{"id":26418,"date":"2025-12-05T14:47:40","date_gmt":"2025-12-05T12:47:40","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=26418"},"modified":"2026-08-18T14:21:42","modified_gmt":"2026-08-18T11:21:42","slug":"kujundlik-keelekasutus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/kujundlik-keelekasutus\/","title":{"rendered":"Kujundlik keelekasutus"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Igal tekstiliigil on oma esitusviis ehk stiil, mida kujundavad selle tekstiliigiga sobivad s\u00f5nad, kujundid, vormid ja lausemallid. Neutraalne keelekasutus eeldab muuhulgas t\u00e4pse sisu ja neutraalse v\u00e4rvinguga s\u00f5nu ja v\u00e4ljendeid. Kujundliku keelekasutuse puhul on s\u00f5nadel k\u00f5rvalt\u00e4hendused ja emotsionaalsed varjundid, mis lugejas arusaamisraskusi enamasti ei tekita, k\u00fcll aga v\u00f5ib m\u00f5ne stiiliga sobimatu kujundlikkus tekitada segadust autori eesm\u00e4rkide suhtes. <\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Tekstiliigid ehk \u017eanrid on aja jooksul v\u00e4lja kujunenud ja \u00fcha uutes tekstides kinnistatud. Igal tekstiliigil on oma esitusviis ehk stiil. Teksti stiili kujundab keelevahendite valik: kuidas autor on valinud olukorraga sobivaid s\u00f5nu, kujundeid, vorme ja lausemalle. Neutraalne keelekasutus, n\u00e4iteks tarbetekstides, taotleb m\u00f5iste ja s\u00f5na \u00fcks\u00fchest vastavust, eelistatakse kasutada lugejaskonnale \u00fchtviisi arusaadavaid, t\u00e4pse sisuga, neutraalse v\u00e4rvinguga s\u00f5nu ja v\u00e4ljendeid. Mitteneutraalse, n\u00e4iteks kujundliku keelekasutuse puhul on s\u00f5nadel k\u00f5rvalt\u00e4hendused ja emotsionaalsed varjundid, mida kasutatakse samuti taotluslikult, nt ilukirjanduses v\u00f5i reklaamikeeles.<\/p>\n\n\n\n

Sageli tulevad kujundid keelde t\u00f5lkelaenuna<\/strong>. M\u00f5nikord t\u00e4histavad need uut m\u00f5istet: rohepesu<\/em> < ingl greenwashing <\/em>\u2019\u00f6koeksitamine, teeseldud keskkonnahoid\u2019; liftik\u00f5ne <\/em>< ingl elevator pitch ~ elevator speech<\/em> \u2019kiirtutvustus, v\u00e4lkesitlus\u2019. Paljud t\u00f5lkelaenud v\u00f5etakse k\u00e4ibele teiste v\u00e4ljendusv\u00f5imaluste k\u00f5rval, mis v\u00f5ivad olla omakorda laenatud (uus laen v\u00f5ib olla ka varasemast neutraalsem). Fraseoloogiat ja kujundeid on eesti keelde varem tulnud eelk\u00f5ige saksa ja vene, t\u00e4nap\u00e4eval inglise keele kaudu. Selline laen v\u00f5ib esmalt m\u00f5juda t\u00f5lkeveana, aja m\u00f6\u00f6dudes v\u00f5idakse ta uudiskeelendina omaks v\u00f5tta, selleks kuluvat aega ja piiri nende kahe vahel on peaaegu v\u00f5imatu m\u00e4\u00e4rata. Kujundite ja fraseoloogia laenamine keelte vahel on tavap\u00e4rane, paljud v\u00e4ljendid on mitmes keeles \u00fchised. <\/p>\n\n\n\n

Uuem laen<\/strong>\u202f <\/td>Sarnase t\u00e4hendusega v\u00e4ljendusviise<\/strong>\u202f <\/td><\/tr>
sinisilmne\u202f< sm sinisilm\u00e4inen<\/em> <\/td>naiivne, kergeusklik <\/td><\/tr>
j\u00e4\u00e4rap\u00e4ine < sm j\u00e4\u00e4r\u00e4p\u00e4inen<\/em> <\/td>kangekaelne (< sks halsstarrig<\/em>), p\u00f5ikp\u00e4ine <\/td><\/tr>
hinnakahvel < sm hintahaarukka<\/em> <\/td>hinnavahemik <\/td><\/tr>
rollimudel\u202f< ingl role model<\/em> <\/td>eeskuju\u202f(< sks Vorbild<\/em>)\u00a0<\/td><\/tr>
v\u00e4ljakutse\u202f< ingl challenge<\/em> <\/td>paras p\u00e4hkel (vrd vn \u043e\u0440\u0435\u0448\u0435\u043a<\/em>), kondiproov, proovikivi (vrd sks Pr\u00fcfstein<\/em> ja vn \u043f\u0440\u043e\u0431\u043d\u044b\u0439 \u043a\u0430\u043c\u0435\u043d\u044c<\/em>)\u00a0<\/td><\/tr>
teekaart < ingl road map<\/em> <\/td>tegevuskava, juhend, strateegia\u202f <\/td><\/tr>
kaardistama < ingl map<\/em> <\/td>v\u00e4lja selgitama, kindlaks m\u00e4\u00e4rama <\/td><\/tr>
p\u00e4eva l\u00f5puks < ingl at the end of the day<\/em> <\/td>l\u00f5ppude l\u00f5puks, kokkuv\u00f5ttes <\/td><\/tr>
kastist v\u00e4lja, kastist v\u00e4ljas < ingl out of the box ~ outside the box<\/em> <\/td>loovalt, leidlikult, uutmoodi, teistmoodi\u202f <\/td><\/tr>
ei ole minu tassike teed\u202f< ingl not my cup of tea<\/em> <\/td>ei ole minu element, ei ole minu rida, ei ole minu teema <\/td><\/tr>
madalat profiili hoidma < ingl keep a low profile<\/em> <\/td>tagaplaanile j\u00e4\u00e4ma, varju hoidma, mitte silma paistma <\/td><\/tr>
\u00fcle reageerima < ingl overreact<\/em> <\/td>liialt v<\/em> asjata \u00e4rrituma, s\u00e4\u00e4sest elevanti tegema (< sks aus einer M\u00fccke einen Elefanten machen<\/em>), asja liiga suureks puhuma (vrd ingl blow out of proportion<\/em> ja vn \u0440\u0430\u0437\u0434\u0443\u0432\u0430\u0442\u044c<\/em>, \u0440\u0430\u0437\u0434\u0443\u0442\u044c<\/em>) <\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Tekst, mis ei vasta stiililt oma liigi tavadele, arusaamisraskusi enamasti ei tekita, sest pol\u00fcseemia ja t\u00e4hendus\u00fclekanded on keelele omased. K\u00fcll aga v\u00f5ib lugeja sattuda segadusse autori eesm\u00e4rkide suhtes, n\u00e4iteks kui eeldatavalt neutraalse keelega tekstis on kasutatud rohkelt kujundlikku keelt. Kirjutajal oleks hea kujundlikkust m\u00e4rgata ja \u00e4ra tunda, et soovi ja vajaduse korral teha neutraalses keeles teisi valikuid.  <\/p>\n\n\n\n

Kujundlikkust v\u00f5ib iseloomustada personifikatsioon <\/strong>ehk elutule elusa omaduse andmine. Ka sellised kujundid on tihti t\u00f5lkelaenud.<\/p>\n\n\n\n

Kujundlik keelekasutus<\/strong> <\/td>Neutraalsem keelekasutus<\/strong> <\/td><\/tr>
seadme eluiga <\/td>seadme t\u00f6\u00f6iga <\/td><\/tr>
ost on rahakotis\u00f5bralik <\/td>ost oli soodne, soodsa hinnaga, odav <\/td><\/tr>
seade on lastes\u00f5bralik <\/td>seade on lastele ohutu <\/td><\/tr>
uus saatesari alustab s\u00fcgisel <\/td>uus saatesari algab, saab alguse s\u00fcgisel <\/td><\/tr>
hullud hinnad <\/td>odavad hinnad, soodsad hinnad <\/td><\/tr>
orkaan tappis k\u00fcmme inimest <\/td>orkaanis hukkus k\u00fcmme inimest <\/td><\/tr>
liini teenindab uus buss <\/td>liinil s\u00f5idab uus buss <\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Kujundlikkusega k\u00e4ib sageli kaasas keerukus<\/strong>, teatav suurejoonelisus<\/strong> v\u00e4ljendite valimisel. Sageli kaasneb sellega ka m\u00f5ningane h\u00e4gusus <\/strong>v\u00f5i \u00fcmber\u00fctlemine<\/strong>, kasutatakse eufemisme <\/strong>ehk peites\u00f5nu, n\u00e4iteks maksevahend <\/em>(raha), negatiivne areng<\/em> (langus) vms. <\/p>\n\n\n\n

Kujundlik keelekasutus<\/strong> <\/td>Neutraalsem keelekasutus<\/strong> <\/td><\/tr>
k\u00fclastab n\u00e4itust <\/td>k\u00e4ib n\u00e4itusel, vaatab n\u00e4itust <\/td><\/tr>
seade on d\u00fcsfunktsionaalne <\/td>seade t\u00f6\u00f6tab halvasti <\/td><\/tr>
maapiirkondades on napid t\u00f6\u00f6h\u00f5ivev\u00f5imalused <\/td>maal on v\u00e4he t\u00f6\u00f6kohti <\/td><\/tr>
p\u00f5llumajandusliku otstarbega maad <\/td>p\u00f5llumajandusmaad <\/td><\/tr>
informeerige t\u00f6\u00f6tajaid koosoleku ajast <\/td>teatage t\u00f6\u00f6tajaile koosoleku aeg <\/td><\/tr>
esines koosolekul s\u00f5nav\u00f5tuga <\/td>v\u00f5ttis koosolekul s\u00f5na <\/td><\/tr>
laenuv\u00f5tja ei suuda oma laenu teenindada <\/td>laenuv\u00f5tja ei suuda oma laenu tagasi maksta <\/td><\/tr>
pedagoogiline kollektiiv\u202f <\/td>\u00f5petajad, \u00f5petajaskond <\/td><\/tr>
seisab oma \u00fclesannete k\u00f5rgusel\u202f <\/td>saab oma \u00fclesannetega hakkama <\/td><\/tr>
lunastage s\u00f5idupiletid\u202fkassast <\/td>ostke s\u00f5idupiletid\u202fkassast <\/td><\/tr>
astub l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistesse <\/td>alustab l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi <\/td><\/tr>
t\u00f6\u00f6tajate pingutused on suunatud kvaliteedi t\u00f5stmisele\u202f <\/td>t\u00f6\u00f6tajad pingutavad kvaliteedi heaks, kvaliteedi nimel <\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Koostanud Tiina Leemets ja Tuuli Rehemaa<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n
    \n
  • Kasik, Reet, Sissejuhatus teksti\u00f5petusse. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2007. <\/li>\n\n\n\n
  • Otto-Luts, Nele, \u00d5Si soovitused ja muutuv keel. Riina Reinsalu (toim). Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat, Grano Digital, 2020, lk 60\u201367. <\/li>\n\n\n\n
  • Risberg, Lydia, Mis on peidus s\u00f5naraamatu t\u00e4hendussoovituste tagahoovis? Eesti omas\u00f5nade k\u00e4sitlus. Eesti Ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 13(2), 2022, 185\u2013214.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

    <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Kujundlik ja neutraalne keelekasutus.<\/p>\n","protected":false},"author":15,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1574,1],"tags":[1662,1441,1634,855],"class_list":["post-26418","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-tekst","category-uncategorized","tag-kujund","tag-stiil","tag-tekst","tag-tolkelaen"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26418","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/15"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26418"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26418\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":29766,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26418\/revisions\/29766"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26418"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26418"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26418"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}