{"id":26007,"date":"2025-12-03T18:50:07","date_gmt":"2025-12-03T16:50:07","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=26007"},"modified":"2025-12-05T15:38:24","modified_gmt":"2025-12-05T13:38:24","slug":"teksti-sissejuhatus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/teksti-sissejuhatus\/","title":{"rendered":"Teksti sissejuhatus"},"content":{"rendered":"\n

Keel avaldub peamiselt tekstidena ja kontekstis. Tekst v\u00f5ib olla suuline <\/strong>v\u00f5i kirjalik <\/strong>(nt k\u00f5ne, intervjuu, teadusartikkel, ilukirjandusteos, vestlus jututoas). Tekste tavatsetakse jagada kaheks: ilukirjandus-<\/strong> ja tarbetekstideks<\/strong>. Kasutusvaldkondade j\u00e4rgi eristatakse k\u00f5ige \u00fcldisemalt argikeelt, ilukirjanduskeelt ja tarbekeelt (siia kuuluvad ajakirjandus-, teaduskeel jm). Tekstiliigid <\/strong>ehk \u017eanrid<\/strong> on aja jooksul v\u00e4lja kujunenud ja \u00fcha uutes tekstides kinnistatud. <\/p>\n\n\n\n

Teksti sisu ja vorm s\u00f5ltuvad alati sihtr\u00fchmast (haridustase, vanus, eriala, keeleoskus jm), kirjutajast, kirjutamise eesm\u00e4rgist (\u00f5petamine, meelelahutus, reklaam jne) ja kirjutamise ajast, aga ka teksti edastamise kohast (\u00f5pik, ilukirjandusteos, teatmeteos, veebiblogi) jms. Teksti stiili valikut, keerukusastet ja \u00fclesehitust m\u00f5jutab omakorda alati kontekst ehk situatsiooni \u00fcldine taust: kas suhtlus on suuline v\u00f5i kirjalik, ametlik v\u00f5i mitteametlik.<\/p>\n\n\n\n

Osal tekstiliikidel on kindlad stiilin\u00f5uded ja struktuur, nt seadusetekstil <\/strong>on oma kindel stiil ja taotletakse v\u00f5imalikult suurt \u00fchem\u00f5ttelisust. Erialakeeles <\/strong>taotletakse aga l\u00fchidust ja t\u00e4psust. K\u00f5ige vabam on ilukirjanduskeel<\/strong>. Teatud keelendite (aga ka lausestuse) kasutamine v\u00f5ib osutada, et tegemist on ametliku registriga (keele kiht v\u00f5i allkeel). Terminikasutus v\u00f5ib viidata, et k\u00f5neleja r\u00e4\u00e4gib m\u00f5nest kindlast valdkonnast (nt meditsiinist, rahandusest, s\u00f5jandusest). Ka suuline <\/strong>ja kirjalik <\/strong>tekst on erinevad, internetisuhtlus <\/strong>sisaldab nii kirjaliku kui ka suulise keele omadusi. <\/p>\n\n\n\n

Oskuskeele <\/strong>ning ametliku keelekasutuse <\/strong>eristamine s\u00f5naraamatutes vastavate m\u00e4rgenditega on paljuski tinglik ning p\u00f5hjustanud poleemikat. Kui varasemad s\u00f5naraamatud m\u00e4rkisid osa keelendeid paberlikeks, siis t\u00e4nap\u00e4eval l\u00e4htutakse arusaamast, et \u00fcldkeele s\u00f5naraamat (nagu EKI \u00fchends\u00f5nastik v\u00f5i \u00d5S) ei saa kehtestada, kuidas keelt kasutada tuleb, kuiv\u00f5rd keelekasutus on lahutamatult seotud suhtluskontekstiga<\/strong>. S\u00f5nastusv\u00f5imalusi on keeles v\u00e4ga palju ning olukord, kus s\u00f5nu kasutatakse, on iga kord natuke erinev. S\u00f5naraamatus on \u00fcksnes \u00fcldistatult kirjeldatud, kuidas \u00fcht v\u00f5i teist s\u00f5na keeles on kasutatud. S\u00f5na m\u00f5istmiseks ei piisa s\u00f5nast endast \u00fcksi ega s\u00f5naraamatust, vaja on konkreetset konteksti (s\u00f5naraamatus on s\u00f5nad erandlikult ilma tavap\u00e4rase kontekstita). Seet\u00f5ttu kasutatakse EKI \u00fchends\u00f5nastikus ja \u00d5S 2025s stiili- <\/strong>ja valdkonnam\u00e4rgendeid <\/strong>varasemast oluliselt v\u00e4hem ning pigem juhitakse t\u00e4helepanu alternatiivsetele v\u00e4ljendusv\u00f5imalustele, nt s\u00f5na\u00fchendi l\u00e4bi viima<\/em> juures on selgituses <\/strong>\u00f6eldud, et t\u00e4henduses \u2019korraldama, juhtima, teoks tegema\u2019 sobib kasutada ka s\u00fcnon\u00fc\u00fcme korraldama<\/em>, organiseerima<\/em>, juhtima<\/em>, teoks tegema<\/em>. Selgitusi v\u00f5i soovitusi leidub ka kasutusn\u00e4idete <\/strong>seas, nt m\u00e4rks\u00f5na jooksvalt <\/em>kasutusn\u00e4ites: Kontrollige \u00f5pilasi jooksvalt = pidevalt <\/em>ja m\u00e4rks\u00f5na kollektiiv <\/em>kasutusn\u00e4ites Pedagoogiline kollektiiv = \u00f5petajaskond.<\/em><\/p>\n\n\n\n

S\u00f5naraamat saab aidata keelekasutajal konkreetses kontekstis \u00f5ige valiku teha, andes selgitusi ja soovitusi (EKI \u00fchends\u00f5nastikus rubriik “EKI selgitab”, \u00d5S 2025s vastav infokiht) m\u00f5ne keelelise asjaolu, nt s\u00f5na sobivuse, p\u00e4ritolu, moodustusviisi, esinemissageduse kohta.\u00a0Nii teksti stiilist kui ka \u017eanrist s\u00f5ltuvad n\u00e4iteks oma- ja v\u00f5\u00f5rs\u00f5na kasutus (vt ka \u201cOma- ja v\u00f5\u00f5rs\u00f5na vahekord<\/a>\u201c), r\u00f6\u00f6psete s\u00f5nastusv\u00f5imaluste valik (vt ka\u00a0\u201cS\u00f5na\u00fchend ja liits\u00f5na\u201d<\/a>), nn liiaste v\u00e4ljendite (vt “Liiasus”<\/a>), aga ka kujundliku keelekasutuse (vt “Kujundlik keelekasutus”<\/a>) asjakohasus. Teksti eesm\u00e4rgist ja sihtr\u00fchmast s\u00f5ltub, kuiv\u00f5rd asjakohane on kantseleistiil (vt “Halduskeel ja kantseliit”<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Teatmiku artiklite jaotus peat\u00fckkidesse paratamatult m\u00f5nev\u00f5rra tinglik, seet\u00f5ttu on artiklid varustatud rohkete vastastikuste linkidega.  <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teema \u00fclevaade.<\/p>\n","protected":false},"author":16,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1574],"tags":[1639,1636,1638,1635,1194,1641,1441,1634,1640,1637],"class_list":["post-26007","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-tekst","tag-ametlik-suhtlus","tag-hea-tava","tag-institutsionaalne-suhtlus","tag-kantseliit","tag-kontekst","tag-oigustekst","tag-stiil","tag-tekst","tag-teksti-liik","tag-zanr"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26007","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/16"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26007"}],"version-history":[{"count":51,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26007\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":26865,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26007\/revisions\/26865"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26007"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26007"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26007"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}