{"id":2642,"date":"2021-07-30T15:03:30","date_gmt":"2021-07-30T12:03:30","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=2642"},"modified":"2023-02-16T09:37:55","modified_gmt":"2023-02-16T07:37:55","slug":"voib-olla-ja-voibolla-nii-oelda-ja-niioelda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/voib-olla-ja-voibolla-nii-oelda-ja-niioelda\/","title":{"rendered":"da-tegevusnimelise j\u00e4relosaga liitm\u00e4\u00e4rs\u00f5nad"},"content":{"rendered":"\n\n\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Liitm\u00e4\u00e4rs\u00f5nu, mille j\u00e4relosaks on tegus\u00f5na da<\/em>-tegevusnimi, v\u00f5ib kirjutada nii sidekriipsuga kui ka ilma sidekriipsuta: v\u00f5ib-olla<\/code> ja v\u00f5ibolla<\/code>, nii-\u00f6elda<\/code> ja nii\u00f6elda<\/code>, t\u00f5tt-\u00f6elda<\/code> ja t\u00f5tt\u00f6elda<\/code>. Ilma kriipsuta on tavaks kirjutada s\u00f5nu omateada<\/code>, \u00fcldteada<\/code>, pealtn\u00e4ha<\/code>. Pigem s\u00f5na\u00fchendina on kasutusel ausalt \u00f6elda<\/code> ja pehmelt \u00f6elda<\/code>, mille esiosaks on pikem m\u00e4\u00e4rs\u00f5na.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Sidekriips ilmus da<\/em>-tegevusnimelise j\u00e4relosaga liits\u00f5nadesse kohe, kui nad j\u00f5udsid s\u00f5na- ja k\u00e4siraamatutesse. Nt \u201eEesti \u00f5igekeelsuse-s\u00f5naraamatus\u201c 1925\u20131937 on esitatud sidekriipsuga nii-\u00f6elda<\/code> = nii-\u00fctelda<\/code>, Johannes Aaviku \u201eEesti \u00f5igekeelsuse \u00f5pikus ja grammatikas\u201c 1936 on peale nii-\u00fctelda<\/code> kirjutatud kriipsuga ka nii-nimetatud<\/code>. Otsest p\u00f5hjendust sidekriipsule varasemad allikad ei anna. 1993 ilmunud \u201eEesti keele grammatika\u201c on aga m\u00e4\u00e4ratlenud, et seesugustes m\u00e4\u00e4rs\u00f5nades kasutatav sidekriips on oma olemuselt lahutav kriips, kuid lisanud, et erilist funktsiooni tal tegus\u00f5nafraasist moodustatud m\u00e4\u00e4rs\u00f5nades ei ole.<\/p>\n\n\n\n

Keelekasutajaile on see \u00fcsna erandlik kriips ilmselt olnud raske omandada ja tekstides n\u00e4eb p\u00e4ris palju ka sidekriipsuta vormistust. \u00dcks seesuguseid liits\u00f5nu, mida on sageli ka kriipsuta kokku kirjutatud, on r\u00f5hum\u00e4\u00e4rs\u00f5na v\u00f5ib-olla<\/code>. Seda arvestades tegi Emakeele Seltsi keeletoimkond 2012. aastal otsuse<\/a> m\u00f6\u00f6nda senise kriipsuga kuju k\u00f5rval ka kriipsuta kokkukirjutust: v\u00f5ib-olla<\/code> ja v\u00f5ibolla<\/code>. Kriipsu \u00e4raj\u00e4tmine pole siin uus n\u00e4htus, kokkukirjutise v\u00f5ibolla<\/code> eest on hoiatanud n\u00e4iteks Aavik 1936. aastal. R\u00f6\u00f6pv\u00f5imalusena on kriipsuta kokkukirjutise v\u00f5ibolla<\/code> (ja nii\u00f6elda<\/code>) esitanud 1993. aasta grammatika.<\/p>\n\n\n\n

Keeletoimkond piirdus oma 2012. aasta otsuses \u00fche r\u00f5hum\u00e4\u00e4rs\u00f5naga, kuid tegelikkuses j\u00e4etakse sidekriips sageli \u00e4ra ka muudest da<\/em>-tegevusnimelise j\u00e4relosaga liits\u00f5nadest: nii-\u00f6elda<\/code> ja nii\u00f6elda<\/code>, t\u00f5tt-\u00f6elda<\/code> ja t\u00f5tt\u00f6elda<\/code>. Oma osa v\u00f5ib siin olla muude tegus\u00f5nafraasist saadud liits\u00f5nade eeskujul: s\u00f5nade pealtn\u00e4ha<\/code>, omateada<\/code>, \u00fcldteada<\/code>, vahetpidamata<\/code>, niinimetatud<\/code> eeskujul ka nii\u00f6elda<\/code>, t\u00f5tt\u00f6elda<\/code>, isegi ausalt\u00f6elda<\/code> (kuid siiski veel mitte pehmelt\u00f6elda<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4\u00e4rs\u00f5nade kokku-lahkukirjutuses on palju \u00fcksiks\u00f5nuti normimist. Otstarbekam oleks m\u00f6\u00f6nda selles seni erandlikus r\u00fchmas tervikuna nii sidekriipsuga kui ka sidekriipsuta kirjutust: nagu v\u00f5ib-olla<\/code> ja v\u00f5ibolla<\/code>, nii ka nt nii-\u00f6elda<\/code> ja nii\u00f6elda<\/code>,nii-\u00fctelda<\/code> ja nii\u00fctelda<\/code>, t\u00f5tt-\u00f6elda<\/code> ja t\u00f5tt\u00f6elda<\/code>. Vaid siis, kui esiosaks on pikem m\u00e4\u00e4rs\u00f5na, v\u00f5iks liits\u00f5nale eelistada pigem s\u00f5na\u00fchendit: ausalt \u00f6elda<\/code>, pehmelt \u00f6elda<\/code> \u2013 v\u00f5rdle ka des<\/em>-lausel\u00fchendiga v\u00e4ljendid ausalt \u00f6eldes<\/code>, pehmelt \u00f6eldes<\/code>. Liits\u00f5nade t\u00f5tt-\u00f6elda<\/code> ja t\u00f5tt\u00f6elda<\/code> k\u00f5rvalgi on v\u00f5imalik s\u00f5na\u00fchend \u2013 t\u00f5tt \u00f6elda<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Omaette k\u00fcsimus on, mis saab s\u00f5nade v\u00f5ib-olla<\/code> ja nii-\u00f6elda<\/code> l\u00fchendeist. On olnud p\u00f5him\u00f5te, et s\u00f5nas olev sidekriips s\u00e4ilib ka l\u00fchendis: v\u00f5ib-olla \u2013 v-o<\/code>, nii-\u00f6elda \u2013 n-\u00f6<\/code>. Kriipsuta s\u00f5nakujude l\u00fchendid oleksid vastavalt vo<\/code> ja n\u00f6<\/code>. Selle k\u00f5rval saaks siiski nii kriipsuga kui ka kriipsuta liits\u00f5na l\u00fchendina kasutada ka juba harjumusp\u00e4raseks saanud l\u00fchendeid v-o<\/code> ja n-\u00f6<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n