{"id":26205,"date":"2025-12-02T14:16:03","date_gmt":"2025-12-02T12:16:03","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=26205"},"modified":"2026-09-09T08:41:09","modified_gmt":"2026-09-09T05:41:09","slug":"luhike-kohanimede-tahelepanusonastik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/luhike-kohanimede-tahelepanusonastik\/","title":{"rendered":"L\u00fchike kohanimede t\u00e4helepanus\u00f5nastik"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4helepanus\u00f5nastik on s\u00f5nadest (nimedest), mis vajavad kasutamisel t\u00e4helepanu. Kohanimed on seotud meie ajaloolise m\u00e4luga ja neil on t\u00e4htis koht meie identiteedis. Niisamuti on kohanimed t\u00e4htsad teiste riikide ja rahvaste jaoks. Kohanimesid kasutades peame olema teadlikud, et paljusid neist kasutatakse seoses mitmesuguste konfliktidega, sealhulgas kohanimed ise v\u00f5ivad olla konflikti tekitajaks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">J\u00e4rgnev s\u00f5nastik v\u00f5ib huvi pakkuda neile, kel on kokkupuudet rahvusvaheliste t\u00fclide v\u00f5i vastasseisudega, mis kajastuvad kuidagi kohanimedes: ajakirjanikud, diplomaadid, ametnikud, teadlased, ajaloohuvilised jne. Siin on v\u00f5imalikult lihtsalt ja lakooniliselt seletatud, mida kohanimede kasutamisel t\u00e4hele panna v\u00f5i milline on nende taust, mida oleks kasulik mingist kohast ja konfliktist r\u00e4\u00e4kides teada. Lingitud s\u00fcmbol <strong><a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a><\/strong> (S\u00f5naveeb) viib vastava nime kandele <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">EKI \u00fchends\u00f5nastikus<\/a>, kust v\u00f5ib leida rohkem andmeid. Muud artiklis esitatud lingid viivad enamasti ingliskeelse Wikipedia artikli juurde.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Andmestik on esitatud kohanimede kaupa ja neile on viidatud ka vastavate maanimede juurest. Paremaks eristuseks on maanimed kirjutatud suurt\u00e4htedega. Nurksulgudes [] on vajaduse korral nime h\u00e4\u00e4ldus. Kui kirjet on p\u00e4rast s\u00f5nastiku esmaavaldamist 2. dets. 2025 oluliselt t\u00e4iendatud v\u00f5i uus kirje lisatud, siis on selle kohta m\u00e4rkus artikli l\u00f5pus {loogelistes sulgudes}, nt {M 31.12.2025} (= muudetud), {U 31.12.2025} (= uus). Algusosas on m\u00f5ned \u00fcldised terminid, mille alla on koondatud sarnaseid n\u00e4htusi. Vt veel teema sissejuhatust artiklis &#8220;<a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/nimevaidlused\/\" data-type=\"post\" data-id=\"2742\">Nimevaidlused<\/a>&#8220;.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00f5nastiku allikateks on olnud Wikipedia erikeelsete v\u00e4ljaannete artiklid (peamiselt siiski ingliskeelsed), samuti EKI kohanimeandmebaasi jaoks eri aegadel kogutud andmed.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-small-font-size wp-block-paragraph\"><strong>Lahti\u00fctlus<\/strong>. S\u00f5nastiku eesm\u00e4rk on eelk\u00f5ige anda infot kohanimede kasutamise kohta, seet\u00f5ttu pole enamasti k\u00e4sitletud konflikti ajalugu v\u00f5i p\u00f5hjusi. Mis tahes kohanime kasutamine tekstis ei t\u00e4henda mingite asjaolude tunnustamist, m\u00f5nikord erineb p\u00f5him\u00e4rks\u00f5na sellest, mida vastavast paigast r\u00e4\u00e4kides p\u00f5hiliselt kasutatakse. Siinne k\u00e4sitlus on mitteametlik, kuigi v\u00f5ib tugineda ametlikele seisukohtadele; teemade valik on subjektiivne..<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">S\u00f5nastik<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Ekson\u00fc\u00fcmide kaitse<\/strong>. Vastukaaluks endon\u00fc\u00fcmide ehk kohapealsete nimede soosimisele, mis avaldub mitmes \u00dcRO kohanimeekspertide r\u00fchma resolutsioonis, on maailmas levinud ka ekson\u00fc\u00fcmide, st traditsiooniliste nimede pooldamine. (Selgituseks: eesti ekson\u00fc\u00fcmid on nt <em>Riia<\/em>, <em>Turu<\/em>, <em>Pihkva<\/em>, neile vastavad endon\u00fc\u00fcmid <em>R\u012bga<\/em>, <em>Turku<\/em>\/<em>\u00c5bo<\/em>, <em>Pskov<\/em>.) Peamiselt r\u00f5hutatakse nende kaitsmisel nimede kui kultuurip\u00e4randi v\u00e4\u00e4rtusi. Ekson\u00fc\u00fcmide kaitsest k\u00f5nelevad aktiivsemalt nt Austria, Poola, Prantsusmaa, Ungari ja Venemaa. Viimases ei soovita leppida endiste NSV Liidu vabariikide ja autonoomsete \u00fcksuste kohalike nimekujude ametlikuks muutmisega. Nt kinnitas Vene peaminister 1995. a ametliku loendi endiste liiduvabariikide ja nende pealinnade nimedest, milles astuti samm N\u00f5ukogude-aegsete nimede taastamise poole: Venemaal said taas ametlikuks nimekujud \u0411\u0435\u043b\u043e\u0440\u0443\u0441\u0441\u0438\u044f (Valgevenes kasutusel \u0411\u0435\u043b\u0430\u0440\u0443\u0441\u044c), \u041a\u0438\u0440\u0433\u0438\u0437\u0438\u044f (K\u00f5rg\u00f5zstanis \u041a\u044b\u0440\u0433\u044b\u0437\u0441\u0442\u0430\u043d), \u041c\u043e\u043b\u0434\u0430\u0432\u0438\u044f (Moldovas \u041c\u043e\u043b\u0434\u043e\u0432\u0430), \u041a\u0438\u0448\u0438\u043d\u0435\u0432 (Moldovas \u041a\u0438\u0448\u0438\u043d\u044d\u0443), \u0410\u0448\u0445\u0430\u0431\u0430\u0434 (T\u00fcrkmenistanis \u0410\u0448\u0433\u0430\u0431\u0430\u0442) ja \u0422\u0430\u043b\u043b\u0438\u043d (Eestis \u0422\u0430\u043b\u043b\u0438\u043d\u043d). Vt ka Valgevene; Venemaa.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Endon\u00fc\u00fcmi rahvusvahelistamine<\/strong>. See on n\u00e4htus, mille puhul traditsiooniliste nimede (ekson\u00fc\u00fcmide) asemel soovitakse rahvusvaheliseks v\u00f5i ametlikuks kehtestada nimed sel kujul, nagu neid kohapeal kasutatakse. N\u00e4iteid: riiginimed Elevandiluurannik \u2192 C\u00f4te d&#8217;Ivoire, Ida-Timor \u2192 Timor-Leste, Kirgiisia \u2192 K\u00f5rg\u00f5zstan, Moldaavia \u2192 Moldova, Svaasimaa \u2192 eSwatini, Turkmeenia \u2192 T\u00fcrkmenistan; haldus\u00fcksuste nimed Ba\u0161kiiria \u2192 Ba\u0161kortostan, Jakuutia \u2192 Sahha, Orissa \u2192 Odisha (Indias), Tatarimaa \u2192 Tatarstan, Tuva \u2192 T\u00f5va; linnanimed Bombay \u2192 Mumbai, Dacca \u2192 Dhaka, Kalkuta (ingl Calcutta) \u2192 Kolkata, Madras \u2192 Chennai. Vt ka Iraan; Tai.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>P\u00f5lisrahva nimed ja koloniaalnimed<\/strong>. Mitmed nimekonfliktid maailmas tekivad ka juhtudel, kui kohalikud p\u00f5lisrahvad taotlevad omakeelse nime ametlikustamist senise koloniaal- v\u00f5i keskv\u00f5imu pandud nime asemel v\u00f5i k\u00f5rval. Nt Uluru (monoliitm\u00e4gi Austraalias), endine Ayers Rock; Denali, ametlikult Mount McKinley (k\u00f5rgeim m\u00e4gi P\u00f5hja-Ameerikas). Vt ka Kanada.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Sildis\u00f5da<\/strong>. Kohanimede n\u00e4htavaimad ilmingud on sildid ja seet\u00f5ttu, kui vastasseis h\u00f5lmab ka nimesid, on sage n\u00e4htus, et &#8220;sobimatute&#8221; nimedega silte rikutakse \u2013 soditakse v\u00f5i k\u00f5rvaldatakse. Nt on P\u00f5hja-Iirimaal rikutud iirikeelseid kohanimesilte <a href=\"https:\/\/www.bbc.com\/news\/articles\/cp35g9qv0glo\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">2024. a BBC uudise<\/a> andmeil viimase viie aasta jooksul rohkem kui 300 korral. Siltide rikkumist esineb mitmel pool maailmas. Vt ka K\u00e4rnten.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>T\u00e4isnime eelistamine<\/strong>. Riikidel on enamasti olemas ametlik t\u00e4isnimi (nt Eesti Vabariik) ja l\u00fchinimi (Eesti). M\u00f5ni riik soovib, et ametlikus tekstis kasutataks \u00fcksnes t\u00e4isnime. Sel juhul on \u00dcRO riikide nimekirjas \u00fcksnes t\u00e4isnimi. Kui inglise keeles on riiginime t\u00e4psustavad s\u00f5nad nime enda ees, siis on nad nimekirjas vormistatud nime j\u00e4rele sulgudes, nt <em>Bolivia (Plurinational State of)<\/em>; tekstis lause sees loomulikus j\u00e4rjestuses, nt <em>Plurinational State of Bolivia<\/em>. Vt ka Boliivia; Gambia; Holland; Iraan; Kongo DV; Laos; L\u00f5una-Korea; Mikroneesia; Moldova; P\u00f5hja-Korea; S\u00fc\u00fcria; Venemaa; Venezuela.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">A\u2013F<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">A<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Aafrika<\/strong> <strong><a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Aafrika\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a><\/strong>. Paljud Sahara-taguse Aafrika riigid muutsid iseseisvumisel oma nime. M\u00f5nikord parandati nime kuju oma keele reeglitele vastavamaks, nt <em>Bet\u0161uaanamaa<\/em> l\u00e4htus inglisp\u00e4rasest rahvanimetusest <em>Bechuana<\/em> (tsvana keeles \u00f5ieti <em>Batswana<\/em>; <em>ba<\/em>&#8211; on inimesi ja rahvaid t\u00e4histav eesliide), ametlikuks nimeks v\u00f5eti aga <em>Botswana<\/em> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Botswana\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>, milles <em>bo<\/em>&#8211; on maid t\u00e4histav eesliide. Teiseks v\u00f5eti kasutusele ajaloost tuntud kuningriigi vm t\u00e4htsa koha nimi, nt Kullarannik v\u00f5ttis Ghana <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Ghana\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> nime, mis enne t\u00e4hendas \u00fcht kuningriiki praegusest Ghanast p\u00f5hjas, Prantsuse Sudaan v\u00f5ttis Mali <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Mali\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> nime, (L\u00f5una-)Rodeesiast sai Zimbabwe <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Zimbabwe\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Kolmas uute nimede allikas oli loodusnimed, sh suurte j\u00f5gede nimed, nt P\u00f5hja-Rodeesia sai uue nime Sambia <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Sambia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Zambia<\/em>) Zambezi j\u00f5e j\u00e4rgi. M\u00f5nel juhul j\u00e4i iseseisvumise ja nimemuutmise vahele pikem vahe, nimesid muudeti eri p\u00f5hjustel. \u00dclem-Volta v\u00f5ttis 1984 nimeks Burkina Faso <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Burkina%20Faso\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>, mida v\u00f5ib moore ja djula keelest t\u00f5lkida kui vabade, ausate v\u00f5i v\u00e4\u00e4rikate maa. Vt ka Sahara-tagune Aafrika.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Abhaasia <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Abhaasia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a><\/strong>. Autonoomne vabariik Gruusias, mis 1992. a kuulutas end iseseisvaks, ent on rahvusvaheliselt tunnustamata, v.a Venemaa poolt. Sisuliselt on tegu Venemaa protektoraadiga. Kohanimed Abhaasias on <em>de facto<\/em> ametlikult abhaasikeelsed. Sh on gruusia nimesid abhaasistatud, taastades s\u00e4ilinud materjalide p\u00f5hjal vanu abhaasi nimesid. Rahvusvaheliselt tunnustatakse varasema riigiv\u00f5imu poolt 1992. a-ni pandud nimesid. N\u00e4iteid: gruusia <code>Gali<\/code> (abhaasi <em>Gal<\/em>), <code>Leselidze<\/code> (<em>Gjet\u0161r\u00f5ph\u0161<\/em>), <code>Gulriph\u0161i<\/code> (<em>Gv\u00f5lr\u00f5ph\u0161<\/em>). Kui 1992. a eelses kartograafias oli p\u00f5hinimeks abhaasi nimi (vene transkriptsioonis), siis nt KNABis on see j\u00e4etud p\u00f5hinimeks (vene transkriptsiooni vahendusel), viimase n\u00e4ite puhul on p\u00f5hinimeks <code>Gulrip\u0161<\/code> (vrd vene \u0413\u0443\u043b\u044c\u0440\u0438\u043f\u0448). Vt ka <a href=\"https:\/\/arhiiv.eki.ee\/knab\/valik\/eegeab_inf.htm\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Abhaasia kohanimeloendit ja veebikaarti<\/a>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Aceh<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Aceh\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> [<em>at\u0161eh<\/em>]. Autonoomne provints Indoneesias Sumatra saare l\u00e4\u00e4netipus. Kuni 2005. a-ni oli konflikt s\u00f5jaline, p\u00e4rast kokkulepet Indoneesia valitsusega taotletakse iseseisvust v\u00f5i suuremat autonoomiat rahumeelsete vahenditega. Acehis on ametlik keel at\u0161ehi, mida kirjutatakse nagu indoneesia keelt ladina kirjas. Erinevused at\u0161ehi ja indoneesia kohanimede vahel on peamiselt \u00fcksikutes h\u00e4\u00e4likutes ja diakriitilistes m\u00e4rkides, mida at\u0161ehi nimedes on rohkem. N\u00e4iteid (at\u0161ehi nimed sulgudes): Aceh (Ac\u00e8h), Idi Rayeuk (Idi Rayek), Jantho (Jantho\u00eb), Lhoksukon (Lh\u00f4k Suk\u00f4n), Takengon (Tak\u00e8ngon).<\/li>\n\n\n\n<li>Ad\u00f5gee vt <strong>T\u0161erkessia<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>AFGANISTAN<\/strong> <strong><a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Afganistan\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a><\/strong>.\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Afganistani ametlik nimi \u00dcRO dokumentides on Afganistani Islamivabariik, mitte tegelikult kasutatav Afganistani Islamiemiraat, sest \u00dcRO ja enamik maailma riike ei ole Talibani valitsust tunnustanud.<\/li>\n\n\n\n<li>Afganistani suurim rahvar\u00fchm on pu\u0161tud (42% elanikkonnast), seek\u00f5rval on arvukamad r\u00fchmad tad\u017eikid (27%), hazarad (9%) ja usbekid (9%), nende keeli k\u00f5neldakse peamiselt maa p\u00f5hjaosas. Riigis on kaks ametikeelt, pu\u0161tu ja dari. Dari on p\u00e4rsia keele Afganistani variant ja seda kasutavad nii keelesugulased tad\u017eikid kui ka muud Afganistani rahvad. Pu\u0161tu keele kasutamine \u00fcldsuhtluskeelena on harvem. Vt ka Belut\u0161istan, Pu\u0161tunistan.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ahvenamaa<\/strong> (<em>\u00c5land<\/em>). Soome omavalitsuslik maakond, mille ametlik keel on rootsi keel ja kus peaaegu puuduvad soomekeelsed kohanimed. Ahvenamaa pealinn on ametlikult Mariehamn, mis on rootsikeelne. Soomekeelne nimi Maarianhamina, mida ka eesti keeles tarvitatakse, on ahvenamaalaste vaates ekson\u00fc\u00fcm. {U 15.03.2026}<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Aksai_Chin\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Aksai Chin<\/a><\/strong> [<em>aks`ai t\u0161`in<\/em>] ehk <code>Aksayqin<\/code>. Piirkond India p\u00f5hjaosa ning Hiina (Xinjiangi ja Tiibeti) piiril, mida haldab Hiina, kuid mida India peab oma territooriumiks (osaks Ladakhi liidualast). Vt ka Kashmir.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Alberta<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Alberta\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Kanada provints, kus on 2025.\u20132026. a ilmnenud <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/2025%E2%80%932026_Alberta_independentist_crisis\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">separatistlikke tendentse<\/a> (nn Alberta Prosperity Projecti liikumine). Taotletakse referendumit lahkul\u00f6\u00f6mise teemal. Olukorda on teravdanud USA valitsusametnike kontaktid selle liikumisega. {U 31.01.2026}<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Alsace<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Alsace\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> ehk <code>Elsass<\/code>. Praegu Prantsusmaa Grand Esti piirkonda kuuluv nn Euroopa-\u00fchendus (<em>collectivit\u00e9 europ\u00e9enne<\/em>) on selle staatuse saanud eesk\u00e4tt seal asuva Strasbourgi t\u00f5ttu, mis on europarlamendi \u00fcks asupaiku. Ajaloos on see maa-ala korduvalt Prantsusmaa ja Saksamaa vahel k\u00e4est k\u00e4tte k\u00e4inud, niisamuti on vahelduvad olnud ka kohanimed (sh prantsuse <em>Strasbourg<\/em>, saksa <em>Stra\u00dfburg<\/em>). Piirkonna ametlik keel on \u00fcksnes prantsuse, saksa keele asemel edendatakse piirkonna identiteedi osana elsassi keelt (<em>alsacien<\/em>, endanimetus <em>Els\u00e4ssisch<\/em>), mis esineb ka siltidel. Alsace on selles keeles <em>Els\u00e0ss<\/em>, Strasbourg aga <em>Strossburi<\/em>. <em>Alsace<\/em> on prantsuskeelne nimi, <em>Elsass<\/em> p\u00e4rineb saksa keelest.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>AL\u017dEERIA<\/strong> <strong><a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Al%C5%BEeeria\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a><\/strong>. Al\u017eeerial on keeruline suhe oma endise koloniaalv\u00f5imuga Prantsusmaaga. Kuni Al\u017eeeria iseseisvumiseni 1962 k\u00e4sitas Prantsusmaa seda oma maa osana, Paljud kohanimed olid prantsusp\u00e4rased, mis 1960. a-tel ja hiljem muudeti araabiap\u00e4raseks, nt B\u00f4ne \u2192 Annaba, Bougie \u2192 B\u00e9ja\u00efa, G\u00e9ryville \u2192 El Bayadh, Philippeville \u2192 Skikda. Vt ka Kabiilia.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ambazonia<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Ambazonia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> [<em>ambaz`ooni\u02dba<\/em>]. Kameruni endine ingliskeelne l\u00e4\u00e4neosa, Edela- ja Loodepiirkond. Ambazonia nime kasutab <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Ambazonia\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">separatistlik liikumine<\/a>. Olukord piirkonnas meenutab kodus\u00f5da.<\/li>\n\n\n\n<li>Ameerika j\u00e4rv vt <strong>Ontario j\u00e4rv<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li>Ameerika laht vt <strong>Mehhiko laht<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>AMEERIKA \u00dcHENDRIIGID<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Ameerika%20%C3%9Chendriigid\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Ametlikus kasutuses on \u00fcksnes t\u00e4isnimega, vabamas kontekstis USA v\u00f5i ka \u00dchendriiigid (ent see on ka osa Mehhiko t\u00e4isnimest). L\u00fchendust <em>Ameerika<\/em> sobib kasutada siis, kui kontekst on selge, kuid see ei sobi nt teatmetekstidesse.<br>Vt ka Mehhiko laht, Ontario j\u00e4rv.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>ANDORRA<\/strong>. Vt Katalaani maad.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>ANGOLA<\/strong>. Vt Cabinda.<\/li>\n\n\n\n<li>Araabia laht vt <strong>P\u00e4rsia laht<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Arakani osariik<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Arakani%20osariik\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Rakhine<\/em>). Myanmari osariik, kus on ka relvav\u00f5itlust, mh v\u00f5itlevad seal oma \u00f5iguste eest rohingjad. Nimi Arakani (<em>Arakan<\/em>) on Myanmaris endas kasutuselt t\u00f5rjutud, seeasemel k\u00e4ibib poolh\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rane <em>Rakhine<\/em> [<em>rakh`aing<\/em>].<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Arewa\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Arewa<\/a><\/strong> (&#8216;p\u00f5hi&#8217;). P\u00f5hja-Nigeeria 1967. a eelsetes piirides ehk P\u00f5hjapiirkond, kus valdavalt asuvad hausad. Arewa Vabariigi liikumine taotleb suuremat iseseisvust.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>ARMEENIA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Armeenia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Armeenia riik on l\u00e4bi aegade olnud eri ulatusega; see, mis praegu eksisteerib, oli varem tuntud Ida-Armeeniana ehk Vene Armeeniana. Selle k\u00f5rval oli L\u00e4\u00e4ne-Armeenia n\u00fc\u00fcdse T\u00fcrgi idaosas, ent sealt pagendati armeenlased 20. saj alguses. T\u00fcrgi (vt) muutis ka paljusid selle piirkonna kohanimesid. Vt ka Armeenia m\u00e4gismaa; L\u00e4\u00e4ne-Aserbaid\u017eaan; Zangezuri koridor.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Armenian_highlands\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Armeenia m\u00e4gismaa<\/a><\/strong> (<em>Armenian Highlands<\/em>, <em>Hajkakan lerna\u0161harh<\/em>). M\u00e4estik T\u00fcrgis, ent sellel peaaegu puudub t\u00fcrgi vaste, sest nime <em>Armeenia<\/em> hakati juba 1880. aastatel Osmani riigis t\u00f5rjuma, asendades selle enamasti Ida-Anatooliaga. T\u00fcrgis nimetatakse m\u00e4estikku kas Ida-Anatoolia m\u00e4estikuks (<em>Do\u011fu Anadolu Yaylas\u0131<\/em>) v\u00f5i Musta mere \u2013 Araksi m\u00e4gedeks (<em>Karasu-Aras Da\u011flar\u0131<\/em>).<\/li>\n\n\n\n<li>Artshahh vt <strong>M\u00e4gi-Karabahh<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>ASERBAID\u017dAAN<\/strong> <strong><a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Aserbaid%C5%BEaan\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a><\/strong>. Aserbaid\u017eaanis asub p\u00f5hirahvuse k\u00f5rval v\u00e4hemusrahvusi, kel v\u00f5ib olla ka taotlusi oma keele edendamiseks ja identiteedi tugevdamiseks: kaguosas tal\u00f5\u0161id (keskne linn L\u00e4nk\u00e4ran, tal\u00f5\u0161i Lankon), p\u00f5hjaosas lesgid, loodeosas v\u00e4ikerahvad buduhhid, hinalugid, kr\u00f5tsid ja tsahhid. Vt ka M\u00e4gi-Karabahh; Zangezuri koridor.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ass\u00fc\u00fcria<\/strong> (<em>Assyria<\/em>). S\u00fc\u00fcria ehk uuss\u00fc\u00fcria ehk uusaramea keelt (<em>Syriac<\/em>) k\u00f5neleva rahva <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Assyrian_independence_movement\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">taotletav riik v\u00f5i autonoomia L\u00e4his-Idas<\/a> (Iraagis, Iraanis, S\u00fc\u00fcrias ja T\u00fcrgis). Endanimetus <em>\u0100t\u016br\u00e2y\u0101<\/em> &#8216;Ass\u00fc\u00fcria&#8217; v\u00f5i <em>S\u016br\u00e9t<\/em> &#8216;S\u00fc\u00fcria&#8217;. T\u00e4psemalt jaguneb uusaramea keel l\u00e4\u00e4ne- ja idaharuks. L\u00e4\u00e4neuusaramea keelt k\u00f5neldakse veel kolmes k\u00fclas S\u00fc\u00fcrias, arvatakse, et see oli l\u00e4him Jeesuse emakeelele. Idauusaramea keeli on kaks: Ass\u00fc\u00fcria ja Kaldea uuusaramea, neid r\u00e4\u00e4gib kokku u 400 000 inimest. Paljud ass\u00fc\u00fcrlased on hiljutiste s\u00f5dade tagaj\u00e4rjel oma p\u00f5listelt asualadelt lahkunud Euroopasse v\u00f5i Ameerikasse.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Azawad<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Azawad\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> [<em>azaw`aad<\/em>]. Tuareegide iseseisvust taotlev piirkond Mali p\u00f5hjaosas. Azawad m\u00e4rgib tuareegi keeles k\u00f5iki tuareegide asustatud alasid, nende kodumaad. Oli faktiliselt iseseisev 2012\u20132013.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Auschwitz<\/strong>. Poola territooriumil oli teise maailmas\u00f5ja ajal mitu sakslaste koonduslaagrit, mida tuntakse praegugi nende saksa nimede all, neist suurim Auschwitz, poola nimega O\u015bwi\u0119cim. Neist r\u00e4\u00e4kides on sobilik kasutada saksakeelseid nimesid, sest nad tegutsesid Saksa okupeeritud Poolas. Hoiduda tuleks nimetustest, nagu &#8220;Poola surmalaagrid&#8221;, sest see loob v\u00e4\u00e4rseose nende laagrite ja Poola vahel. {U 16.02.2026}<\/li>\n\n\n\n<li><strong>AUSTRIA<\/strong>. Vt K\u00e4rnten; L\u00f5una-Tirool.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">B<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Balawaristan\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Balawaristan<\/a><\/strong> (urdu k &#8216;k\u00f5rguste maa&#8217;). Pakistani Gilgit-Baltistani territooriumi, samuti Chitrali ja Kohistani piirkonda ja India Ladakhi h\u00f5lmav taotletav \u00fcksus, millel on aktivistide v\u00e4itel oma identiteet. L\u00e4him siht on saada Pakistani viiendaks provintsiks. Nimi on uus, 1989. a-st, ja selle v\u00e4ljam\u00f5tleja on Nawaz Khan Naji, Balawaristani Rahvusrinde (BNF) rajajaid.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Bangsamoro\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Bangsamoro<\/a><\/strong> [<em>bangsam\u00b4oro<\/em>] on morode , Filipiinide islamiusuliste p\u00f5hiasuala Maguindanao saarel, praegu ametlikult Bangsamoro Autonoomne Piirkond Muslimi Maguindanaol. Nimi koosneb kahest osast: vanamalai <em>bangsa<\/em> &#8216;t\u00f5ug, rahvus&#8217; + <em>moro<\/em> (hispaania <em>Moros<\/em> &#8216;morod; maurid&#8217;). Autonoomiakokkuleppeni j\u00f5uti 2014. a, enne seda oli tegu pika ja verise konfliktiga.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Lozi_Kingdom\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Barotseland<\/a><\/strong>. Lozi rahva kodumaa Sambias, osalt ka naaberriikides Angolas, Botswanas, Namiibias ja Zimbabwes. Barotselandi nimes viitab eesliide <em>ba<\/em>&#8211; inimestele ehk rahvale (<em>ma<\/em>&#8211; viitaks \u00fchele inimesele), <em>rotse<\/em> ja <em>lozi<\/em> on sama nimet\u00fcve teisendid. Oli 19. sajandi l\u00f5pust Briti protektoraat, 1964 liideti Sambiaga. 2012. aastal n\u00f5udis osa h\u00f5imujuhte (Barotselandi Rahvusn\u00f5ukogu) piirkonnale iseseisvust, teine osa oli selle vastu.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Baskimaa<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Baskimaa\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Basque Country<\/em>, <em>Euskal Herria<\/em>). Kitsamas t\u00e4henduses autonoomne piirkond Hispaanias (<em>Euskadi<\/em>), kuid baski rahvuslased m\u00f5istavad selle nime all kogu baskide asustatud ala. mis jaguneb P\u00f5hja-Baskimaaks (Prantsusmaa l\u00f5unaosa, Pyr\u00e9n\u00e9es-Atlantiquesi departemang) ja L\u00f5una-Baskimaaks (Hispaania Baski autonoomne piirkond ja osa Navarrast). Traditsiooniliselt jagatakse Baskimaad kuueks provintsiks: P\u00f5hja-Baskimaal Lapurdi (prantsuse <em>Labourd<\/em>), Nafarroa Beherea (Alam-Navarra, <em>Basse-Navarre<\/em>) ja Zuberoa (<em>Soule<\/em>), L\u00f5una-Baskimaal Araba (hispaania <em>\u00c1lava<\/em>), Gipuzkoa (<em>Guip\u00fazcoa<\/em>) ja Nafarroa Garaia (\u00dclem-Navarra, so Navarra autonoomne piirkond).\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Baski autonoomses piirkonnas on osa kohanimesid ametlikult \u00fcksnes baskikeelsed (hispaania nimed on sel juhul mitteametlikud), nt Bizkaia (Viczaya), Gipuzkoa (Guip\u00fazcoa). M\u00f5nikord on baski ja hispaania nimed kombineeritud \u00fchte ametlikku kujusse, nt Vitoria-Gasteiz, Donostia-San Sebasti\u00e1n (esimeses n\u00e4ites on esikohal hispaania, teises baski nimi).<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n<li><strong>BELGIA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Belgia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Belgia koosneb kolmest f\u00f6deraalosast: Flaami <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Flaami%20piirkond\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> ja Vallooni <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Vallooni%20piirkond\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> piirkonnast ja pealinnast Br\u00fcsselist <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Br%C3%BCssel\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Kahe peamise rahvar\u00fchma, prantsuse keelt k\u00f5nelevate valloonide ja hollandi keelt k\u00f5nelevate flaamide koosvalitsus on aastak\u00fcmneid p\u00f5hjustanud probleeme, juba 1930. a-tel olid sagedased keelet\u00fclid, nt sel teemal, mis keeles antakse kohalikes koolides haridust. Aeg-ajalt on f\u00f6deratsiooni \u00e4hvardanud ka lagunemine, ent siis j\u00e4\u00e4b t\u00fcliteemaks pealinna Br\u00fcsseli kuuluvus. Lisaks flaamidele ja valloonidele on kolmas keelekogukond sakslased Belgia idaosas. Kohanimed on hollandi-, prantsus- v\u00f5i saksakeelsed rangelt vastavalt keelekogukondade piiridele, Br\u00fcsselis l\u00e4bisegi prantsus- ja hollandikeelsed.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Belut\u0161istan<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Belut%C5%A1istan\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Balochistan<\/em>). Belut\u0161i rahva kodumaad \u00fchendav liikumine, paiguti s\u00f5jaline. Belut\u0161istani kuuluksid Pakistani Belut\u0161istani provints (<em>Bal\u014dchist\u0101n<\/em>), Iraani provints S\u012bst\u0101n va Bal\u016bchest\u0101n ja v\u00e4ike osa Afganistanist.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Biafra<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Biafra\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Nigeeria m\u00e4ssuline piirkond (<a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Biafra\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Biafra Vabariik<\/a>, varem Idapiirkond, <em>Eastern Region<\/em>), mis \u00fcritas riigist lahku l\u00fc\u00fca ja t\u00f5i kaasa verise s\u00f5ja 1967\u20131970. Keskne roll selles oli igbodel, kes on \u00fcks kolmest suurimast Nigeeria rahvar\u00fchmast. Biafra nimi on t\u00e4nap\u00e4eval Nigeerias negatiivse varjundiga, sest seda kasutavad j\u00e4tkuvalt igbode iseseisvust taotlevad liikumised. Isegi Biafra laht (<em>Bight of Biafra<\/em>), mis piirkonnale nime andis, kannab 1972. aastast Bonny lahe (<em>Bight of Bonny<\/em>) nime.<\/li>\n\n\n\n<li>Birma vt <strong>MYANMAR<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>BOLIIVIA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Boliivia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Ametlikus kasutuses eelistab t\u00e4isnime Boliivia Paljurahvuseline Riik. Vt ka Qullasuyu.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>BOSNIA JA HERTSEGOVIINA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Bosnia%20ja%20Hertsegoviina\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Jaguneb kaheks suureks \u00fcksuseks: Bosnia ja Hertsegoviina F\u00f6deratsiooniks <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Bosnia%20ja%20Hertsegoviina%20F%C3%B6deratsioon\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (bosniakkide ehk Bosnia muslimite ja horvaatide osa) ning Serblaste Vabariigiks <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Serblaste%20Vabariik\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Viimases on p\u00fc\u00fcdlusi Bosnia riigist lahku l\u00fc\u00fca v\u00f5i \u00fchineda Serbiaga. Esimeses on aeg-ajalt pandud ette luua horvaatidele omaette \u00fcksus, Herceg-Bosna Horvaadi Vabariik (eksisteeris selle nime all 1993\u20131996, kuid loodi veidi teise nime all juba 1991). Bosnia-Hertsegoviina kolm ametikeelt on bosnia, horvaadi ja serbia. Kui mitte arvata kaasa kirja (ladina ja k\u00fcrilliline), mida neis keeltes kasutatakse, on need kolm keelt \u00e4ravahetamiseni sarnased, erinev m\u00f5nev\u00f5rra on vaid s\u00f5navara.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Bougainville<\/strong>. Paapua Uus-Guineale kuuluv saar Saalomoni saarestikus ja autonoomne provints, mis on mitu korda p\u00fc\u00fcdnud lahku l\u00fc\u00fca, esimest korda P\u00f5hja-Saalomoni saarte nime all 1975, kui Paapua Uus-Guinea iseseisvus. 1988\u20131998 peetud <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Bougainville_conflict\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">kodus\u00f5jas<\/a> hukkus \u00fcle 15 000 inimese. 2001. a rahulepe lubas referendumit. 2019. a peetud referendumil pooldas 98% iseseisvust, ent tulemus polnud Paapua Uus-Guineale siduv. J\u00e4tkuvatel k\u00f5nelustel on iseseisvuse sihiks seatud aasta 2027.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Bretagne<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Bretagne\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Brittany<\/em>, <em>Breizh<\/em>). Piirkond Prantsusmaal, kus k\u00f5neldakse keldi keelte hulka kuuluvad bretooni keelt. Kuigi keel on kahaneva k\u00f5nelejate arvuga (hinnanguliselt natuke \u00fcle 100 000 k\u00f5neleja), on aktiviste, kes n\u00f5uavad Bretagne&#8217;ile suuremat autonoomiat v\u00f5i ka iseseisvust. Ametlikud kohanimed on prantsuskeelsed, ent siltidel on n\u00e4ha ka bretoonikeelseid. M\u00f5ned bretooni nimede n\u00e4ited (sulgudes): Nantes (Naoned), Quimper (Kemper), Rennes (Roazhon), Saint-Malo (Sant-Malo\u00f9), Vannes (Gwened). Traditsiooniliselt jagatakse Bretagne&#8217;i \u00fcheksaks maaks: Bro-Gwened (prantsuse <em>Vannetais<\/em>), Bro-Naoned (<em>pays nantais<\/em>), Bro-Roazhon (<em>pays rennais<\/em>), Bro-Sant-Brieg (<em>pays de Saint-Brieuc<\/em>), Bro-Sant-Malo\u00f9 (<em>pays de Saint-Malo<\/em>), Bro-Zol (<em>pays de Dol<\/em>), Kerne (<em>Cornouaille<\/em>), Leon (<em>pays de L\u00e9on<\/em>) ja Treger (<em>Tr\u00e9gor<\/em>).<\/li>\n\n\n\n<li>Briti India ookeani ala vt <strong>Chagose saared<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Briti saared<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Briti%20saared\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>British Isles<\/em>). Kaks suurt saart L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, mida Iirimaal eelistatakse t\u00f5sise vajaduse korral nimetada eraldi nimedega Iirimaaks ja Suurbritanniaks (<em>Ireland<\/em>, <em>Great Britain<\/em>), sest <em>Briti<\/em> viitaks Suurbritanniale kui riigile.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Buganda\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Buganda<\/a><\/strong>. Traditsiooniline kuningriik Ugandas, Ida-Aafrika suurimaid, p\u00f5hirahvas on gandad (ganda keeles ainsus <em>Muganda<\/em>, mitmus <em>Baganda<\/em>). Taotleb suuremat autonoomiat.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Bundelkhand\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Bundelkhand<\/a><\/strong>. Taotletav osariik Indias, praegu jagatud Uttar Pradeshi ja Madhya Pradeshi vahel.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">C<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Cabinda\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Cabinda<\/a><\/strong> [<em>kab\u00b4inda<\/em>]. Angola provints, eksklaav kahe Kongo vahel. Seal on aktiivne iseseisvusliikumine ja n\u00f5rga intensiivsusega <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Cabinda_War\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">s\u00f5jategevus<\/a>.<\/li>\n\n\n\n<li>Cabo Verde vt <strong>ROHENEEMESAARED<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Casamance\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Casamance<\/a><\/strong> [<em>kazam`aa(n)ss<\/em>]. Senegali l\u00f5unaosa, mida eraldab maa p\u00f5hiosast Gambia riik. P\u00f5hirahvastik d\u017eolad taotleb suuremat iseseisvust, aeg-ajalt on <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Casamance_conflict\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">v\u00e4givaldseid konflikte<\/a>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Chagose saared<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Chagose%20saared\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Chagos Islands<\/em>). Pikka aega Mauritiuse ja Suurbritannia vaidluse teemaks olnud saarestik on 2025. a mais allakirjutatud lepingu kohaselt kavas tagastada Mauritiusele. Varem olid need saared osa Briti Mauritiuse kolooniast, kuid 1965. a \u2013 enne Mauritiuse iseseisvumist 1968 \u2013 eraldas Suurbritannia need Mauritiusest ja moodustas omaette \u00fclemereala Briti India ookeani ala, et s\u00e4ilitada suur lennuv\u00e4ebaas saarestiku suurimal saarel Diego Garcial, mille p\u00f5hikasutaja oli USA lennuv\u00e4gi. Uue lepingu kohaselt saavad saared Mauritiuse osaks, kuid lennubaas s\u00e4ilib. Mitmelt poolt ilmnenud opositsiooni t\u00f5ttu on lepingu ratifitseerimine Briti parlamendis siiski takerdunud (aprill 2026). Lahendamist vajab ka chagoslaste (<em>Chagossians<\/em>) k\u00fcsimus \u2013 nad asustati lennubaasi rajamisel sunniviisiliselt saartelt \u00e4ra. {U 09.12.2025, M 13.05.2026}<\/li>\n\n\n\n<li>Collasuyu vt <strong>Qullasuyu<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li>C\u00f4te d&#8217;Ivoire vt <strong>ELEVANDILUURANNIK<\/strong>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">D<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Darfur<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Darfur\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Endine Sudaani provints (p\u00f5hirahvad araablased, furid, masalitid, zaghavad, tamad), mis taotleb suuremat iseseisvust v\u00f5i liitumist T\u0161aadiga. Sudaan on t\u00fckeldanud selle maa-ala viieks provintsiks: Ida-, Kesk-, L\u00f5una-, L\u00e4\u00e4ne- ja P\u00f5hja-Darfuriks.<\/li>\n\n\n\n<li>Derry vt <strong>P\u00f5hja-Iirimaa<\/strong>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">E<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>ELEVANDILUURANNIK<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Elevandiluurannik\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Diplomaatilises suhtluses kasutatakse maa enda soovil prantsuskeelset nime <em>C\u00f4te d&#8217;Ivoire<\/em>. Vt ka Sanwi.<\/li>\n\n\n\n<li>Elsass vt <strong>Alsace<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li>eSwatini vt <strong>SVAASIMAA<\/strong>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">F<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Falklandi saared<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Falklandi%20saared\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Valdus kuulub Suurbritanniale, nimi <em>Falkland Islands<\/em> on eesti keelde t\u00f5lgitud Falklandi saarteks. Saarestiku r\u00f6\u00f6pnimi on <em>Malviinid<\/em>. Seda (hispaania keeles <em>islas Malvinas<\/em>) kasutab Argentina, kes saarestikule pretendeerib. 1982. a peeti Argentina ja Briti v\u00e4gede vahel s\u00f5da selle saarestiku p\u00e4rast. L\u00fchikeseks j\u00e4\u00e4nud Argentina vallutuse ajal kasutati ka saarestiku muid kohanimesid Argentina moodi, nt <code>Ida-Falkland<\/code> (<em>East Falkland<\/em>) oli <em>isla Soledad<\/em>, <code>L\u00e4\u00e4ne-Falkland<\/code> <em>isla Gran Malvina<\/em>, keskus <code>Port Stanley<\/code> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Port%20Stanley\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> oli <em>Puerto Argentino<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>FILIPIINID<\/strong>. Vt Bangsamoro.<\/li>\n\n\n\n<li>Flaami piirkond vt <strong>BELGIA<\/strong>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">G\u2013J<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">G<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Galicia<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Galicia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Autonoomne piirkond Hispaanias. Kohanimed on ametlikult kehtestatud galeegikeelsetena, st hispaania nimed on mitteametlikud, nt (hispaania nimi sulgudes): A Coru\u00f1a (La Coru\u00f1a), Ourense (Orense).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>GAMBIA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Gambia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Ametlikus kasutuses eelistab t\u00e4isnime Gambia Vabariik. Riigi ingliskeelne nimi on <em>The Gambia<\/em>, m\u00e4\u00e4ratud artikliga.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Gaza tsoon<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Gaza%20tsoon\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Palestiina omavalitsuse piirkond Siinai poolsaarel Vahemere \u00e4\u00e4res. \u00dcks Palestiina araabia riigi jaoks m\u00e4\u00e4ratud territooriume, mis 1967. a-ni oli Egiptuse halduses, seej\u00e4rel Iisraeli h\u00f5ivatud. 2005. a t\u00f5mbas Iisrael Gazast v\u00e4lja oma v\u00e4ed ja lammutas ka seal olevad juudi asundused, ent s\u00f5dimine Gaza tsooni seni valitsenud Hamasi ja Iisraeli armee vahel on kestnud t\u00e4nini. Gaza keskus on samanimeline linn, tsoonis on veel Dayr al-Bala\u1e29, Kh\u0101n Y\u016bnis <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Kh%C4%81n%20Y%C5%ABnis\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> ja Rafa\u1e29 <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Rafa%E1%B8%A9\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Vt ka Jordani L\u00e4\u00e4nekallas; Palestiina.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>GHANA<\/strong>. Vt L\u00e4\u00e4ne-Togomaa.<\/li>\n\n\n\n<li>Gilgit-Baltistan vt <strong>Balawaristan<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Golan<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Golan\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> ehk <code>Golani k\u00f5rgendikud<\/code> (<em>Golan Heights<\/em>). Maa-ala S\u00fc\u00fcria edelapiiril, mille Iisrael 1967. a s\u00f5ja k\u00e4igus vallutas ja 1981 annekteeris. 2024. a h\u00f5ivas Iisrael ka viimase kolmandiku Golani maa-alast. Paljud riigid peavad Golani Iisraeli poolt okupeerituks, kuid nt USA on 2019. a anneksiooni tunnustanud. Golani tsooni j\u00e4\u00e4b suur osa S\u00fc\u00fcria Al-Qunay\u0163irah&#8217; provintsist, k.a provintsi nominaalne keskus Al-Qunay\u0163irah, mille Iisrael tegi maatasa enne sealt tagasit\u00f5mbamist juunis 1974.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>GRUUSIA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Gruusia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Gruusia on varem soovinud, et selle maa nime kasutataks v\u00f5imalikult sel kujul, nagu ta tuleneb L\u00e4\u00e4ne-Euroopa keelte kaudu (<em>Georgia<\/em>, <em>G\u00e9orgie<\/em>, <em>Georgien<\/em>), mitte vene nime <em>\u0413\u0440\u0443\u0437\u0438\u044f<\/em> teisendina. Eesti keeles on tunnistatud nii <code>Gruusia<\/code> kui ka <code>Georgia<\/code> v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rseteks nimekujudeks. Kuiv\u00f5rd esikohal on Gruusia, domineerib see avalikus kasutuses. Praegu (2025) ametis olev Gruusia valitsus nimeprobleemi ei t\u00e4htsusta. Vt ka Abhaasia; L\u00f5una-Osseetia.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Gr\u00f6\u00f6nimaa <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Gr%C3%B6%C3%B6nimaa\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a><\/strong>. Taani Kuningriigile kuuluva autonoomse riigiosa Gr\u00f6\u00f6nimaa nimi kohalikus, inuiti keeler\u00fchma kuuluvas gr\u00f6\u00f6ni keeles on <em>Kalaallit Nunaat<\/em>, mille l\u00f5pposa <em>nunaat<\/em> t\u00e4hendab maad. Algusosa on mitmuslik vorm (<em>kalaallit<\/em>) s\u00f5nast <em>kalaaleq<\/em>, mille v\u00f5iks eestistada kalaaleks. Kalaaled moodustavad gr\u00f6\u00f6nlaste peah\u00f5imu, kelle p\u00f5hiasustusala on L\u00e4\u00e4ne-Gr\u00f6\u00f6nimaa. Seega on nime t\u00f5lge &#8216;kalaalede maa&#8217;. Gr\u00f6\u00f6nimaa kohanimed on hiljemalt 1996. a-st saadik ametlikult gr\u00f6\u00f6nikeelsed, k\u00f5ik muukeelsed nimed on mitteametlikud: pealinna nimi on <em>Nuuk<\/em> [<em>n`uuk<\/em>] &#8216;neem&#8217;, taani nimi <em>Godth\u00e5b<\/em> [<em>k`ath`op<\/em>] &#8216;hea lootus&#8217; on mitteametlik. Gr\u00f6\u00f6nimaa viis kohalikku omavalitsust on Avannaata (&#8216;p\u00f5hjapiirkond&#8217;), Kujalleq (&#8216;l\u00f5unapiirkond&#8217;), Qeqertalik (&#8216;saarepiirkond&#8217;), Qeqqata (&#8216;keskpiirkond&#8217;) ja Sermersooq (&#8216;j\u00e4\u00e4piirkond&#8217;). Gr\u00f6\u00f6nimaad jaotatakse traditsiooniliselt kolmeks: Kitaa (L\u00e4\u00e4ne-Gr\u00f6\u00f6nimaa), Tunu (Ida-Gr\u00f6\u00f6nimaa) ja Avannaa (P\u00f5hja-Gr\u00f6\u00f6nimaa), p\u00f5hiasustus on l\u00e4\u00e4neosas. Gr\u00f6\u00f6nimaa j\u00f5udis maailma t\u00e4helepanu alla 2025. a-st, kui USA president soovis saart omandada, kas v\u00f5i j\u00f5udu kasutades. {U 27.01.2026}<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">H<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>HIINA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Hiina\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Ametlik t\u00e4isnimi on Hiina Rahvavabariik. Nimetus Hiina Vabariik viitab Taiwanile. Hiina v\u00e4hemusrahvuste kohanimedest esinevad kaartidel mongoli, tiiibeti ja uiguuri nimed (vt l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/hiina-nimed\/\" data-type=\"post\" data-id=\"3106\">hiina nimede<\/a> artiklist). Vt ka Aksai Chin; Ida-Turkestan; L\u00f5una-Tiibet; Mand\u017eukuo; Mand\u017euuria; Sise-Mongoolia; Taiwan; Tiibet; Xinjiang.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>HISPAANIA<\/strong>. Vt ka Baskimaa; Galicia; Katalaani maad; Kataloonia.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>HOLLAND<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Holland\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>.\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Eesti keeles \u00fcldiselt tarvitatav riiginimi on traditsiooniline, kuid mitte t\u00e4pne. Holland on k\u00f5igest osa riigist (L\u00f5una- ja P\u00f5hja-Hollandi provints). Hollandi valitsuse soov on, et ametlikus kasutuses l\u00e4htutaks hollandi nime <em>Nederland<\/em> t\u00f5lkest. Seega eesti keeles <code>Madalmaad<\/code>, ametlikult Madalmaade Kuningriik. Seejuures tuleks arvestada, et Madalmaadel oli varem laiem t\u00e4hendus, mis h\u00f5lmas ka Belgiat, Luksemburgi ja osa P\u00f5hja-Prantsusmaad.<\/li>\n\n\n\n<li>Ametlikus kasutuses eelistab t\u00e4isnime Madalmaade Kuningriik.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">I<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Idameri vt <strong>Jaapani meri<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>IDA-TIMOR<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Ida-Timor\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Diplomaatilises suhtluses kasutatakse maa enda soovil portugalikeelset nime <em>Timor-Leste<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ida-Turkestan<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Ida-Turkestan\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>East Turkestan<\/em>). Hiina l\u00e4\u00e4nepoolsed alad, kus asuvad turgikeelsed rahvad uiguurid, kasahhid jt, Xinjiang. Selle nime all on uiguurid Esindamata Rahvaste Organisatsioonis. Nime Hiinas ei kasutata. Vt ka Xinjiang.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Idel-Ural\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Idel-Ural<\/a><\/strong> [<em>id`el-ur`al<\/em>] (tatari <em>\u0130del-Ural<\/em> &#8216;Volga-Uural&#8217;). Peamiselt Tatarstanis levinud idee Venemaa Volga vabariikide (Ba\u0161kortostan, Marimaa, Mordva, Tatarstan, T\u0161uva\u0161\u0161ia, Udmurtia) \u00fchtsusest, millel on \u00fchine poliitiline siht (iseseisev v\u00f5i autonoomne konf\u00f6deratsioon vms). 1917.\u20131918. a tehti katset selle nime all \u00fchendada tatarlasi, ba\u0161kiire ja t\u0161uva\u0161\u0161e \u00fcheks autonoomseks \u00fcksuseks, ent Ba\u0161kortostanis oli v\u00f5istlev autonoomialiikumine ja kolmanda j\u00f5una sekkusid bol\u0161evikud, kes teatasid kavast kuulutada v\u00e4lja Tatari-Ba\u0161kiiri n\u00f5ukogude vabariik. Vt ka Volga konf\u00f6deratsioon. {U 13.02.2026}<\/li>\n\n\n\n<li><strong>IIRIMAA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Iirimaa\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Iiri riigi ametlik nimetus on p\u00f5hiseaduse kohaselt Iirimaa (iiri <em>\u00c9ire<\/em>, inglise <em>Ireland<\/em>). Nimetust Iiri Vabariik (inglise <em>Republic of Ireland<\/em> v\u00f5i <em>Irish Republic<\/em>) kasutatakse mitteametlikult, eesk\u00e4tt juhul, kui tahetakse v\u00e4listada \u00dchendkuningriigile kuuluvat P\u00f5hja-Iirimaa osa. Vt ka Briti saared.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>IISRAEL<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Iisrael\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Iisraeli piirid on kujunenud alates 1948. a-st mitmes j\u00e4rgus. Kui 1948. a \u00dcRO kava Briti Palestiina mandaatala jagamiseks n\u00e4gi ette maa jagamise v\u00f5rdsetes osades araabia ja juudi riigiks, j\u00e4ttes Jeruusalemma ja Petlemma rahvusvaheliseks tsooniks, siis 1948.\u20131949. a s\u00f5ja ja relvarahulepetega kujunes v\u00e4lja jaotus, milles suurema osa h\u00f5lmab Iisrael, araabia riigile j\u00e4id Gaza ja L\u00e4\u00e4nekallas (sh Ida-Jeruusalemm), mida haldasid vastavalt Egiptus ja Jordaania. Neid piire tunnustab suur osa riike kui Iisraeli <em>de iure<\/em> piire. K\u00f5iki hiljem juurde h\u00f5ivatud alasid (Gaza, Golan, L\u00e4\u00e4nekallas) peetakse sel juhul okupeeritud aladeks. M\u00f5ni riik, nagu nt NSV Liit omal ajal, v\u00f5ib oma tunnustuses j\u00e4rgida ka \u00dcRO 1948. a kavandi piire. Iisraeli kohanimed on p\u00f5hikujul heebreakeelsed, neile on siltidel lisatud araabia vasted (tavaliselt heebrea nime transkriptsioon araabia t\u00e4hestikku, nt Jeruusalemma nimena heebrea <em>Yerushalayim<\/em>, araabia <em>\u016arushal\u012bm<\/em>, vrd araabia tavanimi <em>Al-Quds<\/em>). Iisraelis on \u00fcksikuid kohti, kus kohaliku enamuse moodustavad araablased, seal v\u00f5ib p\u00f5hinimi olla araabiap\u00e4rane, nt <em>Kafr Kann\u0101<\/em>, <em>Ramla<\/em>, <em>S\u016blam<\/em>. Vt ka Gaza tsoon; Jeruusalemm; Jordani L\u00e4\u00e4nekallas; Judea ja Samaaria; Palestiina.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Ilirida\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Ilirida<\/a><\/strong> on nimi, mis viitab P\u00f5hja-Makedoonia l\u00e4\u00e4neosale, kus enamuses on albaanlased. Nimi on moodustatud Ill\u00fc\u00fcria ja Dardaania (<em>Dardania<\/em>) algusosadest (Dardaania oli Rooma riigis \u00fche piirkonna nimi, osa M\u00f6\u00f6siast). Nime tajutakse P\u00f5hja-Makedoonias separatistlikuna.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>INDIA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/India\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Oma iseseisvuse ajal on India kas parandanud arhailisel inglise kirjaviisil rajanevaid nimekujusid (nt Kawnpore \u2192 Kanpur) v\u00f5i asendanud ekson\u00fc\u00fcme nende kohalikule h\u00e4\u00e4ldusele vastavate kirjapiltidega, nt\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Benares \u2192 Varanasi (hindi nimi), Bombay \u2192 Mumbai (marathi), Calicut \u2192 Kozhikode (malajalami), Gauhati \u2192 Guwahati (assami), Kalkuta (<em>Calcutta<\/em>) \u2192 Kolkata (bengali), Madras \u2192 Chennai (tamili), Trichinopoly \u2192 Tiruchchirappalli (tamili). T\u00e4ielikumat loetelu vt <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/iso-3166-2-aasia-2-h-j\/\" data-type=\"post\" data-id=\"27311\">\u00dcSi kohanimede registrist<\/a> v\u00f5i Wikipedia artiklitest (<a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Renaming_of_cities_in_India\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">anal\u00fc\u00fcs<\/a> ja <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/List_of_renamed_places_in_India\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">nimekiri<\/a>).<\/li>\n\n\n\n<li>Vt ka Aksai Chin; Bundelkhand; Kashmir; L\u00f5una-Tiibet, Rayalaseema; Zalengam; Zogam.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n<li><strong>INDONEESIA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Indoneesia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Indoneesia iseseisvus kahes j\u00e4rgus: endine koloniaalv\u00f5im Holland tunnustas p\u00f5hiosa iseseisvust 1949, ent Uus-Guinea (Paapua) saare l\u00e4\u00e4neosa j\u00e4ttis enda k\u00e4tte 1963. a-ni. Vt ka Aceh; L\u00e4\u00e4ne-Paapua.<\/li>\n\n\n\n<li>Inglise kanal vt <strong>La Manche<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Inglismaa<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Inglismaa\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>England<\/em>). Suurbritannia ajalooline koostisosa, \u00dchendkuningriigi keskne osa. P\u00f5hja-Iirimaa, \u0160otimaa ja Wales on saanud omavalitsuse, kuid Inglismaal seda pole, seda valitseb riigi keskvalitsus. On olnud arutusel, kas Inglismaale on eraldi omavalitsust vaja. Vt ka Suurbritannia.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>IRAAK<\/strong>. Vt Ass\u00fc\u00fcria; Kurdistan.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>IRAAN<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Iraan\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>.\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Ametlikus kasutuses eelistab t\u00e4isnime Iraani Islamivabariik.<\/li>\n\n\n\n<li>Pikka aega tuntud kui P\u00e4rsia. Nimi p\u00e4rineb Iraani provintsi F\u0101rs nimest (kreeka <em>Persis<\/em>). Iraan on seevastu maa p\u00f5line endanimetus (samast t\u00fcvest on nt <em>aarja<\/em>). 1935. a soovis Iraani \u0161ahh, et riiki nimetataks rahvusvaheliselt Iraaniks, mitte P\u00e4rsiaks. \u00dcks esimesi endon\u00fc\u00fcmi rahvusvahelistamise (vt) juhtumeid. T\u00e4nap\u00e4eval on P\u00e4rsia nimi kasutusel eesk\u00e4tt ajaloolises ja kultuurilises kontekstis. <\/li>\n\n\n\n<li>Separatistlikke liiikumisi on mitmes piirkonnas: F\u0101rs <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/F%C4%81rs\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (ka\u0161kaid), Golest\u0101n (t\u00fcrkmeenid), Ida- <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Ida-Aserbaid%C5%BEaan\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> ja L\u00e4\u00e4ne-Aserbaid\u017eaan <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/L%C3%A4%C3%A4ne-Aserbaid%C5%BEaan\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (aserbaid\u017eaanlased), S\u012bst\u0101n va Bal\u016bchest\u0101n (belut\u0161id).<\/li>\n\n\n\n<li>Vt ka Ass\u00fc\u00fcria; Belut\u0161istan, Kh\u016bzest\u0101n; Kurdistan; L\u00f5una-Aserbaid\u017eaan; P\u00e4rsia laht; Tunbi saared.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n<li>Irian Jaya vt <strong>INDONEESIA<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>ITAALIA<\/strong>. Vt Ladiinia; L\u00f5una-Tirool; Padaania.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>It\u0161keeria<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/It%C5%A1keeria\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Nimi, millega viidatakse eesk\u00e4tt iseseisvale T\u0161et\u0161eeniale 1990. a-tel, kui ametlik nimetus oli It\u0161keeria T\u0161et\u0161eeni Vabariik. It\u0161keeria on algselt viidanud t\u0161et\u0161eenide asuala s\u00fcdamaale. It\u0161keeria pealinna nimi 1997. a-st oli \u01b5ovhar-\u0120ala (siltidel enamasti D\u01b6oxar-\u0120ala) president D\u017eohhar Dudajevi auks. Praegune pealinna nimi t\u0161et\u0161eeni keeles on <em>S\u00f6l\u01b6a-\u0120ala<\/em> &#8216;Sun\u017ea linn&#8217; j\u00f5enime S\u00f6l\u01b6a (vene Sun\u017ea) j\u00e4rgi.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">J<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>JAAPAN.<\/strong> Vt Liancourt Rocks; P\u00f5hjaalad.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Jaapani meri<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Jaapani%20meri\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Sea of Japan<\/em>) \u2013 Korea poolsaare ja Jaapani vahel olev veekogu. Viidates ajaloole on L\u00f5una- ja P\u00f5hja-Korea soovinud selle veekogu rahvusvahelist nime muuta, kasutades inglise keeles kas nime <em>East Sea<\/em> (Idameri) v\u00f5i <em>Korean East Sea<\/em> (Korea Idameri). Jaapan on sellele vastu.<\/li>\n\n\n\n<li>Jammu ja Kashmir vt <strong>Kashmir<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Jeruusalemm<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Jeruusalemm\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Jerusalem<\/em>, heebrea <em>Yerushalayim<\/em>, araabia <em>Al-Quds<\/em>). Linn, mille Iisrael on kuulutanud oma jagamatuks pealinnaks, kuid paljud riigid ei ole seda tunnustanud. 1967. aasta s\u00f5jani oli Jeruusalemm jagatud, l\u00e4\u00e4neosa kuulus Iisraelile, idaosa Jordaaniale (kavandatud algselt Palestiina araabia riigile). Palestiina araablased p\u00fcrivad looma oma riiki, mille pealinn oleks Ida-Jeruusalemm.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>JORDAANIA<\/strong>. Vt Jordani L\u00e4\u00e4nekallas.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Jordani L\u00e4\u00e4nekallas<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Jordani%20L%C3%A4%C3%A4nekallas\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>, l\u00fchemalt <code>L\u00e4\u00e4nekallas<\/code> (<em>West Bank<\/em>). Palestiina omavalitsuse piirkond Jordani j\u00f5e l\u00e4\u00e4nekaldal. Tekkis 1948. a s\u00f5ja tulemusena, kui see endise Briti mandaatala Palestiina osa j\u00e4i Transjordaania k\u00e4tte. (Et Transjordaania nimi viitas Jordani-tagusele alale, araabia keeles Jordanist itta j\u00e4\u00e4vatele aladele, muutis riik oma nime 1949. a Jordaaniaks.) 1967. a s\u00f5ja tulemusena h\u00f5ivas Iisrael kogu L\u00e4\u00e4nekalda ala. Suur osa riike peab Jordani L\u00e4\u00e4nekalda piiridena silmas 1948. a piire, kuid lisaks on Iisrael ehitanud sellest sissepoole nn turvam\u00fc\u00fcri ja on L\u00e4\u00e4nekalda alale rajanud palju juudi uusasundusi, mis teeb piiride kokkuleppimise keeruliseks. 2023. a seisuga on L\u00e4\u00e4nekaldal koos Ida-Jeruusalemmaga 144 juudi asundust \u00fcle 450 000 elanikuga, suurimad on linnad Modi&#8217;in Illit, Ma&#8217;ale Adumim, Beitar Illit ja Ariel. Vt ka Gaza tsoon; Jeruusalemm; Palestiina.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Judea ja Samaaria<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Judea%20ja%20Samaaria\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Judea and Samaria<\/em>, <em>Yehuda veShomron<\/em>). Nimi, millega Iisraelis viidatakse kogu Jordani L\u00e4\u00e4nekaldale, v.a Ida-Jeruusalemm. Araabia riigid seda ei kasuta.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">K<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Kabylia\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kabiilia<\/a><\/strong> (<em>Kabylie<\/em>). Piirkond Al\u017eeeria p\u00f5hjarannikul, kus elavad kabiilid, berberi rahvas. Piirkond taotleb iseseisvust, neil on ka eksiilvalitsus.<\/li>\n\n\n\n<li>Kaja osariik vt <strong>Karenni<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kaliningrad<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Kaliningrad\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Ajalooline K\u00f6nigsberg, mis p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da anti N\u00f5ukogude Liidule ja nimetati 1946 Kaliningradiks. Eesti keeles oma nime sel linnal pole olnud, ent mais 2023 otsustas Poola ametlikult kasutusele v\u00f5tta ajaloolise poolakeelse nime <em>Kr\u00f3lewiec<\/em> ja midagi sarnast on otsustanud ka Leedu (<em>Karaliau\u010dius<\/em>) ja L\u00e4ti (<em>Kara\u013cauci<\/em>). Eestis <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/kaliningrad-ja-konigsberg\/\" data-type=\"post\" data-id=\"15292\">ametlikku otsust tehtud ei ole<\/a>, ent Riigikogu v\u00e4liskomisjon on K\u00f6nigsbergi nime kasutamist pooldanud. V\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist, et Kaliningradi oblast moodustas osa ajaloolisest Ida-Preisimaast, muud osad kuuluvad Leedule (V\u00e4ike-Leedu) ja Poolale. 1946. a-st on piirkonna saksa nimed t\u00e4ielikult venestatud, seejuures 1938 oli osa Ida-Preisi nimesid veel omakorda saksastatud, et k\u00f5rvaldada slaavip\u00e4raseid variante. <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/List_of_inhabited_localities_in_Kaliningrad_Oblast\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Vene nimede vasteid<\/a>: Bagrationovsk (<em>Preu\u00dfisch Eylau<\/em>), Baltiisk (<em>Pillau<\/em>), Gussev (<em>Gumbinnen<\/em>), Gvardeisk (<em>Tapiau<\/em>), Mamonovo (<em>Heiligenbeil<\/em>), Neman (<em>Ragnit<\/em>, 1938\u20131946 <em>Ebenrode<\/em>), Nesterov (<em>Stallup\u00f6nen<\/em>, 1938\u20131946 <em>Ebenrode<\/em>), Ozjorsk (<em>Darkehmen<\/em>, 1938\u20131946 <em>Angerapp<\/em>), Pravdinsk (<em>Friedland<\/em>), Slavsk (<em>Heinrichswalde<\/em>), Sovetsk (<em>Tilsit<\/em>), Zelenogradsk (<em>Cranz<\/em>), T\u0161ernjahhovsk (<em>Insterburg<\/em>). Saksa nimedel on \u00fchtlasi poola ja leedu vasted, mis annavad tunnistust Poola ja Leedu huvist selle piirkonna vastu, vrd poola (eespoolse nimetamise j\u00e4rjekorras) <em>Pruska I\u0142awa, Pilawa, G\u0105bin, Tapiawa, \u015awi\u0119ta Siekierka, Sto\u0142upiany, Darkiejmy, Frydl\u0105d, \u2013, Tyl\u017ca, Koronowo, Wystru\u0107<\/em>; leedu <em>Ylava, Piliava, Gumbin\u0117, Tepliava, \u0160ventapil\u0117, Ragain\u0117, Stalup\u0117nai, Darkiemis, Romuva, Gastos, Til\u017e\u0117, Krantas, \u012esrutis<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>KAMBOD\u017dA<\/strong>. Vt Preah Viheari tempel.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>KAMERUN<\/strong>. Vt Ambazonia.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>KANADA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Kanada\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Kanada kohanimistus v\u00e4\u00e4rivad t\u00e4helepanu k\u00f5igepealt prantsuskeelsed kohanimed Qu\u00e9becis ja f\u00f6deraaltasandil suurte objektide r\u00f6\u00f6pnimedena, samuti p\u00f5liselanike (sh esimeste rahvaste, <em>first nations<\/em>) kohanimed, mida \u00fcha enam ametlikult tunnustatakse ja mida pannakse kaartidele ja siltidele koos k\u00f5igi keeruliste m\u00e4rkidega, sh silpkirjas. 1999. a moodustati uus territoorium Nunavut (silpkirjas \u14c4\u14c7\u1557\u1466), mille kohanimed on valdavalt inuitikeelsed. Eurooplaste pandud kohanimesid p\u00f5hjaaladel on 1980. a-test alates muudetud, nt Fort Chimo \u2192 Kuujjuaq, Frobisher Bay \u2192 Iqaluit. Vt ka Alberta; Qu\u00e9bec. {U 06.12.2025}<br>Vt ka Ontario j\u00e4rv.<\/li>\n\n\n\n<li>Kareni osariik vt <strong>Kawthoolei<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Karenni<\/strong>. Myanmari Kaja osariigi <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Kaja%20osariik\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> nimi, mida kasutavad iseseisvusmeelsed. <em>Karenni<\/em> on t\u00f5lgendatav kui punaste karenite maa (<em>Karen<\/em> + <em>ni<\/em> &#8216;punane&#8217;). Kaja (<em>Kayah<\/em>) nimi p\u00e4rineb punaste karenite endanimetusest <em>kayalhi<\/em>. Iseseisvuslaste arvates rikub see karenite \u00fchtsust ja nad ei ole seda omaks v\u00f5tnud.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Karjala<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Karjala\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Jagatakse ajalooliselt kaheks: Ida-Karjala ehk Vene Karjala (kuni 1940. a-ni Venemaa \/ NSV Liidu piires olnud osa) ja L\u00e4\u00e4ne-Karjala ehk Soome Karjala (Soome piires olnud osa). P\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da kujunes v\u00e4lja uus jaotus, milles Venemaa \/ NSV Liidu piires on Karjala kannas (kuulub Leningradi oblastisse), Laadoga-Karjala, Aunuse-Karjala ja Valgemere-Karjala (need kolm kuuluvad Karjala Vabariiki). Karjala kannas ja Laadoga-Karjala m\u00e4rgivad 1940. a Soome NSV Liidule loovutatud ala. Soome piires olev Karjala jaguneb L\u00f5una- ja P\u00f5hja-Karjala maakonnaks. Kohanimed Soome Karjalas on soomekeelsed, Karjala Vabariigis on <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/List_of_rural_localities_in_the_Republic_of_Karelia\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">kohanimed venekeelsed<\/a>, millele on lisatud mitteametlikud soome ja karjala variandid. Eesti tavas on kasutada Karjala Vabariigi kohtade puhul soome nimesid, kui need on olemas. Laadoga-Karjalas on s\u00e4ilitatud Soome-aegsed kohanimed (sh Lahdenpohja, Pitk\u00e4ranta, Suoj\u00e4rvi), ent Karjala kannasel on nimed t\u00e4ielikult venestatud (nt Antrea \u2192 Kamennogorsk, Johannes \u2192 Sovetski, Terijoki \u2192 Zelenogorsk, Uuras \u2192 V\u00f5ssotsk), vt nende kohta <a href=\"https:\/\/winterwar.karelia.ru\/site\/toponimika\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">venekeelset, algmaterjalidele tuginevat loetelu<\/a> ja <a href=\"https:\/\/kielikello.fi\/luovutetut-alueet-kahtalaiset-nimet\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">soomekeelset \u00fclevaadet Kielikellos<\/a>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kashmir<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Kashmir\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Endine Jammu ja Kashmiri v\u00fcrstiriik, osa Briti Indiast, mis India poolitamisel 1947 kujunes India ja Pakistani konfliktialaks. M\u00f5lemad riigid peavad kogu v\u00fcrstiriigi ala oma riigi osaks, kuid 1947\u20131948 ja hiljem peetud s\u00f5dade tulemusena jaguneb see ala n\u00fc\u00fcd Hiina, India ja Pakistani vahel. India valduses on u pool maa-alast \u2013 Jammu ja Kashmiri liiduala (veel 2019. a-ni osariik) ning Ladakhi liiduala (eraldati osariigist 2019). Pakistani valduses on kolmandik maa-alast, mis on jagatud kaheks territooriumiks: Azad Kashmir (&#8216;vaba Kashmir&#8217;) ja Gilgit-Baltistan (vt ka Balawaristan). Hiina valduses on Aksai Chin (vt see) ja Trans-Karakorami trakt. India ja Pakistan nimetavad teise riigi valduses olevat ala vastavalt Pakistani v\u00f5i India okupeeritud Kashmiriks. Neutraalsed nimetused oleksid India v\u00f5i Pakistani hallatav Kashmir (<em>India-administered Kashmir<\/em>, <em>Pakistan-administered Kashmir<\/em>). Jammu on v\u00fcrstiriigi l\u00f5unaosa, Kashmir (algselt Kashmiri org) p\u00f5hjaosa.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Catalan_Countries\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Katalaani maad<\/a><\/strong> (<em>Catalan Countries<\/em>, <em>Pa\u00efsos Catalans<\/em>). Nimi viitab aladele, kus katalaani keelt k\u00f5neldakse: 1) Kataloonia; 2) Baleaarid; 3) Valencia; 4) osa Arag\u00f3nist (La Franja); 5) osa Murciast (Carche); 6) Andorra; 7) Pyr\u00e9n\u00e9es-Orientalesi departemang Prantsusmaal, 8) Alghero linn Itaalias Sardiinias. M\u00f5nel pool kasutatakse teisi keele nimetusi, nt Valencias on see valenssia keel (<em>Valenciano<\/em>).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kataloonia<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Kataloonia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Catalonia<\/em>, <em>Catalunya<\/em>). Autonoomne piirkond Hispaanias, mis on korduvalt katset teinud autonoomiat suurendada v\u00f5i iseseisvuda, viimati 2017. a. Kataloonias on kohanimed ametlikult kehtestatud katalaanikeelsetena, mis t\u00e4hendab, et hispaania vasted on mitteametlikud, nt (hispaania nimed sulgudes) Girona (Gerona), Lleida (L\u00e9rida).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Katanga<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Katanga\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Endine Kongo DV provints, mis 1960\u20131963 oli Kongost lahku l\u00f6\u00f6nud, nn Katanga Riik. Tekkis algul vastukaaluna Patrice Lumumba valitsusele, ent j\u00e4tkas p\u00e4rast viimase kukutamist ja tapmist suuresti palgas\u00f5durite toel. Katanga separatism j\u00e4i ka hiljem j\u00e4rgmiste valitsuste probleemiks.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kat\u0161ini osariik<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Kat%C5%A1ini%20osariik\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Kachin<\/em>, <em>Jinghpaw<\/em>). Myanmari p\u00f5hjapoolseim osariik, kus v\u00f5itlust juhib Kat\u0161ini Iseseisvusarmee. Kat\u0161ini ehk tsinpo keelt r\u00e4\u00e4gitakse ka Hiinas. Kat\u0161inimaa nimi omas keeles on <em>Jinghpaw<\/em> v\u00f5i <em>Wunpawng<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kawthoolei<\/strong> [<em>kodul`ei<\/em>] (&#8216;pimeduseta maa&#8217;). Myanmari Kareni osariigi <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Kareni%20osariik\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> nimi, mida eelistavad iseseisvusmeelsed, pretendeerides veidi suuremale alale kui praegune osariik. Osariigi ametlik nimi inglise keeles on n\u00fc\u00fcd <em>Kayin State<\/em> birmap\u00e4rases h\u00e4\u00e4lduses, varem oli see <em>Karen State<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Khalistan<\/strong> [<em>halist`aan<\/em>] (<em>\u1e32h\u0101list\u0101n<\/em>) on sikhide <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Khalistan_movement\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">taotletav iseseisev riik<\/a> Indias, eelk\u00f5ige Pand\u017eabis, ent m\u00f5ne jaoks ka laiemal alal, mis h\u00f5lmaks piirkondi P\u00f5hja-Indias (Haryana, Himachal Pradesh).<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Kampuchea_Krom\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Khm\u00ear Kra\u00f4m<\/a><\/strong>, ka <code>K\u00e2mp\u016dch\u00e9a Kra\u00f4m<\/code> (&#8216;Alam-Kambod\u017ea&#8217;) on nimi, millega Kambod\u017eas viidatakse L\u00f5una-Vietnamile, Mekongi deltale, kus elab p\u00f5liselt \u00fcle 2 mln khmeeri. On liikumisi, mis taotlevad autonoomiat v\u00f5i \u00fchinemist Kambod\u017eaga.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kh\u016bzest\u0101n<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Kh%C5%ABzest%C4%81n\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> [<em>huzest`aan<\/em>]. Iraani provints P\u00e4rsia lahe p\u00f5hjasopis, kus \u00fcle poole elanikkonnast k\u00f5neleb araabia keelt. Provintsi l\u00f5unaosa kutsutakse ka Arabistaniks. Piirkonnas on aktiviste, kes kutsuvad \u00fcles kas \u00fchinema Iraagiga v\u00f5i saavutama autonoomiat.<\/li>\n\n\n\n<li>Khyber Pakhtunkhwa vt <strong>Pu\u0161tunistan<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li>Kiiev vt <strong>UKRAINA<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li>Kirde-Hiina vt <strong>Mand\u017euuria<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Kokang\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kokang<\/a><\/strong>. Piirkond Myanmaris \u0160ani osariigi p\u00f5hjaosas, kus on etnilisi hiinlasi juba alates 18. sajandist. 1960. a-test kuni 1989. a-ni valitses piirkonda Birma Kommunistlik Partei, p\u00e4rast selle laialiminekut on Kokang eripiirkond. Piirkonnas tegutseb m\u00e4ssuline Myanmari Rahvusliku Demokraatliku Alliansi Armee (MNDAA).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>KOMOORID<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Komoorid\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Comores<\/em>). Kui Komoorid 1975 iseseisvusid, valisid selle staatuse neljast saaarest kolm: Mwali (Moh\u00e9li), Ndzuwani (Anjouan) ja Ngazidja (Grande Comore). Neljas saar, Mayotte \u2713 (kohalik nimi Maore), otsustas j\u00e4\u00e4da Prantsusmaa osaks. Komoori riik peab Mayotte&#8217;i Komooride osaks.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>KONGO<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Kongo\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. On olemas kaks Kongo riiki, ametlike nimedega Kongo Vabariik ja Kongo Demokraatlik Vabariik. L\u00fchinimed on neil vastavalt Kongo ning Kongo DV. Et esimest nimetatakse enamasti lihtsalt Kongoks, tuleneb asjaolust, et Kongo DV oli 1971\u20131997 nimega Sair ehk Zaire, sel ajal oli Kongo nimi \u00fchem\u00f5tteline. Riike v\u00f5ib eristada ka pealinnade abil, esimene on Kongo-Brazzaville (ehk Brazzaville&#8217;i Kongo), teine Kongo-Kinshasa (ehk Kinshasa Kongo).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>KONGO DV<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Kongo%20DV\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>.\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Ametlikus kasutuses eelistab t\u00e4isnime Kongo Demokraatlik Vabariik.<\/li>\n\n\n\n<li>1960. a-tel korraldas laiaulatusliku isiku- ja kohanimede aafrikastamise, riigi juht Joseph-D\u00e9sir\u00e9 Mobutu v\u00f5ttis oma nimeks Mobutu Sese Seko, muudeti ka palju suurte linnade nimesid: \u00c9lisabethville \u2192 Lubumbashi, L\u00e9opoldville \u2192 Kinshasa (pealinn), Stanleyville \u2192 Kisangani. Muudeti ka riigi enda nimi: Kongo DVst sai Zaire (eestikeelses kirjanduses k\u00e4ibis selle mugand Sair).<\/li>\n\n\n\n<li>Vt ka Katanga; Kongo.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kordofan<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Kordofan\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Endine provints (praegu jagatud L\u00f5una- ja P\u00f5hja-Kordofani provintsiks), milles tegutseb mitu Nuba rahvaste iseseisvusliikumist, aeg-ajalt puhkevad konfliktid.<\/li>\n\n\n\n<li>Korea Idameri vt <strong>Jaapani meri<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Korsika<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Korsika\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Corsica<\/em>, <em>Corse<\/em>). Prantsusmaale kuuluv saar Vahemeres. Varem kuulus ta Genovale (a-st 1284), ent kuulutas end 1755. a \u00fchepoolselt iseseisvaks itaaliakeelseks vabariigiks. Genova loovutas Korsika v\u00f5lgade katteks 1768 Prantsusmaale, kes annekteeris selle 1769. Korsika v\u00f5itlus autonoomia v\u00f5i iseseisvuse eest on olnud 1960.\u20131970. aastatel intensiivne, kohati verine, rahunemine on tulnud pikkam\u00f6\u00f6da 2010. aastatel, \u00fchtlasi on kasvanud Korsika autonoomia. Korsika keel on l\u00e4hedane itaalia keelele, Korsika kohanimed on \u00fcldiselt itaaliap\u00e4rases kirjaviisis, mida prantsuse keeles v\u00f5idakse h\u00e4\u00e4ldada teisiti, nt Ajaccio [<em>aj\u00b4at\u0161o<\/em>], prantsuse [<em>a\u017eaksj`oo<\/em>].<\/li>\n\n\n\n<li><strong>KOSOVO<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Kosovo\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Kosova<\/em>). Kosovo iseseisvust ei ole \u00dcRO ega osa riikidest tunnustanud, sh Serbia, mille osa Kosovo oli. \u00dcRO m\u00f5istes on see endiselt Serbia autonoomne piirkond Kosovo ja Metohija. Kosovo kohanimed on albaania ja serbia keeles, olles rahvusvahelises kasutuses pikka aega olnud serbia kirjaviisis. N\u00fc\u00fcd on rohkem levinud albaaniakeelsed nimed, nt (serbia nimi sulgudes) Prishtina (Pri\u0161tina), Ferizaj (Uro\u0161evac), Mitrovic\u00eb (Kosovska Mitrovica), Pej\u00eb (Pe\u0107).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Krimm<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Krimm\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Rahvusvaheliselt Ukrainale kuuluvaks tunnistatud Krimm (\u00f5ieti Krimmi Autonoomne Vabariik ja otsealluvusega Sevastopoli linn) on 2014. a-st Venemaa poolt annekteeritud. Poolsaare p\u00f5hirahvastik on olnud krimmitatarlased, kes p\u00e4rast Kuldhordi lagunemist moodustasid 1443 Krimmi khaaniriigi. P\u00e4rast seda, kui Venemaa vallutas ja annekteeris khaaniriigi 1783, rakendas Vene riik meetmeid, et tatarlasi v\u00e4lja t\u00f5rjuda, kuid sellest hoolimata moodustasid nad 1920. a-teks poole Krimmi rahvastikust. 1944. a mais k\u00fc\u00fcditati k\u00f5ik krimmitatarlased Kesk-Aasiasse, s\u00fc\u00fcdistades neid koost\u00f6\u00f6s sakslastega. Kui muud k\u00fc\u00fcditatud rahvad said 1950. a-te teises pooles v\u00f5imaluse naasta oma ajaloolisele kodumaale, siis krimmitatarlased (tollases ametlikus pruugis &#8220;tatari rahvusest isikud, kes enne elasid Krimmis&#8221;) k\u00fcll rehabiliteeriti, aga Krimmi tagasi tulla neid ei lubatud kuni a-ni 1989. Valdav osa Krimmi kohanimesid enne k\u00fc\u00fcditamist olid krimmitatarikeelsed, ent 1944.\u20131948. a muudeti need k\u00f5ik vene nimedeks, s\u00e4ilitades vaid m\u00f5ned t\u00e4htsamad nimed, nagu Alu\u0161ta, Baht\u0161isarai, D\u017eankoi, Jalta. Krimmitatari nimedel ei ole Krimmis ametlikku staatust, aga krimmitatarlased kasutavad neid sellegipoolest, nt <em>Aqmescit<\/em> (Simferopol), <em>Aqyar<\/em> (Sevastopol), <em>Cank\u00f6y<\/em> (D\u017eankoi), <em>Kefe<\/em> (Feodossija), <em>Kezlev<\/em> (Jevpatorija). Vt ka <a href=\"https:\/\/arhiiv.eki.ee\/knab\/valik\/eeua43_inf.htm\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Krimmi kohanimeloendit ja veebikaaarti<\/a>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kurdistan<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Kurdistan\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Suurimaid omariikluseta rahvaid, ent on saanud piirkondliku autonoomia Iraagis ja faktiliselt ka S\u00fc\u00fcrias. On tavaks jagada neljaks osaks vastavalt ilmakaartele: P\u00f5hja-Kurdistan (T\u00fcrgi kaguosa), L\u00e4\u00e4ne-Kurdistan (S\u00fc\u00fcrias, r\u00f6\u00f6pnimi Rojava), L\u00f5una-Kurdistan (Iraagi p\u00f5hjaosa) ja Ida-Kurdistan (Iraani loodeosa). Keeleliselt jagunevad kurdid kolmeks, k\u00f5neledes kurmand\u017ei (p\u00f5hjakurdi), sorani (keskkurdi) ja l\u00f5unakurdi keelt, neist esimeses (T\u00fcrgis, osalt S\u00fc\u00fcrias) kasutatakse ladina kirja, teises kahes araabia kirja. Kurdi kohanimed Iraagis on kaasametlikud araabia nimede k\u00f5rval (nt Iraagi Kurdistani pealinn on araabia <em>Arb\u012bl<\/em>, kurdi <em>Hewl\u00ear<\/em>. Mujal on nad mitteametlikud, kuid nt <em>Koban\u00ee<\/em> S\u00fc\u00fcrias (araabia <em>\u2018Ayn al-\u2018Arab<\/em>) on esinenud ka rahvusvahelistes uudistes.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>K\u00e4rnten<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/K%C3%A4rnten\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Austria liidumaal K\u00e4rntenis elab suur hulk sloveene. Sloveenid kuulusid esimese maailmas\u00f5ja l\u00f5puni Austria-Ungari kooseisu, kuid p\u00e4rast seda hakkas suurem osa kuuluma hilisemasse Jugoslaaviasse, v\u00e4ike osa aga j\u00e4i uue Austria koosseisu. Piiriajamine nende kahe vahele tekitas Austrias pingeid. Vaidlused kakskeelsete (saksa-sloveeni) siltide \u00fcle on kestnud pikalt, silte on korduvalt rikutud. N\u00e4iteid sloveeni nimedega (sulgudes): Augsdorf (Loga vas), Ebriach (Obirsko), Eis (Led), Gablern (Lovanke), Kanin (Hodnina).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>K\u00dcPROS<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/K%C3%BCpros\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. K\u00fcprosel on kaks p\u00f5hirahvust: kreekakeelsed ja t\u00fcrgikeelsed k\u00fcproslased. Rahvusvaheliselt tunnustatakse j\u00e4rjepidevuse alusel K\u00fcprose kreekakeelse kogukonna valitsust, v.a T\u00fcrgi, kes tunnustab saare esindajana P\u00f5hja-K\u00fcprost. Pikemat K\u00fcprose kohanimede loetelu vt <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/iso-3166-2-aasia-3-k-o\/\" data-type=\"post\" data-id=\"16595\">\u00dcSi kohanimede registrist<\/a>. Vt ka P\u00f5hja-K\u00fcpros.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">L\u2013N<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">L<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Ladinia\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Ladiinia<\/a><\/strong> (<em>Ladinia<\/em>). Retoromaanlaste hulka kuuluvate ladiinide kodumaa P\u00f5hja-Itaalias Alto Adiges ja Trentinos. On p\u00fc\u00fctud luua eraldi haldus\u00fcksuseks.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>La Manche<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/La%20Manche\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> ehk <code>Inglise kanal<\/code>. Suurbritannia saare ja Euroopa mandri vaheline v\u00e4in on Prantsuse poolel tuntud kui La Manche (<em>manche<\/em> &#8216;k\u00e4is, varrukas&#8217;), kuid Briti poolel kui Inglise kanal (<em>English Channel<\/em>). Kuiv\u00f5rd eesti keeles on m\u00f5lemad nimed tunnistatud sobivaks, siis v\u00f5ib olla olukordi, kus on diplomaatiline valida emma-kumma variandi vahel.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>LAOS<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Laos\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Ametlikus kasutuses eelistab t\u00e4isnime Laose Demokraatlik Rahvavabariik.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Liancourt Rocks<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Liancourt%20Rocks\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. R\u00fchm v\u00e4ikesaari Korea poolsaare ja Jaapani vahel, mida haldab L\u00f5una-Korea, kuid millele pretendeerivad ka Jaapan ja P\u00f5hja-Korea. Korea nimi <em>Dokdo<\/em>, jaapani nimi <em>Take-shima<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>Londonderry vt <strong>P\u00f5hja-Iirimaa<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Lorraine<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Lorraine\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> ehk <code>Lotring<\/code>. Ajalooline maa-ala Prantsusmaal. Varem on korduvalt Prantsusmaa ja Saksamaa vahel k\u00e4est k\u00e4tte k\u00e4inud, niisamuti on vahelduvad olnud ka kohanimed, eriti Moselle&#8217;is. Piirkonna ametlik keel on \u00fcksnes prantsuse, saksa keele asemel edendatakse piirkonna identiteedi osana Lotringi frangi keelt (<em>francique lorrain<\/em>, endanimetus <em>Pl\u00e0tt<\/em> v\u00f5i <em>lottringer Pl\u00e0tt<\/em>), mis esineb ka siltidel. Lotringi nimi selles keeles on <em>Lottringe<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>L\u00d5UNA-AAFRIKA VABARIIK<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/L%C3%B5una-Aafrika%20Vabariik\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> ~ <code>L\u00f5una-Aafrika<\/code> (<em>South Africa<\/em>). Apartheidiajal oli L\u00f5una-Aafrikas kaks ametikeelt, afrikaani ja inglise, ent 1994. a-st on nende arv kasvanud koos viipekeelega 12-ni. Seda keelelist mitmekesisust kajastavad ka \u00fcmbernimetamised: Nelspruit \u2192 Mbombela, Pietersburg \u2192 Polokwane, Port Elizabeth \u2192 Gqeberha. Vt \u00fcmbernimetamiste kohta l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/List_of_renamed_places_in_South_Africa\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Wikipedia artiklist<\/a>, pikem loetelu on ka <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/iso-3166-2-aafrika-1-a-l\/\" data-type=\"post\" data-id=\"15921\">\u00dcSi kohanimede registris<\/a>. Oranje provintsist on saanud Free State, Natalist KwaZulu-Natal ja Transvaali provints on jagatud mitme uue provintsi vahel, sh Limpopo ja Mpumalanga (&#8217;ida&#8217;). Vt ka Volkstaat.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Azerbaijan_naming_controversy#%22Southern_Azerbaijan%22_and_%22Northern_Azerbaijan%22\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">L\u00f5una-Aserbaid\u017eaan<\/a><\/strong> (<em>Southern Azerbaijan<\/em>, <em>G\u00fcney Az\u0259rbaycan<\/em>) on nimi, mis viitab Iraani kahele provintsile, Ida- ja L\u00e4\u00e4ne-Aserbaid\u017eaanile, kui peetakse silmas nende \u00fchinemist Aserbaid\u017eaani riigiga ehk n-\u00f6 P\u00f5hja-Aserbaid\u017eaaniga. Iraanis seda nime ei kasutata.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>L\u00f5una-Kaukaasia<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/L%C3%B5una-Kaukaasia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>South Caucasus<\/em>). Kolm riiki, Armeenia, Aserbaid\u017eaan ja Gruusia, on selgelt eelistanud piirkonna nime, mis ei sisalda vaikimisi &#8220;vaadet p\u00f5hja poolt&#8221;, sest <em>Taga-Kaukaasia<\/em> t\u00e4hendaks Kaukasuse m\u00e4eaheliku tagust ala, kui seda vaadata Venemaa poolt.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>L\u00d5UNA-KOREA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/L%C3%B5una-Korea\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Ametlikus kasutuses eelistab nime Korea Vabariik. Vt ka Jaapani meri; Liancourt Rocks.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>L\u00f5una-Osseetia <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/L%C3%B5una-Osseetia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a><\/strong>. Endine autonoomne oblast Gruusias, mis kuulutas end 1991. a iseseisvaks, olles sisuliselt Venemaa protektoraat. Gruusia seisukohalt on tegu endise haldus\u00fcksusega, mitteametlikult kasutatakse maa-ala kohta nimetust <em>Tshinvali piirkond<\/em>. Faktiliselt on L\u00f5una-Osseetia kohanimed osseedikeelsed, sh osseedistatud nimed, nt <em>Tormaneul<\/em> (gruusia <code>Thormaneuli<\/code>) sai 2018. a nimeks <em>Z\u00e4dbad\u00e4n<\/em>. Rahvusvaheliselt tunnustatakse gruusia nimesid, nt <code>Ahhalgori<\/code> (&#8216;uus-Gori&#8217;, Gruusia poolt \u00fcmber nimetatud, osseedi <em>Leningor<\/em>), <code>D\u017eava<\/code> (<em>Dzau<\/em>), <code>Znauri<\/code> (<em>Znau\u00f5r<\/em>). Vt ka <a href=\"https:\/\/arhiiv.eki.ee\/knab\/valik\/eegeos_inf.htm\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">L\u00f5una-Osseetia kohanimeloendit ja veebikaarti<\/a>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Southern_Tibet\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">L\u00f5una-Tiibet<\/a><\/strong> (<em>Southern Tibet<\/em>, <em>Zang Nan<\/em>). Hiina ja India idapoolne piiril\u00f5ik, kus asub praegu India Arunachal Pradeshi osariik. 1914. a tunnustas Tiibet seda Briti India osana, kui fikseeriti nn McMahoni joon Tiibeti ja Briti India vahel. Tollane Hiina valitsus selles ei osalenud. Hiina ei tunnusta McMahoni joont ja peab sellest l\u00f5unas olevat ala Tiibeti autonoomse piirkonna osaks, m\u00e4\u00e4rates sinna ka ametlikke kohanimesid. L\u00f5una-Tiibeti nime kasutab \u00fcksnes Hiina.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>L\u00f5una-Tirool<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/L%C3%B5una-Tirool\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Alto Adige<\/em>). Endine Tirooli l\u00f5unaosa anti Austria-Ungari koosseisust \u00fcle Itaaliale esimese maailmas\u00f5ja tagaj\u00e4rjel 1918. Itaalias tehti katseid seda piirkonda itaaliastada, muutes paljusid kohanimesid. Piirkonna ametlik nimi on Alto Adige (&#8216;\u00dclem-Adige&#8217;) Adige j\u00f5e j\u00e4rgi, mille \u00fclemjooks saab sealt alguse. Kuigi Alto Adige on j\u00e4\u00e4nud itaalia keeles kasutusele, on n\u00fc\u00fcdseks ka L\u00f5una-Tirool (saksa <em>S\u00fcdtirol<\/em>) saanud ametliku staatuse. Varem on saksa nimi olnud sisuliselt p\u00f5lu all, Alto Adige t\u00f5lkevaste saksa keeles oli <em>Tiroler Etschland<\/em> (Etsch on Adige j\u00f5e nimi saksa keeles).<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Western_Azerbaijan_(irredentist_concept)\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">L\u00e4\u00e4ne-Aserbaid\u017eaan<\/a><\/strong> (<em>Western Azerbaijan<\/em>, <em>Q\u0259rbi Az\u0259rbaycan<\/em>). Nime kasutatakse \u00fcksnes Aserbaid\u017eaanis. Revisionistlik nimi, millega Aserbaid\u017eaanis viidatakse aladele praeguses Armeenias, mis justkui ajaloolistel p\u00f5hjustel peaksid kuuluma Aserbaid\u017eaanile. Sellega kaasneb tihti aserbaid\u017eaani ajalooliste kohanimede kasutamine, nt <em>Ke\u015fi\u015fk\u0259nd<\/em> (Jeghegnadzor), <em>S\u0259rdarabad<\/em> (Armavir), <em>\u00dc\u00e7kils\u0259<\/em> (Vaghar\u0161apat) jts. NB! L\u00e4\u00e4ne-Aserbaid\u017eaan on ka Iraani provintsi nimi.<\/li>\n\n\n\n<li>L\u00e4\u00e4ne-Irian vt <strong>INDONEESIA<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li>L\u00e4\u00e4nekallas vt <strong>Jordani L\u00e4\u00e4nekallas<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>L\u00e4\u00e4ne-Paapua<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/L%C3%A4%C3%A4ne-Paapua\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>West Papua<\/em>) on Uus-Guinea (Paapua) saare Indoneesiale kuuluv l\u00e4\u00e4neosa, mille iseseisvust taotlevad mitu kohalikku liikumist. Piirkond liideti 1963 Indoneesiaga, selle nimi oli Indoneesia allikates L\u00e4\u00e4ne-Irian, p\u00e4rast 1963. aastat Irian Jaya &#8216;v\u00f5idukas Irian&#8217; ja 2002. aastast on see Paapua. L\u00e4\u00e4ne-Paapua Vabariiki on mitu korda v\u00e4lja kuulutatud, viimati 2011. {U 03.12.2025}<\/li>\n\n\n\n<li><strong>L\u00e4\u00e4ne-Sahara<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/L%C3%A4%C3%A4ne-Sahara\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Endine Hispaania Sahara asumaa, mille Hispaania 1975. aastal loovutas algul Marokole ja Mauritaaniale, hiljem \u00fcksnes Marokole. Rahvusvaheliselt on tegemist m\u00e4\u00e4ratlemata territooriumiga, mille staatuse peab otsustama rahvah\u00e4\u00e4letus. Iseseisvusmeelsed on 1976. aastal v\u00e4lja kuulutanud Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi, mis kontrollib umbes veerandit L\u00e4\u00e4ne-Sahara territooriumi; seda liikumist toetab Al\u017eeeria.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Western_Togoland\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">L\u00e4\u00e4ne-Togomaa<\/a><\/strong> (<em>Western Togoland<\/em>) on Ghanas 25.09.2020 \u00fchepoolselt s\u00f5ltumatuks kuulutatud riik, mis paikneb kunagise Saksa Togomaa protektoraadi maa-alal. P\u00e4rast Saksamaa l\u00fc\u00fcasaamist esimeses maailmas\u00f5jas jagati see territoorium kaheks, Briti ja Prantsuse Togomaaks. Viimane iseseisvus Togo nime all 1960. Briti Togomaa liitus h\u00e4\u00e4letuse tulemusena 1957 Ghanaga, kuid piirkonnas on ka liikumisi, mis agiteerivad iseseisvuse kasuks. {U 03.12.2025.}<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">M<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Madalmaad vt <strong>HOLLAND<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li>Makedoonia vt <strong>P\u00d5HJA-MAKEDOONIA<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>MALAISIA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Malaisia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Mitmest osariigist koosnev f\u00f6deratsioon, 1963. a-ni Malaia (ilma Sabahita ja Sarawakita). Mitmed osariigid (Johor, Kelantan) taotlevad suuremat autonoomiat, Ida-Malaisia (Borneol paiknevad provintsid Sabah ja Sarawak), kes Malaisiaga liitus hiljem, on piirkond, kus on ka iseseisvust n\u00f5udvaid liikumisi.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>MALI<\/strong>. Vt Azawad.<\/li>\n\n\n\n<li>Malviinid vt <strong>Falklandi saared<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mand\u017eukuo<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Mand%C5%BEukuo\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Endine Jaapani vasallriik Kirde-Hiinas ja Sise-Mongoolias (1932\u20131945). Jaapan h\u00f5ivas maa-ala 1931. Mand\u017eukuod tunnustasid peamiselt Jaapani ja Saksamaa liitlased. {U 03.12.2025}<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mand\u017euuria<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Mand%C5%BEuuria\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Hiina kirdepiirkond. Hiinas rohkem kasutusel Kirde-Hiina (<em>Dongbei<\/em>) nimi, kuiv\u00f5rd Mand\u017euuria seostub mingil m\u00e4\u00e4ral ka tunnustamata riigi Mand\u017eukuoga. {U 03.12.2025}<\/li>\n\n\n\n<li><strong>MAROKO<\/strong>. Vt L\u00e4\u00e4ne-Sahara.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>MAURITIUS<\/strong>. Vt Chagose saared.<\/li>\n\n\n\n<li>Mayotte vt <strong>KOMOORID<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Mehhiko laht<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Mehhiko%20laht\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Gulf of Mexico<\/em>) \u2013 traditsiooniline nimi P\u00f5hja-Ameerika mandri, Mehhiko ja Kariibi mere saarte vahelise veekogu kohta. Jaanuarist 2025 kasutatakse Ameerika \u00dchendriikides nime <em>Gulf of America<\/em> (Ameerika laht). Mehhiko jt lahe\u00e4\u00e4rsed riigid <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Gulf_of_Mexico_naming_controversy\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">j\u00e4tkavad Mehhiko lahe nime kasutamist<\/a>. Google n\u00e4itab oma kaardil USAs Ameerika lahe nime, Mehhikos Mehhiko lahe nime, muudes riikides m\u00f5lemat nime, esikohal Mehhiko laht. {M 28.08.2026}<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Meshethi<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Meshethi\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Piirkond Gruusias T\u00fcrgi piiri \u00e4\u00e4res, kus elas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne t\u00fcrgi kogukond (ingl <em>Meskhetian Turks<\/em>, t\u00fcrgi <em>Ah\u0131ska T\u00fcrkleri<\/em>). Nad k\u00fc\u00fcditati 1944 ja neist on siiani \u00f5nnestunud tagasi tulla vaid m\u00f5nelsajal, kuiv\u00f5rd Gruusia ei luba repatrieerumist.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>MIKRONEESIA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Mikroneesia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Ametlikus kasutuses eelistab t\u00e4isnime Mikroneesia Liiduriigid.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>MOLDOVA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Moldova\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. \u00d5ieti on t\u00e4nap\u00e4eval kaks Moldovat: a) ajalooline v\u00fcrstiriik, mis 1859. a Valahhia v\u00fcrstiriigiga \u00fchinedes pani aluse Rumeenia riigile; b) selle idaosa, mille 1812 Osmani riik loovutas Venemaale, kus tekkis algul Bessaraabia kubermang, ent 1917. a tuli taas k\u00e4ibele Moldova nimi ja l\u00f5puks sai sellest Moldova Vabariik. Nende kahe eristamiseks on Rumeenia soovinud, et teist nimetataks rahvusvahelises kontekstis t\u00e4isnimega (Moldova Vabariik). <em>Moldova<\/em> on rumeenia nimi, <em>Moldaavia<\/em> (<em>Moldavia<\/em>, <em>Moldavie<\/em> jne) selle ladinap\u00e4rastatud variant.\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Ametlikus kasutuses eelistab t\u00e4isnime Moldova Vabariik. <\/li>\n\n\n\n<li>Vt ka Transnistria.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Moni osariik<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Moni%20osariik\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Myanmari osariik, kus relvav\u00f5itlus kestab 1949. a-st, tegutsevad Uue Moni Osariigi Partei (NMSP) ja selle vabastusarmee MNLA. Maa kohta kasutatakse ka nime Monimaa (<em>Monland<\/em>).<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Mthwakazi\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Mthwakazi<\/a><\/strong> ehk <code>Matabeleland<\/code>. Zimbabwe ndebele rahva kodumaa, Ndebele traditsiooniline kuningriik, mis taotleb suuremat autonoomiat.<\/li>\n\n\n\n<li>Must Aafrika vt <strong>Sahara-tagune Aafrika<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>M\u00e4gi-Karabahh<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/M%C3%A4gi-Karabahh\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Endine autonoomne oblast Aserbaid\u017eaanis, mis 1991. a kuulutas end iseseisvaks, mispeale Aserbaid\u017eaan t\u00fchistas autonoomia. P\u00e4rast esimest Karabahhi s\u00f5da 1991\u20131994 h\u00f5lmas rahvusvaheliselt tunnustamata moodustis (M\u00e4gi-Karabahhi, a-st 2017 Artshahhi Vabariik) ka laiu alasid v\u00e4ljaspool endise oblasti piire. Teise Karabahhi s\u00f5jaga 2020. a novembris ja selle j\u00e4tkuga 2023. a septembris v\u00f5ttis Aserbaid\u017eaan enda kontrolli alla tagasi kogu M\u00e4gi-Karabahhi. Aserbaid\u017eaanis praegu M\u00e4gi-Karabahhi kui haldus\u00fcksust ei eksisteeri, seeasemel r\u00e4\u00e4gitakse laiemast piirkonnast Karabahhist. Ajavahemikus 1991\u20132020\/2023 olid kohanimed M\u00e4gi-Karabahhis \u00fcksnes armeeniakeelsed, palju nimesid armeeniastati, sh oblastiv\u00e4listel aladel, nt <em>Hod\u017ealu<\/em> \u2192 <em>Ivanjan<\/em> (aserbaid\u017eaani <code>Xocal\u0131<\/code>), <em>Khelbad\u017ear<\/em> \u2192 <em>Kharvat\u0161ar<\/em> (<code>K\u0259lb\u0259c\u0259r<\/code>), <em>Fizuli<\/em> \u2192 <em>Varanda<\/em> (<code>F\u00fczuli<\/code>). Omakorda Aserbaid\u017eaan muutis seniseid armeenia nimesid, nt <em>Martakert<\/em> \u2192 <code>A\u011fd\u0259r\u0259<\/code>, <em>Martuni<\/em> \u2192 <code>Xocav\u0259nd<\/code>. Praegu on ametlikud nimed aserbaid\u017eaanikeelsed, nt <code>Xank\u0259ndi<\/code> (Xank\u00e4ndi), mitte Stephanakert v\u00f5i Stepanakert; <code>\u015eu\u015fa<\/code>, mitte \u0160u\u0161i v\u00f5i \u0160u\u0161a.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>MYANMAR<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Myanmar\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> ehk <code>Birma<\/code>.\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>1989. aastal muutis Birma s\u00f5jav\u00e4eline valitsus maa ingliskeelse nime: senise <em>Burma<\/em> asemele tuli <em>Myanmar<\/em> (maa birmakeelne nimi j\u00e4i samaks). Toetusena Birma demokraatialiikumisele keeldusid paljud maad pikka aega nimemuutust tunnustamast, ent vahepeal ametis olnud tsiviilvalitsuse ajal (2011\u20132021) suhtumine leevenes.<\/li>\n\n\n\n<li>Myanmari nime kehtestamisega koos muudeti ka Birma kohanimede transkriptsiooni. Kui enne s\u00f5ltus ladina kirjas olev nimi enam-v\u00e4hem reeglip\u00e4raselt birma nime kirjapildist, siis uus ladinat\u00e4heline nimi tuletati birma nime h\u00e4\u00e4ldusest, seejuures seda pandi kirja selle ettekujutuse p\u00f5hjal, kuidas arvati ingliskeelseid lugejaid neid h\u00e4\u00e4ldavat. Maanimi <em>Myanmar<\/em> (umbkaudne h\u00e4\u00e4ldus [<em>mj\u00f6m`aa<\/em>]) l\u00f5peb <em>r<\/em>-iga, kuna arvati, et siis osatakse inglise keeles seda lugeda l\u00f5pus pika [<em>a<\/em>]-ga. Niisamuti fikseeriti kirjapiltideks nt (sulgudes eeldatav h\u00e4\u00e4ldus) <code>Ayeyarwady<\/code> [<em>ejawadi<\/em>], <code>Hlinebwe<\/code> [<em>hlai\u014bbwe<\/em>], <code>Mawlamyine<\/code> [<em>molamjai\u014b<\/em>]; nende varasemad transkribeeringud olid Eyawadi, Hlaingbw\u00e8, Mawlamyaing. Vt <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/iso-3166-2-aasia-3-k-o\/\" data-type=\"post\" data-id=\"16595\">\u00dcSi kohanimede registrist<\/a> m\u00f5nev\u00f5rra pikemat Myanmari kohanimede loetelu.<\/li>\n\n\n\n<li>Myanmaris on palju rahvuslikke liikumisi, nii osariikide kui ka v\u00e4iksemate \u00fcksuste kaupa, kus v\u00f5ideldakse kas suurema autonoomia v\u00f5i iseseisvuse eest. Mitmel neist on s\u00f5jaline tiib, tavaliselt vabastusarmee nime all. Selle hulga \u00fcks p\u00f5hjusi on kahtlemata praegune s\u00f5jav\u00e4eline valitsus, ent sageli ulatub konflikt juba iseseisvumise aastaisse. Suuremate \u00f5iguste eest s\u00f5divad nt danud, kajanid, lahud, palaungid, paood, rohingjad ja vaad, lisaks Myanmari osariikide rahvad.<\/li>\n\n\n\n<li>Vt ka Arakani osariik; Karenni; Kat\u0161ini osariik; Kawthoolei; Kokang; Moni osariik; \u0160ani osariik; Zalengam; Zogam; T\u0161ini osariik.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">N<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>NIGEERIA<\/strong>. Vt Arewa; Biafra; Oduduwa; Ogonimaa.<\/li>\n\n\n\n<li>Novorossia vt <strong>Uus-Vene<\/strong>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">O\u2013R<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">O<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Oduduwa\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Oduduwa<\/a><\/strong>. Jorubate iseseisvumist taotlev piirkond (Oduduwa Vabariik) peamiselt Nigeerias. Oduduwa on joruba riigi m\u00fc\u00fctiline rajaja.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ogonimaa<\/strong> (<em>Ogoniland<\/em>). Ogoni rahva kodumaa Nigeerias Riversi osariigis. Ogonite <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Ogoni_nationalism\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">enesem\u00e4\u00e4ramistaotluste<\/a> peamine motiiv on l\u00f5petada Nigeeria delta saastamine naftatootmisel tekkivate j\u00e4\u00e4tmetega ja saavutada tulude \u00f5iglane jaotamine. {U 04.12.2025}<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ontario j\u00e4rv<\/strong>.  USA ja Kanada kaubandust\u00fcli taustal 2026. a augustis kirjutas USA president alla korraldusele nimetada kahe maa piiril olev Ontario j\u00e4rv \u00fcmber Ameerika j\u00e4rveks (<em>Lake America<\/em>). Kanada seda nime ei tunnusta, vaid j\u00e4tkab Ontario nime kasutamist. Arvatavasti j\u00e4\u00e4b ka muudes riikides kasutusele Ontario nimi. Vt ka Mehhiko laht. {U 28.08.2026}<\/li>\n\n\n\n<li>O\u015bwi\u0119cim vt <strong>Auschwitz<\/strong>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">P<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Paapua vt <strong>L\u00e4\u00e4ne-Paapua<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>PAAPUA UUS-GUINEA<\/strong>. Vt Bougainville.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Padaania<\/strong> (<em>Padania<\/em>). Nimi, mida m\u00f5ned liikumised ja erakonnad on pakkunud <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Padanian_nationalism\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">P\u00f5hja-Itaalia nimeks<\/a>, kui see peaks iseseisvuma. \u00dcks tuntumaid on P\u00f5hjaliiga (<em>Lega Nord<\/em>). Nimi on tuletatud Po j\u00f5e nimest (ladina <em>Padus<\/em>).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>PAKISTAN<\/strong>. Vt Balawaristan; Belut\u0161istan; Kashmir; Pu\u0161tunistan; Sindhudesh.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Palestiina<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Palestiina\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Palestine<\/em>). Peale ajaloolise Palestiina on sel nimel t\u00e4nap\u00e4eval levinum teine t\u00e4hendus: Palestiina araablaste v\u00f5imalik riik. 1947. aasta \u00dcRO kava n\u00e4gi ette endise Briti mandaatala Palestiina jagamise araabia ja juudi riigi vahel. 1948. aasta s\u00f5ja tulemusel s\u00fcndis Iisraeli riik; araabia alad v\u00f5tsid oma valdusse Egiptus ja Jordaania, Jeruusalemm poolitati Iisraeli ja Jordaania vahel. 1967. aasta s\u00f5jaga h\u00f5ivas Iisrael ka Palestiina araabia alad. 1993. aasta Oslo kokkuleppega moodustati neil aladel Palestiina omavalitsus, kes p\u00fcrib saama faktiliselt iseseisvaks riigiks (iseseisvusdeklaratsioon esitati juba 1988). Mitmed maad on Palestiina iseseisvust tunnustanud <em>de iure<\/em>, kasutades nimetust Palestiina Riik; selle nimetuse all on ta kirjas ka \u00dcROs. Teiste jaoks on ametlikult endiselt tegu Palestiina Omavalitsusega. L\u00e4his-Ida konflikti \u00fche v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suna n\u00e4hakse kahe riigi lahendust, mille puhul eksisteerivad k\u00f5rvuti Iisrael ja Palestiina araabia riik, viimase piiresse kuuluksid Jordani L\u00e4\u00e4nekallas ja Gaza tsoon 1967. a piiride kohaselt, sh Ida-Jeruusalemm. Vt ka Gaza tsoon; Jeruusalemm; Jordani L\u00e4\u00e4nekallas; Judea ja Samaaria.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Paraceli saared<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Paraceli%20saared\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Paracel Islands<\/em>). Vaidlusalune saarestik L\u00f5una-Hiina meres, millele pretendeerivad Hiina ja Vietnam, faktiliselt on saared Hiina kontrolli all. Hiina nimi <em>Xisha Qundao<\/em>, vietnami nimi <em>qu\u1ea7n \u0111\u1ea3o Ho\u00e0ng Sa<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>POOLA<\/strong>. Vt Auschwitz; Vol\u00f5\u00f5nia.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Prantsuse India ookeani hajasaared<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Prantsuse%20India%20ookeani%20hajasaared\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>\u00eeles \u00c9parses de l&#8217;oc\u00e9an Indien<\/em>) on r\u00fchm India ookeanis hajali paiknevaid saari (Bassas da India, Europa, Glorieuse&#8217;i saared, Juan de Nova, Tromelin), mis halduslikult kuuluvad Prantsuse L\u00f5unaalade koosseisu. M\u00f5nedele neist pretendeerivad naaberriigid Komoorid (Glorieuse&#8217;i saared), Madagaskar (Bassas da India \/ <em>Nosy Bedimaky<\/em>, Europa \/ <em>Nosy Ampela<\/em>, Glorieuse&#8217;i saared, Juan de Nova \/ <em>Nosy Kely<\/em>) ja Mauritius (Tromelin). {U 09.12.2025}<\/li>\n\n\n\n<li><strong>PRANTSUSMAA<\/strong>. Vt Alsace; Baskimaa; Bretagne; Katalaani maad; Korsika; La Manche; Lorraine; Prantsuse India ookeani hajasaared.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Preah_Vihear\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Preah Viheari tempel<\/a><\/strong> asub Kambod\u017ea ja Tai piiril nn Smaragdkolmnurga (<em>Emerald Triangle<\/em>) l\u00e4heduses ning on aastak\u00fcmneid olnud kahe riigi piirit\u00fcli keskpunktis. Rahvusvahelise Kohtu otsusega kuulub tempel ise Kambod\u017eale, kuid \u00fcmbritseva ala piirid j\u00e4id otsuses ebaselgeks. Templi ametlik nimi Kambod\u017eas on <em>Prasat Preah Vihear<\/em> (&lt; sanskriti <em>prasat<\/em> &#8216;tempel&#8217;, <em>preah<\/em> &#8216;p\u00fcha&#8217;, <em>vih\u00e9ar<\/em> &lt; sanskriti <em>vih\u0101ra<\/em> &#8216;tempel, eluase&#8217;). Tais on kompleksi nimi <em>Phra Wihan<\/em>. Templi \u00fcmbruskonda nimetatakse m\u00e4eks (<em>phnom<\/em>, <em>khao<\/em>): khmeeri <em>Phnom Preah Vihear<\/em>, tai <em>Khao Phra Wihan<\/em>. Preah Viheari j\u00e4rgi on nime saanud ka Kambod\u017ea provints ja selle keskus. {U 13.12.2025}<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Pashtunistan\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Pu\u0161tunistan<\/a><\/strong> ehk <code>Pa\u0161tunistan<\/code> (<em>Pashtunistan<\/em>). Pu\u0161tu keelt k\u00f5neleva rahva asuala Afganistani l\u00f5unaosas ja Pakistani loodeosas (eesk\u00e4tt Khyber Pakhtunkhwa provintsis). Pakistanis on liikumisi, mis taotlevad kas omaette Pu\u0161tu riigi rajamist v\u00f5i \u00fchinemist Afganistaniga. Maa nimel on inglise keeles variante: <em>Pakhtunkhwa<\/em> (<em>Pashtunkhwa<\/em>), <em>Pathanistan<\/em>, <em>Pashtun Belt<\/em> (&#8216;pu\u0161tu v\u00f6\u00f6nd&#8217;).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>P\u00f5hjaalad<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Jaapani%20P%C3%B5hjaalad\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> ehk <code>Jaapani P\u00f5hjaalad<\/code> (<em>Northern Territories<\/em>, <em>Hopp\u014d Ry\u014ddo<\/em>). Nimi h\u00f5lmab nelja Kuriilide l\u00f5unapoolset saart v\u00f5i saarer\u00fchma (Habomai, Iturup\/Etorofu, Kuna\u0161ir\/Kunashiri, \u0160ikotan\/Shikotan), mida Jaapan Venemaalt tagasi n\u00f5uab. (Kaldkriipsu j\u00e4rel on jaapani nimi, kui selle kirjapilt erineb.)<\/li>\n\n\n\n<li><strong>P\u00f5hja-Iirimaa<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/P%C3%B5hja-Iirimaa\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Northern Ireland<\/em>). P\u00f5hja-Iirimaal on kaks suurt kogukonda, keda on tavaks eristada usutunnistuse alusel: protestandid (enamasti 17. sajandi algupoolel \u0160otimaalt tulnute j\u00e4reltulijad) ja katoliiklased (iirlased). Kui muu Iirimaa iseseisvus, siis saare p\u00f5hjaosa kuus krahvkonda j\u00e4id \u00dchendkuningriigi koosseisu, sest seal oli protestantide enamus (tollal umbes suhtes 2 : 1). 2001. a rahvaloenduse andmetel on nende kahe kogukonna suurus pea v\u00f5rdne. Osa kohalikke omavalitsusi on andnud ametliku staatuse ka iirikeelsetele kohanimedele, kuid silte nende nimedega on rikutud. Tuntud on ka \u00fche krahvkonna nimet\u00fcli: katoliiklaste eelistus on <em>Derry<\/em>, protestantidel <em>Londonderry<\/em>. Vt ka sildis\u00f5da.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>P\u00d5HJA-KOREA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/P%C3%B5hja-Korea\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Ametlikus kasutuses eelistab t\u00e4isnime Korea Rahvademokraatlik Vabariik.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>P\u00f5hja-K\u00fcpros<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/P%C3%B5hja-K%C3%BCpros\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Northern Cyprus<\/em>, <em>Kuzey K\u0131br\u0131s<\/em>). T\u00fcrgi kontrolli all olev K\u00fcprose p\u00f5hjaosa (P\u00f5hja-K\u00fcprose T\u00fcrgi Vabariik), mille iseseisvust on tunnustanud vaid T\u00fcrgi. P\u00f5hja-K\u00fcprose alal olevad kohanimed on t\u00fcrgikeelsed, sh on nimesid t\u00fcrgistatud, nt <em>Aysergi<\/em> (kreeka <em>\u00c1gios S\u00e9rgios<\/em>) \u2192 <em>Yenibo\u011fazi\u00e7i<\/em>. Rahvusvaheliselt tunnustatakse neid nimesid, mida on pannud legaalne riigiv\u00f5im, st sisuliselt K\u00fcprose kreeklaste valitsus. N\u00e4iteid (sulgudes <em>de facto<\/em> t\u00fcrgi nimi): <code>Gal\u00e1teia<\/code> (<em>Mehmet\u00e7ik<\/em>, varem <em>Galatya<\/em>), <code>Giaol\u00fasa<\/code> (<em>Yeni Erenk\u00f6y<\/em>, varem <em>Yalusa<\/em>, <em>Maltepe<\/em>, inglise <em>Yialousa<\/em>). Pikemat loetelu vt <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/iso-3166-2-aasia-3-k-o\/\" data-type=\"post\" data-id=\"16595\">\u00dcSi kohanimede registrist<\/a>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>P\u00d5HJA-MAKEDOONIA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/P%C3%B5hja-Makedoonia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>North Macedonia<\/em>, <em>Severna Makedonija<\/em>). Riik Euroopas, mille nime \u00fcle kestis pikka aega vaidlus selle riigi ja Kreeka vahel; kreeklased pidasid Makedoonia kui kreeka ajalooga seotud nime kasutamist sobimatuks. T\u00fcli lahenes 2019. a, kui riik n\u00f5ustus enda nimetamisega P\u00f5hja-Makedooniaks. Samas j\u00e4id muutmata keelenimetus <em>makedoonia keel<\/em> ja rahvanimetus <em>makedoonlased<\/em>. Enne 2019. a oli riik \u00dcROs ja mujal rahvusvahelistes organisatsioonides esindatud kohmaka nimetuse all <em>endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik<\/em>, inglise keeles sageli l\u00fchendiga FYROM. &#8220;Ajutise&#8221; nime kokkuleppest peeti j\u00e4igalt kinni; koguni nii palju, et \u00dcRO lippude rivis oli riik T-t\u00e4he all, sest kokkuleppes algas nimi inglise keeles m\u00e4\u00e4ratud artikliga <em>the<\/em> (<em>the former Yugoslav Republic of Macedonia<\/em>). Vt ka Ilirida.<\/li>\n\n\n\n<li>P\u00e4rsia vt <strong>IRAAN<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>P\u00e4rsia laht<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/P%C3%A4rsia%20laht\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Gulf of Persia<\/em>) \u2013 traditsiooniline nimi Aasia mandri p\u00f5hiosa ja Araabia poolsaare vahelise veekogu t\u00e4histamiseks. Lahe\u00e4\u00e4rsetes araabia riikides (Araabia \u00dchendemiraadid, Bahrein, Katar, Kuveit, Omaan, Saudi Araabia) on seevastu kasutusel Araabia laht (<em>Arab Gulf<\/em>). Iraan on sellele vastu. Kompromissina kasutatakse sageli s\u00f5na <em>laht<\/em> P\u00e4rsia lahe t\u00e4henduses, nt Laheriigid ja Lahes\u00f5da.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Q<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Qu\u00e9bec<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Qu%C3%A9bec\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Kanada provints, mille ametlik keel on prantsuse (selle poolest erineb ta Kanada teistest provintsidest, kus prantsuse keel v\u00f5ib olla r\u00f6\u00f6pselt ametlik, kuid mitte ainus). Varasemas ajaloos on olnud ka iseseisvustaotlusi, mist\u00f5ttu Kanada valitsus on Qu\u00e9becile p\u00f6\u00f6ranud rohkem t\u00e4helepan kui teistele provintsidele. Kohanimed on enamasti prantsuskeelsed ja neis esinevad diakriitilised m\u00e4rgid ja nende h\u00e4\u00e4ldus on qu\u00e9beclasele olulised identiteeditunnused, seega nt Qu\u00e9bec [<em>keb`ekk<\/em>] ja Montr\u00e9al [<em>mo(n)re`aal<\/em>], mitte Quebec [<em>kwib`ekk<\/em>] ega Montreal [<em>montri`ool<\/em>], nagu on inglise tavas. {U 06.12.2025}<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Qullasuyu\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Qullasuyu<\/a><\/strong> [<em>kul&#8217;las\u00b4uju<\/em>] (ket\u0161ua k &#8216;l\u00f5unapiirkond&#8217;), ka <code>Collasuyu<\/code>. Algselt Inkade riigi l\u00f5unapoolne provints, on see nimi tulnud uuesti k\u00e4ibele kui L\u00f5una-Ameerika p\u00f5lisrahvaste aimarate ja ket\u0161uate taotletava riigi v\u00f5i autonoomse maa ideaal. Sageli t\u00e4histatakse sellega Boliiviat.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">R<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Rayalaseema\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Rayalaseema<\/a><\/strong> [<em>rajalasiima<\/em>]. Taotletav India osariik, praegu moodustab telugukeelse Andhra Pradeshi l\u00f5unaosa.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Rif\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Rif<\/a><\/strong> [<em>r`iif<\/em>]. Piirkond Maroko p\u00f5hjaosas, mille elanikud r\u00e4\u00e4givad berberi keelte hulka kuuluvat riifi keelt. Neil on oma identiteet ja nad taotlevad suuremat autonoomiat v\u00f5i iseseisvust.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>ROHENEEMESAARED<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Roheneemesaared\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Cape Verde<\/em>). Diplomaatilises suhtluses kasutatakse maa enda soovil portugalikeelset nime <em>Cabo Verde<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>RUMEENIA<\/strong>. Vt Seekelimaa; Transilvaania.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">S\u2013T<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Sahara-tagune Aafrika<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Sahara-tagune%20Aafrika\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Sub-Saharan Africa<\/em>). Saharast l\u00f5unasse j\u00e4\u00e4va Aafrika neutraalne nimetus. Ajalooliselt tuntud ka kui Must Aafrika.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>SAMBIA<\/strong>. Vt Barotseland.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Sansibar<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Sansibar\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Zanzibar<\/em>, <em>Unguja<\/em>). Tansaania liitriigi osa, kus on m\u00e4rgatav iseseisvusliikumine. Tanganjika ja Sansibar \u00fchinesid 1964 ja maa uus nimi moodustati nende kahe nime silpidest (<em>tan<\/em> + <em>zan<\/em>) + maaliide &#8211;<em>ia<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Sanwi<\/strong>. Traditsiooniline kuningriik Elevandiluuranniku kaguosas, mis oli s\u00f5lminud 1843 prantslastega protektoraadilepingu ning Elevandiluuranniku iseseisvudes 1959\u20131960 v\u00e4itis, et on sellest riigist eraldiseisev \u00fcksus. Sanwi kuningas Amon N&#8217;Douffou III kuulutas mais 1959 Sanwi iseseisvaks ja veebruaris 1960 moodustas Ghanas eksiilvalitsuse. \u00dcritas 1969 relva j\u00f5ul Sanwit vallutada. Hiljem on konflikt tasapisi taandunud. {U 10.08.2026}<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Sapotillid<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Sapotillid\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Asustamata atoll Hondurase lahes, mida haldab Belize, kuid millele pretendeerivad ka Guatemala ja Honduras. Inglise <em>Sapodilla Cays<\/em>, hispaania <em>Cayos Zapotillos<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Seekelimaa<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Seekelimaa\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>\u021ainutul Secuiesc<\/em>, ungari <em>Sz\u00e9kelyf\u00f6ld<\/em>). Etnograafiline piirkond Rumeenias Transilvaanias, mida asustavad seekelid, ungarlaste alamr\u00fchm. Keskus on T\u00e2rgu Mure\u0219. On tehtud ettepanekuid autonoomse piirkonna loomiseks.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>SENEGAL<\/strong>. Vt Casamance.<\/li>\n\n\n\n<li>Siiam vt <strong>TAI<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Sindhudesh_movement\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Sindhudesh<\/a><\/strong>. Pakistani sindhi rahva kodumaa nimi iseseisvusmeelsel liikumisel. H\u00f5lmab Sindhi provintsi (t\u00e4ielikult v\u00f5i osaliselt), India Kutchi piirkonda, Belut\u0161istani Lasbela ringkonda jm. Pakistanis keelatud.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Sise-Mongoolia<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Sise-Mongoolia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Inner Mongolia<\/em>, <em>Nei Monggol<\/em>). Autonoomne piirkond Hiinas, mis kujunes siis, kui Hiinast l\u00f5i 1911 lahku V\u00e4lis-Mongoolia (praegune Mongoolia riik), omaette haldus\u00fcksuseks sai ta 1947. Tema pindala k\u00e4rbiti oluliselt 1969, kuid 1979 endised piirid taastati. Eriti 1940. a-tel tehti Sise-Mongoolias katset saavutada s\u00f5ltumatust v\u00f5i suuremat autonoomiat, septembrist novembrini 1945 oli Sise-Mongoolia Rahvavabariik. Hiina mongolid, keda on rohkem kui Mongoolia mongoleid, eelistavad oma maad kutsuda L\u00f5una-Mongooliaks ja see on ka ametliku mongoli nime <em>Obur Monggol<\/em> t\u00f5lge, teistes keeltes n\u00f5utakse t\u00f5lget, mis vastaks Sise-Mongooliale. Mongolid Hiinas kasutavad vana mongoli vertikaalkirja (Mongoolias kasutatakse veel k\u00fcrillilist t\u00e4hestikku, kuigi vana kirja taastamise kohta on mitu otsust tehtud). Sise-Mongoolia kohanimed on kas \u00fcksnes mongolikeelsed (hiina vaste on sel juhul transkriptsioon, nt <em>Bayan Hot<\/em>, hiina <em>Bayanhaote<\/em>), r\u00f6\u00f6pselt hiina ja mongoli keeles (nt <em>Chifeng<\/em>, mongoli <em>Ulanhad<\/em>) v\u00f5i \u00fcksnes hiinakeelsed (mongoli keeles sel juhul transkriptsioon (nt <em>Dengkou<\/em>, mongoli <em>Dengkou<\/em>).) {U 04.12.2025}<\/li>\n\n\n\n<li><strong>SOMAALIA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Somaalia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Riik koosneb faktiliselt suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral h\u00f5imudega seotud osastisriikidest v\u00f5i poolautonoomsetest osariikidest, nt Awdalland, Puntland. Vt ka Somaalimaa.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Somaalimaa<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Somaalimaa\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Somaliland<\/em>). Somaalia p\u00f5hjaosa, faktiliselt s\u00f5ltumatu riik. Endine Briti Somaalimaa (kuni 1960), seej\u00e4rel Somaalia osa. L\u00f5i lahku 1991, kuulutades end iseseisvaks. Rahvusvaheliselt tunnustatakse Somaalia osana.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>SOOME<\/strong>. Vt Ahvenamaa; Karjala.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Spratly saared<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Spratly%20saared\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Vaidlusalune saarestik L\u00f5una-Hiina meres, millele pretendeerivad Brunei, Hiina, Malaisia, Filipiinid ja Vietnam, faktiliselt on suurem osa Hiina kontrolli all. Hiina nimi <em>Nansha Qundao<\/em>, Filipiini nimi <em>Kapuluan ng Kalayaan<\/em>, vietnami nimi <em>qu\u1ea7n \u0111\u1ea3o Tr\u01b0\u1eddng Sa<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>SUDAAN<\/strong>. Vt Darfur; Kordofan.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>SUURBRITANNIA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Suurbritannia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Traditsiooniline nimi riigi kohta, mis tegelikult h\u00f5lmab ka P\u00f5hja-Iirimaad. Suurbritannia on saare nimi, millel paikneb neljast ajaloolisest osast kolm: Inglismaa, \u0160otimaa ja Wales. T\u00e4psust n\u00f5udvatel juhtudel tuleks kas kasutada t\u00e4isnimetust (<em>Suurbritannia ja P\u00f5hja-Iiri \u00dchendkuningriik<\/em>) v\u00f5i l\u00fchemat vastet <em>Suurbritannia ja P\u00f5hja-Iirimaa<\/em>. Ametlikesse tekstidesse sobib ka <em>\u00dchendkuningriik<\/em> (l\u00fchend \u00dcK). <em>Inglismaa<\/em> sobib \u00fcksnes vabamas ja mitteametlikus kontekstis. Vt ka Inglismaa; La Manche; P\u00f5hja-Iirimaa; \u0160otimaa; Wales.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>SVAASIMAA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Svaasimaa\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Diplomaatilises suhtluses kasutatakse maa enda soovil svaasikeelset nime <em>eSwatini<\/em> (rahvusvahelises tavas on enam levinud kirjapilt <em>Eswatini<\/em>).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>S\u00dc\u00dcRIA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/S%C3%BC%C3%BCria\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>.\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Ametlikus kasutuses eelistab t\u00e4isnime S\u00fc\u00fcria Araabia Vabariik. S\u00fc\u00fcria kurdid eelistaksid t\u00e4isnime S\u00fc\u00fcria Vabariik.<\/li>\n\n\n\n<li>Riik ei ole saavutanud t\u00e4ielikku kontrolli oma territooriumi \u00fcle. Kirdeosas on suur maa-ala, mida haldab P\u00f5hja- ja Ida-S\u00fc\u00fcria Demokraatlik Autonoomne Administratsioon (DAANES), sisuliselt kurdide, araablaste ja ass\u00fc\u00fcrlaste omavalitsus, kus esindatud ka v\u00e4iksemad rahvad armeenlased, jeziidid, t\u0161erkessid ja t\u00fcrkmeenid.<\/li>\n\n\n\n<li>Vt ka Ass\u00fc\u00fcria; Golan; Kurdistan.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u0160<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>\u0160ani osariik<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/%C5%A0ani%20osariik\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Shan State<\/em>). Kasutatakse ka nime \u0160animaa (<em>Shanland<\/em>). Myanmari suurim osariik, varem hulk v\u00fcrstiriike, nimetatud \u0160ani Liiduriikideks (<em>Federated Shan States<\/em>). Iseseisvuse eest v\u00f5itlemine j\u00e4tkab juba Briti koloonia aegset traditsiooni. Osariigis tegutseb ka mitu v\u00e4iksemate rahvaste iseseisvusliikumist (palaungid, vaad jt).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>\u0160otimaa<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/%C5%A0otimaa\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Suurbritannia ajalooline koostisosa. \u0160otimaa kuningriik oli 1603. a-st personaalunioonis Inglismaa kuningriigiga, kui m\u00f5lema riigi troonid p\u00e4ris \u0160otimaa kuningas James VI. 1707 moodustati m\u00f5lemast riigist Suurbritannia \u00dchendkuningriik. Septembris 2014 peeti \u0160otimaal rahvah\u00e4\u00e4letus iseseisvumise k\u00fcsimuses, kus \u0160otimaa iseseisvust pooldas 44,7%, vastu oli 55,3% h\u00e4\u00e4letanutest. \u0160otimaa p\u00f5hiline ametikeel on k\u00fcll inglise, ent ametliku staatuse on saanud ka \u0161oti keel (<em>Scots<\/em>) ja gaeli keel (<em>Scottish Gaelic<\/em>). Gaelide tihedam asustus on maa loodeosas, kuid gaelikeelseid r\u00f6\u00f6pnimesid siltidel v\u00f5ib n\u00e4ha \u00fcle \u0160otimaa, nt <em>Edinburgh<\/em> \/ <em>D\u00f9n \u00c8ideann<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Z<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Zale%27n-gam\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Zalengam<\/a><\/strong> (&#8216;vabaduse maa&#8217;) ehk <code>Zale'n-gam<\/code> on kuki rahvaid \u00fchendav kodumaa India kirdeosas (Assami, Manipuri, Mizorami ja Nagalandi osad), Myanmaris T\u0161ini osariigis ja Bangladeshis Chittagongi m\u00e4gialadel. Eristatakse Ida-Zalengami (Myanmaris) ja L\u00e4\u00e4ne-Zalengami (Indias). V\u00f5itlust juhivad Kuki Rahvusorganisatsioon ja Kuki Rahvusarmee.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Zangezuri koridor<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Zangezur\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Aserbaid\u017eaani p\u00f5hiosa ja selle eksklaavi Nahhit\u0161evani vahele kavandatav \u00fchendustee, mis l\u00e4biks Armeenia territooriumi. 8. augustil 2025 alla kirjutatud avalduses l\u00fchendiga TRIPP (<em>Trump Route for International Peace and Prosperity<\/em> &#8216;rahvusvahelise rahu ja \u00f5itsengu Trumpi tee&#8217;). Armeenias ollakse vastu s\u00f5na <em>koridor<\/em> kasutamisele, n\u00e4hes selles ohtu oma suver\u00e4\u00e4nsusele, kuid \u00fchendustee rajamisega ollakse n\u00f5us. Zangezur <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Zangezur\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (armeenia <em>Zangezur<\/em>, aserbaid\u017eaani <em>Z\u00e4ng\u00e4zur<\/em>) on ajaloolise maa-ala nimi.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Zo_nationalism\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Zogam<\/a><\/strong> (&#8216;Zo maa&#8217;) on Zo rahvaste (zomide, mizode, t\u0161inide ja kukide) taotletav kodumaa India kirdeosas, Bangladeshis ja Myanmaris T\u0161ini osariigis. Keskne roll on Zomi Revolutsioonilisel Armeel.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>TAANI<\/strong>. Vt ka Gr\u00f6\u00f6nimaa.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Taga-Karpaatia<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Taga-Karpaatia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Ukraina oblast on nime saanud vaatenurga j\u00e4rgi Kesk-Ukrainast: maa on Karpaatide taga. Piirkond on vahetanud oma riiklikku kuuluvust mitu korda. 11. sajandist oli see Ungari, hiljem Austria-Ungari osa (ungari <em>K\u00e1rp\u00e1talja<\/em> &#8216;Karpaadi-alune&#8217;), 1919 T\u0161ehhoslovakkia osa (<em>Podkarpatsk\u00e1 Rus<\/em> &#8216;Karpaadi-alune Ruteenia&#8217;), 1938 sai piirkond autonoomia Karpaadi-Ukraina (<em>Karpatska Ukrajina<\/em>) nime all, 1939 m\u00e4rtsis kuulutati v\u00e4lja iseseisvus, ent okupeeriti kohe ja liideti Ungariga. 1944 moodustati N\u00f5ukogude kontrolli all \u00fcksus nimega Taga-Karpaadi-Ukraina (<em>Zakarpatska Ukrajina<\/em>), mis 1945 liideti NSV Liiduga Ukraina NSV koosseisus. 1946 moodustati Taga-Karpaadi oblast. Piirkonna nimed kohalikus keeles on olnud <em>Ugorska Russ<\/em> (&#8216;Ungari Ruteenia&#8217;), <em>Pidkarpatska Russ<\/em> (&#8216;Karpaadi-alune Ruteenia&#8217;), <em>Russinija<\/em> (&#8216;Russiinimaa&#8217;) ja <em>Karpatska Ukrajina<\/em> (&#8216;Karpaadi-Ukraina&#8217;). Selle piirkonna identiteedis on l\u00e4bi aja v\u00f5istelnud kaks suunda: kas olla russiinid ehk ruteenid, omaette slaavi rahvas, kes on p\u00e4rinud vana rahvanimetuse <em>russ<\/em> (<em>\u0440\u0443\u0441\u044c<\/em>, vrd Ruteenia <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Ruteenia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>), v\u00f5i olla ukrainlased (seda on nimetatud russofiilide ja ukrainofiilide v\u00f5itluseks, russofiile toetab Venemaa). Ukraina peab russiine ukrainlaste alamr\u00fchmaks ning k\u00e4sitab autonoomiap\u00fc\u00fcdlusi separatismina. Russiinid muudes riikides \u2013 Poolas (lemkod, boikod), Slovakkias, Serbias jm \u2013 on tunnustatud omaette rahvaks.<\/li>\n\n\n\n<li>Taga-Kaukaasia vt <strong>L\u00f5una-Kaukaasia<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>TAI<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Tai\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> ehk <code>Taimaa<\/code>. Vana nimega Siiam (<em>Siam<\/em>, <em>Sayam<\/em>), muutis see riik oma nimeks 1939. a <em>Prathet Thai<\/em> &#8216;taide riik&#8217;, inglise keeles <em>Thailand<\/em>. Maa traditsioonilise nimena oli juba varem kasutusel <em>Mueang Thai<\/em> &#8216;taide maa&#8217;. Inglise pruugile j\u00e4rgnesid ka teised keeled. See oli \u00fcks esimesi endon\u00fc\u00fcmi rahvusvahelistamise (vt) juhtumeid. M\u00f5nev\u00f5rra kauem p\u00fcsis Siiami laht, n\u00fc\u00fcd on seegi Tai laht. Vt ka Preah Viheari tempel.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Taiwan<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Taiwan\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Faktiliselt iseseisev riik, ametlikult Hiina Vabariik, peab end Mandri-Hiinas 1912\u20131949 olnud riigi \u00f5igusj\u00e4rglaseks, st sisuliselt pretendeerib kogu sellele alale, mida h\u00f5lmab praegu Hiina Rahvavabariik + alad, mille faktilist \u00fcleminekut m\u00f5ne teise riigi valduseks ta pole tunnustanud. Vastavalt pretendeerib Hiina Rahvavabariik kogu Taiwani alale, nimetades seda provintsiks. Hiina Vabariiki (Taiwani) tunnustavad v\u00e4hesed riigid (2024. a seisuga 11 riiki, sh Guatemala, Haiti, Paraguay, Svaasimaa). Enamik maailma riike tunnustavad Hiina Rahvavabariiki ja seega nende jaoks on Taiwan Hiina provints. Kui r\u00e4\u00e4gitakse Taiwani iseseisvumisest, siis peetakse silmas Hiina Vabariigi \u00f5igusj\u00e4rgluse l\u00e4bil\u00f5ikamist ja seda t\u00f5lgendab Hiina Rahvavabariik separatismina.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Tamil_Eelam\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Tamil Eelam<\/a><\/strong> [<em>tamil `iilam<\/em>] on tamilite taotletav iseseisev riik Sri Lanka p\u00f5hja- ja idaosas. <em>Eelam<\/em> on Sri Lanka (Tseiloni) saare vana tamilikeelne nimi (t\u00e4nap\u00e4eval on saare nimi tamili keeles <em>Ilankai<\/em>). 1950. a-test alanud konflikt kasvas \u00fcle relvav\u00f5itluseks ja 1980. a-tel oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa tamilite asualast m\u00e4ssuliikumise LTTE (Tamili Tiigrid) kontrolli all, faktiline riik. 2009. a-ks saavutas Sri Lanka valitsus t\u00e4ieliku kontrolli kogu saare \u00fcle ja LTTE l\u00e4ks pagendusse.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>TANSAANIA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Tansaania\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Ametlikus kasutuses eelistab t\u00e4isnime Tansaania \u00dchendvabariik. Vt ka Sansibar.<\/li>\n\n\n\n<li>Tatarstan vt <strong>Idel-Ural<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tiibet<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Tiibet\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Tiibet on ametlikult autonoomne piirkond Hiinas, kuid selle nimega v\u00f5idakse t\u00e4histada (v\u00e4ljaspool Hiinat) ka suuremat piirkonda, kus elavad tiibetlased, h\u00f5lmates osi Qinghai, Gansu, Sichuani ja Yunnani provintsist. Aastatel 1912\u20131951 oli Tiibet faktiliselt iseseisev umbkaudu praeguse autonoomse piirkonna piirides, Tiibeti eksiilvalitsus aga peab silmas kogu tiibetikeelset ala. Tiibeti nime kasutamisel Hiinas tuleb olla t\u00e4helepanelik. Tiibeti kohanimed on \u00fcldiselt r\u00f6\u00f6pselt tiibeti- ja hiinakeelsed, enamik hiina nimesid on tiibeti nimede transkriptsioonid, nt tiibeti <em>Nam Co<\/em> (j\u00e4rv) \u2192 hiina <em>Namucuo<\/em>, <em>Qomolangma<\/em> (m\u00e4gi) \u2192 <em>Zhumulangma Feng<\/em>. Kui hiina nimi on esikohal v\u00f5i \u00fcksinda kehtiv, siis kasutab Hiina seda ka rahvusvaheliselt, nt <em>Shannan<\/em> (tiibeti <em>Lhoka<\/em>). Vt ka L\u00f5una-Tiibet.<\/li>\n\n\n\n<li>Timor-Leste vt <strong>IDA-TIMOR<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Transilvaania<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Transilvaania\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Ajalooline maa-ala Rumeenias, kus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa moodustavad ungarlased. 1570. a-st oli Transilvaania v\u00fcrstiriik, algul pikka aega Osmani riigi vasall, hiljem olid kaass\u00fcser\u00e4\u00e4nid ka Habsburgid. Transilvaania staatus kas Austria v\u00f5i Ungari valdusena vaheldus, 1867. a sai ta l\u00f5plikult Ungari osaks. Trianoni rahuleppega anti Transilvaania 1920 Rumeeniale. Teise maailmas\u00f5ja ajal 1940\u20131944 oli osa Transilvaaniast taas l\u00fchikest aega Ungari osa. 1952\u20131968 oli ungarlastel Rumeenias autonoomia, algul Madjari autonoomse piirkonna nime all, a-st 1960 Mure\u0219i Madjari autonoomse piirkonnana. Kohanimed selles piirkonnas on sageli kakskeelsed (rumeenia ja ungari), nt Rumeenia tunnustab neid ametlikena.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Transnistria<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Transnistria\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Osa Moldovast, mis paikneb Nistru (Dnestri) j\u00f5e vasakaldal. Ei allu Moldova riigile ja on sisuliselt Venemaa protektoraat. <em>Transnistria<\/em> (rumeenia keeles \u2019Nistru-tagune\u2019) on Moldovas kasutatav mitteametlik nimi, ametlikus kasutuses on see Nistru Vasakkallas (<em>st\u00eenga Nistrului<\/em>), pikemalt Nistru Vasakkalda administratiiv-territoriaal\u00fcksused. Lahkul\u00f6\u00f6nud piirkonna endanimetus on vene keeles <em>\u041f\u0440\u0438\u0434\u043d\u0435\u0441\u0442\u0440\u043e\u0432\u044c\u0435<\/em> \u2019Dnestri-\u00e4\u00e4rne\u2019.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>T\u0161erkessia<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/T%C5%A1erkessia\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Circassia<\/em>). Kuigi t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib see esineda ka Venemaa Karat\u0161ai-T\u0161erkessi Vabariigi \u00fche osa nimena, on sel ajalooliselt palju laiem t\u00e4hendus. T\u0161erkessid ehk ad\u00f5geed (nende endanimetus) olid pikka aega P\u00f5hja-Kaukaasia l\u00e4\u00e4neosa p\u00f5hirahvas. 1739 allakirjutatud lepingu kohaselt tunnustasid Austria ja Osmani riik T\u0161erkessia iseseisvust. Vene-T\u0161erkessi s\u00f5dades, mis kestsid vaheaegadega 1763\u20131864, h\u00e4vis v\u00f5i sunniti eksiili eri hinnangutel 80\u201397% t\u0161erkessidest. T\u0161erkesse jagatakse sageli ida- ja l\u00e4\u00e4neharru. Idapoolsed on kabardid, kes asuvad Kabardi-Balkaaria Vabariigis, ja t\u0161erkessid (kitsamas m\u00f5istes) Karat\u0161ai-T\u0161erkessias. Neil on oma kirjakeel, mida nimetatakse kabardi-t\u0161erkessi keeleks. L\u00e4\u00e4nepoolsed on ad\u00f5geelased ja nende nominaalne keskus on Ad\u00f5gee Vabariik, kuigi ad\u00f5geelasi elab ka Krasnodari krais. Nende kirjakeel on ad\u00f5gee keel.<\/li>\n\n\n\n<li>T\u0161et\u0161eenia vt <strong>It\u0161keeria<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>T\u0161ini osariik<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/T%C5%A1ini%20osariik\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Chin State<\/em>). Kasutatakse ka nime T\u0161inimaa (<em>Chinland<\/em>). Myanmarile kuuluvas osariigis on palju v\u00e4ikseid rahvaid ja sealne keeleline pilt v\u00e4ga kirju, tegutseb mitmesuguseid liikumisi. Kolmandikku osariigi maa-alast h\u00f5lmab pooliseseisev T\u0161inimaa Riik (<em>State of Chinland<\/em>, <em>Chinram<\/em>), mis kuulutati v\u00e4lja detsembris 2023. Paljud liikumised seda siiski ei toeta. Vt ka Zalengam, Zogang.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tunbi saared<\/strong>. Vaidlusalused saared Hormuzi v\u00e4inas (Suur-Tunb <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Suur-Tunb\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> ja V\u00e4ike-Tunb <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/V%C3%A4ike-Tunb\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>), mida haldab Iraan, kuid millele pretendeerivad ka Araabia \u00dchendemiraadid.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>T\u00f5va<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/T%C3%B5va\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> ehk <code>Tuva<\/code> oli nominaalselt iseseisev 1921\u20131944. Varem Hiina osa, kuulutas ta end 1911 lahkul\u00f6\u00f6nuks, oli seej\u00e4rel Venemaa protektoraat. Iseseisvust tunnustasid vaid NSV Liit ja Mongoolia. 1944 liideti NSV Liiduga autonoomse oblastina. T\u00f5vas on t\u00e4nu ajaloole s\u00e4ilinud ka iseseisvusmeelseid liikumisi. V\u00e4heseid Venemaa vabariike, kus on nimirahvuse suur enamus (ligi 90%). T\u00f5va kohanimed on valdavalt t\u00f5vakeelsed (nt <em>Bar\u00f5\u00f5n-Hemt\u0161ik<\/em>, <em>M\u00f6ngg\u00fcn-Tajga<\/em>, <em>S\u00fct-H\u00f6l<\/em>, <em>T\u0161\u00f6\u00f6n-Hemt\u0161ik<\/em>).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>T\u00dcRGI<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/T%C3%BCrgi\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>.\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>T\u00fcrgi soovib, et tema nime kasutataks ladinat\u00e4helistes keeltes sel kujul nagu t\u00fcrgi keeles: T\u00fcrkiye (suurt\u00e4htedega kirjutamisel T\u00dcRK\u0130YE, sh I peal on punkt). Et eestikeelne nimi T\u00fcrgi k\u00f5lab suuresti nagu t\u00fcrgi keeles, on see soov v\u00f5etud teadmiseks.<\/li>\n\n\n\n<li>Tulenevalt oma ajaloost on T\u00fcrgi kohanimistus paljude rahvaste j\u00e4lgedega kohanimesid; neid on k\u00fcll 20. saj tugevasti t\u00fcrgistatud:\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>armeenia kohanimed Ida-T\u00fcrgis (t\u00fcrgi nimi, seej\u00e4rel sulgudes armeenia nimi): A\u011fr\u0131 (<em>Karakhjose<\/em>), Arpa\u00e7ay (<em>Zari\u0161at<\/em>), Ba\u015fp\u0131nar (<em>Vankh<\/em>), Bayburt (<em>Baberd<\/em>), Bing\u00f6l (<em>T\u0161apaghd\u017eur<\/em>), Bitlis (<em>Baghe\u0161<\/em>), Diyarbak\u0131r (<em>Amid<\/em>), Erzincan (<em>Jerznka<\/em>), Erzurum (<em>Karin<\/em>), Gaziantep (<em>Ajnthap<\/em>), G\u00fcm\u00fc\u015fhane (<em>Artsathahan<\/em>), Hakk\u00e2ri (<em>D\u017eulamerk<\/em>), Siirt (<em>Sgherd<\/em>), Tunceli (<em>Dersim<\/em>), Yenik\u00f6pr\u00fc (<em>Kamurd\u017e<\/em>);<\/li>\n\n\n\n<li>kreeka kohanimed L\u00e4\u00e4ne-T\u00fcrgis: (sulgudes kreeka nimi): Antakya (<em>Anti\u00f3cheia<\/em>), Bergama (<em>P\u00e9rgamos<\/em>), Bo\u011fazi\u00e7i (<em>V\u00f3sporos<\/em>), \u00c7anakkale Bo\u011faz\u0131 (<em>Dardan\u00e9lia<\/em>), Edirne (<em>Adriano\u00fapoli<\/em>), \u0130zmir (<em>Sm\u00fdrni<\/em>), Konya (<em>Ik\u00f3nio<\/em>);<\/li>\n\n\n\n<li>kurdi kohanimed Kagu-T\u00fcrgis (sulgudes kurdi nimi): Diyarbak\u0131r (<em>Amed<\/em>), Gaziantep (<em>D\u00eelok<\/em>), Kars (<em>Qers<\/em> ~ <em>Serhedan<\/em>).<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n<li>Vt ka Armeenia m\u00e4gismaa; Ass\u00fc\u00fcria; Kurdistan.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">U\u2013V<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">U<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>UGANDA<\/strong>. Vt Buganda.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>UKRAINA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Ukraina\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. K\u00e4imasolev Ukraina-Vene s\u00f5da on toonud kaasa ka mitmeid kohanimedega seotud teemasid:\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>vene keeles sobib \u00f6elda <em>\u0432 \u0423\u043a\u0440\u0430\u0438\u043d\u0435<\/em> (Ukrainas), mitte <em>\u043d\u0430 \u0423\u043a\u0440\u0430\u0438\u043d\u0435<\/em> (k\u00f5lab nagu <em>\u043d\u0430 \u043e\u043a\u0440\u0430\u0438\u043d\u0435<\/em> &#8216;\u00e4\u00e4remaal&#8217;);<\/li>\n\n\n\n<li>inglise keeles sobib riigi kohta \u00f6elda <em>Ukraine<\/em>, mitte <em>the Ukraine<\/em>;<\/li>\n\n\n\n<li>ukrainlastele on oluline, et nende kohanimed oleksid edasi antud otse ukraina keelest, mitte vahendajakeelte kaudu, seega <code>Harkiv<\/code>, <code>Lviv<\/code>, mitte Harkov ega Lvov. Eriti t\u00e4htis on see pealinna puhul, kus inglise keeles on soovitatav nimekuju <em>Kyiv<\/em>. Eesti keeles on traditsiooniline <code>Kiiev<\/code>, kuid sellega v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rseks on loetud ka <code>K\u00f5jiv<\/code>;<\/li>\n\n\n\n<li>neil aladel, mille Vene v\u00e4ed on s\u00f5ja k\u00e4igus h\u00f5ivanud, sh annekteerinud, on ukraina nimed asendatud vene nimedega, nt Horlivka (\u0413\u043e\u0440\u043b\u0456\u0432\u043a\u0430) \u2192 Gorlovka (\u0413\u043e\u0440\u043b\u043e\u0432\u043a\u0430), Hvardiiske (\u0413\u0432\u0430\u0440\u0434\u0456\u0439\u0441\u044c\u043a\u0435) \u2192 Gvardeiskoje (\u0413\u0432\u0430\u0440\u0434\u0435\u0439\u0441\u043a\u043e\u0435), Mariupol (\u041c\u0430\u0440\u0456\u0443\u043f\u043e\u043b\u044c \u2192 \u041c\u0430\u0440\u0438\u0443\u043f\u043e\u043b\u044c), Oleksandrivka (\u041e\u043b\u0435\u043a\u0441\u0430\u043d\u0434\u0440\u0456\u0432\u043a\u0430) \u2192 Aleksandrovka (\u0410\u043b\u0435\u043a\u0441\u0430\u043d\u0434\u0440\u043e\u0432\u043a\u0430). Rahvusvaheliselt tunnustatakse ukraina nimesid;<\/li>\n\n\n\n<li>Venemaa on (seisuga november 2025) annekteerinud Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zapori\u017e\u017eja oblasti, kuigi ei kontrolli \u00fchtegi neist t\u00e4ielikult. Osa Donetski oblastist (nn Donetski Rahvavabariik) ja Luhanski oblastist (nn Luhanski Rahvavabariik) olid Vene kontrolli all juba 2014. a;<\/li>\n\n\n\n<li>Ukrainas korraldati 2016. a kohanimede dekommuniseerimine, et muuta kommunismi jt totalitaarsete ideoloogiatega seotud nimed. Otsused puudutasid ka ajutiselt okupeeritud idaalasid, kus <em>de facto<\/em> kasutatakse vanu nimesid, nt ametlik Kadijivka (tegelikult veel Stahhanov), ametlik L\u00f5pske (tegelikult Krasn\u00f5i Oktjabr). S\u00f5ja k\u00e4igus Vene v\u00e4gede h\u00f5ivatud asulatele on 2016. a eelsed nimed taas kehtestatud, nt Bahmut on n\u00fc\u00fcd faktiliselt Artjomovsk (vene keeles, ukraina nimi oli Artemivsk), Pokrovsk oleks Krasnoarmeisk (ukraina Krasnoarmiisk) jne. Vt ka <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/ukraina-kohanimeloend-ja-veebikaart\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Ukraina kohanimeloendit ja veebikaarti<\/a>.<\/li>\n\n\n\n<li>Vt ka Krimm; Taga-Karpaatia; Uus-Vene; Vol\u00f5\u00f5nia; V\u00e4ike-Vene.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n<li>Uus-Guinea vt <strong>INDONEESIA<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Uus-Vene<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Uus-Vene\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> ehk <em>Novorossia<\/em>. Algselt Musta ja Aasovi mere p\u00f5hjaranniku piirkond 18. sajandi II poolest kuni 20. sajandi alguseni, Uus-Vene ehk Novorossia kubermang (1764\u20131783, 1796\u20131802). Nime hakati Venemaal kasutama T\u00fcrgilt 1760.\u20131790. aastatel k\u00e4ttev\u00f5idetud alade kohta. Uus-Vene nime kasutati kord laiemas, kord kitsamas t\u00e4henduses kuni 20. sajandi alguseni, kui tekkis Ukraina riik. 21. sajandil on nime hakanud kasutama ringkonnad, kelle sihiks on Vene suurriik tema tsaaririigiaegsetes piirides.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>VALGEVENE<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Valgevene\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Soovis 1990. aastatel, et riigi nimi teistes keeltes l\u00e4htuks valgevenekeelsest nimest <em>Bielaru\u015b<\/em>, mitte ei oleks &#8220;valge Venemaa&#8221; t\u00f5lge. See kehtib ka venekeelse nime kohta: vene keeles eelistatakse Valgevenes kasutada nime \u0411\u0435\u043b\u0430\u0440\u0443\u0441\u044c, mitte \u0411\u0435\u043b\u043e\u0440\u0443\u0441\u0441\u0438\u044f, mida peetakse sobimatuks. Venemaal 1995. a v\u00e4lja antud nimestikus taastati vene ametlikuks kasutuseks N\u00f5ukogude-aegsed kirjapildid paljude endiste liiduvabariikide nimedes, sh Valgevene puhul \u0411\u0435\u043b\u043e\u0440\u0443\u0441\u0441\u0438\u044f. Liitlassuhete m\u00f5jul on aga Venemaal siiski enam hakatud kasutama nime \u0411\u0435\u043b\u0430\u0440\u0443\u0441\u044c, eriti ametlikus t\u00e4isnimes \u0420\u0435\u0441\u043f\u0443\u0431\u043b\u0438\u043a\u0430 \u0411\u0435\u043b\u0430\u0440\u0443\u0441\u044c. Eesti keeles on <em>Valgevene<\/em> loetud traditsiooniliseks nimeks, mida ei tuleks muuta.<\/li>\n\n\n\n<li>Vallooni piirkond vt <strong>BELGIA<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>VENEMAA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Venemaa\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>.\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Ametlikus kasutuses eelistab t\u00e4isnime Venemaa F\u00f6deratsioon.<\/li>\n\n\n\n<li>Mitmed autonoomsed \u00fcksused on ametlikuks venekeelseks nimeks kinnitanud omakeelse nime, mida vene &#8220;traditsiooniliste nimede&#8221; pooldajad eriti ei kasuta (ametlik nimi esikohal, muu sulgudes): \u0411\u0430\u0448\u043a\u043e\u0440\u0442\u043e\u0441\u0442\u0430\u043d (\u0411\u0430\u0448\u043a\u0438\u0440\u0438\u044f), \u041c\u0430\u0440\u0438\u0439 \u042d\u043b (-), \u0421\u0430\u0445\u0430 (\u042f\u043a\u0443\u0442\u0438\u044f), \u0422\u0430\u0442\u0430\u0440\u0441\u0442\u0430\u043d (\u0422\u0430\u0442\u0430\u0440\u0438\u044f), \u0422\u044b\u0432\u0430 (\u0422\u0443\u0432\u0430), \u042e\u0433\u0440\u0430 (\u0425\u0430\u043d\u0442\u044b-\u041c\u0430\u043d\u0441\u0438\u0439\u0441\u043a\u0438\u0439 \u0430\u0432\u0442\u043e\u043d\u043e\u043c\u043d\u044b\u0439 \u043e\u043a\u0440\u0443\u0433). Neil nimedel on ka eesti keeles variandid: Ba\u0161kortostan (Ba\u0161kiiria), Jugra (Handi-Mansimaa), Mari El (Marimaa), Sahha (Jakuutia), Tatarstan (Tatarimaa), T\u00f5va (Tuva). Eesti keeles sobib kasutada kohalikke nimesid, Marimaa sobib aga ka p\u00f5hinimeks.<\/li>\n\n\n\n<li>Mingil m\u00e4\u00e4ral esineb Venemaal ka liikumisi, mis taotlevad suuremat autonoomiat v\u00f5i iseseisvust, nt sellistes vabariikides, nagu Ba\u0161kortostan, Burjaatia, Sahha (Jakuutia) ja Tatarstan.<\/li>\n\n\n\n<li>Mitmed Venemaa rahvad on teise maailmas\u00f5ja ajal ja j\u00e4rel olnud k\u00fc\u00fcditatud idapoolsetele aladele ja seet\u00f5ttu on nende autonoomsed \u00fcksused olnud likvideeritud v\u00f5i liidetud naaber\u00fcksustega:\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>balkaarid<\/strong> Kabardi-Balkaarias 1944; vabariik nimetati \u00fcmber Kabardi ANSV-ks, m\u00f5ned balkaari kohanimed muudeti (Ka\u0161hatau \u2192 Sovetskoje), endine olukord taastati 1957;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>ingu\u0161id<\/strong> ja <strong>t\u0161et\u0161eenid<\/strong> T\u0161et\u0161eeni-Ingu\u0161i vabariigis 1944; vabariik nimetati \u00fcmber Grozn\u00f5i oblastiks, ingu\u0161\u0161ide maa-ala anti suuresti P\u00f5hja-Osseetia koosseisu, l\u00f5unaosa Gruusia koosseisu, osa t\u0161et\u0161eenide alasid anti \u00fcle Dagestanile, vastavalt muudeti ka kohanimesid (nt Grozn\u00f5i oblastis venestati At\u0161hoi-Martan \u2192 Novoselskoje, Berd\u00f5kel \u2192 Komsomolskoje, Va\u0161indaroi \u2192 Zaret\u0161noje; Dagestanis muudeti No\u017eai-Jurt \u2192 Andalal\u00f5, Tsentoroi \u2192 Tsatanihh; P\u00f5hja-Osseetias Eka\u017eevo \u2192 Novo-Ardonskoje, Psedahh \u2192 Alanskoje, Gruusias Beini \u2192 Mthisdziri); rahvastel lubati naasta 1957, kuid osa maid j\u00e4eti P\u00f5hja-Osseetiale, mis on olnud sestpeale ingu\u0161\u0161ide ja osseetide t\u00fclik\u00fcsimuseks (&#8220;Prigorodn\u00f5i rajooni k\u00fcsimus&#8221;), sh j\u00e4id P\u00f5hja-Osseetiasse Dat\u0161noje (varem Jandijevo), Dongaron (Tsorojevo), Tarskoje (Angu\u0161t) ja T\u0161ermen (Bazorkino);<\/li>\n\n\n\n<li><strong>kalm\u00f5kid<\/strong> Kalm\u00f5kkias 1943; k\u00fc\u00fcditati Siberisse, umbes pooled hukkusid; vabariigi alad liideti Astrahani ja Stalingradi oblasti ning Stavropoli kraiga; nimed venestati (Elista \u2192 Stepnoi, Justa \u2192 Trudovoi, Lagan \u2192 Kaspiiski); kalm\u00f5kkidel lubati naasta 1957;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>karat\u0161aid<\/strong> Karat\u0161ai-Tserkessias 1943; piirkond k\u00e4rbiti T\u0161erkessi autonoomseks oblastiks, osa alasid anti \u00fcle Krasnodari ja Stavropoli kraile, ka Kabardi-Balkaariale, l\u00f5unapoolne osa liideti Gruusiaga; kohanimed kas venestati (K\u00f5z\u00f5l-Kala \u2192 Kamenskoje, Kum\u00f5\u0161 \u2192 Podgornoje, Sar\u00f5-Tjuz \u2192 Prikubanskoje) v\u00f5i gruusiastati (Kart-D\u017eurt \u2192 Mthisdziri, Ut\u0161kulan \u2192 Madnishevi); 1957 lubati karat\u0161aidel naasta ja endine olukord taastati.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n<li>Vt ka Idel-Ural; It\u0161keeria; Kaliningrad; Karjala; P\u00f5hjaalad; T\u0161erkessia; T\u00f5va; Uus-Vene; Volga konf\u00f6deratsioon; V\u00e4ike-Vene.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n<li><strong>VENEZUELA<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Venezuela\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a>. Ametlikus kasutuses eelistab t\u00e4isnime Venezuela Bol\u00edvari Vabariik.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Volga_Confederation\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Volga konf\u00f6deratsioon<\/a><\/strong>. Selle nimetuse alla v\u00f5etakse kokku eriti 1980.\u20131990. a-tel Venemaa Volga vabariikides Ba\u0161kortostanis, Mordvas, Tatarstanis jm tegutsenud iseseisvus- v\u00f5i autonoomialiikumised. Vt ka Idel-Ural. {U 13.02.2023}<\/li>\n\n\n\n<li><strong><a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Volkstaat\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Volkstaat<\/a><\/strong> (&#8216;rahvariik&#8217;). L\u00f5una-Aafrika afrikaanide taotletav riik, mis rajaneks afrikaani (buuri) traditsioonidel. On tehtud katseid P\u00f5hja-Kapimaal ja Gautengis, kuid afrikaanid ei asu kusagil eriti kompaktselt, et seda ellu viia.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Vol\u00f5\u00f5nia<\/strong>. Ajalooline v\u00fcrstiriik Poola ja Ukraina piirialadel, millle nimi on keskne, kui r\u00e4\u00e4gitakse poolakate ja ukrainlaste konfliktist teise maailmas\u00f5ja ajal. Poolas nimetatakse seda Vol\u00f5\u00f5nia tapatalguteks, etniliseks puhastuseks v\u00f5i genotsiidiks, Ukrainas Vol\u00f5\u00f5nia trag\u00f6\u00f6diaks. {U 28.08.2026}<\/li>\n\n\n\n<li><strong>V\u00e4ike-Vene<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/V%C3%A4ike-Vene\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Malorossija<\/em>). Endisaegsed piirkonnad praeguse Ukraina, osaliselt Poola, Valgevene ja Venemaa aladel, samuti oli see tsaariajal Ukraina sisemaakubermangude \u00fcldnimetus. T\u00e4nap\u00e4eva kontekstis on nimi sobimatu, sest see seostub Vene revan\u0161ismiga (nn Vene maailm ehk <em>russki mir<\/em>).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">W\u2013Y<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">W<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Wales<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Wales\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (<em>Cymru<\/em>). Suurbritannia ajalooline koostisosa, kus k\u00e4ibib ametikeelena inglise k\u00f5rval keldi keelte hulka kuuluv k\u00f5mri keel (<em>Welsh<\/em>). Wales oli iseseisev veel 11. sajandil, a-ks 1283 aga oli Inglismaa poolt vallutatud. Faktiliselt oli Wales vaba ka Glynd\u0175ri \u00fclest\u00f5usu ajal u 1400\u20131415. A-tel 1535 ja 1542 vastuv\u00f5etud seadustega annekteeriti Wales Inglismaa koosseisu. Uue autonoomia on Wales saanud 1999. a-st, parlamendis on esindatud ka suuremat iseseisvust pooldav erakond Plaid Cymru. Walesis on kohanimed sageli kas ainult k\u00f5mrikeelsed v\u00f5i inglise ja k\u00f5mri keeles r\u00f6\u00f6pselt, nt Walesi pealinn <em>Cardiff<\/em>, k\u00f5mri <em>Caerdydd<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dc<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u00dchendkuningriik vt <strong>SUURBRITANNIA<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li>\u00dchendriigid vt <strong>AMEERIKA \u00dcHENDRIIGID<\/strong>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">X<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Xinjiang<\/strong> <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\/search\/unif\/dlall\/dsall\/Xinjiang\/1\/est\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u2713<\/a> (hiina k &#8216;uus valdus&#8217;) ehk Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond Hiinas. Uiguuride seas k\u00e4ibib piirkonna nimena ka muid variante, nt Ida-Turkestan (selle nime all on uiguurid Esindamata Rahvaste Organisatsioonis), Uiguristan, kuid \u00fckski neist pole Hiinas soositud. Xinjiangi kohanimed on kas uiguurikeelsed (hiina nimena k\u00e4ibib sel juhul transkriptsioon, nt <em>Aksu<\/em>, hiina <em>Akesu<\/em>), r\u00f6\u00f6pselt uiguuri- ja hiinakeelsed (nt uiguuri <em>B\u00fcg\u00fcr<\/em>, hiina <em>Luntai<\/em>) v\u00f5i \u00fcksnes hiinakeelsed (uiguuri keeles sel juhul transkriptsioon, nt hiina <em>Dabancheng<\/em>, uiguuri <em>Dawanqing<\/em>).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dclevaade konfliktsetest jm kohanimedest, mille kasutamisel peab olema t\u00e4helepanelik.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":27409,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1242],"tags":[1272,718],"class_list":["post-26205","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-nimeloendid","tag-kohanimeloend","tag-nimevaidlused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26205","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26205"}],"version-history":[{"count":117,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26205\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":30066,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26205\/revisions\/30066"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media\/27409"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26205"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26205"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26205"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}