{"id":20373,"date":"2024-06-12T14:53:22","date_gmt":"2024-06-12T11:53:22","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=20373"},"modified":"2024-08-28T10:57:46","modified_gmt":"2024-08-28T07:57:46","slug":"viisiutlev-kaane-ehk-instruktiiv","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/viisiutlev-kaane-ehk-instruktiiv\/","title":{"rendered":"Viisi\u00fctlev ehk instruktiiv"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Viisi\u00fctlev ehk instruktiiv v\u00e4ljendab tegemise v\u00f5i olemise viisi, nt avas\u00fcli<\/code>, p`alja p`\u00e4i<\/code> ~ p`aljap`\u00e4i<\/code>, piki silmi<\/code> ~ pikisilmi<\/code>, v\u00e4risevi k\u00e4si<\/code>, suuri vaevu<\/code> ~ suurivaevu<\/code>. Viisi\u00fctlev moodustatakse kas i<\/em>-mitmusest, nt s`uu : s`u\/id \u2013 s`ui<\/strong><\/code> (ammuli s`ui ~ ammulis`ui), v\u00e4risev : v\u00e4riseva\/id \u2013 v\u00e4risevi<\/strong><\/code> (v\u00e4risevi k\u00e4si), v\u00f5i t\u00fcvemitmusest, nt s`uur s`ilm : suuri\/l silmi\/l \u2013 suuri silmi<\/strong><\/code> ~ suurisilmi<\/strong><\/code>, k`eel : keeli\/l \u2013 keeli<\/strong><\/code> (jumala-, ingli-, mesikeeli).<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Viisi\u00fctlev ehk instruktiiv on vorm, mis paikneb k\u00e4\u00e4nde ja m\u00e4\u00e4rs\u00f5na piirimail. Osa viisi\u00fctlevaid on l\u00e4hemal k\u00e4\u00e4ndele (nt otseses t\u00e4henduses esinev v\u00e4risevi k\u00e4si<\/code>, v\u00f5rdle kaasa\u00fctlev v\u00e4risevate k\u00e4tega<\/em>), osa m\u00e4\u00e4rs\u00f5nadele (nt \u00fclekantud t\u00e4henduses esinevad pikisilmi<\/code>, \u00fcksis\u00f5nu<\/code>). Oletatavasti XV\u2013XVI sajandil on viisi\u00fctlev kaotanud oma ajaloolise l\u00f5pu -n<\/em> ning muutunud eesti keeles harvaks. <\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval viisi\u00fctlevat enam k\u00e4\u00e4ndena ei k\u00e4sitata. Peamine p\u00f5hjus on see, et viisi\u00fctlev on kasutusel suhteliselt piiratud hulgast k\u00e4\u00e4nds\u00f5nadest (millest suur osa on seotud kehaga, nt l`ahtisi silmi, piki silmi ~ pikisilmi, p`alja jalu ~ p`aljajalu, v\u00e4risevi k\u00e4si, ammuli s`ui ~ ammulis`ui<\/code>, avas\u00fcli<\/code>, pooli h\u00e4\u00e4li<\/code> ~ poolih\u00e4\u00e4li<\/code>). Seejuures k\u00e4ibib viisi\u00fctlev enamasti koos t\u00e4iendiga (s\u00f5na\u00fchendis v\u00f5i liits\u00f5na esiosana), mille valik on samuti \u00fcsna piiratud. Teine vastuargument viisi\u00fctleva k\u00e4\u00e4ndeks pidamisele on asjaolu, et viisi\u00fctlev on tavaliselt mitmusevormis, kuid t\u00e4hendus v\u00f5ib olla ainsuslik.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ljendades tegemise v\u00f5i olemise viisi, vastab viisi\u00fctlev k\u00fcsimusele kuidas? mis viisil?<\/em> <\/p>\n\n\n\n

Viisi\u00fctlevas \u00fchend v\u00f5ib olla kasutusel ka k\u00f5rvuti alal- v\u00f5i kaasa\u00fctlevaga, nt vaatab suuril silmil ~ suurte silmadega ~ <\/em>suuri silmi<\/code> ~ <\/em>suurisilmi<\/code>, pisarsilmil ~ <\/em>pisarsilmi<\/code>, vesiste silmadega ~ <\/em>vesisi silmi<\/code>, k`uulab ammuli s`uuga ~ ammuli <\/em>s`ui<\/code>, tuleb l`ehvivate h\u00f5lmadega ~ <\/em>l`ehvivi h\u00f5lmu<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas viisi\u00fctlevat moodustada?<\/h2>\n\n\n\n

Viisi\u00fctleva moodustamise aluseks on vokaalmitmuse t\u00fcvi, mis esineb eelk\u00f5ige mitmuse osastavas ja mitmuse r\u00f6\u00f6pvormide k\u00e4\u00e4netes. Viisi\u00fctlev moodustatakse ilma k\u00e4\u00e4ndel\u00f5puta. <\/p>\n\n\n\n

Vokaalmitmus jaguneb kaheks: 1) i<\/em>-mitmus, mille tunnus on i<\/em> (mitmuse osastava l\u00f5pus on -\/id<\/em>, nt v\u00e4riseva\/id<\/em>, l`ehviva\/id<\/em>, n`\u00f5tkuva\/id<\/em>, k`innise\/id<\/em>), ja 2) t\u00fcvemitmus, mille puhul on mitmuse tunnus i<\/em> sulanud t\u00fcvevokaaliga \u00fchte (mitmuse osastava l\u00f5pus on vokaal -i<\/em>, -u<\/em> v\u00f5i -e<\/em>, nt k\u00e4si<\/em>, j`algu<\/em>, s`uuri<\/em>, h`ulle<\/em>, pisikesi<\/em>, k`innisi<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

T\u00fcvemitmusega s\u00f5nade viisi\u00fctlev<\/h3>\n\n\n\n

suuri silmi ~ suurisilmi<\/h4>\n\n\n\n

T\u00fcvemitmuslik viisi\u00fctlev moodustatakse enamasti \u00fche- v\u00f5i kahesilbilistest s\u00f5nadest, mis on n\u00f5rgeneva astmevaheldusega (nt j`alg<\/em> : jala<\/em>) v\u00f5i astmevahelduseta (nt s\u00f5na<\/em> : s\u00f5na<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

N\u00f5rgeneva astmevaheldusega s\u00f5nadel on mitmuse osastav tugevas astmes, teised t\u00fcvemitmusega r\u00f6\u00f6pvormid ja viisi\u00fctlev on n\u00f5rgas astmes (j`algu : jalu\/s \u2013 <\/em>jalu<\/code>, s`uuri : suuri\/l \u2013 <\/em>suuri<\/code>, t`eisi <\/em>: teisi\/st \u2013 <\/em>teisi<\/code>).<\/em> Nt j`algu \u2013 jalu<\/code> (h`arkis jalu ~ h`arkisjalu), k\u00e4si \u2013 k\u00e4si<\/code> (p`alja k\u00e4si ~ p`aljak\u00e4si), k`\u00f5rvu \u2013 k\u00f5rvu<\/code> (k`ikkis k\u00f5rvu ~ k`ikkisk\u00f5rvu), h`\u00f5lmu \u2013 h\u00f5lmu<\/code> (l`ehvivi h\u00f5lmu), s`uuri s`ilmi \u2013 suuri silmi<\/code> ~ suurisilmi<\/code>, p`ooli h`\u00e4\u00e4li \u2013 pooli h\u00e4\u00e4li<\/code> ~ poolih\u00e4\u00e4li<\/code>, t`eisi s\u00f5nu \u2013 teisi s\u00f5nu<\/code> ~ teisis\u00f5nu<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Astmevahelduseta s\u00f5nade viisi\u00fctlev langeb kokku mitmuse osastavaga, nt l`ahtine <\/em>: l`ahtisi<\/em>, pisike(ne) <\/em>: pisikesi<\/em>, s\u00f5na<\/em> : s\u00f5nu<\/em> (l`ahtisi h\u00f5lmu, pisikesi s\u00f5rmi, teisi s\u00f5nu).<\/p>\n\n\n\n

i<\/em>-mitmusega s\u00f5nade viisi\u00fctlev<\/h3>\n\n\n\n

i<\/em>-mitmuslik viisi\u00fctlev moodustatakse enamasti s\u00f5nadest, mis on tugevneva astmevaheldusega (nt paljas <\/em>: p`alja<\/em>) v\u00f5i astmevahelduseta (nt n`ukker <\/em>: n`ukra<\/em>). Tugevneva astmevaheldusega s\u00f5nadel on mitmuse osastav ja r\u00f6\u00f6pvormid tugevas astmes ning ka viisi\u00fctlev on tugevas astmes, nt paljas <\/em>: p`alja\/id \u2013 <\/em>p`alja<\/code> (jalu). Astmevahelduseta s\u00f5nadel on sama v\u00e4lde k\u00f5igis vormides, nt n`ukker <\/em>: n`ukra\/id \u2013 <\/em>n`ukra<\/code> (meeli). Kahesilbilise viisi\u00fctleva k\u00f5rval v\u00f5ib selles r\u00fchmas olla ka kolmesilbilisi, nt kavala\/id \u2013 kavala<\/code> (meeli), masaja\/id \u2013 masaja<\/code> (jalu).<\/p>\n\n\n\n

i<\/em>-mitmusliku viisi\u00fctleva moodustamisel tekib p\u00e4rast osastava l\u00f5pu kadu viisi\u00fctleva l\u00f5ppu diftong (s\u00f5na t\u00fcvevokaal + i<\/em>), kust kaob \u00fcks vokaalidest. Vokaal v\u00f5ib kaduda kolmel eri moel.<\/p>\n\n\n\n

p`alja jalu ~ p`aljajalu<\/h4>\n\n\n\n

\u00dcldjuhul moodustatakse viisi\u00fctlev ilma i<\/em>-ta, nii et ta langeb vormiliselt kokku i<\/em>-mitmuse aluseks oleva t\u00fcvevariandiga ja ka ainsuse omastavaga, nt p`alja\/id \u2013 p`alja<\/code> (p`alja jalu, k\u00e4si, p`\u00e4i ~ p`aljajalu, -k\u00e4si, -p`\u00e4i), s`elge\/id \u2013 s`elge<\/code> (s`elge p`\u00e4i), n`ukra\/id \u2013 n`ukra<\/code> (n`ukra meeli).<\/p>\n\n\n\n

l`ehvivi h\u00f5lmu<\/h4>\n\n\n\n

Teine v\u00f5imalus on moodustada viisi\u00fctlev i<\/em>-ga, nii et kaob mitmuse vormides esineva diftongi esimene osa ehk t\u00fcvevokaal, nt l`ehviva<\/strong>\/id \u2013 l`ehvivi<\/code> (l`ehvivi h\u00f5lmu), n`\u00f5tkuva<\/strong>\/id \u2013 n`\u00f5tkuvi<\/code> (n`\u00f5tkuvi jalu), tudiseva<\/strong>\/id \u2013 tudisevi<\/code> (tudisevi p`\u00e4i), l\u00f5kendava<\/strong>\/id \u2013 l\u00f5kendavi<\/code> (l\u00f5kendavi palgi), vesise<\/strong>\/id \u2013 vesisi<\/code> (vesisi silmi), k`innise<\/strong>\/id \u2013 k`innisi<\/code> (k`innisi s`ui).<\/p>\n\n\n\n

Siia r\u00fchma kuuluvad peamiselt kolme- v\u00f5i ka enamasilbilised viisi\u00fctleva vormid, mille aluseks on enamasti v<\/em>-kesks\u00f5nad ja m\u00f5ned ne<\/em>-s\u00f5nad.<\/p>\n\n\n\n

k`inni s`ui ~ k`innis`ui<\/h4>\n\n\n\n

Kolmas v\u00f5imalus h\u00f5lmab s\u00f5nu, mille ainsuse nimetava l\u00f5pus on pikk vokaal (nt s`uu<\/em>, p`\u00e4\u00e4<\/em>). \u00dchesilbilise t\u00fcve pikk vokaal l\u00fcheneb mitmuse tunnuse i<\/em> ees ja tekib i<\/em>-l\u00f5puline diftong (nt s`uu<\/em> : s`u\/id<\/em>, p`\u00e4\u00e4<\/em> : p`\u00e4\/id<\/em>). Viisi\u00fctleva vormi l\u00f5ppu (ja mitmuse r\u00f6\u00f6pvormidesse) j\u00e4\u00e4b diftong.<\/p>\n\n\n\n

Selline viisi\u00fctlev on olemas kahest \u00fchesilbilisest s\u00f5nast: s`uu : s`u\/id \u2013 s`ui<\/code> (k`inni s`ui ~ k`innis`ui, ammuli s`ui ~ ammulis`ui), p`\u00e4\u00e4 (~ p`ea) : p`\u00e4\/id \u2013 p`\u00e4i<\/code> (p`\u00fcsti p`\u00e4i ~ p`\u00fcstip`\u00e4i, p`urjus p`\u00e4i ~ p`urjusp`\u00e4i).<\/p>\n\n\n\n

Kuidas kujuneb v\u00e4lde?<\/h2>\n\n\n\n

V\u00e4lte k\u00fcsimus v\u00f5ib kerkida eesk\u00e4tt astmevahelduslikest t\u00fcvemitmusega s\u00f5nadest moodustatud viisi\u00fctleva puhul: kas r\u00e4\u00e4gib pooli h\u00e4\u00e4li (II v\u00e4lde) v\u00f5i r\u00e4\u00e4gib p`ooli h`\u00e4\u00e4li (III v\u00e4lde), kas vaatab suuri silmi (II v\u00e4lde) v\u00f5i s`uuri s`ilmi (III v\u00e4lde). Kuiv\u00f5rd t\u00fcvemitmusega s\u00f5nade viisi\u00fctlev moodustatakse mitmuse t\u00fcve n\u00f5rgast astmest (nagu ka mitmuse r\u00f6\u00f6pvormid), on nende s\u00f5nade viisi\u00fctlev II v\u00e4ltes. T\u00fcve n\u00f5rga astme saab h\u00f5lpsasti k\u00e4tte nt sees- v\u00f5i alal\u00fctlevast k\u00e4\u00e4ndest: nagu poolis h\u00e4\u00e4lis, poolil h\u00e4\u00e4lil, nii ka pooli h\u00e4\u00e4li<\/code> ~ poolih\u00e4\u00e4li<\/code> (nii pooli<\/em> kui ka h\u00e4\u00e4li<\/em> II v\u00e4ltes); nagu suuris silmis, suuril silmil, nii ka suuri silmi<\/code> ~ suurisilmi<\/code> (II v\u00e4lde). Kirjapildis langeb t\u00fcvemitmuslik viisi\u00fctlev k\u00fcll kokku mitmuse osastavaga ning see v\u00f5ib anda ka alust v\u00e4lte k\u00f5ikumiseks.<\/p>\n\n\n\n

i<\/em>-mitmusega s\u00f5nade osastava ja viisi\u00fctleva v\u00e4lde on sama, nt k`innise\/id \u2013 k`innisi<\/code> (s`ui), p`alja\/id \u2013 p`alja<\/code> (jalu), kavala\/id \u2013 kavala<\/code> (meeli).<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4\u00e4rs\u00f5na, nt kinni<\/em>, lahti<\/em>, kikkis<\/em>, harkis<\/em>, purjus<\/em>, p\u00fcsti<\/em>, v\u00f5i s\u00f5naliigiga seostamatu kinnist\u00fcvi, nt ummis<\/em>-, s\u00e4ilitab viisi\u00fctlevaga liits\u00f5nu v\u00f5i s\u00f5na\u00fchendeid moodustades oma v\u00e4lte, nt k`inni \u2013 k`inni silmi<\/code> ~ k`innisilmi<\/code>, h`arkis \u2013 h`arkis jalu<\/code> ~ h`arkisjalu<\/code>, ummisjalu<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Millal kirjutada kokku, millal lahku?<\/h2>\n\n\n\n

Viisi\u00fctlev v\u00f5ib esineda nii liits\u00f5nades, nt pisarsilmi<\/code>, avas\u00fcli<\/code>, ummisjalu<\/code>, naerusui<\/code>, rahumeeli<\/code>, jumalakeeli<\/code>, kui ka s\u00f5na\u00fchendites, nt lahtisi silmi<\/code>, lehvivi h\u00f5lmu<\/code>, v\u00e4risevi k\u00e4si<\/code>. <\/em>R\u00f6\u00f6pselt nii s\u00f5na\u00fchendi kui ka liits\u00f5nana esinevad kahesilbilise esiosaga viisi\u00fctlevad, nt palja p\u00e4i<\/code> ~ <\/em>paljap\u00e4i<\/code>, \u00fcksi s\u00f5nu<\/code> ~ <\/em>\u00fcksis\u00f5nu<\/code>, suuri vaevu<\/code> ~ <\/em>suurivaevu<\/code>. Vt l\u00e4hemalt peat\u00fcki \u201eMuutumatute s\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamine\u201c<\/a> jaotisest \u201eViisi\u00fctleva juhtumid\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n