{"id":2614,"date":"2021-07-30T14:44:11","date_gmt":"2021-07-30T11:44:11","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=2614"},"modified":"2022-12-21T14:50:29","modified_gmt":"2022-12-21T12:50:29","slug":"nimetavaline-ja-omastavaline-liitumine-oskuskeeles","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/nimetavaline-ja-omastavaline-liitumine-oskuskeeles\/","title":{"rendered":"Nimetavaline ja omastavaline liitumine oskuskeeles"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Oskuskeeles on s\u00f5nu liites p\u00fc\u00fctud teadlikult t\u00e4hendusega arvestada, nt on materjali v\u00f5i vahendit m\u00e4rkivat esiosa liidetud valdavalt nimetavaliselt: siidsall<\/code> (= siidist sall), ahik\u00fcte<\/code> (= ahju kaudu k\u00fctmine). \u00dcldkeeles kasutatakse nimetavalise liitumisega terminite asemel v\u00f5i k\u00f5rval sageli omastavalisi, sest t\u00fc\u00fcpiline eesti liits\u00f5na on omastavas k\u00e4\u00e4ndes esiosaga: siidisall<\/code>, ahjuk\u00fcte<\/code>.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

\u00dcldkeeles ei ole kindlat seost liits\u00f5na esiosa vormi ja t\u00e4henduse vahel, nii nimetavalise kui ka omastavalise esiosaga liits\u00f5nad v\u00f5ivad v\u00e4ljendada v\u00e4ga mitmesuguseid t\u00e4hendusi. M\u00f5nes \u00fcksikus s\u00f5nas on nimetavalisel ja omastavalisel liitumisel eri sisu. Toetudes sellistele rahvakeelest p\u00e4rit n\u00e4idetele, nagu metsmees<\/code> \u2019metslane, metsinimene\u2019 ja metsamees<\/code> \u2019metsas t\u00f6\u00f6taja; metsanduse eriteadlane\u2019, k\u00e4sikiri<\/code> ja k\u00e4ekiri<\/code>, on alates XX sajandi algusest taotletud samasuguse eristuse j\u00e4rjekindlamat rakendamist ka oskuskeeles.<\/p>\n\n\n\n

Nimetavas k\u00e4\u00e4ndes on oskuskeeles n\u00e4iteks soovitatud liita s\u00f5nu, mis m\u00e4rgivad ainet v\u00f5i materjali: siidkleit<\/code>, laastkatus<\/code>. \u00dcldkeeles on sellised aines\u00f5nad segapiirkond, kus n\u00e4eb nii nimetavalist kui ka omastavalist liitumist: raudkapp<\/code>, h\u00f5beraha<\/code>, aga sulepadi<\/code>, tangusupp<\/code>. T\u00e4hendusvahet nimetavalisel ja omastavalisel liitumisel siin ei ole.<\/p>\n\n\n\n

Nimetavaliselt on oskuskeeles soovitatud liita ka s\u00f5nu, mis m\u00e4rgivad vahendit. Sel moel on v\u00f5imalik eristada, kas liits\u00f5na esiosa t\u00e4histab seda, millele on liits\u00f5na j\u00e4relosaga v\u00e4ljendatud tegevus suunatud (nt \u00f5hujahutus<\/code> \u2013 jahutatakse \u00f5hku, loomateraapia<\/code> \u2013 ravitakse loomi), v\u00f5i vahendit, millega midagi tehakse (nt \u00f5hkjahutus<\/code> \u2013 jahutatakse \u00f5huga, loomteraapia<\/code> \u2013 ravitakse loomade abil). Kuigi osas s\u00f5nades ongi v\u00f5imalik \u00fcksnes vahendit\u00e4hendus (saab keevitada gaasiga ja ravida elektriga, mitte aga keevitada gaasi v\u00f5i ravida elektrit), j\u00e4rgitakse s\u00fcsteemsuse huvides sama liitumisp\u00f5him\u00f5tet kogu m\u00f5istesarjas: nagu \u00f5hkjahutus<\/code> v\u00f5i loomteraapia<\/code>, nii ka gaaskeevitus<\/code> ja elekterravi<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks on oskuskeeles nimetavaliselt liidetud s\u00f5nu, kus esiosa m\u00e4rgib eseme v\u00f5i n\u00e4htuse esinemiskuju, nt hoogvihm<\/code>, lillmuster<\/code>, esinemiskohta, nt j\u00e4rvkaisel<\/code>, merihein<\/code>, v\u00f5i t\u00f5stab esile olulise tunnuse, nt m\u00fcrkseen<\/code>, -madu<\/code>, suhkur-<\/code>, v\u00e4hk-<\/code>, unit\u00f5bi<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcldkeeles kasutatakse nimetavalise liitumisega terminite asemel v\u00f5i k\u00f5rval sageli omastavalisi, sest t\u00fc\u00fcpiline eesti liits\u00f5na on omastavas k\u00e4\u00e4ndes esiosaga: hoovihm<\/code>, lillemuster<\/code>, j\u00e4rvek\u00f5rkjas<\/code>, mererohi<\/code>, m\u00fcrgiseen<\/code>, suhkruhaigus<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Oskuskeele, st m\u00f5istes\u00fcsteemi poolt vaadates on oluline p\u00f5his\u00f5na juurde moodustuva sarja \u00fchtne vormistus, nt k\u00fctteliigid ahik\u00fcte<\/code>, aurk\u00fcte<\/code>, gaask\u00fcte<\/code>, vesik\u00fcte<\/code>, \u00f5hkk\u00fcte<\/code>; raviliigid l\u00f5hnravi<\/code>, magnetravi<\/code>, n\u00f5elravi<\/code>, vesiravi<\/code>, elekterravi<\/code>. \u00dcldkeeles ei ole sellist m\u00f5istes\u00fcsteemi tunda, s\u00f5nad tulevad ette \u00fcksikult, vaadatakse pigem t\u00e4iends\u00f5na sarju v\u00f5i \u00fcht juhuslikku analoogi.<\/p>\n\n\n\n

Reegli ajalugu<\/h2>\n\n\n\n

Johannes Voldemar Veski ja Elmar Muugi seatud reegel n\u00e4eb ette liita vahendit m\u00e4rkiv s\u00f5na nimetavaliselt juhul, kui liits\u00f5na j\u00e4relosaks on tegus\u00f5nast tuletatud nimis\u00f5na, nt elekterkeevitus<\/code>, masinkeevitus<\/code>, elekterkeevitaja<\/code>. Muil juhtumeil on peetud \u00f5igeks omastavalist liitumist: elektripliit<\/code>, elektrikeedukann<\/code>, aurukatel<\/code>. Seega h\u00f5lmab nimetavaline liitumine menetluste ja isikute nimetusi, omastavaline aga seadmete omi. Vahendisuhte v\u00e4ljendamisele just nimetavalise liitumisega pani aluse Johannes Aavik, kes l\u00e4htus suuresti vesiveski<\/code> s\u00f5nast: nii nagu s\u00f5nas vesiveski<\/code> on esiosa nimetavas k\u00e4\u00e4ndes, nii liitugu nimetavaliselt ka aurlaev<\/code>, elektermasin<\/code>, elektervalgustus<\/code> jt. Enamasti puudutab vahendit\u00e4hendus termineid, rahvakeeles on selliseid s\u00f5nu suhteliselt v\u00e4he ja nad liituvad omastavaliselt, nt saanis\u00f5it<\/code>, noodap\u00fc\u00fck<\/code>, vitsanuhtlus<\/code>. L\u00e4bi aegade on vaieldud, kas v\u00e4ike rahvakeelne r\u00fchm annab alust laiendada vahendis\u00f5nades omastavalist liitumist ka kirjakeelde, eesk\u00e4tt oskuskeelde, v\u00f5i tohiks oskuskeeles taotleda suuremat s\u00fcsteemsust ehk liita vahendis\u00f5nu nimetavaliselt.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n