<\/p>\n\n\n\n
Traditsiooniliselt on eesti keele s\u00f5navara jaotatud v\u00f5\u00f5ruse p\u00f5hjal p\u00f5liss\u00f5nadeks ja laens\u00f5nadeks. Laens\u00f5nade hulgas omakorda eristatakse t\u00e4ielikult kohanenud mugandeid ja v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu. S\u00f5navara jaotuse puhul laens\u00f5nadeks ja v\u00f5\u00f5rs\u00f5nadeks m\u00f5istame esimeste all ammu laenatud s\u00f5nu, mille kuju on t\u00e4ielikult eesti keele struktuuriga muganenud, ja teiste all s\u00f5nu, millel on s\u00e4ilinud v\u00f5\u00f5raks peetavaid struktuurijooni<\/a>. Lisaks eristatakse tsitaats\u00f5nu<\/a>, mis on puhtv\u00f5\u00f5rkeelsed s\u00f5nad ja kirjutatakse eestikeelses tekstis teise kirjaga. Piir laen- ja v\u00f5\u00f5rs\u00f5na vahel on sageli h\u00e4gus ning subjektiivne. Ammu laenatud s\u00f5nade kuju on t\u00e4ielikult eesti keele struktuuriga muganenud, nt paber<\/em>, raamat<\/em>, piht<\/em> (pihi<\/em>), mist\u00f5ttu nende v\u00f5\u00f5rust enamasti ei tajuta. 19. sajandi teisest poolest alates keelde tulnud s\u00f5navara on aga v\u00e4hem muganenud, mist\u00f5ttu seda nimetatakse v\u00f5\u00f5rs\u00f5navaraks.<\/p>\n\n\n\n S\u00f5nalaenude seas eristatakse otselaene ja kaudlaene ning t\u00f5lkelaene ja tsitaatlaene. Otselaenud on muust keelest vahetult laenatud keelendid. Eesti keeles on otselaene k\u00fcmmekonnast keelest, k\u00f5ige rohkem saksa, vene ja inglise keelest. Kaudlaenud on vahenduskeele kaudu laenatud keelendid, nt apelsin <\/em>(< sks Apfelsine <\/em>< hollandi appelsien<\/em>, otset\u00f5lkes \u2019Hiina \u00f5un\u2019). T\u00f5lkelaenuks (teise s\u00f5naga ka kalk <\/em>v\u00f5i kalka<\/em>) peetakse peamiselt liits\u00f5na v\u00f5i s\u00f5na\u00fchendit, mis on teisest keelest s\u00f5na-s\u00f5nalt t\u00f5lgitud ja kannab sealt laenatud t\u00e4hendust, nt ettekanne <\/em>(< sks Vortrag<\/em>), seebiooper <\/em>(< ingl soap opera<\/em>). Inglise keeles on t\u00f5lkelaen nt Monday <\/em>(< ld dies lunae<\/em> \u2019Kuu p\u00e4ev\u2019). Tsitaatlaen on otse, muutmata kujul v\u00f5\u00f5rkeelest \u00fcle v\u00f5etud keelend, nt catering<\/em>, per aspera ad astra<\/em>.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige vanemad s\u00f5nalaenud eesti keeles p\u00e4rinevad indoeuroopa algkeelest ja indoiraani algkeelest, arvatavasti l\u00e4\u00e4nemeresoome algkeele eelsest ajast. Alamsaksa keel hakkas eesti keelt m\u00f5jutama alates 13. sajandist, mil Eesti aladele j\u00f5udsid alamsaksa keele k\u00f5nelejad, tuues kaasa Euroopa kaasaegse elukorralduse ja eluviisid, mis omakorda t\u00e4iendas siinsetel aladel k\u00f5neldud keele s\u00f5navara. Hinnanguliselt on alamsaksa laene eesti kirjakeele t\u00fcvedest ligikaudu 15% (arvuliselt 600\u2013800).16.\u201320. sajandil eesti keelde tulnud \u00fclemsaksa laenude hulgaks on peetud umbes 400\u2013500 s\u00f5na. 14. sajandil lisandusid eesti keelde laens\u00f5nad (vana)rootsi ja l\u00e4ti keelest, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral vana- ja uusvene laenud. Oletatavaid soome s\u00f5navara m\u00f5jusid on leitud alates 17. sajandist Georg M\u00fclleri jutlustes ja Heinrich Stahli grammatikas.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5\u00f5rs\u00f5nad tulevad keelde alati mingit laadi keeltevahelise kontakti tagaj\u00e4rjel. S\u00f5nu laenatakse, et t\u00e4histada uusi asju ja n\u00e4htusi, millega kontaktide k\u00e4igus kokku puututakse, ent sageli t\u00e4iendavad laenud ka varem juba kasutusel olevaid s\u00f5nu, seega on \u00fcks laenamise p\u00f5hjuseid ka v\u00e4ljendusv\u00f5imaluste avardamine, mitte \u00fcksnes vajadus. Keelekontaktid v\u00f5ivad tuua kaasa keelemuutusi: s\u00f5navara rikastub laenudega ja muutuda v\u00f5ivad juba keeles olevate s\u00f5nade kirjakujud ning t\u00e4hendused (vt ka “T\u00e4hendusmuutused”<\/a> ja “V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade t\u00e4hendused”<\/a>).<\/p>\n\n\n\n Eesti keelde on s\u00f5nu laenatud s\u00f5nu sadadest keeltest \u2013 nii naaber- kui ka kaugematelt rahvastelt. Otseseid kontaktkeeli on k\u00fcmmekond. Hilisemal ajal on eesti keelde j\u00f5udnud vahenduskeelte (peamiselt saksa, vene, rootsi ja inglise keele) kaudu s\u00f5nu paljudest teistest keeltest, n\u00e4iteks sisaldab “V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade leksikon” (2012) s\u00f5nu rohkem kui 185 keelest. Enim v\u00f5\u00f5rs\u00f5navara on eesti keelde tulnud j\u00e4rgmistest l\u00e4hte- ja vahenduskeeltest (l\u00e4hte- ja vahenduskeele kohta vaata siit<\/a>): ladina (sh nii uusladina kui ka keskladina), kreeka (sh keskkreeka ja uuskreeka), prantsuse (sh vanaprantsuse, keskprantsuse), inglise (sh vanainglise), itaalia, saksa (sh alamsaksa, \u00fclemsaksa, kesk\u00fclemsaksa, keskalamsaksa), vene (sh vanavene), hispaania, araabia, hollandi, sanskriti, jaapani ja t\u00fcrgi. Hinnanguliselt on eesti keeles ligikaudu 30 000 v\u00f5\u00f5rs\u00f5na, millest igap\u00e4evasemaid ja tuntumaid on 3000 (ehk 10%).<\/p>\n\n\n\n T\u00e4nap\u00e4eval kasvab inglise laenude arv eesti keeles kiiresti, samal ajal kui saksa ja vene keelest laenamine on taandumas. M\u00f5nel juhul v\u00f5etakse juba varem laenatud s\u00f5na uuesti eesti keelde inglise keele kaudu, mis tekitab keelde r\u00f6\u00f6pseid kirjakujusid (nt inglise keele kaudu tulnud kirjakuju adaptsioon<\/em>, mis on laenatud varasema ladina kujul p\u00f5hineva kuju adaptatsioon<\/em> k\u00f5rvale). Selline eri aegadel eri keelte kaudu taaslaenamine on normaalne protsess ja r\u00f6\u00f6psete kirjakujude korral saab m\u00f5lemat kuju \u00fcldjuhul normingukohaseks pidada (l\u00e4hte- ja vahenduskeele kohta vaata siit<\/a>). Keelekorraldajate \u00fcks rolle on muu hulgas otsustada, kas soodustada keelekontaktidest tulenevaid keelemuutusi, nt kas ja mis kujul s\u00f5naraamatus fikseerida s\u00f5nakujusid.<\/p>\n\n\n\n Kirjandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n David Crystal, The consequences of global English. \u2013 Word for Word: The Social, Huno R\u00e4tsep, Eesti keele arengutendentse. S\u00f5naloo raamat. (Ilmatargad.)
Economic and Political Impact of Spanish and English. Philip Powell-Davies (toim).
Instituto Cervantes and the British Council. Madrid: Santillana, 2011, lk 67\u201372. https:\/\/www.
teachingenglish.org.uk\/sites\/teacheng\/files\/381617_COMPLETO.pdf<\/p>\n\n\n\n
Huno R\u00e4tsep. Tartu 2002 [1981]: Ilmamaa, lk 27\u201340.<\/p>\n\n\n\n