{"id":20276,"date":"2024-06-05T23:01:04","date_gmt":"2024-06-05T20:01:04","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=20276"},"modified":"2024-06-06T17:09:18","modified_gmt":"2024-06-06T14:09:18","slug":"bussipeatuste-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/bussipeatuste-nimed\/","title":{"rendered":"Bussipeatuste nimed"},"content":{"rendered":"\n

Selles artiklis pakutakse n\u00f5u bussipeatuste nimede valiku ja vormistamise kohta. Bussipeatuste all on siin \u00f5ieti m\u00f5eldud laiemalt \u00fchiss\u00f5idukipeatusi, st nii bussi-, trammi- kui ka trollipeatusi. Rongipeatused ja -jaamad j\u00e4\u00e4vad siinsest k\u00e4sitlusest pigem k\u00f5rvale, sest on rohkem traditsiooniliste kohanimede moodi.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Bussipeatus on kui viit, mis osutab mingile objektile \u2013 t\u00e4navale, avalikule asutusele, t\u00e4htsale hoonele vm kohale. Bussipeatuse sildile ja nimestikesse kantakse selle objekti nimi (nimetavas k\u00e4\u00e4ndes). Tekstis kasutamisel lisatakse s\u00f5na “peatus” ja kogu nimetus l\u00e4heb omastavasse k\u00e4\u00e4ndesse. N\u00e4ide: sildil ja nimestikus Vabaduse v\u00e4ljak<\/code>, tekstis Vabaduse v\u00e4ljaku peatus<\/code>.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Bussipeatuste nimed on oma olemuselt ja vormilt erandlikud, kui v\u00f5rrelda neid tavaliste kohanimedega. Juba see, et me sildile kirjutame Vabaduse v\u00e4ljak<\/em>, mitte Vabaduse v\u00e4ljaku peatus<\/em>, n\u00e4itab, et me pigem k\u00e4sitame peatuse nime kui orientiiri, mis \u00fctleb meile: “Siin asub Vabaduse v\u00e4ljak”. Sildil on tegelikult v\u00e4ljaku, mitte peatuse nimi.<\/p>\n\n\n\n

Rangelt v\u00f5ttes polegi bussipeatustel nimesid, vaid on nimetused, sest objekte, millele viidatakse, on v\u00e4ga eripalgelisi ja paljudel neist pole t\u00fc\u00fcpilised nimed, vaid on lihtsalt \u00fcldnimed (side, kool).<\/p>\n\n\n\n

Peatusenimede valik<\/h2>\n\n\n\n

Bussipeatuse nime valikul on esmat\u00e4htis see, et ta orienteeriks s\u00f5itjaid k\u00f5ige paremini, kus antud punktis ollakse. Kui peatus on kooli juures, on loogiline nimetada see kooli j\u00e4rgi, sest sedakaudu sinna minnakse. Kui muidugi objekte on rohkem, siis tuleb nende vahel valida ja sel juhul otsitakse neutraalseid orientiire, milleks on k\u00f5ige sagedamini ristuva t\u00e4nava nimi.<\/p>\n\n\n\n

Bussipeatuste nimedeks v\u00f5ivad seega olla j\u00e4rgmiste objektide nimetused.<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. Ristuvate t\u00e4navate nimed, nt Aia tee (peatus Tallinnas Meriv\u00e4lja teel), Angerja (peatus Tallinnas Kopli t\u00e4naval). Vahel v\u00f5ib pika peat\u00e4nava puhul paikneda sellenimeline peatus ka samal t\u00e4naval, nt Gonsiori peatus Gonsiori t\u00e4naval. NB! On kujunenud tavaks, et kui t\u00e4nava liigis\u00f5naks on t\u00e4nav<\/em>, siis seda peatusenimesse ei lisata, k\u00fcll aga lisatakse muud liigis\u00f5nad (maantee<\/em>, puiestee<\/em>, p\u00f5ik<\/em>, tee<\/em>).<\/li>\n\n\n\n
  2. Hoonete, rajatiste jms nimed, nt Kaubamaja, Linnahall (peatused Tallinnas), Viimsi haigla, Viimsi vallamaja.<\/li>\n\n\n\n
  3. Asulate, asumite jms nimed, nt Laagri, Uus Maailm, Viimsi, \u00dclemiste linnak.<\/li>\n\n\n\n
  4. M\u00e4gede, j\u00f5gede jm loodusesemete nimed, muud kohanimed, nt Tiskre oja, Tondim\u00e4gi.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    \u00c4riettev\u00f5tete (kaupluste jms) puhul on Tallinna nimekomisjon asunud seisukohale, et neid tuleks v\u00f5imaluse korral v\u00e4ltida, sest need nimed v\u00f5ivad kergesti muutuda ja avaliku kohanimistu kaudu neid esile t\u00f5sta ei ole p\u00f5hjendatud. Sarnaseid p\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4rgitakse ka P\u00f5hjamaades.<\/p>\n\n\n\n

    Peatusenimede vormistus<\/h2>\n\n\n\n

    Nagu \u00f6eldud, vormistatakse peatusenimed kui objektide nimed, millele nad viitavad, ja seega on nad reeglina nimetavas k\u00e4\u00e4ndes<\/strong>, nt Tamme g\u00fcmnaasium, Tartu N\u00e4itused (peatused Tartus). Seda ka juhul, kui objekt ise on kadunud, nt Taksopark (peatus Tallinnas).<\/p>\n\n\n\n

    Vahel on siiski olukordi, kus k\u00f5ne alla tuleb nii omastavas kui ka nimetavas nimekuju. S\u00f5ltub nimepanija arusaamast, kas ta fikseerib peatuse sildil objekti nime (nt P\u00e4rmivabrik) v\u00f5i selle j\u00e4rgi saadud paikkonna nime (nt P\u00e4rmivabriku, omastavaline vorm siin viitab paikkonnale, mille nimi on P\u00e4rmivabriku).<\/p>\n\n\n\n

    Mis puutub algust\u00e4hte<\/strong>, siis j\u00e4rgitakse tava, mille alusel kirjutatakse objekti ennast. Nt Pirita j\u00f5gi (bussipeatus), P\u00e4\u00e4sk\u00fcla jaam (bussipeatus). Kui objekti on v\u00f5imalik kirjutada nii ametliku nimetusena suurte t\u00e4htedega (Tamme G\u00fcmnaasium) kui ka tavakasutuses v\u00e4iket\u00e4hega (Tamme g\u00fcmnaasium), siis v\u00f5iks eelistada viimast, mis on t\u00fc\u00fcpilisele kohanimele sarnasem. Kui peatusenimi on sisuliselt \u00fcldnimi (kaubamaja, linnahall, liivakarj\u00e4\u00e4r), siis tarvitatakse nime alguses siiski suurt\u00e4hte (Kaubamaja, Linnahall, Liivakarj\u00e4\u00e4r).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    N\u00f5uandeid \u00fchiss\u00f5idukipeatuste nimede valikuks ja vormistamiseks.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[707],"tags":[1495,1496],"class_list":["post-20276","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-eesti-nimed","tag-bussipeatus","tag-uhissoidukipeatus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20276","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20276"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20276\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20294,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20276\/revisions\/20294"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20276"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20276"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20276"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}