{"id":26000,"date":"2025-12-03T17:58:46","date_gmt":"2025-12-03T15:58:46","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=26000"},"modified":"2026-08-18T14:17:11","modified_gmt":"2026-08-18T11:17:11","slug":"halduskeel-ja-kantseliit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/halduskeel-ja-kantseliit\/","title":{"rendered":"Halduskeel ja kantseliit"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Tekste, mis tekivad ametlikus asjaajamises, v\u00f5ib lugeda halduskeeleks<\/strong>. See on neutraalne termin, mille s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid on asjajamiskeel, ametikeel ja kantseleikeel. Halduskeelele on omane teatav raskep\u00e4rasus, trafaretse s\u00f5nastuse kasutamine, p\u00fc\u00fcdlus v\u00e4ljenduda t\u00e4pselt ja \u00fcheti m\u00f5istetavalt.<\/p>\n\n\n\n

Kantseliit<\/strong> on hinnangus\u00f5na, mis k\u00e4ib kohmaka ja raskesti m\u00f5istetava keelekasutuse kohta. Selle tunnused on allpool loetletud, aga nagu hinnangus\u00f5nade puhul tavaline, on kantseliidi t\u00e4psem piiritlemine v\u00f5imatu.<\/p>\n\n\n\n

Ametliku keelekasutuse kohendamiseks sobib kasutada selge keele<\/a> p\u00f5him\u00f5tteid.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Mis on halduskeel<\/h2>\n\n\n\n

Eelk\u00f5ige ametiasutustes kasutatav keelevorm on  halduskeel<\/strong>, selle s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid on asjaajamiskeel, ametikeel ja kantseleikeel. Halduskeel<\/em> on \u00fcks juristide oskuskeele valdkondi. Muud terminid v\u00f5ivad olla v\u00e4hem sobivad. Asjaajamiskeel<\/em> v\u00f5ib olla natuke liiga kitsas (asjaajamist m\u00f5istetakse sageli lihtsa asjade korraldust parandava tegevusena). Ametikeel<\/em> on kahem\u00f5tteline: kas ametites kasutatav keel v\u00f5i mingi maa ametlik keel (nt taani keel on Taani ametikeel). Kantseleikeel<\/em> v\u00f5ib tunduda hinnanguline.<\/p>\n\n\n\n

Halduskeelele on omane, et kasutatakse palju trafaretset s\u00f5nastust ja s\u00f5navara, mis on p\u00e4rit \u00f5igusaktidest \u2013 selle tagam\u00f5te on kindlustada, et kirjapandut m\u00f5istetaks nii, nagu \u00f5igus seda ette n\u00e4eb. See ei ole keelehalbus, kui kirjutatakse “Vastavalt X seaduse paragrahvile Y toimitakse j\u00e4rgmiselt<\/em>“, sest \u00fchesugune s\u00f5nastus aitab valdkonnaga kursis oleval lugejal \u00e4ra tunda vajaliku sisu.<\/p>\n\n\n\n

Saksa keele uurijad on saksa halduskeele kohta teinud mitmeid t\u00e4helepanekuid, mis tunduvad kehtivat ka meil.<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. Stiil taotleb t\u00e4psust ja \u00f5iguslikult p\u00e4devat s\u00f5nastust, m\u00f5isted ja seletused v\u00f5etakse seadustest ja m\u00e4\u00e4rustest.<\/li>\n\n\n\n
  2. Halduskeel on keele pedantne ja raskesti m\u00f5istetav vorm, mis sisaldab palju pikki lauseid, ent v\u00e4he tegus\u00f5nu. Juuratekstides on s\u00f5nu, millel \u00f5igusaktis on teine t\u00e4hendus kui \u00fcldkeeles. Taotluseks ei n\u00e4i olevat arusaadavus, nagu nt era\u00e4ris kliendiga suheldes.<\/li>\n\n\n\n
  3. Valdav on nominaalstiil (nt ma olen teinud otsustuse, et m\u00f5\u00f5tmine l\u00e4bi viia<\/em>, vrd verbaalstiilis ma olen otsustanud m\u00f5\u00f5ta<\/em>).<\/li>\n\n\n\n
  4. T\u00fc\u00fcpiline on kasutada passiivseid lausekonstruktsioone (seeasemel, et \u00f6elda suured kalad s\u00f6\u00f6vad v\u00e4ikseid kalu<\/em>, kirjutatakse v\u00e4ikesed kalad s\u00fc\u00fcakse suurte kalade poolt \u00e4ra<\/em>).<\/li>\n\n\n\n
  5. Sage on esitada pikki loendeid; juhul kui neile lisada laiendeid, ei ole pahatihti selge, millise loendi osa jaoks see kehtib (nt ei v\u00f5eta vastu alam\u00f5\u00f5dulisi puuvilju, marju, seeni, k\u00f5rvitsaid<\/em> \u2013 kas alam\u00f5\u00f5dulised<\/em> k\u00e4ib k\u00f5igi loetelus olevate objektide kohta?).<\/li>\n\n\n\n
  6. Kuhjatakse omastava vormis t\u00e4iendeid (nt rahvusvaheliste ekspertide kohtumiste korraldamise eeskirja ettevalmistamise t\u00f6\u00f6r\u00fchma juhataja<\/em>).<\/li>\n\n\n\n
  7. Saksa liits\u00f5nades on sage k\u00fcsimus, kas t\u00e4iend on omastavakujuline (sel juhul lisandub omastava –s<\/em>) v\u00f5i mitte; halduskeeles kipub omastava tunnus \u00e4ra j\u00e4\u00e4ma. (Midagi taolist v\u00f5iks eesti keeles olla, kui t\u00e4iend j\u00e4\u00e4b nimetavasse k\u00e4\u00e4ndesse (nt hageja Jaan Tamm \u00fctluse kohaselt<\/em>.).<\/li>\n\n\n\n
  8. Uudiss\u00f5nalooming. Halduskeeles tuleb ette vaid sellele stiilile omaseid uudiss\u00f5nu (nt aegumisklausel<\/em>, suboptimaalne<\/em>) v\u00f5i v\u00e4ljendeid; tavakasutajale v\u00f5ivad need teinekord tunduda lausa riivavad, nt (keegi) pannakse teenusele<\/em>, st talle pakutakse edaspidi mingit teenust, mitte ei panda “vooliku otsa”).<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Mis on kantseliit<\/h2>\n\n\n\n

    Kui juttu tuleb ametiasutuste keelekasutusest, siis meenub paljudele k\u00f5igepealt termin kantseliit<\/em>, mitte see, et suurem osa neid tekste on grammatiliselt perfektsed.<\/p>\n\n\n\n

    Kantseliit<\/em> s\u00f5nana on suhteliselt uus, EKI \u00fchends\u00f5nastiku andmeil on ta eeskujuks olnud vene s\u00f5na \u043a\u0430\u043d\u0446\u0435\u043b\u044f\u0440\u0438\u0442<\/em> (< \u043a\u0430\u043d\u0446\u0435\u043b\u044f\u0440\u0438\u044f<\/em> ‘kantselei’), mille m\u00f5tles v\u00e4lja vene luuletaja ja kriitik Kornei T\u0161ukovski aastal 1962. S\u00f5na l\u00f5pp –iit <\/em>oli meelega valitud, meenutamaks s\u00f5nu koliit<\/em>, difteriit<\/em> ja meningiit<\/em>, seega haigusi.<\/p>\n\n\n\n

    N\u00e4htus iseenesest on muidugi ka varem teada olnud, selle nimetused on olnud kantseleistiil, kantseleilik, b\u00fcrokraatlik, paberlik v\u00f5i kroonulik keelepruuk jms. \u00dchends\u00f5nastiku seletuseks on ‘hrl kirjalik kohmakas ja keerukas keelepruuk’.<\/p>\n\n\n\n

    Kui vaadata, kuidas seda n\u00e4htust iseloomustatakse teistes keeltes, siis avaneb Wikipedia vahendusel j\u00e4rgmine pilt.<\/p>\n\n\n\n