{"id":2601,"date":"2021-07-30T14:33:56","date_gmt":"2021-07-30T11:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=2601"},"modified":"2022-12-21T17:26:08","modified_gmt":"2022-12-21T15:26:08","slug":"liitnimisona-esiosa-nimetavas-voi-omastavas-kaandes","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/liitnimisona-esiosa-nimetavas-voi-omastavas-kaandes\/","title":{"rendered":"Liitnimis\u00f5na esiosa nimetavas v\u00f5i omastavas k\u00e4\u00e4ndes"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

M\u00f5nikord v\u00f5ib liits\u00f5na esiosa ehk t\u00e4iends\u00f5na k\u00e4\u00e4ndest oleneda liits\u00f5na t\u00e4hendus.<\/p>\n\n\n\n

nimetav<\/strong><\/td>omastav<\/strong><\/td><\/tr>
metsmees <\/em>(metslane, metsinimene)<\/td>metsamees<\/em> (metsas t\u00f6\u00f6taja; metsanduse eriteadlane)<\/td><\/tr>
toitaine <\/em>(toiduaines sisalduv toitev aine)<\/td>toiduaine <\/em>(toiduks tarvitatav aine)<\/td><\/tr>
k\u00e4sikiri <\/em>(nt raamatul)<\/td>k\u00e4ekiri <\/em>(inimesel)<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Tavalisemad on sellised liits\u00f5nad, kus t\u00e4hendus on sama, olenemata esiosa k\u00e4\u00e4ndest:<\/p>\n\n\n\n

sulgpadi<\/code> ~ sulepadi<\/code>
l\u00f5\u00f5tspill<\/code> ~ l\u00f5\u00f5tsapill<\/code>
m\u00fcrkseen<\/code> ~ m\u00fcrgiseen<\/code>
nokkm\u00fcts<\/code> ~ nokam\u00fcts<\/code>
t\u00fckksuhkur<\/code> ~ t\u00fckisuhkur<\/code><\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Kuigi kasutuses v\u00f5ib emb-kumb neist olla \u00fclekaalus, on m\u00f5lemad s\u00f5nakujud, nii nimetavalise kui ka omastavalise esiosaga, v\u00f5rdselt sobivad. Kindlaid reegleid \u00fche v\u00f5i teise liitumist\u00fc\u00fcbi eelistamiseks pole v\u00f5imalik esitada, pigem saab r\u00e4\u00e4kida tendentsidest.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks on nimetavas k\u00e4\u00e4ndes esiosa, mis toob esile j\u00e4relosa olulise tunnuse (tornmaja<\/code> \u2013 maja meenutab torni, ketassaag<\/code>, okaspuu<\/code>) v\u00f5i v\u00e4ljendab sedasama m\u00f5istet mis j\u00e4relosa (lapss\u00f5dur<\/code> \u2013 s\u00f5dur on laps, kahjurputukas<\/code>, doonorriik<\/code>). Omastavas k\u00e4\u00e4ndes on kuuluvust v\u00e4ljendav esiosa (autori\u00f5igus<\/code>, lennukikere<\/code>, pojanaine<\/code>).<\/p>\n\n\n\n

Oskuskeeles on s\u00f5nu liites p\u00fc\u00fctud teadlikult t\u00e4hendusega arvestada, nt on materjali v\u00f5i vahendit m\u00e4rkivat esiosa liidetud valdavalt nimetavaliselt: siidsall<\/code> (= siidist sall), ahik\u00fcte<\/code> (= ahju kaudu k\u00fctmine). \u00dcldkeeles kasutatakse nimetavalise liitumisega terminite asemel v\u00f5i k\u00f5rval sageli omastavalisi, sest t\u00fc\u00fcpiline eesti liits\u00f5na on omastavas k\u00e4\u00e4ndes esiosaga: siidisall<\/code>, ahjuk\u00fcte<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4iends\u00f5na vorm v\u00f5ib oleneda ka s\u00f5na p\u00e4ritolust ja struktuurist. Varem keelde tulnud s\u00f5nad on sagedamini nimetavalise esiosaga, nt sepp<\/em>-liits\u00f5nad kingsepp<\/code>, lukksepp<\/code>, m\u00fc\u00fcrsepp<\/code>. Samuti kaldub osa v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu liituma nimetavaliselt, nt kontsertreis<\/code>, ekspertkomisjon<\/code>, treeninglaager<\/code> (v\u00f5rdle laevareis<\/code>, vastuv\u00f5tukomisjon<\/code>, suusalaager<\/code>).<\/p>\n\n\n\n

Hea teada<\/h2>\n\n\n\n

P\u00f5hjusi, miks eesti keeles on tuhmunud vahetegemine nimetavalise ja omastavalise liitumise vahel ning valdavaks on saanud omastavaline liitumine, tuleb muu hulgas otsida keeleajaloost. Eesti keeles on kadunud nii omastava k\u00e4\u00e4nde tunnus -n<\/em> (isan<\/em> \u2013 isa<\/em>) kui ka l\u00f5ppvokaal (laulu<\/em> \u2013 laul<\/em>). n<\/em>-i kao t\u00f5ttu langesid osas s\u00f5nades nimetav ja omastav k\u00e4\u00e4ne kokku ja aegapidi segunesid ka nende k\u00e4\u00e4nete funktsioonid. L\u00f5ppvokaali kadu tekitas s\u00f5nade liitumiskohale raskesti h\u00e4\u00e4ldatavaid kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendeid, mille v\u00e4ltimiseks hakati omakorda kasutama omastavas k\u00e4\u00e4ndes esiosa. Soome keeles on \u00fclekaalus varasem ehk nimetavaline liitumine, sest t\u00e4nu l\u00f5ppvokaali ja omastava k\u00e4\u00e4nde tunnuse –n<\/em> p\u00fcsimisele on vahe nimetava ja omastava k\u00e4\u00e4nde vahel seal alati olemas. Eesti murretest esineb nimetavalist liitumist rohkem Kirde- ja L\u00e4\u00e4ne-Eesti rannikul, saartel ning L\u00f5una- ja Ida-Eesti aladel.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n