{"id":26388,"date":"2025-11-25T15:46:55","date_gmt":"2025-11-25T13:46:55","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=26388"},"modified":"2026-02-17T14:07:40","modified_gmt":"2026-02-17T12:07:40","slug":"oskuskeel-ja-uldkeel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/oskuskeel-ja-uldkeel\/","title":{"rendered":"Oskuskeel ja \u00fcldkeel"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Oskuskeel ehk erialakeel on erialade keeletarvitus vastandina kirjakeele muule, \u00fcldisemale tarvitusele, mida v\u00f5ib kokkuv\u00f5tvalt nimetada \u00fcldkeeleks. P\u00f5hinedes kirjakeele teadlikult reguleeritaval osal (normikirjakeelel), on oskuskeel kirjakeele allkeelekogum, mis omakorda jaguneb paljudeks allkeelteks (nt matemaatika, f\u00fc\u00fcsika, keemia, arstiteaduse, \u00f5igusteaduse, ehituse, merenduse, s\u00f5janduse, informaatika keel). Oskuskeele kohta kehtivad kirjakeele \u00fcldised reeglid ja normingud, mida aga konkreetse eriala keeles v\u00f5idakse vajadust m\u00f6\u00f6da kohandada v\u00f5i t\u00e4psustada (nt \u00fcldkeele omast m\u00f5neti erinev kokku-lahkukirjutus v\u00f5i algust\u00e4hetarvitus).<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

\u00dcldkeele s\u00f5natarvituse aluseks on tavakeel ja s\u00f5nade tavat\u00e4hendused. \u00dcldkeele s\u00f5nad on seet\u00f5ttu v\u00e4hem t\u00e4psed kui oskuskeele s\u00f5nad ja neile on sageli omane nii mitmet\u00e4henduslikkus kui ka s\u00fcnon\u00fc\u00fcmia.<\/p>\n\n\n\n

Oskuskeeles ehk erialakeeles on k\u00f5ige aluseks m\u00f5iste \u2013 kujutluspilt, mis vastab meie teadvuses reaalse maailma objektile. M\u00f5iste keeleline vaste on oskuss\u00f5na ehk termin, mille loomine ei ole v\u00f5imalik ilma m\u00f5istet tundmata.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5navara<\/h2>\n\n\n\n

Oskuskeel kasutab suurt osa kirjakeele \u00fclds\u00f5navara \u2013 neidsamu tegu-, omadus-, arv-, ase-, m\u00e4\u00e4r-, kaas- ja sides\u00f5nu. Teine lugu on nimis\u00f5nadega, millest suur hulk on omane eesk\u00e4tt erialakeeltele. Osa nimis\u00f5nalisest oskuss\u00f5navarast langeb k\u00fcll v\u00e4liselt kokku \u00fcldkeele s\u00f5nadega, kuid selle erinevusega, et neid s\u00f5nu kasutatakse \u00fcldkeelega v\u00f5rreldes hoopis t\u00e4psemini piiritletud t\u00e4henduses. N\u00e4iteks juga<\/code> v\u00f5ib \u00fcldkeeles olla nii j\u00f5es kui ka tulla voolikust, veejoa<\/code> k\u00f5rval v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida auru-<\/code>, gaasi-<\/code>, liiva-<\/code>, \u00f5hujoast<\/code>, seevastu geograafias on juga<\/code> \u00fcksnes \u2019j\u00e4rsk veelangus j\u00f5es\u00e4ngis olevalt astangult\u2019. <\/p>\n\n\n\n

\u00dcld- ja oskuskeele s\u00f5navara vahel toimub pidev m\u00f5lemasuunaline liikumine: s\u00f5nad kanduvad oskuskeelest \u00fcldkeelde (nt meditsiiniterminid COVID-19<\/code>, mRNA-vaktsiin<\/code>, deltat\u00fcvi<\/code>, omikront\u00fcvi<\/code>, keskkonnaterminid CO2<\/sub>-heide<\/code>, rohemajandus<\/code>, roheenergia<\/code>, valgusreostus<\/code>) ja ka vastupidi, \u00fcldkeelest oskuskeelde (nt \u00fcldkeele s\u00f5na keha<\/code> on ka f\u00fc\u00fcsika-, matemaatika- ja anatoomiatermin, \u00fcldkeele aken<\/code>, sakk<\/code>, kerima<\/code>, siluma<\/code>, \u00f5ngitsema<\/code> ka informaatikaterminid).<\/p>\n\n\n\n

Oskuss\u00f5navarale on omane stiililine neutraalsus, \u00fcldkeele s\u00f5nad ja v\u00e4ljendid v\u00f5ivad aga olla stiiliv\u00e4rvinguga, kusjuures \u00fcldkeele stiiliskaala ulatub neutraalsest sl\u00e4ngilikkuseni. <\/p>\n\n\n\n

Erialasl\u00e4ng<\/h3>\n\n\n\n

Erialasl\u00e4ng on k\u00f5nepruuk, mida omavahelises suhtluses kasutavad \u00fche eriala inimesed. Erinevalt oskuskeelest, mis on kirjakeele osa, kuulub erialasl\u00e4ng k\u00f5nekeelde. <\/p>\n\n\n\n

Peale mitmekesisuse, v\u00e4rvikuse on erialasl\u00e4ngile omane v\u00e4ljendusmugavus: pikki keelendeid l\u00fchendatakse julgelt (nt amortisaator<\/code> \u2192 amort<\/code>, karburaator<\/code> \u2192 karbuss<\/code>, generaator<\/code> \u2192 genekas<\/code>, programm<\/code> \u2192 proge<\/code>, programmeerima<\/code> \u2192 progema<\/code>, kopeerima<\/code> \u2192 kopima<\/code>, s\u00fcnon\u00fc\u00fcm<\/code> \u2192 s\u00fcno<\/code>). Osa selliseid esialgu sl\u00e4ngis\u00f5nadena m\u00f5juvaid keelendeid v\u00f5ib ajapikku neutraliseeruda ja kinnistuda oskuss\u00f5nadena (nt aku<\/code> \u2013 akumulaator<\/code>, trafo<\/code> \u2013 transformaator<\/code>, info<\/code> \u2013 informatsioon<\/code>, labor<\/code> \u2013 laboratoorium<\/code>, repro<\/code> \u2013 reproduktsioon<\/code>). <\/p>\n\n\n\n

Samasugust v\u00e4ljendusmugavuse taotlust n\u00e4eb ka \u00fcldkeeles (nt labakindad<\/code> ehk labakud<\/code>, bensiinijaam<\/code> ehk bensukas<\/code>, hallutsinatsioon<\/code> ehk hallukas<\/code>, multifilm<\/code> ehk multikas<\/code>, restoran<\/code> ehk resto<\/code>, \u00f6koloogiline<\/code> ehk \u00f6ko<\/code>, registreerima<\/code> ehk regama<\/code>, fikseerima<\/code> ehk fiksima<\/code>).<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5namoodustus<\/h2>\n\n\n\n

Tuletus<\/h3>\n\n\n\n

\u00dcldkeele omaga v\u00f5rreldes on oskuskeele loomine ja arendamine teadlikum tegevus. Tuletuses v\u00e4ljendub see liidete s\u00fcsteemses rakendamises. N\u00e4iteks on eestikeelses zooloogia nomenklatuuris lane<\/em>-liite \u00fclesanne tuletada sugukonnanimetusi (kaslased<\/code>, delfiinlased<\/code>, nahkhiirlased<\/code> jts), line<\/em>-liitel aga seltsinimetusi (liblikalised<\/code>, n\u00e4rilised<\/code>, kabjalised<\/code> jts). Botaanikas t\u00e4histatakse line<\/em>-tuletistega sugukonda (k\u00f5rrelised<\/code>, liblik\u00f5ielised<\/code>, kaktuselised<\/code> jts), lane<\/em>-tuletisi botaanika oskuskeeles ei kasutata. <\/p>\n\n\n\n

Osa tuletusliiteid on kasutusel peamiselt oskuskeeles, nt tegevuse tulemuse v\u00f5i objekti v\u00e4ljendamiseks liited –is<\/em>, –nd<\/em>, –m<\/em> (jagatis<\/code>, kivistis<\/code>, seotis<\/code>, liidend<\/code>, omand<\/code>, ristand<\/code>, kulum<\/code>, sulam<\/code>), vahendinimetustes liited –el<\/em>, -i<\/em>, -is<\/em>, -ik<\/em>, -k<\/em>, -m<\/em>, -nd<\/em>, -(u)r<\/em>, -ts<\/em> (jootel<\/code>, arvesti<\/code>, p\u00f5leti<\/code>, vooderdis<\/code>, m\u00f5\u00f5dik<\/code>, p\u00e4\u00e4stik<\/code>, niiduk<\/code>, veok<\/code>, ajam<\/code>, katend<\/code>, sulgur<\/code>, m\u00f5\u00f5tur<\/code>, liugur<\/code>, kuvar<\/code>, t\u00f5mmits<\/code>). <\/p>\n\n\n\n

S\u00fcsteemne terminiloome on samas suurendanud oskus- ja \u00fclds\u00f5navara lahknemist. \u00dcks selliseid r\u00fchmi on vahendinimetused, kus oskuskeeles on v\u00f5imaluse korral eelistatud i-<\/em>, (u)r<\/em>-, ik<\/em>-tuletisi, \u00fcldkeeles aga sageli ja<\/em>-tuletisi (nt \u00fcldkeelne summutaja<\/code> ja oskuskeelne summuti<\/code>, sama moodi aurutaja<\/code> ja auruti<\/code>, valgendaja<\/code> ja valgendi<\/code>, niiskusm\u00f5\u00f5tja<\/code> ja niiskusm\u00f5\u00f5tur<\/code> v\u00f5i niiskusm\u00f5\u00f5dik<\/code>, sammulugeja<\/code> v\u00f5i sammum\u00f5\u00f5tja<\/code> ja sammuloendur<\/code>, veem\u00f5\u00f5tja<\/code> ja veearvesti<\/code>). <\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks tuletusliite valiku kohta vahendinimetustes<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Liits\u00f5namoodustus<\/h3>\n\n\n\n

Liitmine on oskuss\u00f5nade loomisel ammendamatu moodus. Oskuskeele norm \u00fchtib siin p\u00f5hiliselt \u00fcldkirjakeele normiga, ent on ka erijooni. Osa neist on \u00fchised kogu oskuskeelele (nt liits\u00f5na esiosa vormi sidumine liits\u00f5na t\u00e4hendusega), osa kehtib \u00fchel-kahel erialal (nt m\u00f5ned botaanikute v\u00f5i zooloogide kokkulepped).<\/p>\n\n\n\n

Oluline p\u00f5him\u00f5te, mis kehtib s\u00f5nade liitmisel \u00fchtviisi nii \u00fcld- kui ka oskuskeeles, on kontekstip\u00f5him\u00f5te: keelendeid, mis harilikult esinevad s\u00f5na\u00fchendina, tuleb m\u00f5nikord kontekstist l\u00e4htudes asendada liits\u00f5naga, ning vastupidi \u2013 harilikult liits\u00f5nana esinev keelend tuleb m\u00f5nes kontekstis asendada s\u00f5na\u00fchendiga. <\/p>\n\n\n\n

Oskuskeele seisukohalt t\u00e4hendab see eesk\u00e4tt seda, et termin, mis liigim\u00f5iste v\u00e4ljendajana kirjutatakse harilikult kokku, v\u00f5idakse konkreetse \u00fcksikjuhtumi t\u00e4histajana kirjutada ka lahku, nagu n\u00e4iteks laenusumma<\/code> ja (selle) laenu summa<\/code>, laenut\u00e4htaeg<\/code> ja (selle) laenu t\u00e4htaeg<\/code>, sama moodi toote kirjeldus<\/code> ja tootekirjeldus<\/code>, notari tasu<\/code> ja notaritasu<\/code>, t\u00f6\u00f6 kvaliteet<\/code> ja t\u00f6\u00f6kvaliteet<\/code>. Kogenud kirjutajat juhib siin enamasti juba vaist \u00fcld- ja \u00fcksikjuhtumit eristama ja selle j\u00e4rgi \u00fchendit kord kokku, kord lahku kirjutama, kuid sageli ei teata, et niisugune variantsus on ka oskustekstis t\u00e4iesti lubatav, ning n\u00e4hakse tarbetut vaeva variantide \u00fchtlustamisega. <\/p>\n\n\n\n

Selle taga, miks oskustektides kontekstip\u00f5him\u00f5tet alati ei j\u00e4rgita, v\u00f5ib oletada nii tarvitusmugavust kui ka usku, et kinnistunud terminikuju ei tohi muuta. Kuigi oskuskeeles on kontekstil v\u00e4iksem roll kui \u00fcldkeeles (on arvatud, et ideaalne termin peaks olema m\u00f5istetav kaastekstitagi), ei saa ka oskuss\u00f5na p\u00e4riselt oma \u00fcmbrusest lahutada. Just seet\u00f5ttu on terminivariandid, kus kontekst on tinginud sama \u00fchendi erineva kokku-lahkukirjutuse, tunnistatud oskuskeeles lubatud s\u00fcnon\u00fc\u00fcmideks, mida iga hinna eest v\u00e4ltima ei pea.<\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks s\u00f5na\u00fchendi ja liits\u00f5na<\/a> r\u00f6\u00f6pse esinemise kohta.<\/p>\n\n\n\n

Liits\u00f5na esiosa vormi valik puudutab eelk\u00f5ige kaht teemaringi: <\/p>\n\n\n\n