{"id":2538,"date":"2021-07-16T14:39:27","date_gmt":"2021-07-16T11:39:27","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=2538"},"modified":"2026-01-29T14:56:43","modified_gmt":"2026-01-29T12:56:43","slug":"mis-on-norm","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/mis-on-norm\/","title":{"rendered":"Mis on norm"},"content":{"rendered":"\n

S\u00f5na norm<\/em> on mitmet\u00e4henduslik ja t\u00e4histab keelevaldkonnas v\u00e4hemalt kaht asja: 1) normi ehk objektiivset normi ehk \u00fcldist keelekasutust ja 2) normingut ehk teadlikult kehtestatud normi.<\/p>\n\n\n\n

Normiks <\/strong>ehk objektiivseks normiks<\/strong> on nimetatud kollektiivi liikmete keeletajude \u00fcldistust, aga selle \u00fcldistuse kohta v\u00f5iks \u00f6elda ka lihtsalt keel<\/strong>. Inimesed suhtlevad, teades intuitiivselt, missuguseid h\u00e4\u00e4li tasub oma m\u00f5tete edasiandmiseks teha. See on norm, keeleline k\u00e4itumismall, mis kujuneb ja muutub ajas, ja just norm on see, mis aitab meil \u00fcksteist m\u00f5ista. Me omandame kirjakeele, kuulates ja lugedes tekste; normida saab v\u00e4ga v\u00e4he. Suhteliselt hiljaaegu, vanemate keelte puhul m\u00f5ni tuhat aastat tagasi, hakati keelt teadlikult uurima ja uurimistulemust s\u00f5nastikes ja grammatikates kirja panema. See on siis objektiivse normi kirjeldus<\/strong> v\u00f5i ka lihtsalt keele kirjeldus<\/strong>. T\u00e4nap\u00e4eval tegeleb sellega keeleteadus, s\u00f5navara ja s\u00f5nat\u00e4henduste osas leksikograafia.<\/p>\n\n\n\n

Norminguks<\/strong> on nimetatud ettekirjutuste, v\u00e4\u00e4rtushinnangute ja soovituste s\u00fcsteemi, millega on p\u00fc\u00fctud keelt teadlikult m\u00f5jutada ja suunata. N\u00e4iteks eesti keele puhul toimus see v\u00e4ga aktiivselt \u00fchtse kirjakeele loomise ajaj\u00e4rgul XX sajandi algupoolel. Selle tegevusala nimi on olnud keelekorraldus. Norminguid on mujal, sh keeleseaduse rakendusotsuses, nimetatud ka\u00a0normiks<\/strong>. T\u00e4psemini v\u00f5iks see olla\u00a0teadlikult kehtestatud norm<\/strong>. Normingud puudutavad s\u00f5na, tema \u00f5igekirja ja k\u00e4\u00e4namist-p\u00f6\u00f6ramist, aga mitte t\u00e4hendusi ega teksti. T\u00e4nap\u00e4eva hajuva \u00fchiskirjakeele keskmega tuleb teadlikult tegelda: korrastama peame seda osa, mida on vaja avaliku, haridus- ja t\u00f6\u00f6sf\u00e4\u00e4ri ladusaks asjalikuks kommunikatsiooniks.<\/p>\n\n\n\n

Vaata ka keelen\u00e4htuste normitavust kirjeldavat tabelit peat\u00fckis Keelekorralduse teisenemine<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Samal viisil on mitmet\u00e4henduslik s\u00f5na reegel<\/em>. Keeles on objektiivsed, keelest endast tulenevad reeglid, mida kirjeldatakse grammatikates. Lisaks on v\u00f5imalik kehtestada t\u00e4iendavaid reegleid, mis mitte ei tulene keelest, vaid vastupidi, mille eesm\u00e4rk on keelt sihip\u00e4raselt suunata.<\/p>\n\n\n\n

Reegel v\u00f5ib olla leiutatud v\u00f5i avastatud<\/strong>. M\u00f5ned reeglid, n\u00e4iteks kirjaviisi v\u00f5i kirjavahem\u00e4rkide kasutuse alal, on v\u00e4ltimatult leiutatud, st p\u00f5hinevad tervenisti teadlikul kokkuleppel, mis k\u00fcll arvestab keele arengutendentse, aga ei teki iseenesest. Teine \u00e4\u00e4rmus on s\u00f5nat\u00e4hendused, mis kujunevad keele loomuliku kasutuse k\u00e4igus ning mida normida ei saa. Seda on kinnitanud ka vabariiklik \u00f5igekeelsuskomisjon (loe l\u00e4hemalt V\u00d5K ja keeletoimkond s\u00f5nat\u00e4hendustest<\/a>). Muud reeglid paiknevad teadliku m\u00f5jutatavuse poolest nende \u00e4\u00e4rmuste vahel.<\/p>\n\n\n\n

Kirjakeele arendamises peab tuginema kindlatele teoreetilistele seisukohtadele (R\u00e4tsep 2002 [1981]<\/a>: 8).<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n