{"id":22743,"date":"2024-12-10T17:24:42","date_gmt":"2024-12-10T15:24:42","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=22743"},"modified":"2024-12-11T11:20:11","modified_gmt":"2024-12-11T09:20:11","slug":"umbisikuline-tegumood-ja-poolt-tarind","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/umbisikuline-tegumood-ja-poolt-tarind\/","title":{"rendered":"Umbisikuline tegumood ja poolt-tarind"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"luhidalt-block_1876740bd0c2429e2e1670b56c7aae85\" class=\"luhidalt\">\r\n   <h4>L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Umbisikulise tegumoe \u00fclesanne on j\u00e4tta tegija lauses ebam\u00e4\u00e4raseks (nt <code>toetust makstakse kord aastas<\/code>). Sihilise tegus\u00f5naga lausetes v\u00f5idakse tegijat siiski t\u00e4psustada <code>poolt<\/code>-tarindiga (nt <code>valla poolt makstakse toetust kord aastas<\/code>). Nimis\u00f5nafraasides laiendab tegijat v\u00e4ljendav <code>poolt<\/code>-tarind kesks\u00f5na (<code>valla poolt makstav\/makstud<\/code> toetus) v\u00f5i nimis\u00f5natuletist (<code>valla poolt toetuse maksmine<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Umbisikulise tegumoe tunnus saab lauses olla kas kesks\u00f5nal (nt <code>katsetusi oli tehtud juba paar aastak\u00fcmmet<\/code>) v\u00f5i <em>olema<\/em>-s\u00f5nal (<code>Eestis ollakse harjunud andma digiallkirju<\/code>), aga mitte m\u00f5lemal korraga (oldi tehtud, ollakse harjutud).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\r\n<div id=\"pikemalt-block_91edce2934b7cae858cca5826ea4b329\" class=\"pikemalt\">\r\n\r\n   <h4>Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Isikuline ja umbisikuline tegumood<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tegumood on eesti keeles tegus\u00f5na vormikategooria. Ta n\u00e4itab, mis vahekorras on tegevuse sooritaja v\u00f5i seisundis olija (tegevussubjekt) lause grammatilise subjektiga (alusega).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti keeles on olemas isikuline tegumood ehk personaal ja umbisikuline tegumood ehk impersonaal. Isikulise tegumoe puhul on tegevuse sooritaja v\u00f5i seisundis olija tavaliselt v\u00e4ljendatud alusena (<code>Ma loen raamatut<\/code>). Umbisikulise tegumoe puhul j\u00e4\u00e4b tegevuse sooritaja v\u00f5i seisundis olija tavaliselt v\u00e4ljendamata (<code>\u00d5htuti m\u00e4ngiti lauam\u00e4nge<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Erinevalt eesti keelest ja muudest l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltest on maailma keeltes tuntuim tegumoevastandus aktiiv ja passiiv. Aktiivilauses on tegevussubjekt vormistatud alusena (nt inglise <code>He wrote some letters<\/code>). Passiivilauses on ta asendatud tegijam\u00e4\u00e4rusega v\u00f5i v\u00e4lja j\u00e4etud ning aluseks on hoopis tegevusobjekt, mis muidu on lauses vormistatud sihitisena (<code>Some letters were written by him<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Poolt-tegijam\u00e4\u00e4rus umbisikulises lauses<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Umbisikulise tegumoe \u00fclesanne on j\u00e4tta tegevuse sooritaja ebam\u00e4\u00e4raseks. Umbisikulised tegus\u00f5navormid viitavad kas 1) konkreetsele, kuid m\u00e4\u00e4ramatuks j\u00e4\u00e4vale isikule (nt <code>naabermajas peeti pidu<\/code>) v\u00f5i 2) potentsiaalsele, mitte tegelikule tegevuse sooritajale (nt <code>vigadest \u00f5pitakse<\/code>). Esimest nimetatakse umbisikuks, teist \u00fcldisikuks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuigi umbisikulisele tegumoele on omane tegija ebam\u00e4\u00e4rastamine, v\u00f5idakse sihilise tegus\u00f5naga lausetes siiski tegijat konkretiseerida <code>poolt<\/code>-tegijam\u00e4\u00e4rusega. See on tavap\u00e4rasem lausetes, kus tegevuse sooritajaks ei ole konkreetne isik, vaid mingi organisatsioon, institutsioon, kollektiiv vms kogum. Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Projekti <code>rahastatakse Euroopa Liidu poolt<\/code> ligikaudu 48 000 euro ulatuses. <\/li>\n\n\n\n<li>Talgulistele <code>jagatakse linnavalitsuse poolt<\/code> pr\u00fcgikotid ja kindad. <\/li>\n\n\n\n<li>N\u00e4itus <code>suleti v\u00f5imude poolt<\/code> juba kolmandal p\u00e4eval. <\/li>\n\n\n\n<li>Heidutamise idee <code>v\u00f5eti kasutusele<\/code> k\u00fclma s\u00f5ja ajal <code>ameeriklaste poolt<\/code>. <\/li>\n\n\n\n<li>Presidenti <code>kostitati vastuv\u00f5tjate poolt<\/code> l\u00f5unas\u00f6\u00f6giga Valge Hobu trahteris.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Harvemini esineb tegijam\u00e4\u00e4rust vormistav <code>poolt<\/code>-s\u00f5na koos koos p\u00e4risnime v\u00f5i isikulise ases\u00f5naga.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u00d5ues\u00f5ppe s\u00f5na <code>v\u00f5eti kasutusele<\/code> 2003. aastal <code>Mikk Sarve poolt<\/code>. <em>Vrd<\/em> \u00d5ues\u00f5ppe s\u00f5na <code>v\u00f5ttis<\/code> 2003. aastal <code>kasutusele Mikk Sarv<\/code>.<\/li>\n\n\n\n<li>L\u00f5ppenud hooaega&nbsp;<code>hinnati tema poolt<\/code><strong>&nbsp;<\/strong>karj\u00e4\u00e4ri halvimaks. Vrd <code>Ta hindas<\/code> l\u00f5ppenud hooaega (oma) karj\u00e4\u00e4ri halvimaks.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Osalt v\u00f5ivad selliste lausete eeskujuks olla v\u00f5\u00f5rkeelte passiivilaused, kus peamine on sihitise esiletoomine (aluseks muutmine), mitte tegija ebam\u00e4\u00e4rastamine. Konkreetse isiku korral (mida v\u00e4ljendab p\u00e4risnimi v\u00f5i isikuline ases\u00f5na) v\u00f5iks umbisikulisele tegumoele eelistada isikulist.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Ollakse\/oldi + tud-kesks\u00f5na<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Umbisikulisust ei topeldata. See t\u00e4hendab, et lauses saab umbisikulise tegumoe tunnus olla kas kesks\u00f5nal (nt <code>seda oli <strong>r\u00e4\u00e4gitud<\/strong><\/code>) v\u00f5i <em>olema<\/em>-s\u00f5nal (<code>asjaga <strong>oldi<\/strong> harjunud<\/code>), aga mitte m\u00f5lemal korraga (mitte: <code>seda <strong>oldi r\u00e4\u00e4gitud<\/strong><\/code>, <code>asjaga <strong>oldi harjutud<\/strong><\/code>). <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kumb umbisikulise tegumoe tunnust kannab, kas kesks\u00f5na v\u00f5i <em>olema<\/em>-s\u00f5na, oleneb sellest, kas tegus\u00f5na on sihiline v\u00f5i sihitu ja kas kesks\u00f5na kuulub lauses liitajavormi koosseisu v\u00f5i mitte. Kui <em>tud<\/em>-kesks\u00f5nal on lauses sihitis, on <em>tud<\/em>-kesks\u00f5na umbisikulise verbivormi osa ja <em>olema<\/em>-s\u00f5na eraldi umbisikustamine ei ole v\u00f5imalik (a). <em>Olema<\/em>-s\u00f5na saab umbisikuliseks muuta vaid neis sihilise tegus\u00f5naga lausetes, kus <em>tud<\/em>-kesks\u00f5na v\u00e4ljendab seisundit ega kuulu enam liitajavormi koosseisu (b). Sihitute tegus\u00f5nade liitaegades kannab umbisikulise tegumoe tunnust harilikult kesks\u00f5na, kuid see tunnus v\u00f5ib olla ka <em>olema<\/em>-s\u00f5nal (c).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"has-fixed-layout\"><thead><tr><th><\/th><th>\u00f5ige<\/th><th>v\u00e4\u00e4r<\/th><\/tr><\/thead><tbody><tr><td><strong>a) <\/strong><strong>sihilise tegus\u00f5na liitajavorm<\/strong><\/td><td>Katsetusi <code>oli <strong>tehtud<\/strong><\/code> juba paar aastak\u00fcmmet. Esimest lahendust <code>oli <strong>kasutatud<\/strong><\/code> vaid \u00fches hoones.<\/td><td>Katsetusi <code><strong>oldi tehtud<\/strong><\/code> juba paar aastak\u00fcmmet. Esimest lahendust <code><strong>oldi kasutatud<\/strong><\/code> vaid \u00fches hoones.<\/td><\/tr><tr><td><strong>b) <\/strong><strong>sihilise tegus\u00f5na kesks\u00f5na v\u00e4ljendab <\/strong><strong>seisundit<\/strong><\/td><td>Nii v\u00f5i teisiti <code><strong>ollakse<\/strong> sunnitud<\/code> hinda t\u00f5stma. Loomulikult <code><strong>oldi<\/strong> <\/code><strong><code>vaimustatud<\/code> <\/strong>lumest, millest Eestis t\u00e4navugi puudust ei ole.<\/td><td><\/td><\/tr><tr><td><strong>c) <\/strong><strong>sihitu tegus\u00f5na liitajavorm<\/strong><\/td><td>T\u00fcdruk n\u00e4eb maailma teistmoodi, kui <code><strong>ollakse<\/strong> harjunud<\/code>. ~ T\u00fcdruk n\u00e4eb maailma teistmoodi, kui <code>on <strong>harjutud<\/strong><\/code>.<\/td><td>T\u00fcdruk n\u00e4eb maailma teistmoodi, kui <code><strong>ollakse harjutud<\/strong><\/code>.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Poolt-tegijam\u00e4\u00e4rus nimis\u00f5nafraasis<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Peale selle, et <code>poolt<\/code>-tarind esineb \u00f6eldise laiendina, v\u00f5ib ta tegijat v\u00e4ljendada ka nimis\u00f5nafraasis. Omastavas k\u00e4\u00e4ndes nimis\u00f5na(fraasi)st ja kaass\u00f5nast <code>poolt<\/code> koosnev tarind v\u00f5ib kuuluda tegus\u00f5nast tuletatud nimis\u00f5na juurde (a) v\u00f5i nimis\u00f5na t\u00e4iendina esineva kesks\u00f5na juurde (b).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>a) omastavas nimis\u00f5na(fraas) + <em>poolt <\/em>+ nimis\u00f5natuletis<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><code>Tollide kehtestamine valitsuse poolt<\/code> on vastuolus p\u00f5hiseadusega. <\/li>\n\n\n\n<li>Juhtum p\u00e4\u00e4dis <code>politsei poolt j\u00f5u kasutamisega<\/code>.<\/li>\n\n\n\n<li>Tegevuskava \u00fcks eesm\u00e4rk on <code>teadustegevuse t\u00e4iendav rahastamine EL-i poolt<\/code>. <\/li>\n\n\n\n<li>Maksuamet kontrollib <code>isiku poolt deklareeritu \u00f5igsust<\/code>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>b) omastavas nimis\u00f5na(fraas) + <em>poolt<\/em> + kesks\u00f5na<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Volikogu valimised v\u00f5itis <code>senise vallavanema poolt juhitud<\/code> valimisliit.<\/li>\n\n\n\n<li>Kroonilisi haigusi p\u00f5devatel inimestel peaksid alati k\u00e4ep\u00e4rast olema <code>arsti poolt m\u00e4\u00e4ratud<\/code> retseptiravimid.<\/li>\n\n\n\n<li><code>Suurte veoautode poolt tekitatud<\/code> tuulehoog v\u00f5ib jalgratturi tasakaalust v\u00e4lja viia.<\/li>\n\n\n\n<li>K\u00f5ik kliendid saavad tutvuda <code>uue tehnoloogia poolt pakutavate<\/code> v\u00f5imalustega.<\/li>\n\n\n\n<li>Meres tohib ujumas k\u00e4ia vaid <code>rannavalve poolt j\u00e4lgitaval<\/code> l\u00f5igul.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">R\u00fchma b n\u00e4idetes saab <code>poolt<\/code>-tegijam\u00e4\u00e4ruse asendada omastavalise tegijam\u00e4\u00e4rusega (ehk <code>poolt<\/code>-s\u00f5na \u00e4ra j\u00e4tta), nt <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Volikogu valimised v\u00f5itis <code>senise vallavanema juhitud<\/code> valimisliit.<\/li>\n\n\n\n<li><code>Suurte veoautode tekitatud<\/code> tuulehoog v\u00f5ib jalgratturi tasakaalust v\u00e4lja viia.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui <code>poolt<\/code>-s\u00f5na ja kesks\u00f5na ei paikne p\u00e4ris k\u00f5rvuti, vaid nende vahel on veel muidki s\u00f5nu, kahjustaks <code>poolt<\/code>-s\u00f5na \u00e4raj\u00e4tmine lause selgust, nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><code>Riigi poolt <strong>tavavalvurile<\/strong> ette n\u00e4htud<\/code> palga eest keegi muuseumi valvama ei tule. (Vrd Riigi tavavalvurile ette n\u00e4htud .. )<\/li>\n\n\n\n<li>Summa lisandub <code>valitsuse poolt <strong>jaanuaris erandkorras laiapindseks riigikaitseks<\/strong> eraldatud<\/code> 380 miljonile eurole. (Vrd Summa lisandub valitsuse jaanuaris erandkorras laiapindseks riigikaitseks eraldatud .. )<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Elutu tegija korral saab <code>poolt<\/code>-tarindi asendada ka seest\u00fctleva k\u00e4\u00e4ndega, nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Tartus tehtud foto kujutab <code>\u00f6ise tormi poolt r\u00e4situd<\/code> kortermaja.&nbsp;Vrd .. <code>\u00f6isest tormist r\u00e4situd<\/code> kortermaja. <\/li>\n\n\n\n<li>Kogu rand oli t\u00e4is <code>lainete poolt randa uhutud<\/code> r\u00e4mpsu. Vrd .. <code>lainetest ~ lainetega randa uhutud<\/code> r\u00e4mpsu.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Johannes Aavik juhtis \u201eEesti \u00f5igekeelsuse \u00f5pikus ja grammatikas\u201f 1936 t\u00e4helepanu tegijam\u00e4\u00e4ruse eri vormistusviiside mitmeti t\u00f5lgendatavusele. Pidades omastavas k\u00e4\u00e4ndes tegijam\u00e4\u00e4rust eesti keelele k\u00f5ige omasemaks, t\u00f5i ta siiski n\u00e4iteid, kus omastav k\u00e4\u00e4ne j\u00e4\u00e4b selguse poolest alla seest\u00fctlevale v\u00f5i <code>poolt<\/code>-tarindile (nt <code>vanemate halvasti kasvatatud lapsed<\/code>), ehkki viimaseidki v\u00f5ib m\u00f5nikord v\u00e4\u00e4riti m\u00f5ista (nt <code>merest kaldale uhutud esemed<\/code> v\u00f5i <code>mere poolt kaldale uhutud esemed<\/code>). Lahendust n\u00e4gi Aavik omaette tegijak\u00e4\u00e4nde tarvituselev\u00f5tus. Ta ise pakkus selleks l\u00f5unaeesti <em>n<\/em>-l\u00f5pulist sees\u00fctlevat (nt <code>meren kaldale uhutud esemed<\/code>, <code>vanemain halvasti kasvatatud lapsed<\/code>), teine, A. Nei ettepanek oli tarvitada <em>nt<\/em>-l\u00f5ppu. Kumbki eede ei leidnud siiski toetust.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Mati Erelt, Lause \u00f5igekeelsus. Juhatused ja harjutused. Neljas, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Emakeele Selts, 2019.<\/li>\n\n\n\n<li>Helle Metslang, Mati Erelt, K\u00fclli Habicht, Tiit Hennoste, Reet Kasik, Pire Teras, Annika Viht, Eva Liina Asu, Liina Lindstr\u00f6m, P\u00e4rtel Lippus, Renate Pajusalu, Helen Plado, Andriela R\u00e4\u00e4bis, Ann Veismann,&nbsp;<a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/items\/7a3f1c4c-19fb-4ff3-9410-55810b7a8ef8\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener nofollow\">Eesti grammatika<\/a>. Peatoimetaja Helle Metslang. Tartu: Tartu \u00dclikooli kirjastus, 2024.<\/li>\n\n\n\n<li>Sirje M\u00e4earu, <em>poolt<\/em> vastu. \u2013 Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje M\u00e4earu, Maire Raadik, Keelen\u00f5uanne soovitab. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996, lk 64\u201365.<\/li>\n\n\n\n<li>Maire Raadik, <a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/vaikesed_tarbetekstid2.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">V\u00e4ikesed tarbetekstid. K\u00e4siraamat<\/a>. Teine, t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 106\u2013110.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koostanud Maire Raadik<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tegija v\u00e4ljendamine umbisikulises lauses ja nimis\u00f5nafraasis <em>poolt<\/em>-tarindiga.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[951],"tags":[1555,1554,1552,1561,1556,1553,1558,1557,1560,1559,1437],"class_list":["post-22743","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-lause","tag-aktiiv","tag-impersonaal","tag-isikuline-tegumood","tag-kesksona","tag-passiiv","tag-personaal","tag-poolt-tarind","tag-poolt-tegijamaarus","tag-uldisik","tag-umbisik","tag-umbisikuline-tegumood"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22743","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22743"}],"version-history":[{"count":68,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22743\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22853,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22743\/revisions\/22853"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22743"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22743"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22743"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}