{"id":20299,"date":"2024-06-06T17:58:33","date_gmt":"2024-06-06T14:58:33","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=20299"},"modified":"2024-06-07T09:42:53","modified_gmt":"2024-06-07T06:42:53","slug":"tanavanimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/tanavanimed\/","title":{"rendered":"T\u00e4navanimed"},"content":{"rendered":"\n

J\u00e4rgnev tekst on p\u00f5hiosas p\u00e4rit kohanimen\u00f5ukogu soovitusest 8. juunil 2004<\/a>. Seda on k\u00e4rbitud, j\u00e4ttes v\u00e4lja teeseadusega k\u00f5rvutused.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Eesti kohanimed, nende hulgas t\u00e4navate ja v\u00e4ljakute nimed, on kindla \u00fclesehitusega. Kohanimeseadus eristab nimes kuni kolme koostisosa: nimetuum, hargt\u00e4iend ja liigis\u00f5na.<\/p>\n\n\n\n

Liigis\u00f5na<\/strong> on neist k\u00f5ige selgem osis: see n\u00e4itab koha tegelikku liiki ja kuulub peaaegu alati ametlike kohanimede koosseisu (n\u00e4idetes on liigis\u00f5na alla joonitud): P\u00e4rnu j\u00f5gi<\/u>, Tallinna laht<\/u>, Karuj\u00e4rv<\/u>, Elva linn<\/u>, Palamuse vald<\/u>, Uus t\u00e4nav<\/u>, Ehitajate tee<\/u>, Vabaduse v\u00e4ljak<\/u><\/em>. Nagu n\u00e4ha, v\u00f5ib liigis\u00f5na olla nime p\u00f5hiosaga kokku kirjutatud, sellest l\u00e4hemalt allpool.<\/p>\n\n\n\n

Hargt\u00e4iendit<\/strong> sisaldab nimi juhul, kui algselt samanimelisi kohti on lisat\u00e4ienditega hakatud \u00fcksteisest eristama; nende t\u00e4iendite abil hargnevad samanimelised kohad eri objektideks, sellest ka niisugune termin. T\u00fc\u00fcpilised hargt\u00e4iendid on Uus-, Suur-, Vana-, V\u00e4ike-<\/em> jms. Ka m\u00f5ne suurema koha nimed v\u00f5ivad talitleda hargt\u00e4iendina. N\u00e4iteid: Suur<\/u>-Karja t\u00e4nav, Vana<\/u>-Narva maantee, Toom<\/u>-R\u00fc\u00fctli t\u00e4nav<\/em> (see on Toompeal paiknev R\u00fc\u00fctli t\u00e4nav, eristamaks teda all-linnas paiknevast R\u00fc\u00fctli t\u00e4navast), Kolga<\/u>-Aabla k\u00fcla<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Nimetuum<\/strong> on nime p\u00f5hiosa ilma liigis\u00f5nata ja hargt\u00e4iendita. On nimesid, mis koosnevadki \u00fcksnes nimetuumast, st liigis\u00f5na ei sisalda (Roogastik, Narmik, Seekem, Kaskealune<\/em>), kuid niisuguseid on v\u00e4ga v\u00e4he. Enamasti on tegu olukorraga, kui nimes on nii tuum kui ka liigis\u00f5na. Asulanimedes on liigis\u00f5na tavaliselt juurdem\u00f5eldav, seda kasutatakse vaid vajaduse korral (Tartu ~ Tartu linn, Saku ~ Saku alevik, Vaida ~ Vaida k\u00fcla<\/em>), n\u00e4iteks siis, kui on tarvis eristada muidu samanimelisi kohti (vrd J\u00f5geva linn<\/em> ja J\u00f5geva alevik<\/em>). M\u00f5nel teisel juhul kasutatakse nimetuuma enamasti koos liigis\u00f5naga, ent teatud juhtudel esindab nimetuum ka kogu nime, st liigis\u00f5na v\u00f5ib \u00e4ra j\u00e4tta (vrd t\u00e4navanimedes Gonsiori t\u00e4nav<\/em> ja Gonsiori<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Millele nimi panna?<\/h2>\n\n\n\n

Nime on m\u00f5tet panna teele v\u00f5i t\u00e4navale eesk\u00e4tt juhul, kui seal on aadressi vajavaid objekte. Tiheasulates on nimed pandud k\u00f5igile olulisematele liiklusteedele ka siis, kui seal \u00fchtegi objekti ei paikne, ent sedakaudu toimub liiklus ja n\u00e4iteks s\u00f5iduteekonna kirjeldustes, liiklus\u00f5nnetuste protokollides ja mujal on teed nimetada tarvis.<\/p>\n\n\n\n

Hajaasustuse puhul on valik keerulisem, siiski v\u00f5iks siingi silmas pidada just tulevast adresseerimise vajadust. Nime ei vaja ebap\u00fcsivad v\u00f5i v\u00e4ga v\u00e4he kasutatavad teed. Neis valdades, kus on tugev talunimede traditsioon, mis \u00fchtlasi rahuldab aadressis\u00fcsteemi vajadusi, ei ole m\u00f5tet teede ristimisega \u00fclepea kiirustada. Pigem v\u00e4hem, aga paremini.<\/p>\n\n\n\n

Mida lugeda \u00fcheks teeks, mida eraldi teedeks, v\u00f5ib vahel osutuda kaelamurdvaks \u00fclesandeks. Siiski on m\u00f5ned lihtsad reeglid, mida saaks j\u00e4rgida.<\/p>\n\n\n\n

1. Maastikus \u00fchtset teed ei tohiks l\u00f5hkuda kinnistupiiride v\u00f5i ka halduspiiride p\u00f5hjal osadeks, tee peaks saama \u00fche nime. Kui eri kinnistuid l\u00e4biva tee nimetamisega ei ole probleeme, siis vallapiire \u00fcletavate teede puhul peavad vallad tegema koost\u00f6\u00f6d, et m\u00e4\u00e4rata \u00fchine nimi. Kohanimeseaduse kohaselt saab seda teha majandusminister (\u00a7 5 lg 5). Omaette raske p\u00e4hkel on pikad kogu riiki l\u00e4bivad maanteed. Neile omaette, riigimaantee nimetusest erineva kohanime m\u00e4\u00e4ramine oleks p\u00f5hjendatud siis, kui tegemist on tiheasustusega; muudel juhtudel on \u00fcks v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s p\u00fc\u00fcda suure tee l\u00e4hedased majad adresseerida l\u00e4himate v\u00e4ikeste teede j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n

2. Esmalt tuleks kindlaks m\u00e4\u00e4rata t\u00e4htsamate liiklusteede nimed; v\u00e4hem t\u00e4htsad teed \u00fcldjuhul ei \u00fcleta sama nime all t\u00e4htsamaid teid. Linnades j\u00e4rgitakse seda reeglit t\u00e4psemalt kui maal; m\u00f5te on selles, et laiemad liiklusteed l\u00f5huvad linnaruumi v\u00e4iksemateks \u00fcksusteks ja nende \u00fcksuste piire \u00fcletavaid t\u00e4navaid ei tajuta enam \u00fchtse t\u00e4navana, mist\u00f5ttu nende j\u00e4rgi aadresside leidmine on raske. Ka siis, kui tee v\u00f5i t\u00e4nav mingil p\u00f5hjusel looduses katkeb, katsutakse leida katkenud juppidele eraldi nimed, sest p\u00e4\u00e4stetalituse jt huvides on reegel, et \u00fche nimega tee peab olema t\u00f5kestamatult l\u00e4bitav.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Nimevaliku p\u00f5him\u00f5tteid<\/h2>\n\n\n\n

Nimevaliku kriteeriumid annab kohanimeseaduse \u00a7 13. Eelistada tuleb nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud v\u00f5i mis on t\u00e4htis aja- v\u00f5i kultuurilooliselt. Kui niisugust nime ei leidu, siis eelistatakse paikkonnaga seonduvaid kohanimesid, nimeobjekti ise\u00e4rasustega seonduvaid kohanimesid v\u00f5i \u00fcle-eestilise t\u00e4hendusega kohanimesid.<\/p>\n\n\n\n

Eesti t\u00e4navanimistu neli p\u00f5hilist allikat on j\u00e4rgmised.<\/p>\n\n\n\n

1. Vanad kohanimed<\/strong>. Kui kohal on rahvasuus nimi olemas, siis on loomulik m\u00e4\u00e4rata ametlikuks nimeks just see, kui selleks ei ole muid takistusi (nime kordumine mujal, eksitavus, labane v\u00f5i halvustav t\u00e4hendus vm). Kui planeeritakse uut piirkonda ja paigast on teada vanu talunimesid, loodusnimesid vm, siis on k\u00f5ige loomulikum kasutada need \u00e4ra uue ala planeeringus. N\u00e4iteks on Tallinnas Tiskres pandud nimesid endiste talude j\u00e4rgi: Eevardi, Jaagu, Kotlepi, Kristeni, Teisepere, Vahepere<\/em> jt.<\/p>\n\n\n\n

2. Kirjeldavad nimed<\/strong>. Need v\u00f5ivad tekkida kas koha asendi, kuju, suuruse, looduse, maastiku, pinnavormide vm p\u00f5hjal. P\u00f5him\u00f5tteliselt on seda t\u00fc\u00fcpi suur osa Eesti tavalistest t\u00e4navanimedest (Kalda, Liiva, Metsa, Pargi, Pikk, Tiigi<\/em>). Eriti maal v\u00f5iks siia arvata ka s\u00f5idusihi kohanime vm objekti j\u00e4rgi pandud t\u00e4navanimed (Aruk\u00fcla tee<\/em>, st Aruk\u00fclla viiv tee, Kiltsi tee, V\u00e4luste tee<\/em>, ent ka Hooldekodu tee, Sadama tee<\/em> jms). S\u00f5idusihi m\u00e4\u00e4ramisel v\u00f5etakse tavaliselt aluseks s\u00f5idusuund peateelt v\u00f5i keskusest alates, nii on loogiline, et Tallinnas on Narva, Paldiski, P\u00e4rnu ja Tartu maantee, mitte neli Tallinna maanteed.<\/p>\n\n\n\n

3. Paikkonna ajalugu ja rahvap\u00e4rimust kajastavad nimed<\/strong>, \u00fcle-eestilise t\u00e4hendusega nimed. On loomulik, et nimesid pannes m\u00f5eldakse oma paiga s\u00fcmbolitele ja erip\u00e4rale, mis t\u00f5staksid kodukanti teiste hulgast esile, annaksid mujal kordumatu ilme. Eesti asulad ei ole seni silma torganud just omap\u00e4ratsemisega, kuigi edaspidigi tuleks hoiduda ekstravagantsustest. Ent mitme asula nimepilt on siiski \u00fcsna ainulaadne, nimetatagu n\u00e4iteks V\u00f5iste alevikku (valdavalt talunimedest tulenevad Aava, K\u00e4\u00e4rdi, L\u00fclle, Maru, Matsi<\/em>) ja Ida-Virumaa t\u00f6\u00f6stusasulaid, kus domineerivad industriaalsed kohanimed (Betooni, Briketi, Elektriku, Kaevurite, Toruj\u00f5e t\u00e4nav<\/em> Kohtla-J\u00e4rvel, Energeetika t\u00e4nav<\/em> P\u00fcssis). Rahvap\u00e4rimust kajastavad niisugused nimed, nagu Hallivanamehe t\u00e4nav<\/em> (kunagi oli sealkandis samanimeline j\u00e4rsk kurv, kus juhtus sageli raskeid \u00f5nnetusi, sest teele ilmus \u00e4kki hall vanamees) ja J\u00e4rvevana tee<\/em> Tallinnas (\u00dclemiste vanakese j\u00e4rgi nimetatud).<\/p>\n\n\n\n

Sellesse rubriiki kuuluksid ka tuntud isikute j\u00e4rgi nimetatud teed ja t\u00e4navad. Peamine on siin s\u00e4ilitada m\u00f5\u00f5dutunnet ja silmas pidada, et isikul oleks nimetatava paikkonnaga otsene ja oluline seos. Eestis on m\u00f5ned aastak\u00fcmned tagasi p\u00fchendusnimedega k\u00f5vasti liialdatud ja seep\u00e4rast hoiduvad mitmed linnad praegu p\u00f5him\u00f5tteliselt uute isikunimeliste t\u00e4navate juurdeloomisest. Pole saladus ka see, et isikute nimesobivuse kaalumisel tekib alati hulk isiklikke ambitsioone ja kirgi, mist\u00f5ttu on targem neid v\u00f5imalusi minimeerida. Isikunimed t\u00e4navanimedena ei ole ka kuigi praktilised, sest neid tuleks kasutada t\u00e4iskujul, koos eesnimega; neid tuleks aga j\u00e4rjestada perekonnanimede alusel jne.<\/p>\n\n\n\n

4. Suurtes linnades, kus kolm esimest r\u00fchma kiiresti ammenduvad, on kasutusel ka nimede sarjaviisiline panemine<\/strong>. \u00d5igupoolest v\u00f5ib seda lugeda eelmiste r\u00fchmade laienduseks, sest ideaaljuhul v\u00f5iks teema valik samuti otseselt seostuda paiga enda ja tema ajalooga. N\u00e4iteks on Tallinnas p\u00f5listes kalurik\u00fclades Vismeistris ja Kakum\u00e4el kasutatud kalade nimetusi (Ahvena, Kilu, L\u00f5he, R\u00e4ime, Siia, Silmu, Tursa<\/em> jne, k\u00f5ik kohalikud kalad), Lepikul aga l\u00e4htutud sinna kavandatud liblikate kaitsealast, mis on andnud v\u00e4rvikaid nimesid (Piksepeni, P\u00e4evakoera, \u00d6\u00f6lase, Udeselja, Kuldtiiva, Sinitiiva<\/em>). Sarjaviisilise nimepaneku voorusi ei ole m\u00f5tet \u00fcle hinnata, alati leiab nimesid, mis ajaloolistel p\u00f5hjustel paiknevad mujal, kui sarja j\u00e4rgi v\u00f5iks arvata.<\/p>\n\n\n\n

Meie asulates esineb ka t\u00e4iesti seosetuid nimesid, mis tekkinud eri aegadel ja eri p\u00f5him\u00f5tete alusel. Asjakohane on r\u00e4\u00e4kida t\u00e4navanimemoest<\/strong>, st nimedest, mis on t\u00fc\u00fcpilised v\u00f5i ainuomased just mingile kindlale ajastule. Meie keskaja linnade t\u00e4navanimistusse kuuluvad sellised nimed, nagu R\u00fc\u00fctli<\/em> (Tallinnas, Tartus, P\u00e4rnus, Haapsalus, Paides, Narvas), Kuninga<\/em> (Tallinnas, P\u00e4rnus), Pikk, Lai, Lossi, Kooli, Kiriku, Munga, Kauba<\/em> jms. Tsaariajale, eriti l\u00f5pus, said omaseks keisri ja tema perekonnaga seotud nimed (Aleksandri, Nikolai, Vladimiri, Romanovi, Troonip\u00e4rija<\/em>). Eesti riigi tekkides asendati need sageli eesti kirjanike, haritlaste jt \u00e4rkamisaja tegelaste nimedega (K. A. Hermanni, L. Koidula, F. R. Kreutzwaldi, J. Kunderi, K. T\u00fcrnpu<\/em>), sageli kasutati ka nimesid Ilmarise, Kungla, Lembitu, Taara, Vabaduse, Vanemuise<\/em>. Nagu n\u00e4ha, segunesid muistne ja uus iseseisvusaeg. N\u00f5ukogude aja kangelased olid muidugi teised: V. Kingissepp, J. Kreuks, J. Lauristin<\/em> jt kuulusid kohalikku nomenklatuuri, \u00fcleliidulisest tulid kasutusele M. Kalinini, V. Lenini<\/em> jt nimed; n\u00f5ukogulikud lemmiknimed olid veel Komsomoli, N\u00f5ukogude, Oktoobri, Pioneeri(de)<\/em>. Eestis oldi muude vabariikidega v\u00f5rreldes suhteliselt tagasihoidlikud; nimed, nagu Oktoobri V\u00f5idu<\/em> (V\u00e4ike-Maarjas), Stahhanovi<\/em> (Viivikonnas), Sputniku<\/em> (Lelles, Mustvees) ja Traktori<\/em> (Kuressaares) tundusid \u00fclepingutusena kaasaegsetelegi.<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcdne nimemood on alles kujunemas. Tahaks loota, et see hakkab tuginema eesk\u00e4tt kohalikule ajaloole ja identiteedile.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Nimetuuma vormistus<\/h2>\n\n\n\n

Eesti kohanimed on \u00fcldjuhul eestikeelsed (\u00a7 9 lg 1), ent p\u00f5liste v\u00e4hemusrahvuste aladel (Loode-Eesti rannarootsi k\u00fclades, Ruhnus, Peipsi\u00e4\u00e4re vene k\u00fclades) on lubatud ka erandid; seejuures v\u00f5etakse arvesse rahvastiku paiknemist 1939. a septembri seisuga. P\u00e4rast seda algas rahvastiku v\u00e4givaldne \u00fcmberasustamine, mist\u00f5ttu hilisem asustuspilt ei vasta ajalooliselt kujunenud nimede keelsusele.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4navanimedes sobib kasutada eesti omas\u00f5nu ja Eestile omaseid m\u00f5isteid. V\u00f5\u00f5rs\u00f5nalised t\u00e4navanimed (Betooni, Briketi, Karj\u00e4\u00e4ri, Manee\u017ei<\/em>) ei ole soovitatavad, kuigi neid siin-seal esineb. V\u00f5\u00f5rap\u00e4raste nimede kasutamine tekitab raskusi nii eestlastele kui ka muudele rahvastele, kes kipuvad neid oma keele j\u00e4rgi \u00fcmber tegema.<\/p>\n\n\n\n

Nimetuumad on Eesti kohanimedes \u00fcldiselt ainsuslikud, kuigi esineb ka mitmust. Eelistada tuleks ainsust: Ehitaja t\u00e4nav<\/em> (mitte Ehitajate tn), Kastani puiestee<\/em> (mitte Kastanite puiestee), Sepa t\u00e4nav<\/em> (mitte Seppade tn). Tasub meeles pidada, et eesti ainsus on \u00fcldistav ja sobib ka mitmusliku sisuga (rosinasaias on p\u00e4ris mitu rosinat!).<\/p>\n\n\n\n

P\u00fchendusnimed<\/strong> on isiku m\u00e4lestuseks v\u00f5i austuseks m\u00e4\u00e4ratud nimed. Euroopalik hea tava, mida \u201eP\u00fchendusnimede m\u00e4\u00e4ramise kord<\/a>” kinnistab, n\u00f5uab, et sel juhul kuuluks t\u00e4navanimesse isiku t\u00e4ielik nimi, st eesnimi (v\u00f5i eesnimed) ja perekonnanimi, nt Amandus Adamsoni t\u00e4nav, Peet Areni t\u00e4nav, Karl August Hermanni t\u00e4nav, Juhan Kunderi t\u00e4nav, Peeter S\u00fcda t\u00e4nav, Ferdinand Johann Wiedemanni t\u00e4nav<\/em>. Eesnime lisamine on \u00fchtlasi informatiivne, n\u00e4iteks v\u00f5iksime k\u00fcll arvata, et Kreutzwaldi t\u00e4nav<\/em> on nimetatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi j\u00e4rgi, ent Kunderi nime puhul v\u00f5iks tekkida kahtlus, kas on m\u00f5eldud kirjanikku Juhan Kunderit (1852\u20131888) v\u00f5i N\u00f5ukogude armee leitnanti Jakob Kunderit (1921\u20131945); siin ei aitaks isegi eesnimet\u00e4ht. Tamme t\u00e4nav<\/em> on puu j\u00e4rgi nimetatud, Jakob Tamme t\u00e4nav<\/em> (Viljandis) aga peab silmas eesti luuletajat (1861\u20131907; t\u00f5si, samanimelisi isikuid on veelgi).<\/p>\n\n\n\n

Vahel harva on p\u00fchendusnimesse lisatud isiku tiitel v\u00f5i aukraad (Kapten Anton Irve t\u00e4nav<\/em> ja Kindral Laidoneri plats<\/em> Viljandis), kuid \u00fcldiselt ei tuleks sedalaadi kroonulikku malli soovitatavaks pidada (n\u00e4iteks toodud nimed on m\u00f5lemad p\u00e4rit 1920.\u201330. aastatest).<\/p>\n\n\n\n

P\u00fchendusnime v\u00f5ib panna kirjanikunime vm varjunime (pseudon\u00fc\u00fcmi) j\u00e4rgi, mille all isikut rohkem tuntakse. Sel juhul peab seegi olema t\u00e4ielik, nt Lydia Koidula t\u00e4nav<\/em> (kodanikunimi Lydia Emilie Florentine Jannsen, hiljem Michelson), A. H. Tammsaare tee<\/em> (kirjaniku kodanikunimi oli Anton Hansen, ent autorina esines ta niisuguse nime all; nimekuju \u00fcle on k\u00fcll ka \u00e4gedalt vaieldud), Mait Metsanurga t\u00e4nav<\/em> (kodanikunimi Eduard Hubel), Ernst S\u00e4rgava allee<\/em> (kodanikunimi a-ni 1935 Karl Ernst Peterson, seej\u00e4rel S\u00e4rgava) jne.<\/p>\n\n\n\n

Mitmed isikunimest l\u00e4htuvad t\u00e4navanimed ei ole tegelikult p\u00fchendusnimed, vaid kajastavad mingi ajaloolise isiku (sageli oletatavat) seost kohaga. N\u00e4iteks seostatakse Tallinnas Dunkri t\u00e4navat kellegi raekoka Hans Dunkeriga (XVI saj), M\u00fcndi t\u00e4nava l\u00e4hteks on kaupmehe ja p\u00fcrjermeistri Peter Friedrich Mundti nimi (t\u00e4navanimi oli eesti keeles a-ni 1954 Mundi t\u00e4nav<\/em>, seej\u00e4rel anti nimele uus vorm). Uuemad isikunimel\u00e4htesed t\u00e4navanimed p\u00e4rinevad sageli majaomanike nimedest, nt Jakobi t\u00e4nav<\/em> Tallinnas (majaomanik Mart Jakob) v\u00f5i Lepiku t\u00e4nav<\/em> Tartus. Gonsiori t\u00e4nav<\/em> Tallinnas tekkis raeh\u00e4rra Jacob Johann Gonsiorile 1821. a sealkandis ostetud suurema maat\u00fcki j\u00e4rgi, ent tema teeneid arvestades j\u00e4eti 1930. aastate l\u00f5pu eestistamiskampaania ajal nimi muutmata. Kentmanni t\u00e4navale<\/em> tekkis nimi Wilhelm Gottfried Kentmanni 1843. a asutatud poeglastekooli j\u00e4rgi. Viimast kahte nime v\u00f5iks soovi korral k\u00e4sitada p\u00fchendusnimedena, ent pigem v\u00f5iks aluseks v\u00f5tta lihtsama l\u00e4henemise, mille j\u00e4rgi p\u00fchendusnimed t\u00e4nap\u00e4evases vormistuses tekkisid alles Eesti Vabariigi esimestel aastatel (17. jaanuaril 1923. a kinnitas Tallinna linnavolikogu esimese ametliku eestikeelse t\u00e4navanimistu, kus p\u00fchendusnimed olid t\u00e4ielikult v\u00e4lja kirjutatud); m\u00f5lemad mainitud nimed aga on varasemad, rahvasuus tekkinud nimekujud.<\/p>\n\n\n\n

Nummerdatud<\/strong> t\u00e4navanimesid on Eestis m\u00f5nel pool ajaloolistel p\u00f5hjustel tekkinud, nt 1. liin, 2. liin<\/em> jms Tallinnas, 3. Roheline t\u00e4nav<\/em> ja 4. Roheline t\u00e4nav<\/em> Narvas (muud Rohelised t\u00e4navad on h\u00e4vinud), ent kohanimeseaduse \u00a7 13 lg 5 j\u00e4rgi uusi niisuguseid nimesid juurde tekkida ei v\u00f5i.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Liigis\u00f5na valik<\/h2>\n\n\n\n

T\u00e4navanimesse kuulub lahutamatult liigis\u00f5na (maantee, p\u00f5ik, tee, t\u00e4nav<\/em> vms). Statistika andmeil on Eestis 78% t\u00e4navanimedest liigis\u00f5naga t\u00e4nav<\/em>, 13% sisaldab s\u00f5na tee<\/em>, 3,6%-l on liigis\u00f5naks p\u00f5ik<\/em> ning 2,4%-l maantee<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Liigis\u00f5nade kasutus j\u00e4\u00e4b m\u00f5neti tinglikuks, ent mingid \u00fcldisemad t\u00e4hendused on neile siiski omased.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nav<\/strong><\/em> on k\u00f5ige tavalisem t\u00e4navanimede liigis\u00f5na ja seep\u00e4rast ei ole tal kujunenud kitsamat t\u00e4hendust. Sageli k\u00f5heldakse, kas panna liigis\u00f5naks tee<\/em> v\u00f5i t\u00e4nav<\/em> (vt l\u00e4hemalt allpool tee<\/em> kohta antud selgitust), ja argitarvituses v\u00f5ivad need tihti segi minna. Seep\u00e4rast tuleks hoiduda nimedest, kus ainsaks eristajaks on liigis\u00f5na tee<\/em> v\u00f5i t\u00e4nav<\/em> (niisugune paar oli kunagi Tartus: Kalda tee<\/em> ja Kalda t\u00e4nav<\/em>), tee\/t\u00e4nav<\/em> ja puiestee<\/em> on omavahel selgemini eristatavad (Tallinnas on Kadaka tee<\/em> ja Kadaka puiestee<\/em>). T\u00e4nav<\/em> on t\u00fc\u00fcpiline tiheasustuse liigis\u00f5na, seega sobib k\u00f5ige paremini linnat\u00e4nava kohta. Ajaloolise \u00f5igluse huvides m\u00e4rgitagu siiski, et peaaegu kuni 1920. aastate l\u00f5puni oli t\u00e4nav<\/em> maaga seostuv termin, t\u00e4histades k\u00fcla- v\u00f5i karjateed (t\u00e4nav<\/em>, murdeti ka tanum, tannom, tanuv, tanu, tanav<\/em>); linnades olid uulitsad<\/em>. Vaidlus selle \u00fcle, kas t\u00e4nav<\/em> linna sobib v\u00f5i ei, kestis 1930. aastate keskpaigani v\u00e4lja ja vahepeal pakuti ning kasutati isegi ametlikes dokumentides muid variante. Tallinnas olid aastatel 1928\u20131935 k\u00f5ik t\u00e4navad uulid<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Tee<\/strong><\/em> on sageduselt j\u00e4rgmine liigis\u00f5na ja teda kasutatakse peamiselt kolmes t\u00e4henduses: 1) \u201emaantee” s\u00fcnon\u00fc\u00fcmina, st t\u00e4histamaks suuremat teed, mis viib kuhugi kaugemale (Aruk\u00fcla tee, Ihaste tee, Lodja tee, Muuga tee<\/em>); 2) aiandus- v\u00f5i maapiirkonna t\u00e4nav, mis pole eriti \u201elinliku” ilmega (nt Tallinna M\u00e4he aedlinnas Aianduse tee, Jasmiini tee, Kupra tee, Vabarna tee<\/em>); 3) laiem linnat\u00e4nav (v\u00f5\u00f5rs\u00f5nalise \u201eprospekti” s\u00fcnon\u00fc\u00fcmina, nt Tallinnas Ehitajate tee<\/em>, Tartus Kalda tee<\/em>). On ka \u00fcsna erandlikke ajaloolise traditsiooniga p\u00f5hjendatavaid teid (Komandandi tee<\/em> Tallinnas).<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5ik<\/strong><\/em> on samanimeliselt peat\u00e4navalt k\u00f5rvale keerav v\u00e4iksem t\u00e4nav, vahel umbt\u00e4nav, ent mitte tingimata. Selle s\u00f5na k\u00e4\u00e4namisel peetagu silmas \u00f5iget t\u00fcvevokaali (p\u00f5ik : p\u00f5igu<\/em>, mitte \u201ep\u00f5igi”). Varem on kasutatud ka pikemat kuju p\u00f5ikt\u00e4nav (p\u00f5ikuulits)<\/em>, n\u00fc\u00fcd ei ole see enam vajalik. P\u00f5ik<\/em> sobib \u00fchtviisi h\u00e4sti nii t\u00e4navate kui ka teede, maanteede ja puiesteede harut\u00e4navate liigis\u00f5naks, vormid nagu \u201ep\u00f5iktee”, \u201ep\u00f5ikmaantee” vms pole \u00f5iged. Roosi tee<\/em> juurde kuulub Roosi p\u00f5ik<\/em>, mitte \u201eRoosi p\u00f5iktee”. Kuigi vene keeles vastab p\u00f5igule \u043f\u0435\u0440\u0435\u0443\u043b\u043e\u043a<\/em>, k\u00e4ivad Eesti p\u00f5igud alati kokku mingi peat\u00e4navaga, samas kui pereulok<\/em>’id v\u00f5ivad olla ilma paariliseta. Niisugust ajalooliselt tingitud erandlikkust on n\u00e4ha Narvas, kus Kooli p\u00f5ik<\/em> on Kreenholmis t\u00e4iesti iseseisvalt tekkinud, Kooli t\u00e4nav<\/em> on k\u00fcll n\u00fc\u00fcdseks kadunud, ent asus hoopis vanalinnas.<\/p>\n\n\n\n

Maantee<\/strong><\/em> on suurem asulast v\u00e4ljuv t\u00e4nav, mis viib kaugematesse kohtadesse; maanteed on sageli ajalooliselt kujunenud ja seet\u00f5ttu p\u00fcsikindlad. Narva, P\u00e4rnu, Tallinna<\/em> ja Tartu maantee<\/em> nimega t\u00e4navaid on paljudes asulates. Maantee nimeks on enamasti m\u00f5ne suurema asula nimi, natuke erandlikumad nimed on ehk Hiiu maantee<\/em> (K\u00e4inas) ja Punane maantee<\/em> (Harku vallas).<\/p>\n\n\n\n

Puiestee<\/strong><\/em> on \u00fcldjuhul puudega \u00e4\u00e4ristatud t\u00e4nav, midagi sellist nagu prantslaste boulevard<\/em> (st bulvar), nt Kuldnoka puiestee, Mere puiestee, P\u00f5hja puiestee<\/em>. V\u00f5ib t\u00e4hele panna, et sageli on nimetuumaks samuti looduslik termin, nt puunimetus (Kastani puiestee, Kreegipuu puiestee, Lehiste puiestee<\/em>). Vahel kajastab liigis\u00f5na puiestee<\/em> \u00fcksnes \u00f5ilsaid kavatsusi nimepanemise aegu, puudest pole j\u00e4lgegi. Puiesteega peaaegu samat\u00e4henduslik on allee<\/em>, mida Eestis on k\u00fcmmekond, nt K\u00f6stri allee<\/em> Palamusel, P\u00f5hja allee<\/em> Kohtla-J\u00e4rvel, P\u00e4rna allee<\/em> Audrus.<\/p>\n\n\n\n

\u00dclej\u00e4\u00e4nud liigis\u00f5nu esineb iga\u00fcht v\u00e4hem kui viies nimes, kuid nad on k\u00f5ik \u00fcsna v\u00e4rvikad. Haapsalus on kaldapealse t\u00e4nava liigis\u00f5na kallas<\/em> (Holmi kallas, Vaikne kallas, \u00d5htu kallas<\/em>), Tartus on kaarekujulisi t\u00e4navaid nimetatud kaarteks<\/em> (Keskkaar, Sirbi kaar, Suur kaar, V\u00e4ike kaar<\/em>), Tallinna vanalinnas on jalak\u00e4ijate t\u00e4navaid nimetatud k\u00e4ikudeks<\/em> (Bremeni k\u00e4ik, B\u00f6rsi k\u00e4ik, Katariina k\u00e4ik<\/em>), ajaloolisim neist sisaldab saksap\u00e4rast liigis\u00f5na kang<\/em> (Saiakang<\/em>, vrd sks Gang<\/em> ‘k\u00e4ik’). Tallinnas on teisigi haruldasi termineid, mis liigis\u00f5na staatuses: aas<\/em> (Roheline aas<\/em>), jalg<\/em> (m\u00e4ejalamil asuv t\u00e4nav, L\u00fchike jalg, Pikk jalg<\/em>), kael<\/em> (Vanaturu kael<\/em>), ots<\/em> (Torupilli ots<\/em>), v\u00e4rav<\/em> (Suur<\/em> ja V\u00e4ike Rannav\u00e4rav<\/em>). Eestis on neli m\u00e4e peal paiknevat t\u00e4navat, kus liigis\u00f5nana esinebki m\u00e4gi<\/em> (Olevim\u00e4gi, Sulevim\u00e4gi<\/em> ja T\u00f5nism\u00e4gi<\/em> Tallinnas ning Trepim\u00e4gi<\/em> Viljandis). Viimased on ajalooliselt nii kujunenud (v\u00f5rreldagu T\u00f5nism\u00e4e vanu v\u00f5\u00f5rkeelseid vasteid: sks Antonisberg<\/em>, vene \u0410\u043d\u0442\u043e\u043d\u043e\u0432\u0430 \u0433\u043e\u0440\u0430<\/em>) ja neid ei tohiks segi ajada palju sagedamate nimedega, kus -m\u00e4e<\/em> kuulub nimetuumasse (vrd Arbim\u00e4e t\u00e4nav, Kasem\u00e4e t\u00e4nav, Keldrim\u00e4e t\u00e4nav, K\u00f5rgem\u00e4e t\u00e4nav<\/em>). Tallinna T\u00f5nism\u00e4el \u00fclespandud teeviidad kirjaga \u201eT\u00d5NISM\u00c4GI tn” on vigased, sest sisaldavad topelt liigis\u00f5na, r\u00e4\u00e4kimata nime vigasest k\u00e4\u00e4namisest. Eesti keele instituudi kohanimeandmebaasi andmeil on Eestis ka kaks umbt\u00e4navat (Aia umbt\u00e4nav<\/em> Tabiveres, Moora umbt\u00e4nav<\/em> Tallinnas), \u00fcks hoov (Lossihoov<\/em> Kuressaares), rand (Magerand<\/em> Kundas), ring (K\u00e4\u00e4rasoo ring<\/em> Paikuse valla Silla k\u00fclas), sadam (Kulgu sadam<\/em> Narvas) ja \u00e4\u00e4r (Mere\u00e4\u00e4r<\/em> Paldiskis).<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4navate hulka arvatakse ka v\u00e4ljakud<\/strong> ja seep\u00e4rast tuleks nendegi liigis\u00f5nu vaadelda. V\u00e4ljak<\/em> on k\u00f5ige neutraalsem liigis\u00f5na, mis toodi k\u00e4ibele saksap\u00e4rase platsi<\/em> (sks Platz<\/em>) asendajana ning muutus peagi \u00fcsna \u00fcldiseks, nt Keskv\u00e4ljak<\/em> (paljudes asulates), Leigri v\u00e4ljak<\/em> (K\u00e4rdlas), Noorte v\u00e4ljak<\/em> (P\u00e4rnus), Seminari v\u00e4ljak<\/em> (V\u00f5rus), S\u00f5pruse v\u00e4ljak<\/em> (Kehras), Vabaduse v\u00e4ljak<\/em> (Tallinnas ja mujal). Plats<\/em>, nagu \u00f6eldud, on saksap\u00e4rane liigis\u00f5na; teda esineb p\u00f5hiliselt ajaloolistes linnades ja \u00fcsna traditsioonilistel juhtudel (Raekoja plats<\/em> Narvas, Tallinnas ja Tartus, Kiriku plats<\/em> ja Lossi plats<\/em> Tallinnas, Peetri plats<\/em> Narvas, Turu plats<\/em> Rakveres ja Tallinnas). Ent teda on ka kohtades, kus muidu v\u00f5iks olla v\u00e4ljak<\/em> (Jaama plats<\/em> Raasikul, Vabaduse plats<\/em> Viljandis). Vahest on nimepanijate peades m\u00f5lkunud umbes niisugune liigitelu: v\u00e4ljak on moodne ja avar, plats vana ja v\u00e4ike. Uusi platse ei ole Eestisse siiski m\u00f5tet tekitada. Kolmas v\u00e4ljakunimedes esinev liigis\u00f5na on turg<\/em> (Maarjaturg<\/em> ja Peetriturg<\/em> Tartus, Vana turg<\/em> Tallinnas), teda on varem esinenud rohkemgi (nii Tallinna kui ka Tartu Suurturud kannavad praegu Raekoja platsi nime).<\/p>\n\n\n\n

Kas Eesti t\u00e4navate liigis\u00f5nade valikut oleks m\u00f5tet mitmekesistada? Kindlasti siis, kui mingi liigis\u00f5na on juba rahvap\u00e4raselt kasutusel, ei ole teda vaja h\u00fcljata; nii ongi nimestikku \u00fcsna hiljaaegu sattunud Vanaturu kael<\/em> ja Torupilli ots<\/em>, kuigi rahvasuus olid need ammu tuntud.<\/p>\n\n\n\n

Kui n\u00fc\u00fcd on hakatud nimesid panema vallateedele, siis on juba esile kerkinud niisugused liits\u00f5nalised liigis\u00f5nad, nagu k\u00fclatee, p\u00f5llutee, rannatee, ringtee, sisetee, talutee<\/em>. Neid v\u00f5iks kasutada juhul, kui nad t\u00f5esti on kohale kinnistunud, t\u00fc\u00fcpilised t\u00e4navanimede liigis\u00f5nad nad ei ole.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Suur ja v\u00e4ike algust\u00e4ht<\/h2>\n\n\n\n

P\u00f5hireegel on see, et nimetuum (ja hargt\u00e4iend) kirjutatakse suure t\u00e4hega, liigis\u00f5na v\u00e4ikese t\u00e4hega<\/strong>: Aia t\u00e4nav, Alevi t\u00e4nav, Heki tee, Hiie puiestee, Hundi tee, Kaare t\u00e4nav<\/em>. Kui nimetuum on mitmes\u00f5naline, siis kirjutatakse iga s\u00f5na (peale sides\u00f5nade, kui neid peaks olema) suure algust\u00e4hega: Taani Kuninga aed, Uue Maailma haljak<\/em>. (N\u00f5ukogude-aegseid nimen\u00e4iteid oleks siin rohkemgi: Oktoobri V\u00f5idu t\u00e4nav, Punase Kaevuri t\u00e4nav, Eesti Punaste K\u00fcttide v\u00e4ljak<\/em>.)<\/p>\n\n\n\n

Meenutatagu siinkohal uuesti haruldasemaid liigis\u00f5nu, mis k\u00e4ivad v\u00e4iket\u00e4he reegli alla ja mida vahel kiputakse suure t\u00e4hega kirjutama (aas, jalg, kaar<\/em> jne, seega Roheline aas<\/em>, mitte \u201eRoheline Aas”, Pikk jalg<\/em>, mitte \u201ePikk Jalg”, Suur kaar<\/em>, mitte \u201eSuur-Kaar”). Viis Tallinna t\u00e4navat sisaldavad numbrit ja liigis\u00f5na liin<\/em> (1. liin, 2. liin, 3. liin, 4. liin, 5. liin<\/em>), mis on suhteliselt haruldane nimet\u00fc\u00fcp, sest neis on number nimetuumaks, mitte hargt\u00e4iendiks nagu mujal nummerdatud t\u00e4navanimedes.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Kokku- ja lahkukirjutamine<\/h2>\n\n\n\n

Eesti kohanimedes on nimetuuma ja liigis\u00f5na kokku- v\u00f5i lahkukirjutamine olnud sageli probleemiks (vt l\u00e4hemalt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 1995. a soovitust<\/a> ajakirjas Keel ja Kirjandus 1997, nr 1, lk 41-42, v\u00f5i 2000. a ilmunud \u201eKirjakeele teatajas II”, lk 51\u201353), kuid t\u00e4navanimede puhul on reegel v\u00f5rdlemisi selge: nimetuum ja liigis\u00f5na kirjutatakse lahku<\/strong>: Aasa t\u00e4nav, Ida tee, Jaama tee, J\u00e4rve tee, Krati tee, Mere puiestee, Vabaduse v\u00e4ljak<\/em>. K\u00f5ige kriitilisemad selle reegli seisukohalt on nimed, mida kiputakse pidama \u00fcldterminiteks ja seet\u00f5ttu kokku kirjutama; \u00f5ige on siiski kirjutada lahku Lossi plats, Turu plats, Vabaduse v\u00e4ljak<\/em> jms.<\/p>\n\n\n\n

Erandlikult kirjutatakse t\u00e4navanimedes nimetuum ja liigis\u00f5na kokku siis, kui tuum on muutumatu s\u00f5na ja \u00fcksi iseseisva s\u00f5nakujuna ei esine: Keskt\u00e4nav, Keskv\u00e4ljak, Ringtee, Umbt\u00e4nav<\/em>. Siingi on tegelikus tarvituses n\u00e4ha eba\u00fchtlust, m\u00f6\u00f6ndavaks tuleb pidada s\u00f5na t\u00e4nav<\/em> \u00e4raj\u00e4ttu nt aadressides (Kesk 15<\/em> jms) ja t\u00e4navasiltidel.<\/p>\n\n\n\n

Teistlaadi erandlikud kokkukirjutused esinevad m\u00f5ne haruldase liigis\u00f5naga seoses (Suur<\/em> ja V\u00e4ike Rannav\u00e4rav, T\u00f5nism\u00e4gi, Saiakang<\/em>), niisuguseid juurde tekitada ei ole tarvis.<\/p>\n\n\n\n

Kui kohanime ei kasutata aadressi\u00fcksuse nimena, vaid nt haljasala vm avaliku koha nimena, siis l\u00e4htutakse \u00fcldreeglist, st nimetuum ja liigis\u00f5na kirjutatakse kokku<\/strong>, kui ei ole mingeid erip\u00f5hjusi lahkukirjutamiseks. \u00dcldreegli kohaselt seega nt Hirvepark, Lindam\u00e4gi, M\u00e4nnipark, Politseiaed, Seegihoov, Virum\u00e4gi<\/em> (kohad Tallinnas), Karuplats, Kuningaplats, Suveaed<\/em> (kohad Tartus).<\/p>\n\n\n\n

Lahku kirjutatakse lisaks aadressinimedele veel 1) juhtumid, kus nimi v\u00f5ib samas t\u00e4henduses esineda koos liigis\u00f5naga v\u00f5i ilma selleta (Tartu linn = Tartu, Kihnu saar = Kihnu<\/em>, haljasalade nimede hulgast n\u00e4iteid ei leia); 2) nimetuumaks on k\u00e4\u00e4nduv omaduss\u00f5na (Roheline turg, Uus turg, Vaikne park<\/em>); 3) tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest tuleneva kohanimega (Meriv\u00e4lja park, T\u00f5nism\u00e4e haljak, R\u00e4nnaku puiestik<\/em>, vrd samas R\u00e4nnaku puiestee; P\u00e4eva park<\/em> Tartus samas oleva P\u00e4eva t\u00e4nava eeskujul).<\/p>\n\n\n\n

Peab siiski tunnistama, et haljasalade nimede puhul selgeid piire ei ole, sest lahkukirjutamise (aadressinimede) malli kasutatakse veel juhul, kui nimetuumaks on isikunimi (Forseliuse park, Glehni park, Margareeta aed, Mathieseni aed<\/em>), mitmuslik s\u00f5na (Dominiiklaste hoov, Tornide v\u00e4ljak, Viirastuste aed<\/em>) ja mujalgi. Tallinna ametlikud v\u00e4ikekohanimed Bastioni aed, Kuberneri aed, Piiskopi aed<\/em> on k\u00fcll lahku kirjutatud, kuigi reegel eeldaks siin pigem kokkukirjutust: Bastioniaed, Kuberneriaed, Piiskopiaed<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Sidekriips nimedes<\/h2>\n\n\n\n

Kui nimesse kuulub hargt\u00e4iend, siis lisatakse ta nimetuumale sidekriipsu abil: Kesk-Kalamaja t\u00e4nav, Suur-Aia t\u00e4nav, Suur-Sadama p\u00f5ik, Uus-Muuga puiestee, Uus-P\u00e4rnu maantee, Vana-Postijaama t\u00e4nav<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Sidekriipsu ei kasutata, kui hargt\u00e4iend on k\u00e4\u00e4nduv: Suur Munam\u00e4gi<\/em> (omastavas Suure Munam\u00e4e<\/em>), V\u00e4ike Emaj\u00f5gi<\/em> jne. T\u00e4navanimedest kuuluvad siia hulka Suur Rannav\u00e4rav<\/em> ja V\u00e4ike Rannav\u00e4rav<\/em> (Tallinnas) ning V\u00e4ike Ringtee<\/em> (Rohuneemel). Niisugustele nimedele on iseloomulik, et nimetuum ja liigis\u00f5na on kokku kirjutatud; lisanduv hargt\u00e4iend j\u00e4\u00e4b sellest lahku.<\/p>\n\n\n\n

Eraldi tuleb t\u00e4hele panna nimesid, milles on hargt\u00e4iendit meenutav osis, ent mis tegelikult seda ei ole. Tallinnas Rahum\u00e4el on V\u00e4ikese Illimari t\u00e4nav<\/em> nimetatud Friedebert Tuglase samanimelise romaani (\u201eV\u00e4ike Illimar”, 1937) ja selle peategelase j\u00e4rgi; sidekriipsu seega ei kasutata. Niisamuti oli Dunkri t\u00e4nava vahepealne nimi Vana Tooma t\u00e4nav<\/em> ilma sidekriipsuta, sest seda tuli m\u00f5ista kui Tallinna linnavahi Vana Tooma j\u00e4rgi nimetatud t\u00e4navat, mitte kui vanemat Tooma t\u00e4navat, millele leiduks paariline n\u00e4iteks Uus-Tooma t\u00e4nava n\u00e4ol. Niisuguseid raskeid juhtumeid on \u00f5nneks v\u00e4ga v\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Numbrid nimedes<\/h2>\n\n\n\n

Eesti t\u00e4navanimede hulgas on nummerdatud t\u00e4navaid \u00fcsna v\u00e4he ja kohanimeseaduse kohaselt neid juurde tekkida enam ei tohiks. Olemasolevate tegelik \u00f5igekirjutus n\u00e4ib aga olevat \u00fcsna kirju ja vahel eksitakse elementaarsetegi reeglite vastu. Number tuleks alati kirjutada nimetuuma ette ja kasutada punkti, sest tegemist on j\u00e4rjekorranumbriga; soovitatav on kasutada araabia, mitte Rooma numbreid: 1. J\u00f5e t\u00e4nav, 5. J\u00f5e t\u00e4nav<\/em> (P\u00e4rnus), 2. Lehe p\u00f5ik<\/em> (Kohtla-J\u00e4rvel Kukrusel), 2. Tartu p\u00f5ik<\/em> (J\u00f5hvis). Nimekujud \u201e1 J\u00f5e”, \u201eLehe p\u00f5ik 2″, \u201eTartu p\u00f5ik II” on vigased.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Nimede k\u00e4\u00e4namine<\/h2>\n\n\n\n

K\u00e4\u00e4namine ei tohiks suuri probleeme tekitada, ent t\u00e4hele tuleb panna just nimede \u00f5igeid ametlikke vorme. Nt bussimarsruudi kirjeldamisel tuleb kirjutada, et buss s\u00f5idab m\u00f6\u00f6da Suurt Rannav\u00e4ravat<\/em> v\u00f5i T\u00f5nism\u00e4ge<\/em>, kasutamata topelt liigis\u00f5na (\u201em\u00f6\u00f6da Suure Rannav\u00e4rava t\u00e4navat”, \u201eT\u00f5nism\u00e4e t\u00e4navat” vms). Kui nimetuumaks on omaduss\u00f5na, siis see k\u00e4\u00e4ndub, nt s\u00f5idetakse m\u00f6\u00f6da Pikka<\/em> v\u00f5i Uut t\u00e4navat<\/em> (mitte \u201ePikk t\u00e4navat” vms). Mingi krunt piirneb Vestervalli, R\u00fc\u00fctli ja Suure t\u00e4navaga<\/em> (Narvas; mitte: \u201e… ja Suur t\u00e4navatega”).<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Nimede t\u00e4is- ja l\u00fchikuju<\/h2>\n\n\n\n

Ametlikus kohanime m\u00e4\u00e4ramise otsuses tuleb kindlasti nimi anda t\u00e4iskujul<\/strong>, st koos liigis\u00f5naga ja p\u00fchendusnime puhul koos eesnime(de)ga. Kindlasti peab selge olema, kas tegu on tee, t\u00e4nava, puiestee, maantee vms-ga. Kui otsuses on loetletud korraga mitu uut nime, on \u00f5ige panna iga nime juurde ka vastav liigis\u00f5na, mitte eeldada, et \u00f5igusakti hilisem kasutaja j\u00e4reldab need liigis\u00f5nad omast tarkusest. Eesti linnades on just t\u00e4navad ja teed kippunud segi minema, seda on soodustanud ka tee<\/em> \u00fcheselt selge venekeelse vaste puudumine N\u00f5ukogude ajal.<\/p>\n\n\n\n

Tegelikus kasutuses, st siltidel, aadressides ja kaartidel on nimesid v\u00f5imalik l\u00fchendada. T\u00e4psema korra esitab kohanimeseaduse \u00a7 16 alusel antav regionaalministri m\u00e4\u00e4rus<\/a>, ent m\u00f5ned \u00fcldisemad reeglid sobib esitada ka siinkohal.<\/p>\n\n\n\n

Liigis\u00f5na t\u00e4nav<\/em> v\u00f5ib \u00e4ra j\u00e4tta siltidel, aadressides ja kaartidel, nt kirjutada t\u00e4navasildile Harju, Uus<\/em> v\u00f5i Vase<\/em>; kirjutada aadressides Harju 7, Uus 18<\/em> v\u00f5i Vase 4<\/em>. \u00c4raj\u00e4tmine ei ole kohustuslik ja eriti aadressi puhul v\u00f5iks liigis\u00f5na siiski kasutada, kui on olemas sama nimetuumaga, kuid eri liigis\u00f5naga teisi kohti: Raua tn 1<\/em> (vrd aadressi Raua p\u00f5ik 1<\/em>). Ajaloolise k\u00f5rvalep\u00f5ikena mainitagu, et komme s\u00f5na t\u00e4nav<\/em> siltidel jm \u00e4ra j\u00e4tta tekkis 1920. aastatel kompromissina \u00e4gedas vaidluses t\u00e4nava<\/em> ja uulitsa<\/em> pooldajate vahel; kui liigis\u00f5na polnud, v\u00f5idi lugeda nii Pikk uulits<\/em> kui ka Pikk t\u00e4nav<\/em>, vastavalt maitsele.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchegi muu liigis\u00f5na \u00e4raj\u00e4tt ei ole lubatav<\/strong>, sest vaikimisi on k\u00f5ik liigis\u00f5nata nimed t\u00e4navad<\/em>. N\u00e4iteks kui Tallinnas ilmusid m\u00f5ni aeg tagasi Narva maantee t\u00e4navanurkadele sildid nimega Narva<\/em>, siis oli tegemist ilmse eksitamisega, kuna sel juhul oleks t\u00e4navanimeks pidanud olema Narva t\u00e4nav<\/em> (n\u00fc\u00fcdseks on viga parandatud). Ka niisugused Tallinna aadressid, nagu R\u00e4vala 5, Vabaduse 10<\/em> jms, mida aeg-ajalt v\u00f5ib n\u00e4ha, on vigased, sest tuleks kirjutada R\u00e4vala pst 5, Vabaduse v\u00e4ljak 10<\/em> (v\u00f5ib-olla aga hoopis Vabaduse pst 10<\/em>?) jne.<\/p>\n\n\n\n

Liigis\u00f5na v\u00f5ib l\u00fchendada. Tavalisimad l\u00fchendid on tn<\/strong><\/em> (t\u00e4nav), mnt<\/strong><\/em> (maantee) ja pst<\/strong><\/em> (puiestee), harvem on kasutusel p<\/strong><\/em> (p\u00f5ik), pl<\/strong><\/em> (plats) ja vk<\/strong><\/em> (v\u00e4ljak). T\u00e4navat<\/em> ei ole soovitatav l\u00fchendada teisiti (t<\/em> v\u00f5i t\u00e4n<\/em>, esimene on liiga mitmem\u00f5tteline, t\u00e4hendades ka talu v\u00f5i m\u00f5nikord teed; teine ei anna erilist kokkuhoidu).<\/p>\n\n\n\n

Kaardil v\u00f5ib tekkida vajadus l\u00fchendada ka hargt\u00e4iendeid. Nende soovitatavad l\u00fchendid on K<\/strong><\/em> (Kesk-, nt K-Kalamaja tn<\/em>), S<\/em><\/strong> (Suur-, nt S-Karja tn<\/em>), U<\/em><\/strong> (Uus, nt U-Koidu tn<\/em>), V<\/strong><\/em> (Vana-, nt V-Mustam\u00e4e tn<\/em>) ja Vk<\/strong><\/em> (V\u00e4ike-, nt Vk-Karja tn<\/em>). Punkti l\u00fchendi j\u00e4rele panna ei ole vaja.<\/p>\n\n\n\n

Omaette reegleid vajavad l\u00fchendamisel isikunimelised t\u00e4navad. Soovitused on siin j\u00e4rgmised. T\u00e4navasiltidel ei tohi eesnime(sid) \u00e4ra j\u00e4tta, sest sildid peavad olema informatiivsed ja kajastama seda, et tegu on p\u00fchendusnimega. Kui isikunimi ei ole pikk ja sisaldab ainult \u00fchte eesnime, siis tuleks kogu isikunimi sildile v\u00e4lja kirjutada: August Alle, Anna Haava, Hans Kanni, Paul Kerese, Jaan Koorti, Jakob Liivi, Juhan Liivi<\/em>. Kui eesnimesid on rohkem kui \u00fcks, siis v\u00f5ib neid l\u00fchendada (nii on talitatud nt Tallinnas): F. R. Faehlmanni, K. A. Hermanni, C. R. Jakobsoni, J. V. Jannseni, F. R. Kreutzwaldi, C. T. von Neffi<\/em> (viimane asub Vinni vallas Piiras). Aadressides ja kaartidel ei tohi samuti eesnime(sid) \u00e4ra j\u00e4tta, ent neid v\u00f5ib l\u00fchendada, kasutades \u00fcksnes eesnimet\u00e4hti (initsiaale). Erinevus siltidega v\u00f5rreldes on siis selles, et sildil tuleks \u00fchekordne eesnimi v\u00e4lja kirjutada, aadressis ja kaardil v\u00f5ib sedagi l\u00fchendada.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

T\u00e4navanimed v\u00f5\u00f5rkeelses tekstis<\/h2>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval tuleb Eesti kohanimesid sageli kasutada ka v\u00f5\u00f5rkeelses tekstis v\u00f5i v\u00f5\u00f5rkeelsele kasutajale m\u00f5eldult. T\u00fc\u00fcpilised k\u00fcsimused, mida sel juhul esitatakse, on 1) kuidas kirjutada eesti t\u00e4pit\u00e4hti (\u00f5, \u00e4, \u00f6, \u00fc<\/em>)? ja 2) kas nimesid, eriti liigis\u00f5nu, v\u00f5ib t\u00f5lkida?<\/p>\n\n\n\n

Kohanimeseaduse \u00a7 9 lg 4 \u00fctleb, et rahvusvahelises ameti- ja \u00e4risuhtluses on Eesti kohanimede tuumad ja hargt\u00e4iendid samased Eestis kasutatavatega. Erandina v\u00f5ib kasutada maanime \u201eEesti” ja riikidevaheliste veekogude nimede t\u00f5lkeid. Vastus esimesele k\u00fcsimusele on seega, et t\u00e4pit\u00e4hed tuleb ka v\u00f5\u00f5rkeelses ladinat\u00e4helises tekstis s\u00e4ilitada. J\u00f5e\u00e4\u00e4re, T\u00f5nism\u00e4gi, V\u00e4ike-S\u00f5jam\u00e4e, \u00dclej\u00f5e<\/em> jms k\u00f5lbavad \u00fchtviisi h\u00e4sti nii inglasele, prantslasele kui ka sakslasele. Ladinat\u00e4helised keeled j\u00e4rgivad p\u00f5him\u00f5tet v\u00f5tta teistest ladinat\u00e4helistest keeltest nimesid \u00fcle muutmata kujul; samamoodi talitame meie n\u00e4iteks prantsuse nimede puhul, kirjutades Champs-\u00c9lys\u00e9es<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Vastus teisele k\u00fcsimusele on p\u00f5him\u00f5tteliselt samuti eitav. Nimetuumasid teistesse keeltesse ei t\u00f5lgita, sest see tekitaks nimeobjektide samastamisel segadust. Liigis\u00f5nade t\u00f5lge on teatud tekstides m\u00f5eldav, ent mitte kunagi ei soovita seda kasutada n\u00e4iteks kaartidel ja aadressides. Aadresside otstarve on viia inimesed ja kirjad sihile. Kui kellegi nimekaardile on kirjutatud \u201eNarva Road” v\u00f5i \u201eR\u00e4vala Boulevard” v\u00f5i hullemal juhul \u201eLiberty Square” (Freedom Square?), siis v\u00f5ib \u00fcsna kindel olla, et Narva maantee, R\u00e4vala puiestee<\/em> ja Vabaduse v\u00e4ljak<\/em> j\u00e4\u00e4vad v\u00f5\u00f5rkeelsel kasutajal leidmata. Seega niisugune aadresside t\u00f5lkimine ei ole mitte lihtsalt oma alav\u00e4\u00e4rsuse ilmutamine (kas keegi kujutaks ette t\u00f5lget \u201eDowningi t\u00e4nav” Londoni Downing Streeti asemel?), vaid ka v\u00e4ga ebapraktiline toiming. Isegi reisijuhtides on soovitatav n\u00e4iteks liikumisteekonda kirjeldades kasutada maksimaalselt neid nimekujusid, mida n\u00e4hakse t\u00e4navasiltidel ja kaartidel.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n
\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00e4navanimede valiku ja vormistuse soovitusi.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[707],"tags":[677,1499],"class_list":["post-20299","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-eesti-nimed","tag-tanavanimi","tag-valjakunimi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20299","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20299"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20299\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20312,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20299\/revisions\/20312"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20299"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20299"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20299"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}