<\/p>\n\n\n\n
L\u00fchidalt<\/strong><\/p>\n\n\n\n T\u00e4nap\u00e4eva keelekorraldusallikates soovitatakse oma- ja v\u00f5\u00f5rs\u00f5na ning tsitaats\u00f5na vahekorra puhul arvestada selliseid asjaolusid nagu \u00fcldkeel ja erialakeel, eriala traditsioon, teksti kasutusvaldkond, sihtr\u00fchm ja teksti loomise eesm\u00e4rk.<\/p>\n\n\n\n Pikemalt<\/strong><\/p>\n\n\n\n Oma- ja v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade ning tsitaats\u00f5nade kasutuse vahekord (vt ka \u201cV\u00f5\u00f5rs\u00f5nad ja laenamine\u201d<\/a>) on eesti keelekorralduses l\u00e4bi aegade keskseid teemasid. Keelekorraldusallikate kaudu on s\u00f5navaras v\u00f5\u00f5rm\u00f5jusid t\u00f5rjutud, andes soovitusi eelistada omas\u00f5nu v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade ja v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu tsitaats\u00f5nade asemel. V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kasutamist taunisid juba 19. sajandi esimestel k\u00fcmnenditel J. H. Rosenpl\u00e4nter ja K. A. Hermann. Valdavaks sai omas\u00f5nade eelistamise taotlus 20. sajandi esimestel k\u00fcmnenditel, kui hakati kujundama \u00fchtset ja korraldatud eesti kirjakeelt. Kuna s\u00f5navara t\u00e4iendati hoogsalt laenude kaudu, hakati v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades n\u00e4gema ohtu eesti keelele. Seet\u00f5ttu hakati algul saksa, hiljem vene keele m\u00f5ju j\u00f5uliselt t\u00f5rjuma; vene keele m\u00f5ju piiramine j\u00e4tkus ka N\u00f5ukogude ajal. Ka taasiseseisvumise j\u00e4rel j\u00e4tkus suund, et omas\u00f5nad on alati selgemad ja t\u00e4psemad ning uusi laene pole vaja, kui vastav omas\u00f5na on olemas. Hoiatati nii v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade liigkasutuse kui ka nn tarbetute t\u00e4henduste eest. Mugandi olemasolu korral eelistati \u00fcheselt mugandit tsitaats\u00f5nale. Vastukaaluks v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade j\u00f5ulisele t\u00f5rjumisele hakati hoiatama, et v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade iga hinna eest v\u00e4ltimine v\u00f5ib viia purismini<\/strong>, s.o lausekonstruktsioonide, v\u00e4ljendite ja s\u00f5nade p\u00f5him\u00f5ttelise ja liialdatud v\u00e4ltimiseni ning nende iga hinna eest asendamiseni omakeelsetega.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Keelt ei saa siiski v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade eest t\u00e4ielikult kaitsta: keel muutub pidevalt selleks, et p\u00fcsida eluj\u00f5ulisena ja toimida mitmek\u00fclgse suhtlusvahendina. T\u00e4nap\u00e4eval ei peeta laene ohuks keele kestlikkusele. Keelekorraldusallikates ei anta \u00fcldjuhul enam s\u00fcnon\u00fc\u00fcmse omas\u00f5na, v\u00f5\u00f5rs\u00f5na ja tsitaats\u00f5na variandi puhul eelistussoovitust \u00fcksnes v\u00f5\u00f5ruse p\u00f5hjal. <\/p>\n\n\n\n S\u00f5nastikus esinevad s\u00f5nad paratamatult ilma kasutuskontekstita, aga s\u00f5navalik s\u00f5ltub just kontekstist, nagu teksti kasutusvaldkond, sihtr\u00fchm, teksti loomise eesm\u00e4rk jne. Praegusajal on keeleteadlased ja -korraldajad seisukohal, et laenud t\u00e4iendavad varem samas t\u00e4henduses keeles juba kasutusel olevaid s\u00f5nu, mitte ei asenda neid, ja seega on \u00fcks laenamise p\u00f5hjuseid ka v\u00e4ljendusv\u00f5imaluste avardamine. Ent leidub ka v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu, mis isegi kontekstis pole selged. Kui uuringute p\u00f5hjal on selgunud, et v\u00f5\u00f5r- v\u00f5i tsitaats\u00f5na t\u00e4hendus v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da ka kontekstist hoolimata ebaselgeks, on EKI \u00fchends\u00f5nastikus ja \u00d5S 2025s antud soovitusi <\/strong>eelistada omas\u00f5nalisi s\u00fcnon\u00fc\u00fcme, nt s\u00f5nade adresseerima <\/em>ja dekaad <\/em>juures. <\/p>\n\n\n\nV\u00f5\u00f5rs\u00f5nade k\u00e4sitlemine EKI \u00fchends\u00f5nastikus ja \u00d5S 2025s<\/h4>\n\n\n\n