Keelen\u00f5u k\u00fcsijat huvitab tavaliselt pealtn\u00e4ha lihtne k\u00fcsimus: kas keelend X k\u00e4ib suure t\u00e4hega v\u00f5i mitte? Vastus, et suure t\u00e4hega kirjutatakse keelend juhul, kui seda saab pidada nimeks, toob sageli kaasa j\u00e4rgmise k\u00fcsimuse: mis on nimi?<\/p>\n\n\n\r\n
K\u00fcsimusele, mis on nimi, \u00fchest vastust pole, sest nime on p\u00fc\u00fcdnud l\u00e4bi aegade defineerida nii loogikud, filosoofid, semantikud kui ka keeleteadlased. Keelekorraldajaid on see teema huvitanud seet\u00f5ttu, et nimega seotakse suure algust\u00e4he<\/strong> kasutust. Eriti viimati mainitud m\u00f5ttes on nimi kultuurisidus n\u00e4htus, sest eri keeltes on erinevad algust\u00e4he reeglid, m\u00f5nes keeles puudub aga sootuks algust\u00e4he eristamise v\u00f5imalus.<\/p>\n\n\n\n Kui p\u00fc\u00fcda kokku v\u00f5tta nime kui keelendi peamised tunnused, siis need on j\u00e4rgmised:<\/p>\n\n\n\n Et nime tunnuseid on rohkem kui \u00fcks, siis on loogiline, et need k\u00f5ik korraga ei pruugi ilmneda. J\u00e4relikult ei ole nime ja mittenime vahel selget piiri.<\/p>\n\n\n\r\n Enne p\u00f5hiosa juurde j\u00f5udmist olgu siinkohal l\u00fchike \u00fclevaade nimede k\u00e4sitlustest loogikas, filosoofias jm.<\/p>\n\n\n\n K\u00e4ibel on kaht liiki vastandust: p\u00e4risnimi ja \u00fcldnimi ning nimi ja nimetus.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4risnimi<\/strong> ehk prooprium ning \u00fcldnimi<\/strong> ehk apellatiiv on k\u00f5ige \u00fcldisemad terminid loogikas, filosoofias ja keeleteaduses. Need m\u00e4rgivad vastanduvaid m\u00f5isteid: v\u00e4ljend X on kas p\u00e4risnimi v\u00f5i \u00fcldnimi. M\u00f5lemad kokku moodustavad loogikas nime<\/strong> kategooria.<\/p>\n\n\n\n Seevastu igap\u00e4evak\u00e4ibes, samuti nimeuurijate jaoks on kasutusel nimi<\/strong> p\u00e4risnime t\u00e4henduses ning lisaks on termin nimetus<\/strong>. Nimetus on mis tahes objekti t\u00e4histav keelev\u00e4ljend, seega sama mis nimi loogikas. Nimi ja nimetus ei m\u00e4rgi vastanduvaid m\u00f5isteid, vaid nimed on nimetuste alamhulk. Sageli kasutatav vastandus nimed ja nimetused<\/em> (st v\u00e4ljend X on kas nimi v\u00f5i nimetus) on k\u00fcll sisuliselt ebat\u00e4pne, kuid konteksti p\u00f5hjal siiski arusaadav. (Umbes samamoodi me vastandame nt inimesi ja loomi, kuigi ka inimene on \u00fcks loomaliike.)<\/p>\n\n\n\n Nimi loogikas on “Eesti ents\u00fcklopeedia” kohaselt mis tahes objekti t\u00e4histav keelev\u00e4ljend. Nimed jagunevad \u00fcldnimedeks ja p\u00e4risnimedeks:<\/p>\n\n\n\n Nimi<\/strong> on keelev\u00e4ljend, nimega t\u00e4histatav objekt nime denotaat<\/strong> ning nimega edasiantav t\u00e4hendus on nime m\u00f5te<\/strong>, need kolm moodustavad semantilise kolmnurga<\/strong>. Objekti v\u00f5idakse nimetada mitmeti, nt Koidut\u00e4ht<\/em> ja Ehat\u00e4ht<\/em>, Tallinn<\/em> ja Eesti pealinn<\/em>, ja seega v\u00f5ivad nimed m\u00f5ttelt erineda.<\/p>\n\n\n\n Selle \u00fcle, mis on nimi, arutleti juba Vana-Kreekas. Platon oma Kratylose dialoogis (IV saj eKr) laseb Kratylosel ja Hermogenesel k\u00fcsitleda Sokratest nimede \u00f5igsuse teemal: kas nimed on kokkuleppelised v\u00f5i looduse poolt ette antud.<\/p>\n\n\n\n Hiljem on arutelu keskmesse j\u00f5udnud k\u00fcsimus, kas nimel on t\u00e4hendust v\u00f5i mitte. John Stuart Mill s\u00f5nastas 1843. aastal v\u00e4ite, et nimel pole t\u00e4hendust, ta \u00fcksnes t\u00e4histab (denoteerib). Seda arusaama toetavad teisedki (Allan Gardiner, Saul Kripke), ent sellele vastukaaluks on esitatud v\u00e4ide, et nimel on t\u00e4hendus, nimel on l\u00f5pmata rikas sisu (H. W. B. Joseph, Gottlob Frege, Ernst Pulgram). Kripke peab nime puhul oluliseks ka nimepaneku akti, millega luuakse seos nime ja objekti vahel ja mille kinnistab j\u00e4rgnev keelekasutus.<\/p>\n\n\n\n Arutlustest koorub v\u00e4lja ka see, et tuleb vahet teha nime funktsiooni<\/strong> (osutusseose loomise) ja nime kui s\u00f5navara\u00fcksuse<\/strong> (keelendi) vahel (W. Van Langendonck). Nime p\u00f5hifunktsiooni \u2013 osutada millelegi \u2013 t\u00e4idavad vahel ka numbrid (nt metsakvartaleid nummerdatakse, mitte ei anta nimesid) ja pealkirjataolised fraasid v\u00f5i laused (nt matkav\u00f5istlus “Kas tunned maad”<\/em>). Niisamuti v\u00f5ivad nimeks tunnustatud keelendid m\u00f5nes lauses omandada \u00fcldnime funktsiooni (nt Kust tulevad uued Tootsid ja Teeled<\/em> v\u00f5i Olen elu jooksul igasuguseid Berliine ja Pariise pidi k\u00e4inud<\/em>).<\/p>\n\n\n\n Nimesid kui s\u00f5navara\u00fcksusi v\u00f5ib omakorda vaadelda kahest k\u00fcljest: nimed kui reaalsetele objektidele viitavad v\u00e4ljendid (nt Rein<\/em> kui konkreetse isiku nimi; kasutatud on termineid nimed k\u00e4ibeastmes<\/em>, kehastunud nimed<\/em> jt) ja nimed kui \u00fcldistused (nt Rein<\/em> kui mehenimi; terminina nimed varuastmes<\/em>, kehastumata nimed<\/em>).<\/p>\n\n\n\n Kokkuv\u00f5ttes on tegu k\u00fcll huvitavate arutlustega, kuid n\u00e4ib, et Vana-Kreeka aegadest peale pole me palju kaugemale j\u00f5udnud nime olemuse m\u00f5istmisel (Richard Coatesi v\u00e4itel on tegu keeleteaduse vanima teemaga). Ning \u00fckski v\u00e4ljapakutud definitsioonidest ei paku t\u00f6\u00f6kindlat valemit, kuidas eristada nime mittenimest. Mitmed nimeteooria uurijad peavad v\u00f5imalikuks, et nende kahe m\u00f5iste vahel on sujuv \u00fcleminek.<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgnevas osas on kasutatud nime p\u00e4risnime t\u00e4henduses ja silmas peetud eesk\u00e4tt seda keelendite hulka, mida tavatsetakse ka \u00f5igekirjutuslikult nimeks (suure algust\u00e4hega keelendiks) vormistada. Vaatleme k\u00f5igepealt sissejuhatuses nimetatud nime tunnuseid.<\/p>\n\n\n\n 1. Nimi eristab \u00fcht v\u00f5i mitut objekti teiste samasuguste hulgast<\/strong><\/p>\n\n\n\n Nime p\u00f5hi\u00fclesanne on osutada \u00fchem\u00f5tteliselt \u00fchele paljude hulgast: \u00fchele inimesele, \u00fchele kohale jne. Nimi v\u00f5ib k\u00e4ia ka r\u00fchma kohta, nt perekond Kased<\/em>, Pakri saared<\/em> jne.<\/p>\n\n\n\n 2. Nimi on meelevaldne silt<\/strong><\/p>\n\n\n\n Nimi kui t\u00e4his v\u00f5ib olla tinglik, ta ei pruugi t\u00e4hendada seda, mida t\u00e4hendavad nime l\u00e4hteks olevad s\u00f5nad (ennisvorm), nt Uus t\u00e4nav<\/em> v\u00f5ib olla \u00fcsna vana t\u00e4nav, V\u00e4ike-Pakri<\/em> on suurem kui Suur-Pakri<\/em> jne. Kuigi nime panemise ajal oli nimi motiveeritud (ehk V\u00e4ike-Pakri oli algselt v\u00e4iksem), j\u00e4tkab nimi toimimist ka siis, kui asjaolud on muutunud.<\/p>\n\n\n\n 3. Nimi on see, mis pandud nimepaneku aktiga<\/strong><\/p>\n\n\n\n Nime puhul eeldatakse, et see on kellegi pandud. Isegi nendel vanadel kohanimedel, mida me tunneme rahvasuust, on t\u00f5en\u00e4oliselt olnud kunagi autor, nt esmaasukas, kohalik v\u00f5imukandja vms. Nimepanekul nime tunnusena on t\u00e4htsust juhul, kui nimi on ka \u00fclds\u00f5navaras v\u00f5i kirjeldav, vrd nt vanalinn<\/em> (linna vanim osa) ja Vanalinn<\/em> (Tallinna asum, nimetatud vastava \u00f5igusaktiga).<\/p>\n\n\n\n 4. Nimega kaasnevad eri\u00f5igused<\/strong><\/p>\n\n\n\n Nimega k\u00e4ivad kaasas mitmed regulatsioonid ja eri\u00f5igused. K\u00f5igepealt on \u00e4ra jagatud nimev\u00f5im, st kellegi \u00f5igus ametlikke nimesid panna. Nimega objekti on sageli \u00f5igus ka omada \u2013 tootenimesid, kaubam\u00e4rke v\u00f5i br\u00e4nde saab kaitsta loata kasutuse eest (vrd \u00fcldnime kasutust ei saa teistel keelata).<\/p>\n\n\n\n 5. Muid tunnuseid<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui v\u00f5rrelda nime \u00fcldnimega ehk apellatiiviga, siis leiame veelgi erinevusi: 1) nime moodustusviis on sageli n-\u00f6 reeglivaba, \u00fcldnime moodustamisel j\u00e4rgitakse \u00fcldisi s\u00f5namoodustuse reegleid; 2) nime \u00f5igekiri on tinglikum (v\u00f5ib olla nt vanas kirjaviisis v\u00f5i v\u00f5\u00f5rkeelne), \u00fcldnime kirjapilt reeglip\u00e4rane; 3) nimi on \u00fcldiselt teise keelde t\u00f5lkimatu (v\u00f5i ei ole tavaks seda t\u00f5lkida), \u00fcldnimi on t\u00f5lgitav; 4) nimi on muutlikum kui \u00fcldnimi (kohti ja \u00e4risid v\u00f5ib \u00fcmber nimetada, inimesed v\u00f5ivad nime vahetada ja seda peetakse loomulikuks).<\/p>\n\n\n\n Praktiliselt k\u00f5igel, kus tekib vajadus eristada ja kus kirjeldus pole piisav. Iseasi, et m\u00f5nda n\u00e4htuste liiki (eesk\u00e4tt nn nomenklatuuritermineid botaanikas, keemias jm) pole eesti keeles tavaks nimena vormistada.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige tavalisemalt on nimed inimestel (isikunimed ehk antropon\u00fc\u00fcmid) ja kohtadel (kohanimed ehk topon\u00fc\u00fcmid). Lisaks on nimesid loomadel, taimedel, taevakehadel, mitmesugustel asjadel (kalliskividel, s\u00f5iduvahenditel, aum\u00e4rkidel, toodetel, ehitistel ja rajatistel) ja n\u00e4htustel (orkaanidel) jne. Uuema aja nimeliik on nt domeeninimed. Ajaloos\u00fcndmuste ja poliitiliste s\u00fcndmuste puhul on pilt kirevam, ent ka nende hulgas on selgeid nimesid (Brexit<\/em>).<\/p>\n\n\n\n Nimesid samastatakse sageli nende keelenditega, mida kirjutatakse suure t\u00e4hega. Ent tuleb t\u00f5deda, et see seos ei ole \u00fcks\u00fchene, seda eriti siis, kui p\u00fc\u00fcame nime m\u00f5ista sisuliselt, eespool kirjeldatud tunnuste abil:<\/p>\n\n\n\n On keeli (nt araabia, gruusia, heebrea, hiina, jaapani, tai), mis saavad \u00fcldse ilma suurt\u00e4heta hakkama, sest nende kasutatavas kirjas\u00fcsteemis eristusv\u00f5imalust polegi.<\/p>\n\n\n\n Seet\u00f5ttu on vahel vaja eristada nime kui ortograafilist n\u00e4htust ja nime kui teatud sisuliste tunnustega keelendit. Suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he reeglid k\u00e4ivad esimese kohta ja on h\u00f5lbustuseks r\u00fchmitatud objektiliikide kaupa (kohad, ehitised, asutused jne).<\/p>\n\n\n\n Vastus pealtn\u00e4ha lihtsale k\u00fcsimusele (kas keelend X kirjutada suure t\u00e4hega v\u00f5i mitte) s\u00f5ltub kirjutaja otsustusest, kas ta k\u00e4sitab keelendit nimena v\u00f5i mitte. Nime p\u00f5hiolemuse tabab k\u00fcll enamasti iga keelekasutaja \u00e4ra, aga olgu l\u00f5petuseks paar m\u00f5tteharjutust, mis on ehk abiks. T\u00fclikaim on nime eristamine just juhtudel, kui ta on kirjeldav, st t\u00e4hendab just seda, mida t\u00e4hendab.<\/p>\n\n\n\n Kui juttu on Tallinnast, siis ongi kaks v\u00f5imalust, millel ilmselt ka eri sisu. K\u00f5igepealt nimi Kesklinn<\/em>, mis on ametlikult pandud linnaosa nimi ja millel on kindlad piirid, mh kuulub sinna Aegna saar. Teisena \u00fcldnimi kesklinn<\/em> t\u00e4henduses ‘linna keskne osa’, millel t\u00e4pseid piire pole, aga kuhu suure t\u00f5en\u00e4osusega Aegna saar ei kuulu.<\/p>\n\n\n\n Siin on j\u00e4llegi tarvis otsustada, kas k\u00e4sitada N\u00f5iakaevu nimena, st keelendina, mis p\u00f5him\u00f5tteliselt viitab vaid \u00fchele objektile, v\u00f5i \u00fcldnimena (n\u00f5iakaev<\/em>), mida on v\u00f5imalik \u00fclds\u00f5navara esitavas s\u00f5naraamatus lahti seletada. Kasutuses on m\u00f5lemat varianti n\u00e4ha, k\u00fcllap on v\u00f5imalik ka n\u00f5iakaevule mingi definitsioon leida.<\/p>\n\n\n\n Siin on p\u00f5him\u00f5tteliselt olemas kolm v\u00f5imalust: 1) valge maja<\/em> (valget v\u00e4rvi maja), 2) Valge maja<\/em> (kohanimi, milles liigis\u00f5na maja<\/em> on kirjutatud v\u00e4ikese t\u00e4hega), 3) Valge Maja<\/em> (asutusenimena, nt USA presidendi administratsiooni s\u00fcnon\u00fc\u00fcmina).<\/p>\n\n\n\n Just niimoodi, kolme v\u00f5imalusega, on antud ka kujundlike ehk \u00fcmber\u00fctlevate kohanimede kirjutamise juhis<\/a>, vrd must mander<\/em>, Must mander<\/em> ja Must Mander<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Nimi. \u2013 Eesti ents\u00fcklopeedia, VI kd. Tln 1992, lk 628. Nime m\u00f5iste ja tunnused. Kesklinn<\/em> ja kesklinn<\/em>, Tuhala N\u00f5iakaev<\/em> v\u00f5i Tuhala n\u00f5iakaev<\/em> jne.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[713],"tags":[611,1117,665],"class_list":["post-2721","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-nimi","tag-nime-moiste","tag-noukogude","tag-suur-ja-vaike-algustaht"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2721","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2721"}],"version-history":[{"count":20,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2721\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":29076,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2721\/revisions\/29076"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2721"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2721"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2721"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n
Terminitest<\/h2>\n\n\n\n
Nimi loogikas<\/h2>\n\n\n\n
Nimi filosoofias jm<\/h2>\n\n\n\n
Nimi keelelises m\u00f5ttes<\/h2>\n\n\n\n
Millel saab nimi olla?<\/h2>\n\n\n\n
Nimi ortograafia seisukohalt<\/h2>\n\n\n\n
Suure t\u00e4hega v\u00f5i mitte?<\/h2>\n\n\n\n
Kas kirjutada kesklinn<\/em> v\u00f5i Kesklinn<\/em>?<\/h4>\n\n\n\n
Kas Tuhala N\u00f5iakaev<\/em> v\u00f5i Tuhala n\u00f5iakaev<\/em>?<\/h4>\n\n\n\n
Kuidas kirjutada VALGE MAJA<\/em>?<\/h4>\n\n\n\n
Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n
Henn Saari, P\u00e4risnime m\u00f5iste. Diplomit\u00f6\u00f6. Tartu 1963. (K\u00e4sikiri T\u00dc eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituudis)
Henn Saari, Termin nimi<\/em> onomastika ja s\u00e4testu \u00fchismaal. \u2013 \u00d5iguskeel 1998, nr 2, lk 29\u201334<\/a>; nr 3, lk 4\u201317<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"