{"id":20302,"date":"2024-06-06T18:11:51","date_gmt":"2024-06-06T15:11:51","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=20302"},"modified":"2024-06-07T09:40:32","modified_gmt":"2024-06-07T06:40:32","slug":"maauksuste-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/maauksuste-nimed\/","title":{"rendered":"Maa\u00fcksuste nimed"},"content":{"rendered":"\n

J\u00e4rgnev tekst on p\u00e4rit Vabariigi Valitsuse kohanimekomisjoni 25.02.1995 kitsamalt talunimede<\/strong> kohta antud soovitusest<\/a>. Keelelised soovitused p\u00e4rinevad p\u00f5hiosas 1938. a antud kinnistus\u00fcksuste nimede korrastamise kohta antud m\u00e4\u00e4rusest. Laiemalt, kui on tegu maa\u00fcksuse nimega, siis on v\u00f5imalikud ka muud t\u00fc\u00fcpi nimed, mille kohta vt allpool lisast,<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

I. Talunimede senine korraldus<\/h2>\n\n\n\n

Maareformi edenedes on \u00fcha rohkem taas ametlikult k\u00e4ibele tulnud talunimesid, mis fikseeritakse maakatastris ja j\u00e4rgnevalt kinnistusdokumentides. Talunimede valiku ja kirjutamise p\u00f5him\u00f5tted on seejuures seni l\u00e4hemalt korraldamata. Nimed pannakse kohalikus omavalitsuses kirja sageli \u00fcksnes talupidaja avalduse p\u00f5hjal v\u00f5i vanemate kirjapanekute (eesk\u00e4tt 1938. aasta maksualuste maade nimekirjade) j\u00e4rgi. Eriti viimasel juhul on oht, et ametlikult kinnistatakse eesti \u00f5igekirjutuse seisukohalt sobimatuid nimekujusid. Tuleb silmas pidada, et nimede kirjapilt nendes nimekirjades p\u00e4rineb sageli vanemast ajast, kui eesti keel ei olnud ametlik, ja seet\u00f5ttu v\u00f5ivad nimed olla n\u00e4iteks vanas v\u00f5i v\u00f5\u00f5rap\u00e4rases kirjaviisis. 1930. aastatel talunimede korrastamist k\u00fcll alustati, kuid see j\u00e4i olude sunnil pooleli. N\u00fc\u00fcd on v\u00f5imalik tollal alustatut j\u00e4tkata. T\u00e4htis on, et algusest peale kinnistataks talunimed \u00f5igel kujul, v\u00e4ltides nende hilisema parandamise vajadust.<\/p>\n\n\n\n

Eraldi vajab siiski r\u00f5hutamist, et j\u00e4rgnevad keelelised soovitused k\u00e4sitlevad eesk\u00e4tt eestikeelsete talunimede kirjutamist ega k\u00e4i aja- ja kultuurilooliselt p\u00f5hjendatud muukeelsete nimede kohta Eesti v\u00e4hemusrahvuste p\u00f5listel asualadel. Viimaste kasutamist hakkab l\u00e4hemalt korraldama kohanimeseadus.<\/p>\n\n\n\n

II. Talunimede valik<\/h2>\n\n\n\n

1.<\/strong> Kui \u00fche talu puhul on k\u00e4ibel mitu nime, siis valiku tegemisel eelistatagu kohapeal tuntumaid, samuti ajaloo ja kohaliku kultuuri seisukohast v\u00e4\u00e4rtuslikumaid nimesid. Kui tegelikult tarvitatav nimi erineb vanemates nimestikes kirja pandust, siis eelistatagu tegelikku, rahva seas tuntud nime.<\/p>\n\n\n\n

2.<\/strong> Samas ei ole soovitatav talunimeks kinnistada praeguste asukate perekonnanimesid, kui ka neid \u00fcldiselt kasutatakse. Kui sellisel talul on vanemates kirjapanekutes nimi olemas, siis tuleks see t\u00e4nap\u00e4eva \u00f5igekirjutusp\u00f5him\u00f5tete alusel kinnistada. Kui on tegemist seni nimeta taluga, siis sobib nimeks panna m\u00f5ne l\u00e4hedase loodusobjekti nimi (omastavalisena, vt III p 2), uus kohanimeilmeline nimi ning \u00fcksnes erandjuhul talupidaja enda perekonnanimi, kui see on eestip\u00e4rane.<\/p>\n\n\n\n

3.<\/strong> Tuleks v\u00e4ltida ajalooliste talunimede p\u00f5hjendamatut muutmist uue omaniku poolt, eriti siis, kui pakutav nimi on v\u00e4lja m\u00f5eldud ega ole rahva seas tuntud.<\/p>\n\n\n\n

4.<\/strong> Kui liidetakse mitu vanemat maakatastri\u00fcksust, siis tuleks uue \u00fcksuse nimeks valida m\u00f5ni liidetavate \u00fcksuste nimedest, eelistatavalt see, kus asub talupidaja p\u00f5hielamu.<\/p>\n\n\n\n

5.<\/strong> \u00dche ajaloolise maakatastri\u00fcksuse lahutamisel mitmeks tuleks \u00fcksuse vana nimi j\u00e4tta tuumosale (vana talu kohale). Muude \u00fcksuste nimed v\u00f5ib panna kas l\u00e4hedaste loodusobjektide j\u00e4rgi v\u00f5i kasutada vana \u00fcksuse nime m\u00f5ne t\u00e4iendiga (Uue-, Vastse-<\/em> vms) v\u00f5i teisendada teda muul viisil (nt Kerba<\/em> talu lisatalu, mis metsa veeres, v\u00f5ib kanda nime Kerbametsa<\/em> jne). V\u00f5ib ka panna t\u00e4iesti uue kohanimeilmelise nime. Igal juhul v\u00e4lditagu aga talunimede nummerdamist (“P\u00f5llu 1”, “P\u00f5llu 2” jts).<\/p>\n\n\n\n

6.<\/strong> \u00dche ajaloolise k\u00fcla piires v\u00e4lditagu talunimede kordumist. (Ajalooline ehk rahvap\u00e4rane k\u00fcla on siin m\u00f5eldud erinevana praegustest ametlikest nn arvestusk\u00fcladest, mille reformi kohanimekomisjon kavandab.) Kui \u00fchele nimele on mitu taotlejat, saagu see eelk\u00f5ige talule, millel taotletav nimi varem oli.<\/p>\n\n\n\n

III. Talunimede \u00f5igekirjutus<\/h2>\n\n\n\n

1.<\/strong> Talunimede \u00f5igekirjutus peab \u00fcldiselt j\u00e4rgima neidsamu juhiseid, mis kehtivad tavaliste eestikeelsete s\u00f5nade kohta. \u00dcldreeglina tuleks talunimi kirjutada sel kujul, nagu teda kohapeal h\u00e4\u00e4ldatakse<\/strong>. N\u00e4iteks kui nimedes Kurreni<\/em> ja Parra<\/em> h\u00e4\u00e4ldatakse r<\/em>-h\u00e4\u00e4likut pikalt v\u00f5i nimedes Oblu<\/em> ja Konu<\/em> o<\/em>-h\u00e4\u00e4likut l\u00fchidalt, siis ei tule teha mingit parandust; muidu tuleb aga nimed kirjutada kujul Kureni, Para, Ooblu, Koonu<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Eriti pandagu t\u00e4hele vanas kirjaviisis nimesid, mis tuleb parandada kohapealse h\u00e4\u00e4lduse kohaselt. N\u00e4iteid: “Sabbariko” \u2192 Sabariko ~ Sabariku<\/em>; “Nottisauna” \u2192 Notisauna<\/em>; “Niggula” \u2192 Nigula<\/em>; “Otti” \u2192 Oti<\/em>; “Pedikarle” \u2192 Peedikaarle<\/em>; “Perriverre” \u2192 Perivere ~ P\u00e4rivere<\/em>; “Noretoa” \u2192 Nooretoa<\/em>; “Lanem\u00e4e” \u2192 Laanem\u00e4e<\/em>; “Taggak\u00fclla-Endriko” \u2192 Tagak\u00fcla-Endriko<\/em>; “Eddearro” \u2192 Edearu ~ Edearo<\/em>; “M\u00e4rrapallo” \u2192 M\u00e4rapalo ~ M\u00e4rapalu<\/em>; “Leppiko” \u2192 Lepiku ~ Lepiko<\/em>; “Kaarti” \u2192 Kaardi<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteid v\u00f5\u00f5rap\u00e4rase kirjutusviisiga eesti nimede parandustest: “Ihre” \u2192 Iire ~ Hiire<\/em>; “Gulla” \u2192 Kulla<\/em>; “Monoferre” \u2192 Monovere ~ Monuvere ~ M\u00f5nuvere<\/em> (s\u00f5ltuvalt kohalikust h\u00e4\u00e4ldusest); “Jerveotsa” \u2192 J\u00e4rveotsa<\/em>; “Kollutze” \u2192 Kollutse ~ Kolutse<\/em>; “Oebbeda” \u2192 \u00d5beda ~ H\u00f5beda<\/em>; “J\u00e4rvek\u00fcll” \u2192 J\u00e4rvek\u00fcla<\/em>; “Verro” \u2192 V\u00f5ro ~ V\u00f5ru<\/em>; “Sepkiesa” \u2192 Seppkiisa<\/em>; “Merdi” \u2192 M\u00e4rdi<\/em>; “Teffeni J\u00fcrri” \u2192 Tehvenij\u00fcri<\/em>; “Errina” \u2192 \u00c4rina<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Talunimed, milleks on v\u00f5\u00f5rap\u00e4rased eesnimed, tuleks parandada, kui neil on eesti keeles muganenud vasted ja neid n\u00f5nda koha peal tarvitatakse. N\u00e4iteks “Micheli” \u2192 Mihkli<\/em>; “Hansu” \u2192 Antsu<\/em>; “Jakobi” \u2192 Jaagupi<\/em>; “Adami” \u2192 Aadami ~ Aadama<\/em>; “Peteri” \u2192 Peetri<\/em>; “Davite” \u2192 Taaveti<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

2.<\/strong> Eestikeelsed talunimed on k\u00f5ik omastavakujulised<\/strong>. Seega tuleb parandada need, mis senistes nimekirjades on nimetavas k\u00e4\u00e4ndes (“Niglas” \u2192 Niglase<\/em>; “Sepasaun” \u2192 Sepasauna<\/em>; “P\u00f5llunurk” \u2192 P\u00f5llunurga<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Sellised eesnimelised talunimed, mis ei vasta nende nimede \u00fcldtarvitatavale omastavale k\u00e4\u00e4ndele, nt Peetre, Kaarle, Mihkle, P\u00e4rtle, Hindreki, Andrekse<\/em>, v\u00f5ib parandada, kui nad ei h\u00e4\u00e4ldu nii ka koha peal (kirjakeeles oleksid Peetri, Kaarli, Mihkli, P\u00e4rtli, Hindreku, Andrese<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

3.<\/strong> Murdelisi nimesid ei tule parandada<\/strong>. N\u00e4iteid murdep\u00e4rasustest: Varekse, Naessare, Veikev\u00fcrsti, Lemm\u00e4k\u00e4nno, M\u00e4\u00e4alu, S\u00f5eru, P\u00f5esa, Tsirgu<\/em> (kirjakeeles oleksid need Varese, Naissaare, V\u00e4ikev\u00fcrsti, Lemmak\u00e4nnu, M\u00e4ealu, S\u00f5\u00f5ru, P\u00f5\u00f5sa, Sirgu<\/em>). Siia r\u00fchma kuuluvad ka l\u00f5unaeestilised nimed, kus j\u00e4rgsilbis on o<\/em>: Palo, Kanno, Aado, Tagamiko<\/em> (P\u00f5hja-Eestis on sellised nimed enamasti vana kirjaviisi j\u00e4\u00e4nukid, sest koha peal on o<\/em> asemel tarvitusel u<\/em>). Samuti ei pea lisama h<\/em>-d nende nimede algusse, kus see kirjakeele s\u00f5nades tavaks on: Einaru, Ingk\u00fcla, \u00c4rma, \u00d5beda<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Murdes\u00f5nalisi nimesid ei v\u00f5i parandada ka nii, et neile leitakse t\u00e4henduslikult vastav, kuid t\u00fcvelt erinev kirjakeelne s\u00f5na. N\u00e4iteks ei saa asendada nime K\u00f5ivu<\/em> nimega Kase<\/em>, samuti Perve, Peie<\/em> jms nimedega Kalda, Matuse<\/em> jne.<\/p>\n\n\n\n

4.<\/strong> Kokku- ja lahkukirjutamisreeglite<\/strong> rakendamisel on mitmes\u00f5nalised nimed soovitatav kokku kirjutada: “K\u00fc\u00fcni-Saare” -> K\u00fc\u00fcnisaare<\/em>; “Vabadiko Pealse” -> Vabadikopealse ~ Vabadikupealse<\/em>; “Kirikum\u00e4e-Sauna” -> Kirikum\u00e4esauna<\/em>; “Vana Loosu” -> Vanaloosu<\/em>; “Kuusiko-Allika” -> Kuusikoallika ~ Kuusikuallika<\/em>; “Saare-Kaasiku” -> Saarekaasiku<\/em>; “Vana-Kubja” -> Vanakubja<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Sidekriipsu ja selle j\u00e4rel suure algust\u00e4he kasutamine liitnimes on p\u00f5hjendatud juhul, kui l\u00e4hestikku (\u00fches k\u00fclas) on mitu \u00fchenimelist talu ja teistele peale \u00fche on lisatud hargt\u00e4iend (mingi eristav tunnus: s\u00f5na, talupidaja nimi vms), nt Lepiku, M\u00e4e-Lepiku, Oru-Lepiku; Kubja, Eest-Kubja, Ala-Kubja<\/em>. Kui selline eristav tunnus on lisatud k\u00f5igile nimedele, siis on otstarbekas rakendada tavalist kokkukirjutust, nt J\u00fcrilepiku, M\u00e4elepiku, Orulepiku; Vanakubja, Eestkubja, Alakubja<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Eesnimest ja \u00fclds\u00f5nast v\u00f5i kahest eesnimest koosnevad talunimed kirjutatakse kokku nagu tavalised liits\u00f5nad. Seega tuleks parandada n\u00e4iteks “Mardi-Metsa” -> Mardimetsa<\/em>; “Tori-Jaani” -> Torijaani<\/em>; “Matsi-Metsataguse” -> Matsimetsataguse<\/em> (~ Matsi-metsataguse<\/em>, kui kasutada loetavussidekriipsu); “K\u00e4mara-Antsu” -> K\u00e4mar[a]antsu<\/em>; “J\u00fcri-Aadu” -> J\u00fcriaadu<\/em>; “Tooma-Mihkli” -> Toomamihkli<\/em>; “Tiitsu-Tooma” -> Tiitsutooma<\/em>. Kuid kui eesnimi liitub liits\u00f5nale v\u00f5i liitmoodustisele eesnimest ja \u00fclds\u00f5nast, tuleb tarvitada sidekriipsu ning eesnimi sidekriipsu j\u00e4rel kirjutada suure algust\u00e4hega, nt M\u00f5nuvere-Hendriku, Kedekubja-Juhani, P\u00e4rtsima-Peetri, Tagak\u00fcla-Endriku, M\u00e4ekiisa-Aadami, Tiitsutooma-Mihkli<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

5.<\/strong> Liits\u00f5nalistes nimedes<\/strong> tuleb \u00fcldiselt j\u00e4rgida tavalist liits\u00f5naortograafiat, nt \u00fchesilbilise esiosisega nimes kirjutatakse esiosise pikk kaash\u00e4\u00e4lik kahekordselt: “Pikmetsa” \u2192 Pikk<\/u>metsa<\/em>; “Kokmardi” \u2192 Kokk<\/u>mardi<\/em>. Erandina v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da \u00fchekordne kaash\u00e4\u00e4lik, kui esiosise t\u00e4hendus iseseisva s\u00f5nana on \u00e4hmastunud v\u00f5i s\u00f5na on l\u00fchenenud: L\u00e4t<\/u>saare<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

maa\/ma<\/em>-l\u00f5pulistes nimedes on v\u00f5imalik kirjutada l\u00fchike -ma<\/em> 1) \u00fchesilbilise esiosa j\u00e4rel (J\u00e4\u00e4tma<\/em>), 2) kahesilbilise III-v\u00e4ltelise esiosa puhul (Oidrema<\/em>), 3) kolme- ja enamasilbilise esiosa puhul (Kodasema<\/em>). Muudel juhtudel kirjutatagu -maa<\/em>, kui see vastab kohalikule h\u00e4\u00e4ldusele. Parandada ei tule saare-, soo-<\/em> ja loo<\/em>-l\u00f5pulisi nimesid, kui need l\u00f5pud esinevad l\u00fchendatud kujul: Kassare, Otissare, Laisare, Alaso, Ahelo<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Nimedes, mille l\u00f5pus on -saare, -soo, -selja, -silla, -silma<\/em> v\u00f5i m\u00f5ni muu s<\/em>-alguline s\u00f5na, on kohapealses h\u00e4\u00e4lduses sageli pikk s<\/em>. Sellist nimekuju tuleks nime kinnistamisel eelistadagi: Laurissaare, Kaevussaare, Karussoo, Juhasselja, Pikassilla, T\u00e4nnassilma<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Kahekordselt tuleb kaash\u00e4\u00e4likut m\u00e4rkida teistegi liits\u00f5naliste nimede osiste piiril, kui see h\u00e4\u00e4lduses ilmneb: Raikk\u00fcla, Koikk\u00fcla, \u00d5ekk\u00fcla<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

LISA. Maa\u00fcksuste nimedest<\/h2>\n\n\n\n

Kui tegemist pole taluga, siis on v\u00f5imalikud ka muud t\u00fc\u00fcpi nimed.<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. Nimi v\u00f5ib sisaldada liigis\u00f5na, mis m\u00e4rgib mingit maa-ala (Madise p\u00f5ld<\/em>, Kaasiku mets<\/em>, Kuie soo<\/em>).<\/li>\n\n\n\n
  2. Nimi v\u00f5ib viidata maa\u00fcksusel paiknevale objektile, ka sel juhul j\u00e4\u00e4b liigis\u00f5na nimetavasse k\u00e4\u00e4ndesse (Sepa alajaam<\/em>, Padriku laut<\/em>). NB! Lahkukirjutatavat liigis\u00f5na talu<\/em> nimele ei lisata, sest suur osa maa\u00fcksusi ongi talud ja selle j\u00e4rgi nimesid eristada ei saa (nt \u00fches k\u00fclas ei saa olla korraga Nurme<\/em> ja Nurme talu<\/em>).<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Maa\u00fcksuste nimede, t\u00e4psemalt talunimede valiku ja vormistuse n\u00f5uandeid.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[707],"tags":[1500,1501,1502],"class_list":["post-20302","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-eesti-nimed","tag-katastriuksus","tag-maauksus","tag-talunimi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20302","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20302"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20302\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20310,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20302\/revisions\/20310"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20302"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20302"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20302"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}