{"id":2645,"date":"2021-07-30T15:05:48","date_gmt":"2021-07-30T12:05:48","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=2645"},"modified":"2024-02-05T19:48:59","modified_gmt":"2024-02-05T17:48:59","slug":"luhendliitsonad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/luhendliitsonad\/","title":{"rendered":"L\u00fchendliits\u00f5nad"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Liits\u00f5nade hulgas on \u00fcks r\u00fchm selliseid, mille esiosaks on l\u00fchenenud v\u00f5\u00f5rosis, nt santehnik<\/code> \u2019sanitaartehnik\u2019, digiretsept<\/code> \u2019digitaalretsept\u2019, ops\u00fcsteem<\/code> \u2019operatsioonis\u00fcsteem\u2019, e-post<\/code> \u2019elektronpost\u2019. Selliseid liits\u00f5nu on nimetatud l\u00fchendliits\u00f5nadeks.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Osa l\u00fchendliits\u00f5nu on eesti keelde laenatud vene keelest, nt agitpunkt<\/code> (vene \u0430\u0433\u0438\u0442\u043f\u0443\u043d\u043a\u0442<\/em>), adminkorpus<\/code> (vene \u0430\u0434\u043c\u0438\u043d\u043a\u043e\u0440\u043f\u0443\u0441<\/em>), kapmaa<\/code> (vene \u043a\u0430\u043f\u0441\u0442\u0440\u0430\u043d\u0430<\/em>), kapremont<\/code> (vene \u043a\u0430\u043f\u0440\u0435\u043c\u043e\u043d\u0442<\/em>), medpunkt<\/code> (vene \u043c\u0435\u0434\u043f\u0443\u043d\u043a\u0442<\/em>), med\u00f5de<\/code> (vene \u043c\u0435\u0434\u0441\u0435\u0441\u0442\u0440\u0430<\/em>, selle eeskujul ka medvend<\/code>), orgkomitee<\/code> (vene \u043e\u0440\u0433\u043a\u043e\u043c\u0438\u0442\u0435\u0442<\/em>), saninspektor<\/code> (vene \u0441\u0430\u043d\u0438\u043d\u0441\u043f\u0435\u043a\u0442\u043e\u0440<\/em>), sans\u00f5lm<\/code> (vene \u0441\u0430\u043d\u0443\u0437\u0435\u043b<\/em>), santehnik<\/code> (vene \u0441\u0430\u043d\u0442\u0435\u0445\u043d\u0438\u043a<\/em>), sotsmaa<\/code> (vene \u0441\u043e\u0446\u0441\u0442\u0440\u0430\u043d\u0430<\/em>), turbaas<\/code> (vene \u0442\u0443\u0440\u0431\u0430\u0437\u0430<\/em>), vetarst<\/code> (vene \u0432\u0435\u0442\u0432\u0440\u0430\u0447<\/em>). <\/p>\n\n\n\n

M\u00f5nes s\u00f5nas v\u00f5ib olla ka mitu l\u00fchenenud laiendosa, nagu liits\u00f5nas sanepidjaam<\/code>, vrd sanitaar-epidemioloogiajaam<\/em> (t\u00e4nap\u00e4eval terviseamet). 2020. aastail on epidemioloogia<\/code> v\u00f5i epidemioloogilise<\/code> l\u00fchendina k\u00e4ibele tulnud pikenenud vokaaliga epiid<\/code>, nt s\u00f5nas epiid\u00fclevaade<\/code>. <\/p>\n\n\n\n

orgkomitee <\/em>v\u00f5i korraldustoimkond<\/em><\/h4>\n\n\n\n

L\u00fchendliits\u00f5nade alternatiiviks on vene keeles enamasti \u00fcsna pikad s\u00f5na\u00fchendid, v\u00f5rdle nt \u043a\u0430\u043f\u0438\u0442\u0430\u043b\u044c\u043d\u044b\u0439 \u0440\u0435\u043c\u043e\u043d\u0442<\/em> ja \u043a\u0430\u043f\u0440\u0435\u043c\u043e\u043d\u0442<\/em>, \u043e\u0440\u0433\u0430\u043d\u0438\u0437\u0430\u0446\u0438\u043e\u043d\u043d\u044b\u0439 \u043a\u043e\u043c\u0438\u0442\u0435\u0442<\/em> ja \u043e\u0440\u0433\u043a\u043e\u043c\u0438\u0442\u0435\u0442<\/em>. Teine on lugu eesti keeles, kus m\u00f5istliku pikkusega keelendit on v\u00f5imalik luua ka ilma liits\u00f5na esiosa raiumata, v\u00f5rdle kapremont<\/code> ja kapitaalremont<\/code>, orgkomitee<\/code> ja korraldustoimkond<\/code>, santehnik<\/code> ja torulukksepp<\/code>, med\u00f5de<\/code> ja \u00f5de<\/code> (ametinimetus) v\u00f5i meditsiini\u00f5de<\/code>, vetarst<\/code> ja loomaarst<\/code> v\u00f5i veterinaararst<\/code>. Keelekorralduses ei ole venep\u00e4raseid l\u00fchendliits\u00f5nu seet\u00f5ttu \u00fcldiselt soositud. Henn Saari (1983) on selgitanud: \u201eKui eesti keelekorralduse vaist ei ole lubanud hulgalisi l\u00fchendliits\u00f5nu soosida, siis toetab teda ratsionaalne p\u00f5hjendus. Me saavutame loomulike vahenditega samasuguse, puhuti suuremagi l\u00fchiduse kui rohkemasilbiliste s\u00f5na- ja \u00fchendistruktuuridega keeled kunstlikul teel. Seejuures ei purune s\u00f5nat\u00fcvede (\u00fcldse: morfeemide) terviklikkus!\u201c M\u00f5nele vene l\u00fchendliits\u00f5nale vastab siiski ka eesti keeles s\u00f5na\u00fchend, nagu kompartei<\/code> (vene \u043a\u043e\u043c\u043f\u0430\u0440\u0442\u0438\u044f<\/em>, selle eeskujul ka eesti komnoor<\/code>) ja kommunistlik partei<\/code>, sotsrealism<\/code> (vene \u0441\u043e\u0446\u0440\u0435\u0430\u043b\u0438\u0437\u043c<\/em>) ja sotsialistlik realism<\/code>, sotsv\u00f5istlus<\/code> (vene \u0441\u043e\u0446\u0441\u043e\u0440\u0435\u0432\u043d\u043e\u0432\u0430\u043d\u0438\u0435<\/em>) ja sotsialistlik v\u00f5istlus<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

popkultuur<\/em>, digiretsept<\/em>, alkopood<\/em><\/h4>\n\n\n\n

L\u00fchendliits\u00f5na mall on eesti keeles siiski eluj\u00f5uline ning venep\u00e4raste liits\u00f5nade k\u00f5rvale on tekkinud uus kiht l\u00fchendliits\u00f5nu. Nende hulgas on nii s\u00f5nu, mis on saanud m\u00f5jutusi inglise ja soome keelest (ops\u00fcsteem<\/code> \u2019operatsioonis\u00fcsteem\u2019, opkunst<\/code> \u2019optiline kunst\u2019, popkultuur<\/code>, poplaulja<\/code>, popmuusika<\/code> jm pop<\/em>-algulised liits\u00f5nad, digiallkiri<\/code>, digifotokas<\/code>, digiretsept<\/code>, digip\u00f6\u00f6re<\/code> jt digi<\/em>-algulised liits\u00f5nad), kui ka selliseid, mis on t\u00f5en\u00e4oliselt s\u00fcndinud eesti keeles (sotsmeedia<\/code>, epiid\u00fclevaade<\/code>, epiidolukord<\/code>). Osa l\u00fchendliits\u00f5na esiosi on ajapikku saanud iseseisvaks s\u00f5naks, nt alkoholi l\u00fchend alko<\/code> (mis levis esmalt peamiselt liits\u00f5nades, nagu alkopood<\/code>, alkojoove<\/code>, alkos\u00f5ltlane<\/code>, alkon\u00e4it<\/code>, alkolukk<\/code>), narkootikumi l\u00fchend narko<\/code> (liits\u00f5nad narkoennetus<\/code>, narkos\u00f5ltlane<\/code>, narkosurm<\/code>, narkokoer<\/code>, narkomuul<\/code>), etnograafilise l\u00fchend etno<\/code> (liits\u00f5nad etnomuusika<\/code>, etnob\u00e4nd<\/code>, etnopopp<\/code>, etnorokk<\/code>, etnostiil<\/code>), \u00f6koloogilise l\u00fchend \u00f6ko<\/code> (liits\u00f5nad \u00f6kotoode<\/code>, \u00f6koehitus<\/code>, \u00f6koturism<\/code>, \u00f6kojalaj\u00e4lg<\/code>).<\/p>\n\n\n\n

Uute s\u00f5nade teket olemasoleva s\u00f5na l\u00fchenemisel on muu hulgas t\u00e4heldatud oskuskeeles, kus l\u00fchendkeelendid on algselt tekkinud p\u00f5hitermini k\u00f5rval k\u00e4ibivate argivariantidena (ka erialasl\u00e4ngina), aja jooksul saanud aga kirjakeeles t\u00e4ie\u00f5iguslikuks. Iseseisva s\u00f5nana kasutusele tulnud keelendite hulgas on n\u00e4iteks nii kreeka ja ladina morfeeme (auto<\/em>, dia<\/em>, disko<\/em>, homo<\/em>, mini<\/em>, retro<\/em>, stereo<\/em>, super<\/em>, teek<\/em>, ultra<\/em>, video<\/em>) kui ka uustekkelisi morfeeme, nt aku<\/em> (ladina verb accumulo<\/em> koosneb osistest ad<\/em> + cumulo<\/em>), info<\/em> (ladina verb informo<\/em> koosneb osistest in<\/em> + formo<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

e-post<\/em>, m-makse<\/em><\/h4>\n\n\n\n

Omaette r\u00fchm on laenl\u00fchenditega moodustatud liits\u00f5nad, kus on v\u00f5etud inglise kirjapildis, aga eesti h\u00e4\u00e4lduses l\u00fchend ja kasutatud seda liits\u00f5na laiendosana. Suurim on e<\/em>-s\u00f5nade sari, kus e<\/em> t\u00e4hendab \u2019elektrooniline, elektron-\u2019, sari sai alguse inglise s\u00f5nast e-mail<\/em>. L\u00fchendit \u00fchendab s\u00f5naga sidekriips: e-aadress<\/code>, e-ajakiri<\/code>, e-apteek<\/code>, e-h\u00e4\u00e4letama<\/code>, e-h\u00e4\u00e4letus<\/code>, e-kaubandus<\/code>, e-kaart<\/code>, e-kiri<\/code>, e-kirjavahetus<\/code>, e-kursus<\/code>, e-luger<\/code>, e-maksuamet<\/code>, e-paber<\/code><\/em>, e-pilet<\/code>, e-pangandus<\/code>, e-pood<\/code>, e-post<\/code>, e-raamat<\/code>, e-resident<\/code>, e-riik<\/code>, e-sigaret<\/code>, e-s\u00f5nastik<\/code>, e-teavik<\/code>, e-teenus<\/code>, e-valimised<\/code>, e-\u00f5pe<\/code>. Sama malli j\u00e4rgi on tehtud m<\/em>-s\u00f5nad, kus m<\/em> t\u00e4hendab \u2019mobiiltelefoni, mobiili-, mobiil-\u2019: m-makse<\/code>, m-parkimine<\/code>. <\/p>\n\n\n\n

Kuiv\u00f5rd e<\/em> ja m<\/em> t\u00e4histavad tavalisi \u00fcldkeele s\u00f5nu (elektrooniline<\/em>, mobiilne<\/em>), sobib neid lause sees kirjutada v\u00e4ikese t\u00e4hega: e-kool<\/code> kui elektrooniline kool, e-maksuamet<\/code> kui elektrooniline maksuamet (mitte e-Kool ega e-Maksuamet).<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n