{"id":21302,"date":"2024-08-29T10:44:13","date_gmt":"2024-08-29T07:44:13","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=21302"},"modified":"2026-08-13T13:40:10","modified_gmt":"2026-08-13T10:40:10","slug":"rektsioon","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/rektsioon\/","title":{"rendered":"Rektsioon"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"luhidalt-block_6217ab94513f3fc719ac694129285003\" class=\"luhidalt\">\r\n   <h4>L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rektsioon on s\u00f5nadevaheline s\u00f5ltuvusseos lauses, kus \u00fcks s\u00f5na m\u00e4\u00e4rab teise s\u00f5na v\u00f5i teiste s\u00f5nade vormi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/lh7-rt.googleusercontent.com\/docsz\/AD_4nXce1C1ZEYE5r2SunIhQECMCWzR5ze-TMGh_BYDfQzpZnfNyiRMmyKmeDZbynfG44YVUVh7JHkMVrVwqUF-ShStmm4SW02Q3-WY7DccHPRkOs3Xh6m2-8QyTtnkUoeax0GFhSt4dLJihMRYycz6bddA_tKmC?key=4XF-xD00BEtVTihkvPUvUQ\" width=\"582\" height=\"67\"><\/p>\n\n\n\r\n<div id=\"pikemalt-block_6c3c947fd7c54f431aaf7e876bbebe38\" class=\"pikemalt\">\r\n\r\n   <h4>Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Rektsiooni m\u00f5istest<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rektsioon on fraasis v\u00f5i lauses esinev s\u00f5nadevaheline alistusseos, kus alistav s\u00f5na ehk <strong>p\u00f5hi <\/strong>v\u00f5i <strong>p\u00f5his\u00f5na <\/strong>m\u00e4\u00e4rab alistatud s\u00f5nade ehk <strong>laiendite <\/strong>vormi. Rektsioon on seotud p\u00f5hja t\u00e4hendusega: n\u00e4iteks s\u00f5na <em>huvituma<\/em> v\u00e4ljendab kellegi meeleseisundit millegi suhtes ja n\u00f5uab seet\u00f5ttu kahte laiendit, mis v\u00e4ljendavad vastavalt huvitujat ja huviobjekti. Huvituja avaldub lauses alusena, nt <em><code><strong>Ta <\/strong>huvitub muusikast<\/code><\/em> ja huviobjekt seest\u00fctlevas k\u00e4\u00e4ndes s\u00f5ltuvusm\u00e4\u00e4rusena, nt <em><code>Ta huvitub <strong>muusikast<\/strong><\/code><\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00f5na laiendi vorm v\u00f5ib varieeruda, nt <code>kl\u00f5psake nuppu<\/code><em> ~ <\/em><code>nupul<\/code><em> ~ <\/em><code>nupule<\/code>. Selliste juhtude kohta on rohkem n\u00e4iteid jaotises \u201e\u00dcks s\u00f5na, mitu rektsiooni\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Erinevad rektsioonimallid v\u00f5ivad kuuluda s\u00f5na erinevate t\u00e4henduste juurde:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><code><em>esineb ettekande<strong>ga<\/strong><\/em><\/code><strong> <\/strong>(<em>esinema <\/em>on t\u00e4henduses &#8216;midagi avalikult ette kandma&#8217;)<\/li>\n\n\n\n<li><code><em>esineb eraisiku<strong>na<\/strong><\/em> <\/code>(<em>esinema <\/em>on t\u00e4henduses &#8216;end kellegi rolli panema&#8217;)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rektsiooniline laiend on tihti kohustuslik, n\u00e4iteks eespool toodud lause <code>Ta huvitub muusikast<\/code> oleks ilma huviobjekti v\u00e4ljendava laiendita <em>muusikast<\/em> poolik. Mitmesugustel asjaoludel v\u00f5ib rektsiooniline laiend siiski lausest v\u00e4lja j\u00e4\u00e4da. N\u00e4iteks <em>s\u00f6\u00f6ma <\/em>on sihiline tegus\u00f5na ning selle sihitis v\u00e4ljendab seda, mida s\u00fc\u00fcakse, mis on s\u00f6\u00f6misolukorra v\u00e4ltimatu osaline, nt <code>S\u00f6\u00f6n \u00f5una<\/code>. Sageli aga j\u00e4\u00e4b tegus\u00f5na <em>s\u00f6\u00f6ma <\/em>sihitis lausest v\u00e4lja, sest see, mida s\u00fc\u00fcakse, on juba teada v\u00f5i kuna oluline on s\u00f6\u00f6mise fakt, mitte aga see, mida s\u00fc\u00fcakse, nt <code>T\u00e4na s\u00f6\u00f6me kell 18<\/code>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Rektsioonit\u00fc\u00fcbid<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rektsioone saab liigitada <strong>p\u00f5hja <\/strong>s\u00f5naliigi alusel.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Tegus\u00f5na rektsioon, kus p\u00f5his\u00f5naks on tegus\u00f5na. Tegus\u00f5na peamised rektsioonilised laiendid on alus, sihitis ja s\u00f5ltuvusm\u00e4\u00e4rused. Sihitise kohta, sh sihitise k\u00e4\u00e4ndevahelduse kohta, lugege l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/lause\/sihitis\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">sihitise<\/a>-artiklist.<br><code>Lapsed <strong>jaotati<\/strong> <span style=\"text-decoration: underline\">r\u00fchmadesse<\/span>.<\/code><\/li>\n\n\n\n<li>Kaass\u00f5na rektsioon, kus p\u00f5his\u00f5naks on kaass\u00f5na. <br><code>Ta esines <strong>alla <\/strong>oma <span style=\"text-decoration: underline\">taset<\/span>.<\/code><\/li>\n\n\n\n<li>Nimis\u00f5na rektsioon, kus p\u00f5his\u00f5naks on nimis\u00f5na.&nbsp;<br><code>Sul on <span style=\"text-decoration: underline\">spordis<\/span><strong> <\/strong><strong>edu<\/strong>.<\/code><\/li>\n\n\n\n<li>Omaduss\u00f5na rektsioon, kus p\u00f5his\u00f5naks on omaduss\u00f5na. <br><code>Tee oli <span style=\"text-decoration: underline\">lumest<\/span><strong> <\/strong><strong>puhas<\/strong>.<\/code><\/li>\n\n\n\n<li>M\u00e4\u00e4rs\u00f5na rektsioon, kus p\u00f5his\u00f5naks on m\u00e4\u00e4rs\u00f5na.<br><code>Ma olen <span style=\"text-decoration: underline\">kodust<\/span><strong> <\/strong><strong>kaugel<\/strong>.<\/code><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">&nbsp;Liigituse aluseks saab v\u00f5tta ka <strong>laiendi <\/strong>vormi.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>K\u00e4\u00e4nderektsioon, kus p\u00f5his\u00f5nast s\u00f5ltub laiendi k\u00e4\u00e4ndevorm. <br><code><strong>\u00d5igustega <\/strong><span style=\"text-decoration: underline\">kaasnevad<\/span> kohustused.<\/code><\/li>\n\n\n\n<li>Kaass\u00f5narektsioon, kus p\u00f5his\u00f5na tingib kaass\u00f5na valiku.<br><code>Tunnen tema <strong>vastu <\/strong><span style=\"text-decoration: underline\">k\u00fclget\u00f5mmet<\/span>.<\/code><\/li>\n\n\n\n<li>Tegus\u00f5narektsioon ehk tegus\u00f5na k\u00e4\u00e4ndelist vormi n\u00f5udev rektsioon. <br><code><span style=\"text-decoration: underline\">Palusime<\/span><strong> <\/strong><strong>esinema <\/strong>tuntud kirjaniku.<\/code><\/li>\n\n\n\n<li>K\u00f5rvallauserektsioon, kus p\u00f5his\u00f5na n\u00f5uab laiendiks mingit t\u00fc\u00fcpi (k\u00f5rval)lauset. <br><code>Korraldajad <span style=\"text-decoration: underline\">teatasid<\/span>, <strong>et \u00fcritus j\u00e4\u00e4b \u00e4ra<\/strong>.<\/code><\/li>\n\n\n\n<li>Asendusrektsioon ehk substitutsiooniklassirektsioon (R\u00e4tsep 1978), kus p\u00f5his\u00f5na tingib \u00fche kindla vormi asemel l\u00e4hedase t\u00e4hendusega vormide r\u00fchma. Valik tehakse muude asjaolude kui p\u00f5his\u00f5na t\u00e4henduse p\u00f5hjal. <br><code>Ta <span style=\"text-decoration: underline\">k\u00e4ib<\/span> t\u00f6\u00f6<strong>l<\/strong> \/ k\u00fcla<strong>s<\/strong> \/ laul<strong>mas<\/strong> \/ juuksuri <strong>juures<\/strong>.<\/code><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Rektsioonile l\u00e4hedased n\u00e4htused<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rektsioonilisi laiendeid nimetatakse ka <strong>seotud laienditeks<\/strong>. Teine t\u00fc\u00fcp laiendeid on <strong>vabad laiendid<\/strong>, mis ei ole rektsioonilised ja mida v\u00f5ib lausest v\u00e4lja j\u00e4tta, ilma et lause t\u00e4hendus j\u00e4\u00e4ks poolikuks. Ka vabad laiendid on oma p\u00f5hjaga alistusseoses, kuid ei ole nii tugevalt p\u00f5hja t\u00e4hendusega seotud ning nende vormi ei m\u00e4\u00e4ra mitte p\u00f5his\u00f5na, vaid pigem nende endi t\u00e4hendus. N\u00e4iteks lauses <em>Ettev\u00f5te toodab<\/em> <em>Eestis ehitusmaterjale<\/em> on <em>Eestis<\/em> vaba laiend, sest sees\u00fctlevas k\u00e4\u00e4ndes koham\u00e4\u00e4rus v\u00f5ib laiendada peaaegu iga tegus\u00f5na, ei tulene tavaliselt otse p\u00f5hja t\u00e4hendusest ega ole lauses kohustuslik. Seotud ja vaba laiendi piir on siiski h\u00e4gus ja sageli ei ole kerge otsustada, kas tegu on rektsiooniga v\u00f5i mitte. Koham\u00e4\u00e4rust \u2013 nagu <em>Eestis<\/em> eeltoodud n\u00e4ites \u2013 v\u00f5ib enamasti pidada vabaks laiendiks, kuid m\u00f5ne s\u00f5na puhul, n\u00e4iteks tegus\u00f5na <em>asuma <\/em>laiendina, on see pigem seotud ehk rektsiooniline laiend (<em>Ettev\u00f5te asub Eestis<\/em>). Piiripealse juhtumi n\u00e4ide on lause <em>Ma \u00f5pin g\u00fcmnaasiumis<\/em>, mille puhul on raske \u00f6elda, kas koham\u00e4\u00e4rus <em>g\u00fcmnaasiumis<\/em> on tegus\u00f5na <em>\u00f5ppima<\/em> seotud v\u00f5i vaba laiend.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rektsioon erineb ka <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/lause\/uhildumine\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><strong>\u00fchildumisest<\/strong><\/a>, mis on samuti p\u00f5hja ja laiendi vaheline alistusseos. \u00dchildumise korral m\u00e4\u00e4rab p\u00f5hi samuti laiendi vormi, mis aga langeb kokku p\u00f5hja vormiga. N\u00e4iteks lauses <em>Ta huvitub vanadest raamatutest<\/em> \u00fchildub omaduss\u00f5naline t\u00e4iend <em>vanadest<\/em>&nbsp;k\u00e4\u00e4ndes ja arvus oma p\u00f5hjaga, milleks on nimis\u00f5na <em>raamatutest<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Rektsioon ja t\u00e4hendus<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rektsioon on niisiis tihedalt seotud p\u00f5hja t\u00e4hendusega. See ilmneb n\u00e4iteks sellest, et sarnase t\u00e4hendusega s\u00f5nadel on tihti sarnane rektsioon, nt <code>Ta andis\/kinkis\/saatis\/ulatas <strong>mulle raamatu<\/strong><\/code>. Teisalt on ka sarnase t\u00e4hendusega p\u00f5hju, mille laiendite vormid erinevad:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><code><em>usaldan <\/em><strong>sind<\/strong> ~ <em>loodan <\/em><strong>sinu peale<\/strong><\/code><\/li>\n\n\n\n<li><em><code>teavitan <strong>teid <\/strong>~ teatan <strong>teile<\/strong><\/code><\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em><code>m\u00f5istan <strong>sind<\/strong> ~ saan <strong>sinust <\/strong>aru<\/code><\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em><code>juhendan <strong>sind <\/strong>~ annan <strong>sulle <\/strong>n\u00f5u<\/code><\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Keeleteadlased on p\u00fc\u00fcdnud m\u00e4\u00e4ratleda seadusp\u00e4rasid, mis tuletavad otse s\u00f5na t\u00e4hendusest temaga seotud laiendite arvu ja vormi. N\u00e4iteks kui tegus\u00f5na v\u00e4ljendab olukorda, kus keegi midagi valmistab, avaldub valmistaja lauses alati alusena ja valmistatu sihitisena, mitte kunagi vastupidi, nt <em>Ma keedan suppi<\/em>. <em>Ta k\u00fcpsetas koogi<\/em>. Kui aga tegus\u00f5na v\u00e4ljendab millegi valmimist, avaldub valmiv objekt alati alusena, mitte sihitisena, nt <em>Kook k\u00fcpseb<\/em>. <em>Supp keeb<\/em>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcldkehtivaid reegleid on siiski raske s\u00f5nastada. N\u00e4iteks v\u00f5ivad kaks tegus\u00f5na v\u00e4ljendada sarnast olukorda samade osalistega, mis aga avalduvad lauses erinevalt. Nii v\u00f5ivad <em>andma<\/em> ja <em>saama<\/em> v\u00e4ljendada olukorda, kus mingi objekt vahetab omanikku, kuid esimesel juhul realiseerub andja alusena ja saaja valdajam\u00e4\u00e4rusena, teisel juhul vastupidi, nt <em>Ma andsin talle raamatu. T<\/em><em>a sai minult raamatu<\/em>. Ka sama tegus\u00f5naga v\u00e4ljendatud olukorra osalised v\u00f5ivad avalduda lauses erinevalt, nt <em>Ma l\u00f5hkusin kiviga akna. Kivi l\u00f5hkus akna <\/em>v\u00f5i <em>Ma praen kartuleid. Kartulid praevad<\/em>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">M\u00f5ned uurimused osutavad sellele, et ka rektsioonimall tervikuna v\u00f5ib kanda t\u00e4hendust. N\u00e4iteks v\u00f5ib \u00f6elda, et lausemall [keegi midagi kuhugi] (nt mina koera tuppa) kannab asukohamuutuse p\u00f5hjustamise t\u00e4hendust ning v\u00f5ib seet\u00f5ttu kombineeruda tegus\u00f5nadega, mis ise asukohtamuutust ei v\u00e4ljenda, kuid v\u00e4ljendavad asukohamuutuse esilekutsumise viisi, nt <em>Ma vilistasin \/ h\u00fc\u00fcdsin \/ ehmatasin \/ meelitasin \/ tassisin \/ sikutasin \/ &#8230; koera tuppa<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">\u00dcks s\u00f5na, mitu rektsiooni<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nagu mainitud, ei piirdu rektsiooniv\u00f5imalused sageli \u00fche v\u00f5imaliku k\u00e4\u00e4ndevormi v\u00f5i kaass\u00f5naga, vaid valida saab mitme variandi vahel. N\u00e4iteks kohak\u00e4\u00e4nete puhul esineb ohtralt variatsioone, mispuhul valik s\u00f5ltub k\u00f5neleja isiklikust eelistusest:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><code><strong>Avastasin <\/strong>p\u00f5randa<strong>l <\/strong>\/<strong> <\/strong>p\u00f5randa<strong>lt<\/strong> moosipleki.<\/code>&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li><code><em><strong>Helista <\/strong>numbri<strong>l<\/strong><\/em><strong><em> <\/em><\/strong>\/<em> numbri<strong>le<\/strong> 112.<\/em>&nbsp;<\/code><\/li>\n\n\n\n<li><code><em><strong>Saada <\/strong>kiri aadressi<strong>l<\/strong><\/em><strong> <\/strong>\/ <em>aadressi<strong>le<\/strong><\/em><strong><em> <\/em><\/strong><em>Karu tn 5.<\/em>&nbsp;<\/code><\/li>\n\n\n\n<li><code><em><strong>Osalen <\/strong>dokumendi koostamises<\/em><strong><em> <\/em><\/strong>\/ <em>koostamise<strong>l<\/strong>.<\/em>&nbsp;<\/code><\/li>\n\n\n\n<li><em><code>Hea maitse on m\u00f5\u00f5dupuu,<strong> <\/strong>mille<strong> suhtes<\/strong> <\/code><\/em><code>\/<\/code><em><code> <strong>j\u00e4rgi<\/strong><\/code><\/em><code><strong> <\/strong>\/<\/code><em><code> <strong>millega v\u00f5rrelda <\/strong>k\u00e4itumist.<\/code><\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rektsiooni varieerumine v\u00f5ib pisut muuta t\u00e4hendust, samuti v\u00f5ib valikute vahel olla stilistilisi erinevusi. Just sellised vaheldusmallid, kus laiendi vorm varieerub, k\u00f6idavad k\u00f5ige rohkem keelekasutajate t\u00e4helepanu. Seda v\u00f5ib n\u00e4ha keelen\u00f5usse tulnud kirjadest, millel allj\u00e4rgnevad n\u00e4ited p\u00f5hinevadki. Allpool toodud sagedusandmed p\u00f5hinevad eesti keele \u00fchendkorpusel 2023.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00fcsimusi tekitavate juhtude seas v\u00f5ib eristada kolme peamist varieerumise t\u00fc\u00fcpi, millest kaks puudutavad kohak\u00e4\u00e4ndeid ja \u00fcks sihitise vaheldumist m\u00e4\u00e4rusega:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>koha- ja suunak\u00e4\u00e4nete varieerumine (sees\u00fctlev <em>vs.<\/em> sisse- v\u00f5i seest\u00fctlev; alal\u00fctlev <em>vs.<\/em> alale- v\u00f5i alalt\u00fctlev);<\/li>\n\n\n\n<li>sise- ja v\u00e4liskohak\u00e4\u00e4nete varieerumine (sees-, sisse- v\u00f5i seest\u00fctlev <em>vs.<\/em> alal-, alale- v\u00f5i alalt\u00fctlev);<\/li>\n\n\n\n<li>sihitise vaheldumine m\u00e4\u00e4rusega.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kohak\u00e4\u00e4nete varieerumise tingib see, et eri t\u00fc\u00fcpi kohtade puhul kasutatakse erinevaid kohak\u00e4\u00e4ndeid. Lisaks on loomulikele keeltele omane m\u00f5ista abstraktseid suhteid konkreetsete ruumisuhete kaudu. V\u00f5ib oletada, et mida abstraktsemale olukorrale viidatakse, seda erinevamalt saab seda ruumi kaudu m\u00f5testada. Soome-ugri keelena on ka eesti keeles kolmem\u00f5\u00f5tmeline kohak\u00e4\u00e4ndes\u00fcsteem, mis annab v\u00e4ljendusvahendid mitte ainult asukoha, vaid ka l\u00e4htekoha ja sihtkoha t\u00e4histamiseks. Neid v\u00f5ib edasi \u00fcldistada asukoha ja suunalisuse m\u00f5\u00f5tmeteks, mis omakorda annavad v\u00f5imaluse fookustada kas seisundile v\u00f5i protsessile.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Allpool on iga rektsioonivaheldust\u00fc\u00fcbi kohta m\u00f5ni n\u00e4ide:<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">1. Koha- ja suunak\u00e4\u00e4nete vaheldumine<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>avastama <\/em>\/ <em>leidma midagi kus ~ kust<\/em><\/strong><br>S\u00f5na <em>leidma<\/em> rektsioonina on p\u00fc\u00fctud kinnistada soome-ugri keelet\u00fc\u00fcbile omasemaks peetud seest- ja alalt\u00fctlevat k\u00e4\u00e4net, nt <em>Leidsin <\/em><strong><em>kesklinnast<\/em><\/strong><em> odava korteri<\/em>, mitte <em>Leidsin <\/em><strong><em>kesklinnas<\/em><\/strong><em> odava korteri<\/em>. Teisalt v\u00f5ib teatavatel juhtudel tunduda loomulikum sees- v\u00f5i alal\u00fctlev k\u00e4\u00e4ne v\u00f5i k\u00e4\u00e4ndeerinevusega kaasneda ka erinev t\u00e4hendusn\u00fcanss. Esimese juhu n\u00e4iteks on lause <em>Mida sa <\/em><strong><em>temas<\/em> \/<em> temast<\/em><\/strong><em> k\u00fcll leiad?<\/em>, kus tundub tavap\u00e4rasem sees\u00fctlev k\u00e4\u00e4ne. Teist juhtu n\u00e4itlikustab lause <em>Olen endale <\/em><strong><em>P\u00e4rnus<\/em> \/<em> P\u00e4rnust<\/em><\/strong><em> palju s\u00f5pru leidnud<\/em>, kus sees\u00fctlev k\u00e4\u00e4ne v\u00f5ib tingida t\u00f5lgenduse, mille kohaselt k\u00f5neleja asub parajasti P\u00e4rnus, seest\u00fctlev k\u00e4\u00e4ne aga sellist t\u00f5lgendust ei tingi. Ka s\u00f5na <em>leidma<\/em> laiendav tegus\u00f5na v\u00f5ib olla nii <em>ma-<\/em> kui ka <em>mas<\/em>-vormis, nt <em>Leidsime ta veel hilis\u00f5htul <\/em><strong><em>t\u00f6\u00f6tamas(t)<\/em><\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">N\u00e4iteid.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong><em>kogunema kus ~ kuhu<\/em><\/strong><br><code><em>Koguneme <\/em><strong><em>aulas(se)<\/em><\/strong>.<\/code><\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>puuduma kus ~ kust<\/em><\/strong><br><code><strong><em>\u00c4riplaanis(t)<\/em><\/strong><em> puudub sisuline \u00e4rikeskkonna anal\u00fc\u00fcs<\/em>. <em>See t\u00e4ht puudub <\/em><strong><em>klassikalises(t) ladina keeles(t)<\/em><\/strong>.<\/code> <\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>p\u00f5hinema <\/em>\/ <em>rajanema<\/em>\/ \/<em> toetuma<\/em> \/<em> tuginema millel ~ millele<\/em><\/strong><br>Keelekasutuses domineerib <em>p\u00f5hinema<\/em>, <em>rajanema<\/em> ja <em>baseeruma<\/em> rektsioonina alal\u00fctlev k\u00e4\u00e4ne ning <em>toetuma<\/em> ja <em>tuginema <\/em>rektsioonina alale\u00fctlev.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>salvestama kus ~ kuhu<\/em><\/strong><br> <code><em>Andmed salvestatakse <\/em><strong><em>andmebaasis ~ andmebaasi.<\/em><\/strong><\/code> Selle tegus\u00f5na puhul on kasutuses sagedasem sisse\u00fctlev k\u00e4\u00e4ne.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00e4\u00e4nete kasutus varieerub eriti arvuti- ja veebiruumist r\u00e4\u00e4kides:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><em>kl\u00f5psama nuppu <\/em>\/<em> nupul(e), men\u00fc\u00fcs(se)<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>kuvama ekraanil(e)<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>k\u00e4ttesaadav veebilehel(t)<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>lugema veebis(t)<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>sisestama v\u00e4ljal(e)<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>sisse logima kontosse <\/em>\/ <em>kontole, veebilehel(e)<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00fcsimusi tekitavad ka teatavad laiendit\u00fc\u00fcbid:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><em>aadressil ~ aadressile <\/em>\/ <em>aadressilt<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>numbril ~ numbrile <\/em>\/<em> numbrilt<\/em><\/li>\n\n\n\n<li><em>telefonil ~ telefonile <\/em>\/<em> telefonilt<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Siin v\u00f5ib stilistilistel p\u00f5hjustel soovitada alal\u00fctlevat k\u00e4\u00e4net juhul, kui lauses on juba adressaati v\u00f5i allikat v\u00e4ljendav lauseliige olemas, nt <em>Kirjutage mulle aadressil X<\/em> v\u00f5i <em>T\u00e4psemat teavet leiate meie veebilehelt aadressil Y<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong><em>soovitama tal <\/em>\/<em> talle<\/em><\/strong> <br><code><em>Soovitasin<\/em> <strong><em>tal<\/em><\/strong> <strong><em>~ talle <\/em><\/strong><em>joonistada.<\/em><\/code> Tavaliselt on tegevuse sooritaja (siin joonistaja ehk <em>tal<\/em>)<em> <\/em>k\u00e4\u00e4ne alal\u00fctlev.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">2. Sise- ja v\u00e4liskohak\u00e4\u00e4nete vaheldumine<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti keeles on ohtralt s\u00f5nu, mille rektsioon lubab nii sise- kui v\u00e4liskohak\u00e4\u00e4ndelisi laiendeid, nt <code><em>panustama tulevikku ~ tulevikule<\/em><\/code>. Valik v\u00f5ib s\u00f5ltuda laiendi t\u00fc\u00fcbist, ent vaheldumise p\u00f5hjust ei ole siiski alati lihtne m\u00e4\u00e4ratleda ja see v\u00f5ib s\u00f5ltuda traditsioonist v\u00f5i keelekasutaja maitsest. See kehtib n\u00e4iteks j\u00e4rgmiste k\u00fcsimusi tekitanud s\u00f5nade puhul:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong><em>kaasama<\/em> <\/strong><em>uuringusse, t\u00f6\u00f6sse, tegevustesse, aruteludesse, otsingutesse ~ otsingutele, p\u00e4\u00e4stet\u00f6\u00f6desse ~ p\u00e4\u00e4stet\u00f6\u00f6dele<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>kutsuma <\/em><\/strong>pigem <em>saatesse, ametisse, poliitikasse<\/em>, aga <em>kohale, vestlusele, t\u00f6\u00f6le, koolitusele; uuringusse ~ uuringule<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>k\u00f5rvaldama<\/em> <\/strong>pigem <em>ametist, liiklusest, roolist, ringlusest<\/em>, aga <em>juhtimiselt, v\u00f5imult, t\u00f6\u00f6lt, turult, m\u00fc\u00fcgilt, k\u00e4ibelt; kasutusest ~ kasutuselt<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>osalema <\/em><\/strong>pigem <em>projektis, uuringus, programmis, t\u00f6\u00f6s, saates, kampaanias, loosimises, k\u00fcsitluses<\/em>, aga <em>v\u00f5istlusel, konkursil, turniiril, \u00fcritusel, kohtumisel, \u00f5ppusel, konverentsil, valimistel, festivalil, koolitusel; arutelus ~ arutelul<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>registreeruma<\/em><\/strong> pigem <em>t\u00e4iendus\u00f5ppeprogrammi<\/em>, aga <em>v\u00f5istlusele, koolitusele, kursusele<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>roll<\/em><\/strong> <em>\u00fchiskonnas, filmis<\/em>, aga <em>\u00fcleminekul\/\u00fcleminekus, s\u00fcnnitusel, turul, lapse kasvamises ~ kasvamisel<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">3. Sihitise ja m\u00e4\u00e4ruse vaheldumine<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">M\u00f5ne tegus\u00f5na puhul vaheldub sihitis m\u00e4\u00e4rusega, mis on tihti kohak\u00e4\u00e4ndes v\u00f5i kaasa\u00fctlevas v\u00f5i ka kaass\u00f5nafraas:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong><em>alustama <\/em>\/ <em>j\u00e4tkama mida ~ millega<\/em><\/strong><br><code><em>\u00d5petaja alustas <\/em>\/<em> j\u00e4tkas <strong>tundi ~ tunniga<\/strong><\/em>.<\/code><\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>arvestama mida ~ millega<\/em><\/strong><br><code><em>Mehe <strong>ettepanekuid ~ ettepanekutega<\/strong> ei arvestatud<\/em>. <em>Laste <strong>tundeid ~ tunnetega<\/strong> tuleb arvestada<\/em>.<\/code><\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>kl\u00f5psama<\/em> \/ <em>vajutama mida ~ millel ~ millele<\/em><br><\/strong><code><em>Kl\u00f5psa <strong>nuppu ~ nupul ~ nupule<\/strong><\/em>.<\/code><\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>kokku leppima mida ~ milles ~ mille osas <\/em>\/<em> suhtes<\/em><\/strong><br><code><em>Lepiti kokku koolituse <strong>vorm ja sisu<\/strong> ~ koolituse <strong>vormis ja sisus<\/strong> ~ koolituse <strong>vormi ja sisu osas <\/strong><\/em><strong>\/<\/strong> <em><strong>suhtes<\/strong><\/em>.<\/code><\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>laskma <\/em>\/<em> paluma keda ~ kellel mida teha<\/em><\/strong><br><code><strong><em>Noors\u00f5dureid ~ noors\u00f5duritel <\/em><\/strong><em>lasti gaasimaskides joosta. Lase oma <strong>h\u00e4\u00e4lt ~ h\u00e4\u00e4lel <\/strong>k\u00f5lada. Palub <strong>k\u00f5iki ~ k\u00f5igil<\/strong> lahkuda. <strong>Mul ~ mind<\/strong> paluti koostada aruanne<\/em>.<\/code><\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>manipuleerima keda <\/em>\/<em> mida ~ kellega <\/em>\/<em> millega<\/em><\/strong><br><code><strong><em>Mind ~ minuga<\/em><\/strong><em> v\u00f5ivad olla manipuleerinud s\u00f5brad<\/em>.<\/code><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">4. Muid vaheldusjuhtumeid <\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lisaks \u00fclalmainitud kolmele r\u00fchmale on k\u00fcsimusi tekitanud ka m\u00f5ned muud juhud, millest sagedasemad on sarnasust ning millegi ulatust v\u00e4ljendavad s\u00f5nad:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong><em>sarnanema <\/em>\/<em> ligil\u00e4hedane <\/em>\/<em> l\u00e4hedane <\/em>\/<em> identne<\/em> \/<em> sarnaselt<\/em> \/<em> analoogselt <\/em>\/ <em>sarnasus<\/em> \/ <em>vastavus<\/em><\/strong> jne <strong><em>millele <\/em>\/ <em>millega<\/em><\/strong><\/li>\n\n\n\n<li><em><strong>t\u00f5usma <\/strong><\/em><strong>\/<\/strong><em><strong> kasvama <\/strong><\/em><strong>\/<\/strong><em><strong> v\u00e4henema <\/strong><\/em><strong>\/<\/strong><em><strong> alanema <\/strong><\/em><strong>\/<\/strong><em><strong> ulatuma <\/strong><\/em><strong>\/<\/strong><em><strong> t\u00f5stma <\/strong><\/em><strong>\/ <\/strong><em><strong>suurendama <\/strong><\/em><strong>\/ <\/strong><em><strong>v\u00e4hendama<\/strong><\/em><strong> \/<\/strong><em><strong> piirama<\/strong><\/em> jne <em><strong>millelt <\/strong><\/em><strong>\/ <\/strong><em><strong>millest<\/strong> <strong>~<\/strong>&nbsp;<strong>millele <\/strong><\/em><strong>\/ <\/strong><em><strong>milleni<\/strong><\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00fcsimusi v\u00f5ivad tekitada ka juhud, kus \u00fcks s\u00f5na laiendab teist. Sellisel juhul v\u00f5ib p\u00f5hja rektsioon m\u00f5jutada laiendi rektsiooni, nt <em>kutsun v\u00f5istlusele<\/em>; <em>osalen v\u00f5istlusel<\/em>; <em>kutsun osalema v\u00f5istlusel(e)<\/em>; <em>asun ametisse<\/em>; <em>\u00f5pin koolis<\/em>; <em>asun \u00f5ppima kooli(s)<\/em>; <em>ravim sobib lastele<\/em>; <em>ravimi kasutamine lastel; s<\/em><em>ee ravim sobib kasutamiseks lastel(e)<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00fcsitud on ka, mida teha, kui rinnastatud on kaks p\u00f5his\u00f5na, millel on sama laiend, kuid mis n\u00f5uavad laiendilt erinevat vormi. N\u00e4iteks: <em>Ta on juhtinud v\u00f5i osalenud arvukate hinnangute koostamisel. <\/em>Ametlikus tekstis on sellistel puhkudel kombeks laiendit erinevas vormis korrata:<em> Ta on juhtinud arvukate hinnangute koostamist v\u00f5i nende koostamisel osalenud.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Rektsioon keelekorralduses ja keele\u00f5ppes<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rektsiooni \u2013 nagu lauseehitust \u00fcldisemalt \u2013 <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/keelekorralduse-teisenemine\/\" data-type=\"link\" data-id=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/keelekorralduse-teisenemine\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">keelekorralduse kaudu ei normita<\/a>. M\u00f5nel juhul, kus keelekasutuses on juurdunud mitu r\u00f6\u00f6pset rektsioonimalli, on varem p\u00fc\u00fctud keelekorralduse kaudu kasutust \u00fche variandi poole suunata.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uurimused on n\u00e4idanud, et sellised normingud ja soovitused ei pruugi keeles kinnistuda. T\u00e4nap\u00e4eva keelekorralduses aktsepteeritakse keeles loomulikult k\u00e4ibivaid r\u00f6\u00f6psusi ning soovitatakse l\u00e4htuda <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/mis-on-norm\/\" data-type=\"link\" data-id=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/mis-on-norm\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">objektiivsest keelenormist<\/a> ehk v\u00e4ljakujunenud rektsioonimallidest, nt <code>Aitan ema<\/code>, mitte <code>Aitan emale<\/code>.&nbsp; V\u00e4ljakujunenud rektsioonimalle on p\u00f5his\u00f5navara ulatuses s\u00fcstemaatiliselt kirjeldatud <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/lite\" data-type=\"link\" data-id=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/lite\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Keele\u00f5ppija S\u00f5naveebis<\/a>. Keele\u00f5ppes v\u00f5iks l\u00e4htuda kasutuses juurdunud rektsioonidest, mida kirjeldatakse mitmes allikas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5ige rikkalikumalt leidub t\u00fc\u00fcpiliste rektsioonimallide kirjeldusi <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/\" data-type=\"link\" data-id=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">EKI \u00fchends\u00f5nastikus<\/a>, mida pidevalt t\u00e4iendatakse. Abi saab ka Raili Pooli keele\u00f5ppijale suunatud rektsioonikogumikust <a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/55088\/pool_eesti_keele_rekt_1996_ocr.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele verbirektsioone<\/a> ja Sirje M\u00e4earu soovitava suunitlusega k\u00e4sitlusest <a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/artiklid\/rektsioone.html\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Valik rektsioone<\/a>. Kitsamalt sihitise k\u00e4\u00e4ndevalikut k\u00e4sitlevad Maire Raadiku k\u00e4siraamat <a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/vaikesed_tarbetekstid2.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">V\u00e4ikesed tarbetekstid<\/a> ning artikkel <a href=\"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/lause\/sihitis\/\" rel=\"nofollow\">Sihitis<\/a>. Huvilisele on abiks ka Tartu \u00fclikoolis Raili Pooli loodud \u00f5ppematerjal <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/sihitis\/avaleht\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keele sihitis<\/a> ning Natalia Vaissi jt koostatud <a href=\"https:\/\/www.eki.ee\/dict\/asp\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Sihitises\u00f5nastik<\/a>. Lisalugemiseks soovitame uusima <a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/fe0fc6af-00b5-43b2-bce4-0917bc76e74d\/content\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti grammatika<\/a> rektsioonik\u00e4sitlust (vt lk 484) ning Lydia Risbergi ja Liina Lindstr\u00f6mi teadusartiklit <a href=\"https:\/\/keeljakirjandus.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/03\/L.RISBERGL.LINSTROM.pdf\" data-type=\"link\" data-id=\"https:\/\/keeljakirjandus.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/03\/L.RISBERGL.LINSTROM.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keeleteaduse ja keelekorralduse areng verbirektsiooni n\u00e4itel<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Eesti keele \u00fchendkorpus 2023. Kristina Koppel, Jelena Kallas, Madis J\u00fcrviste, Helen Kaljum\u00e4e. Lexical Computing Ltd. \/ Eesti Keele Instituut.<\/li>\n\n\n\n<li>Mati Erelt, Helle Metslang (toim.), Eesti keele s\u00fcntaks. Tartu \u00dclikooli Kirjastus 2017.<\/li>\n\n\n\n<li>Mati Erelt, Lause \u00f5igekeelsus: juhatused ja harjutused, 4. tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts 2019.<\/li>\n\n\n\n<li>Mati Erelt, Sissejuhatus s\u00fcntaksisse. \u2013 Eesti keele s\u00fcntaks, lk 53\u201389. Eesti keele varamu III. Toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang. Tartu: Tartu \u00dclikooli kirjastus 2017.<\/li>\n\n\n\n<li>Jelena Kallas, Eesti keele sisus\u00f5nade s\u00fcntagmaatilised suhted korpus- ja \u00f5ppeleksikograafias. Tallinna \u00dclikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 32. Tallinn: Tallinna \u00dclikool 2013.<\/li>\n\n\n\n<li>Helle Metslang, Mati Erelt, K\u00fclli Habicht, Tiit Hennoste, Reet Kasik, Pire Teras, Annika Viht, Eva Liina Asu, Liina Lindstr\u00f6m, P\u00e4rtel Lippus, Renate Pajusalu, Helen Plado, Andriela R\u00e4\u00e4bis, Ann Veismann, <a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/fe0fc6af-00b5-43b2-bce4-0917bc76e74d\/content\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti grammatika<\/a>. Helle Metslang (peatoim.), K\u00fclli Habicht, Reet Kasik, Ellen Niit, Andriela R\u00e4\u00e4bis (toim.). Tartu: Tartu \u00dclikooli kirjastus 2023.<\/li>\n\n\n\n<li>Sirje M\u00e4earu, <a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/artiklid\/rektsioone.html\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Valik rektsioone<\/a>. Tartu: Keelehooldekeskus 2011.<\/li>\n\n\n\n<li>Raili Pool, Eesti keele verbirektsioone. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus 1996.<\/li>\n\n\n\n<li>Raili Pool, Eesti keele verbirektsioone. Toim. Tiina Kikerpill. 4., oluliselt parandatud ja t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus 2019.<\/li>\n\n\n\n<li>Michaela P\u00f6rn 2008. Psychophysical and Physical Causative Emotion Verbs in Finnish. The Temporal Structure of Causative Emotion Verb + Infinitive 1 &#8211; Constructions within Conceptual Semantics. \u2013 SKY Journal of Linguistics 20, 345\u2013366.<\/li>\n\n\n\n<li>Maire Raadik, <a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/vaikesed_tarbetekstid2.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">V\u00e4ikesed tarbetekstid<\/a>. K\u00e4siraamat. Teine, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 95\u2013101.<\/li>\n\n\n\n<li>Lydia Risberg, Liina Lindstr\u00f6m, <a href=\"https:\/\/keeljakirjandus.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/03\/L.RISBERGL.LINSTROM.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti keeleteaduse ja keelekorralduse areng verbirektsiooni n\u00e4itel<\/a> (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole). \u2212 Keel ja Kirjandus 3, 2023, 304\u2212327.<\/li>\n\n\n\n<li>Huno R\u00e4tsep, Eesti keele lihtlausete t\u00fc\u00fcbid. Emakeele Seltsi toimetised nr 12. Tallinn: Valgus, 1978.<\/li>\n\n\n\n<li>Natalia Vaiss, David Ogren, Helena Metslang, Raili Pool, <a href=\"https:\/\/arhiiv.eki.ee\/dict\/asp\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Sihitises\u00f5nastik<\/a>. Eesti Keele Instituut 2019.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koostanud Geda Paulsen ja Heete Sahkai<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><br><\/h2>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rektsiooni t\u00fc\u00fcbid, rektsioon ja t\u00e4hendus. \u00dcks s\u00f5na, mitu rektsiooni. <\/p>\n","protected":false},"author":16,"featured_media":22240,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[951],"tags":[1509,1508,1510,954],"class_list":["post-21302","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-lause","tag-laiend","tag-rektsioon","tag-soltuvusseos","tag-uhildumine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21302","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/16"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21302"}],"version-history":[{"count":55,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21302\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":29713,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21302\/revisions\/29713"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media\/22240"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21302"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21302"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21302"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}