{"id":26192,"date":"2025-12-04T12:43:53","date_gmt":"2025-12-04T10:43:53","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=26192"},"modified":"2026-01-14T15:12:40","modified_gmt":"2026-01-14T13:12:40","slug":"norming-ja-keelekasutuse-hea-tava","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/norming-ja-keelekasutuse-hea-tava\/","title":{"rendered":"Norming ja keelekasutuse hea tava"},"content":{"rendered":"\n

Keeleseaduses<\/a> tehakse vahet kirjakeele normi<\/a> ja keelekasutuse hea tava vahel. Kirjakeele normina <\/strong>defineerib keeleseadus \u00f5igekirjutuslike, grammatiliste ja s\u00f5navaraliste normingute ja soovituste s\u00fcsteemi ja sellele peab vastama riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse ja muu avaliku halduse \u00fclesandeid t\u00e4itva asutuse dokumentide, veebilehe, siltide ja teadete keel. Muudes avalikkusele m\u00f5eldud tekstides, mille kohta ei ole ametliku keelekasutuse n\u00f5uet (nt ajakirjandus, reklaamikeel), j\u00e4rgitakse niinimetatud keelekasutuse head tava<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Keeletarvitajad ei m\u00f5tle k\u00f5neldes ega kirjutades enamasti normingule, pigem on nende teadvuses  lihtsalt tava mingil viisil r\u00e4\u00e4kida v\u00f5i kirjutada. Nii on kujunenud keelekollektiivi liikmetel oma subjektiivne keeletunne<\/strong>, mille j\u00e4rgi nad moodustavad oma ja hindavad teiste k\u00f5net. Tunnetus selle kohta, mis on keelekasutuse hea tava, erineb natuke indiviiditi, aga \u00fcldjoontes langeb siiski kokku. Subjektiivne keeletunne p\u00f5hineb tavap\u00e4rasel tarvitusel ehk objektiivsel normil<\/a><\/strong>. Selle, missuguseid teemasid on kombeks arendada ja missuguseid keelendeid kasutada, m\u00e4\u00e4rab \u017eanr, n\u00e4iteks ametlikus suhtluses on \u00fcldjuhul tugev sotsiaalne kontroll keelekasutuse ja suhtlusnormide j\u00e4rgimise \u00fcle \u2013 tuntakse kohustust v\u00e4ltida ebatsensuurseid s\u00f5nu, p\u00f6\u00f6ratakse suuremat t\u00e4helepanu vormistusele ja kirjakeelsusele. Erinevalt argivestlusest kasutatakse ametlikus suhtluses tihti erialakeelt v\u00f5i selle sugemeid (terminid, kindlad suhtlusmallid jms). Keeleteadlane Krista Kerge on hinnanud n\u00e4iteks tekstiliikide lausete keerukust. Tema uurimuses aluseks v\u00f5etud eri tekstiliikide v\u00f5rdluses (igap\u00e4evasuhtlus, sh meilivahetus; ilukirjandus-; ajakirjandus-; teadus- ja \u00f5igustekstid) on n\u00e4ha, et mida ametlikum on tekst, seda pikem on lause, keerukam ja enam abstraktne s\u00fcntaks. Vaadeldud tekstiliikidest k\u00f5ige keerukamad on \u00f5igustekstid<\/strong>, t\u00e4psemalt seaduste tekstid.<\/p>\n\n\n\n

Hea tava<\/strong> sisu ei ole seadustes m\u00e4\u00e4ratletud. \u00dcldjoontes saab heaks tavaks pidada arvestamist oma lugejaga ja keelelist viisakust. Heakeelne tekst on sujuv ja sihtr\u00fchmale arusaadav, ent tuleb silmas pidada, et eri tekstiliikide ja sihtr\u00fchmade puhul on heakeelsusel eri kriteeriumid. Hea tava piiresse v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da k\u00f5rvalekalded nii s\u00f5nakasutuses kui ka stiili ja registri valikul (murdekeel, s\u00f5nam\u00e4ngud, t\u00e4hendusnihked jms).  <\/p>\n\n\n\n

Hea tava h\u00f5lmab ka s\u00f5navara: heale tavale vastavas tekstis enamasti ei kasutata solvavaid, halvustavaid ega vulgaarseid keelendeid. Ka solvamise<\/a>, halvustamise ja vulgaarsuse osas v\u00f5ib keelekasutajate tunnetus erineda. Hea keelekasutuse tava m\u00e4\u00e4rab eesk\u00e4tt selge m\u00f5te, ladus lause ja stiililt sobiv ehk \u017eanrikohane tekst,<\/strong> st hea keelekasutus ei tulene \u00fcksiks\u00f5nade v\u00f5i -vormide asendamisest tekstis, vaid on tervik.<\/p>\n\n\n\n

Tekstiloome ja -toimetamise p\u00f5him\u00f5tetes on tavatsetud r\u00f5hutada selguse ja \u00f6konoomsuse p\u00f5him\u00f5tet, mis kohati v\u00f5ivad teineteisele ka vastu t\u00f6\u00f6tada. N\u00e4iteks k\u00f5ige l\u00fchemaks lihvitud lause ei pruugi sugugi alati olla k\u00f5ige lihtsamini arusaadav: liiasus v\u00f5ib aidata r\u00f5hutada m\u00f5tet ning parandada m\u00f5istetavust (vt ka artiklit \u201cLiiasus\u201d<\/a>). Keeleliseks selguseks<\/strong> peetakse \u00fcldjuhul arusaadavuse lihtsust, m\u00f5istlikku liiasust, t\u00e4henduste eristatavust (mis k\u00f5ik v\u00f5ivad olla subjektiivsed) ja omakeelseid keelendeid (ei kehti sageli, vrd nt s\u00f5na hemoglobiin <\/em>ja selle omavaste verev\u00e4rvnik <\/em>arusaadavust). Keelelise \u00f6konoomsuse <\/strong>alla on arvatud keelendite arvu minimaalsus, struktuurilihtsus tekstis jms.<\/p>\n\n\n\n

Tavadest l\u00e4htutakse ka nt suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he valikul, nt Piibel ja Jumal kirjutatakse usutekstides austussuurt\u00e4hega, aga tavatekstides sageli v\u00e4iket\u00e4hega. See t\u00e4hendab, et keelekasutuses leidub palju aspekte, kus l\u00e4htutakse tavadest ja kirjutamata reeglitest. <\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/a><\/h2>\n\n\n\n

Reili Argus, Katrin Kern, Helika M\u00e4ekivi 2022. Keeletoimetamine. K\u00f5rgkooli\u00f5pik. Tallinna \u00dclikooli Kirjastus, Tallinn 2022.<\/p>\n\n\n\n

Tiiu Erelt Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2002.<\/p>\n\n\n\n

Eesti grammatika. Helle Metslang, Mati Erelt, K\u00fclli Habicht, Tiit Hennoste, Reet Kasik, Pire Teras, Annika Viht, Eva Liina Asu, Liina Lindstr\u00f6m, P\u00e4rtel Lippus, Renate Pajusalu, Helen Plado, Andriela R\u00e4\u00e4bis, Ann Veismann. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus 2023.<\/p>\n\n\n\n

Tiit Hennoste. Allkeeled. \u2212 T. Hennoste (toim.). Eesti keele allkeeled. Tartu \u00dclikooli eesti keele \u00f5ppetooli toimetised 16. Tartu: T\u00dc Kirjastus 2000, lk 9\u201356.<\/p>\n\n\n\n

Reet Kasik. Sissejuhatus teksti\u00f5petusse. Tartu 2007.<\/p>\n\n\n\n

Keeleamet.ee (vaadatud 29.10.2025)<\/p>\n\n\n\n

Keeleseadus. RT I, 18.3.2011, 1. https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/118032011001<\/p>\n\n\n\n

Krista Kerge. Kirjakeele kasutusvaldkondade s\u00fcntaktiline keerukus. Tekstid ja taustad. Tartu \u00dclikooli eesti keele \u00f5ppetooli toimetised 23. Artikleid tekstianal\u00fc\u00fcsist. Toim. Reet Kasik. Tartu \u00dclikool 2002 https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/3a0c4f40-f0ec-4512-93fd-a5b66806c33f\/content<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Krista Kerge. Keele variatiivsus ja mine<\/em>-tuletus allkeelte s\u00fcntaktilise keerukuse tegurina. Tallinna Pedagoogika\u00fclikool, humanitaarteaduste dissertatsioonid, 10. TP\u00dc kirjastus, Tallinn 2003.<\/p>\n\n\n\n

Krista Kerge. Kas keelt on vaja normida?<\/a> \u2212 Oma Keel, nr 2, 84\u201389.<\/p>\n\n\n\n

Margit Langemets. Erialakeel ja \u00fcldkeel, kes neid j\u00f5uaks lahuta<\/a>. \u2212 \u00d5iguskeel 2025 nr 4. <\/p>\n\n\n\n

Andres Valdre. Tehnikakeel kui keel, mida p\u00e4riselt ei osata. Eesti tehnikakeele olukord. \u2212 S\u00f5naga m\u00f5eldud m\u00f5te. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik ja Tiina Leemets. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2012.<\/p>\n\n\n\n

Koostanud Tiina Paet<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dclevaade normingu ja hea tava vahekorrast.<\/p>\n","protected":false},"author":16,"featured_media":26859,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1574],"tags":[1650,1639,1653,1636,1651,592,616,1441,1652,1637],"class_list":["post-26192","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-tekst","tag-ametlik-keelekasutus","tag-ametlik-suhtlus","tag-ametlik-tekst","tag-hea-tava","tag-keeleseadus","tag-kirjakeele-norm","tag-norming","tag-stiil","tag-tekstiliik","tag-zanr"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26192","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/16"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26192"}],"version-history":[{"count":31,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26192\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":27273,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26192\/revisions\/27273"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media\/26859"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26192"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26192"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26192"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}