! <\/em>Salmivahet m\u00e4rgivad kaks k\u00f5rvutist kaldkriipsu. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Kui kaldkriipsuga \u00fchendatud s\u00f5nad ei sisalda t\u00fchikut, kirjutatakse kaldkriips s\u00f5nadega kokku, nt jah\/ei<\/em>, p\u00f5hi-\/kesk-\/k\u00f5rgharidus<\/em>. Muul juhul j\u00e4etakse kriipsu ette ja taha t\u00fchik, nt meeldib \/ ei meeldi<\/em>; \u00fcksikisikud \/ juriidilised isikud<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 3.<\/strong> Kaldkriipsu kohta arvudes vt arvukirjutuse kirjavahem\u00e4rkide reegel 62. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 59. \u00dchendava sidekriipsu reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Sidekriipsuga \u00fchendatakse 1) nime v\u00f5i tsitaats\u00f5na sisaldavad liits\u00f5nad (n\u00fc\u00fcdis-Eesti<\/em>, Victoria-aegne<\/em>, flamenco-tantsija<\/em>, tele<\/em>-show); 2) t\u00e4ht, l\u00fchend, s\u00f5naosa v\u00f5i n\u00e4ites\u00f5na tema juurde kuuluva s\u00f5naga (C-vitamiin<\/em>, e-post<\/em>, digi-TV<\/em>, kond-liide<\/em>, jah-s\u00f5na<\/em>); 3) ahelliits\u00f5nad (kes-see-veel-on-k\u00fcsimus<\/em>); 4) korduss\u00f5nad (oot-oot<\/em>, suur-suur<\/em>).<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Sidekriipsuga seotakse eelk\u00f5ige selliseid s\u00f5naosi, mida vorm (nt suurt\u00e4htkiri, kaldkiri) ei v\u00f5imalda kokku kirjutada, nt C-vitamiin<\/em>, tele-<\/em>show. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Sidekriipsuga kirjutatakse ka mitmeosalised nimed, kui nad on sellisena registreeritud, nt Mari-Liis<\/em> (vrd Mariliis<\/em>, Mari Liis<\/em>), Rosenkampf-J\u00e4gerfreund<\/em>, ja t\u00e4psustava t\u00e4iendosaga nimed, nt V\u00e4ike-Maarja<\/em>, Mandri-Eesti<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 60. Asendava sidekriipsu reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Sidekriipsuga saab asendada korduvaid liits\u00f5naosi, nt s\u00fcnniaasta, -kuu ja -p\u00e4ev<\/em> (= s\u00fcnniaasta, s\u00fcnnikuu ja s\u00fcnnip\u00e4ev), hommiku- v\u00f5i \u00f5htupoolne<\/em> (= hommikupoolne v\u00f5i \u00f5htupoolne), ning sides\u00f5nu ja<\/em>, v\u00f5i<\/em>, ega<\/em>, nt noad-kahvlid<\/em>, pagar-kondiiter<\/em>, Eesti-L\u00e4ti piir<\/em>, 1.-2. jaanuar<\/em>, emb-kumb<\/em>, t\u00f6\u00f6 valmib aprillis-mais<\/em>, kodus polnud<\/em> piima-leibagi<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

REEGEL 61. Eraldava sidekriipsu reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eraldava ehk lugemist h\u00f5lbustava sidekriipsu v\u00f5ib soovi korral panna 1) liits\u00f5na piiril, kus satuvad k\u00f5rvuti kolm v\u00f5i enam \u00fchesugust t\u00e4hte, nt \u00fcle-eestiline<\/em> ~ \u00fcleeestiline, tikk-konts ~ tikkkonts<\/em>; 2) liits\u00f5na eksilugemise v\u00e4ltimiseks, nt delikatess-doktorivorst, puu-rauk<\/em>.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

REEGEL 62. Arvukirjutuse kirjavahem\u00e4rkide reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Arvukirjutuses kasutatakse punkti Araabia numbri j\u00e4rel j\u00e4rgarvu n\u00e4itamiseks (nt 5. juuli<\/em>, 2024. aasta<\/em>, 3.b klass<\/em>), sisepunkti eri \u00fcksuste eraldamiseks (nt kuup\u00e4ev 01.01.2024<\/em> v\u00f5i 1.1.24<\/em>; kellaaeg 9.30<\/em>), koolonit suhte- ja jagamism\u00e4rgina (nt 79 : 81<\/em>; 12 : 3 = 4<\/em>), kaldkriipsu murdudes (nt 1<\/sup>\/4<\/sub><\/em> v\u00f5i 1\/4<\/em>) ja jagamistehetes (nt 12 \/ 3 = 4<\/em>) ning koma murruosa eraldamiseks (nt 0,25<\/em>; 11,4<\/em>).<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> Kellaaegade ja sporditulemuste kirjutamisel v\u00f5ib kasutada eesti tava j\u00e4rgi sisepunkti, nt 10.30<\/em> (kellaaeg), 1.25.16,2<\/em> [loe: 1 tund 25 minutit 16,2 sekundit] (sporditulemus), v\u00f5i rahvusvahelise standardi j\u00e4rgi koolonit, nt 10:30<\/em> (kellaaeg); 1:25:16,2<\/em> (sporditulemus).   <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> J\u00e4rjestikuseid aastaarve eraldatakse kaldkriipsuga, kui aasta ei lange kokku kalendriaastaga, nt 2024\/2025. \u00f5ppeaasta<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 3.<\/strong> Koma n\u00e4itab, et jutt on samast \u00fchikust, nt 2,3 m<\/em> [loe: kaks koma kolm meetrit], 6,45 \u20ac<\/em> [loe: kuus koma nelik\u00fcmmend viis eurot], ning punkt, et jutt on eri \u00fchikutest, nt 2.30<\/em> [loe: 2 meetrit 30 sentimeetrit], 6.45<\/em> [loe: kuus eurot nelik\u00fcmmend viis senti]. <\/p>\n\n\n\n

REEGEL 63. V\u00e4iket\u00e4htl\u00fchendite kirjavahem\u00e4rkide reegel <\/strong><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

\u00dcldtuntud v\u00e4iket\u00e4htl\u00fchendeid kirjutatakse ilma l\u00f5pupunktita (nt a<\/em> \u2013 aasta, nr<\/em> \u2013 number). Liits\u00f5nast tervikuna moodustatud valikt\u00e4htl\u00fchendeid kirjutatakse ilma sidekriipsuta (nt \u00f5a<\/em> \u2013 \u00f5ppeaasta, lk<\/em> \u2013 lehek\u00fclg).<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1.<\/strong> V\u00e4iket\u00e4htl\u00fchendites kasutatakse punkti s\u00f5na\u00fchendite l\u00fchendamisel, kui punktita l\u00fchend langeks kokku m\u00f5ne eesti s\u00f5naga (nt e.m.a<\/em> \u2013 enne meie ajaarvamist, v.a<\/em> \u2013 v\u00e4lja arvatud).  <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 2.<\/strong> Sidekriipsu kasutatakse liits\u00f5naosade piiril, kui esi- v\u00f5i m\u00f5lemast osast on tehtud v\u00e4iket\u00e4htl\u00fchend (nt e-post<\/em> \u2013 elektronpost, osk-juh<\/em>, osk-juhataja<\/em> \u2013 osakonnajuhataja) v\u00f5i kui s\u00f5nas endas sisaldub sidekriips (nt n-\u00f6<\/em> \u2013 nii-\u00f6elda, v-o<\/em> \u2013 v\u00f5ib-olla). <\/p>\n\n\n\n

\u2014 \u2014 \u2014<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dcldreeglid, h\u00e4\u00e4likute m\u00e4rkimise reeglid, muud t\u00e4heortograafia reeglid, algust\u00e4hereeglid, kokku- ja lahkukirjutuse reeglid, arvukirjutuse reeglid, kirjavahem\u00e4rkide reeglid.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":23952,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1493],"tags":[],"class_list":["post-20235","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-oigekirja-pohireeglid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20235","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20235"}],"version-history":[{"count":64,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20235\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":25389,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20235\/revisions\/25389"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media\/23952"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20235"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20235"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20235"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}