{"id":2607,"date":"2021-07-30T14:36:23","date_gmt":"2021-07-30T11:36:23","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=2607"},"modified":"2022-12-21T15:37:27","modified_gmt":"2022-12-21T13:37:27","slug":"liitnimisona-esiosaks-voorsona","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/liitnimisona-esiosaks-voorsona\/","title":{"rendered":"Liitnimis\u00f5na esiosaks v\u00f5\u00f5rs\u00f5na"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"luhidalt-block_51fc6586f98decc9506cfd9bd12f98a1\" class=\"luhidalt\">\r\n   <h4>L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">On v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu, mis kalduvad liits\u00f5na esiosana liituma nimetavas k\u00e4\u00e4ndes. Need on peamiselt s\u00f5nad, mis on kolmandas v\u00e4ltes ja l\u00f5pevad kaash\u00e4\u00e4likuga: <code>rokk<\/code>, <code>ekspert<\/code>. Omas\u00f5nad liituvad sama laadi liits\u00f5nades tavaliselt omastavas k\u00e4\u00e4ndes: <code>rokkfestival<\/code> \u2013 <code>laulufestival<\/code>, <code>tantsufestival<\/code>, <code>ekspertkomisjon<\/code> \u2013 <code>keskkonnakomisjon<\/code>, <code>vastuv\u00f5tukomisjon<\/code>. Sobivad on enamasti m\u00f5lemad, nii v\u00f5\u00f5rs\u00f5nadele omase nimetavalise esiosaga kui ka omas\u00f5nade eeskujust l\u00e4htuva omastavalise esiosaga liits\u00f5nad: <code>rokkfestival<\/code> ja <code>rokifestival<\/code>, <code>ekspertkomisjon<\/code> ja <code>eksperdikomisjon<\/code>.<\/p>\n\n\n\r\n<div id=\"pikemalt-block_eb4ab573f946a3fded690105ab674fae\" class=\"pikemalt\">\r\n\r\n   <h4>Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nimetavas k\u00e4\u00e4ndes v\u00f5\u00f5resiosaga liits\u00f5nade ulatuslikule piirkonnale panid aluse varasemad laenud, nagu <code>koolmeister<\/code>, <code>pruutpaar<\/code>, <code>triiphoone<\/code>, <code>kroonprints<\/code>, <code>uurmaaker<\/code>. P\u00f5hiliselt kujunes see v\u00e4lja XIX sajandi l\u00f5pul ja XX sajandi algul ning suurel m\u00e4\u00e4ral on siin tegemist v\u00f5\u00f5rkeeltest, eesk\u00e4tt saksa keelest l\u00e4htuva m\u00f5juga, nt <code>kontsertsaal<\/code> ja <em>Konzertsaal<\/em>, <code>detektiivromaan<\/code> ja <em>Detektivroman<\/em>, <code>dessertlusikas<\/code> ja <em>Dessertl\u00f6ffel<\/em>. Oma osa on ka inglise laenudel, nagu <code>tennishall<\/code> ja <em>tennis-hall<\/em> v\u00f5i <code>jahtklubi<\/code> ja <em>yacht-club<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Peale teiste keelte m\u00f5ju on t\u00e4htis osa foneetilistel teguritel. Kalduvus liituda l\u00fchemalt, nimetavalisel kujul on kindla h\u00e4\u00e4likuehitusega s\u00f5nadel ehk kolmandav\u00e4ltelistel kaash\u00e4\u00e4likuga l\u00f5ppevatel v\u00f5\u00f5rs\u00f5nadel. T\u00e4psemalt on siin kolm suuremat r\u00fchma: 1) \u00fchesilbilised v\u00f5\u00f5rp\u00e4ritolu s\u00f5nad (<code>gaas<\/code>, <code>rokk<\/code>, <code>sport<\/code>), 2) kolmandav\u00e4ltelise l\u00f5ppsilbiga kahe- ja enamasilbilised s\u00f5nad (<code>transiit<\/code>, <code>reklaam<\/code>, <code>kontroll<\/code>, <code>ekspert<\/code>, <code>remont<\/code>), 3) kahesilbilised&nbsp;<em>album<\/em>&#8211; ja&nbsp;<em>number<\/em>-t\u00fc\u00fcpi s\u00f5nad (<code>diisel<\/code>, <code>elekter<\/code>, <code>kuller<\/code>). \u00dcksikuid nimetavalise liitumise kalduvusega s\u00f5nu on ka esma- ja teisev\u00e4lteliste v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade hulgas (<code>vegan<\/code>, <code>treening<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade erinev k\u00e4itumine liits\u00f5na esiosana tuleb ilmekalt esile, kui asendada v\u00f5\u00f5rs\u00f5naline esiosa m\u00f5ne omas\u00f5naga: <code>rokkfestival<\/code> \u2013 <code>laulufestival<\/code>, <code>tantsufestival<\/code>; <code>kullerfirma<\/code> \u2013 <code>reisifirma<\/code>, <code>uuringufirma<\/code>; <code>ekspertkomisjon<\/code> \u2013 <code>keskkonnakomisjon<\/code>, <code>vastuv\u00f5tukomisjon<\/code>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Keelekorralduses on m\u00f6\u00f6ndud teatavate v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kalduvust liituda nimetavaliselt, kuid soovitatud v\u00f5imalust m\u00f6\u00f6da arvestada ka omas\u00f5nade liitumises kehtivaid p\u00f5him\u00f5tteid. J\u00e4rjekindlamalt on neid p\u00f5him\u00f5tteid rakendatud oskuskeeles, kus samasse m\u00f5ister\u00fchma kuuluvaid s\u00f5nu on p\u00fc\u00fctud liita samade p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgi, nt <code>laenu-<\/code>, <code>m\u00fc\u00fcgi-<\/code>, <code>ostu-<\/code>, <code>rendi-<\/code>, <code>hankelepingu<\/code>&nbsp;eeskujul ka <code>liisingu-<\/code>, <code>maaklerileping<\/code>. M\u00f5nikord v\u00f5ib nimetavalise ja omastavalise esiosaga liits\u00f5nal olla ka eri sisu, nt merenduskeeles <code>konteinerterminal<\/code> kui \u2019terminalina toimiv merekonteiner\u2019 (vrd haagissuvila, kauplusauto) ja <code>konteineriterminal<\/code> kui \u2019terminal konteinerite k\u00e4itlemiseks\u2019 (vrd reisiterminal, s\u00f6eterminal).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rahvakeeles, eriti vanemas rahvakeeles on v\u00f5\u00f5rs\u00f5nalisi esiosi painutatud omas\u00f5nade j\u00e4rgi, rakendades neis omastavalist liitumist (nt <code>alumiiniumilusikas<\/code>, <code>pitsikrae<\/code>). T\u00e4nap\u00e4eval on sama m\u00e4rgata m\u00f5ne toidus\u00f5na puhul, kus sellele r\u00fchmale omane omastavaline liitumine on haaranud ka v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu, mis varem on olnud normitud nimetavalisena, nt <code>karamellkissell<\/code> \u2013 <code>karamellikissell<\/code>, <code>vanillsuhkur<\/code> \u2013 <code>vanillisuhkur<\/code>, <code>tr\u00fchveltort<\/code> \u2013 <code>tr\u00fchvlitort<\/code>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"soovitus\">Soovitus<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">On kolm v\u00f5\u00f5rs\u00f5na, mille puhul keelekorraldajad on viimasel paaril-kolmel aastak\u00fcmnel aktiivselt juurutanud omas\u00f5nade eeskujust l\u00e4htuvat omastavalist liitumist: <code>liising<\/code>, <code>ekspert<\/code> ja k\u00f5ige uuemana <code>vegan<\/code>. Kasutusest on n\u00e4ha, et \u00f5nnestunud on see ainult liisingu puhul. Kui v\u00f5rrelda <code>liising<\/code>&#8211; ja nt <code>treening<\/code>-algulisi liits\u00f5nu, on selge, et esimesed kalduvadki liituma omastavaliselt, teised nimetavaliselt: <code>liisingufirma<\/code>, <code>liisinguleping<\/code>, <code>liisingumakse<\/code>, aga <code>treeninglaager<\/code> (vrd puhke-, suve-, suusalaager), <code>treeningplaan<\/code>, <code>treeningkoormus<\/code>. Nii esmav\u00e4lteline <code>vegan<\/code> kui ka kolmandav\u00e4lteline <code>ekspert<\/code> liituvad peamiselt nimetavaliselt, nt <code>vegantoit<\/code> (vrd kooli-, paki-, imiku-, vaimutoit), <code>veganrestoran<\/code>, <code>veganmen\u00fc\u00fc<\/code>, <code>eksperthinnang<\/code>, <code>ekspertkomisjon<\/code>. Kasutajaid ei n\u00e4i h\u00e4irivat ka liits\u00f5na ees- ja j\u00e4relosa piirile tekkivad kaash\u00e4\u00e4likukobarad, vrd <code>ekspertgrupp<\/code> ja <code>eksperdigrupp<\/code>. Seet\u00f5ttu n\u00e4ib m\u00f5istlik m\u00f6\u00f6nda <code>vegani<\/code> ja <code>eksperdi<\/code> kalduvust liituda nimetavaliselt.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"hea-teada\">Hea teada<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">On arvatud, et keeletarvitaja ei taju v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade nimetavalist liitumist niiv\u00f5rd nimetavalise kuiv\u00f5rd isesuguse konsonantt\u00fcvelise liitumisena, mis on l\u00e4hedane s\u00f5nadele nagu <code>finantsplaan<\/code>, <code>poliitt\u00f6\u00f6<\/code>. Selline liitumine leitakse olevat niiv\u00f5rd omane, et tavaliste liits\u00f5nade kohta kehtivad liitumisreeglid ei tule selles erandlikus piirkonnas sageli \u00fcldse arvesse: nt <code>supilusikas<\/code>, aga <code>dessertlusikas<\/code>; <code>paekallas<\/code>, <code>liivakallas<\/code>, aga <code>graniitkallas<\/code>; <code>saunaseep<\/code>, aga <code>tualettseep<\/code>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"kirjandus\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Rein Kull, <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:193373\/142691\/page\/22\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener nofollow\">Vormit\u00fc\u00fcbi m\u00f5ju v\u00f5\u00f5rs\u00f5nalise esikomponendi liitumisele<\/a>. \u2013 Keel ja Kirjandus 1966, nr 5, lk 284\u2013294.<\/li>\n\n\n\n<li>Sirje M\u00e4earu, <a href=\"https:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_130.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener nofollow\">Kas <em>vanillsuhkur<\/em> v\u00f5i <em>vanillisuhkur<\/em>?<\/a> \u2013 Keelen\u00f5uanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 130\u2013134.<\/li>\n\n\n\n<li>Maire Raadik, <a href=\"https:\/\/www.emakeeleselts.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/ESA-66_trykki.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Laenamine, analoogia ja t\u00e4hendus liitnimis\u00f5namoodustuses.<\/a> \u2013 Emakeele Seltsi aastaraamat 66 (2020). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2021, lk 261\u2013294. <\/li>\n\n\n\n<li>Maire Raadik, Panganduskeel. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005.<\/li>\n\n\n\n<li>Elli Riikoja, Kirjakeele ja rahvakeele vahekorrast m\u00f5ningates nominatiivse liitumise r\u00fchmades. \u2013 Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused I. Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, lk 88\u2013104.<\/li>\n\n\n\n<li>Elli Riikoja, Nimis\u00f5nade nominatiivset ja genitiivset liitumist m\u00f5justavaid tegureid. \u2013 Keel ja Kirjandus 1962, nr 10, lk 612\u2013622.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koostanud Maire Raadik<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p><em>kontsertreis<\/em>,\u00a0<em>ekspertkomisjon<\/em>,\u00a0<em>treeninglaager<\/em><\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[709],"tags":[585,614,620,733,699],"class_list":["post-2607","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-liitsonad","tag-inglise-keel","tag-nimetavaline-liitumine","tag-omastavaline-liitumine","tag-saksa-keel","tag-voorsona"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2607","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2607"}],"version-history":[{"count":27,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2607\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14169,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2607\/revisions\/14169"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2607"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2607"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2607"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}