{"id":2724,"date":"2021-07-30T16:34:07","date_gmt":"2021-07-30T13:34:07","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=2724"},"modified":"2026-09-07T20:47:35","modified_gmt":"2026-09-07T17:47:35","slug":"taiendsonade-algustaht","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/taiendsonade-algustaht\/","title":{"rendered":"T\u00e4iends\u00f5nade algust\u00e4ht"},"content":{"rendered":"\n

J\u00e4rgnev on katse lahti seletada \u00f5igekeelsusk\u00e4siraamatu osa, mis puudutab nimedega seotud keelendite  algust\u00e4hte<\/a> (nt eesti rahvas<\/em> v\u00f5i Eesti rahvas<\/em>), ning arutleda, miks see keelen\u00f5u k\u00fcsijatele raskusi valmistab. Vt ka artiklit \u201eT\u00e4iends\u00f5nad EKI \u00fchends\u00f5nastikus<\/a>\u201c, mis selgitab teemat s\u00f5naraamatu ainestiku seisukohalt.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

T\u00e4iends\u00f5na<\/strong> on nimis\u00f5naline, sh nimest l\u00e4htuv omastava vormis keelend, mis v\u00e4ljendab \u00fcldist seost objektiga. Nimest l\u00e4htuvat t\u00e4iends\u00f5na kasutatakse t\u00e4iendina lauses sageli nime enda asemel, nt Prantsuse<\/code> (Prantsuse valitsus<\/em> = Prantsusmaa valitsus), Briti<\/code> (Briti relvaj\u00f5ud<\/em> = Suurbritannia relvaj\u00f5ud), N\u00f5ukogude<\/code> (N\u00f5ukogude juhtkond<\/em> = N\u00f5ukogude Liidu juhtkond). Lisaks sellele on olemas t\u00e4iends\u00f5nu, mis ei seostu m\u00f5ne p\u00e4risnimega, nt anglikaani<\/code>, katoliku<\/code>. M\u00f5nes teises keeles on siin kasutusel nimeadjektiivi<\/strong> (ingl proper adjective<\/em>) m\u00f5iste, ent too on laiem.<\/p>\n\n\n\n

Kujunenud tava kohaselt kirjutatakse kohale ja isikule viitavad t\u00e4iends\u00f5nad nii nagu nimedki suure algust\u00e4hega, keelele ja rahvuslikule (etnilisele) kuuluvusele viitavad t\u00e4iends\u00f5nad nagu \u00fcldnimed v\u00e4ikese algust\u00e4hega, nt Prantsuse president<\/code> (Prantsusmaa president), prantsuse kirjandus<\/code> (prantsuskeelne kirjandus).<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

T\u00e4iends\u00f5na<\/strong> (seda terminit kasutab EKI \u00fchends\u00f5nastik<\/a>) on eesti keeles vaieldav s\u00f5naliik[1]<\/sup>. \u00dchest k\u00fcljest on olemas omastavakujulised t\u00e4iendina tarvitatavad s\u00f5nad, nagu anglikaani, katoliku, metodisti<\/code> jne, samuti kohanime teisendid, nagu Briti, Prantsuse, Filipiini<\/code> jms. Need on t\u00e4iends\u00f5nad kitsamas m\u00f5ttes. Teisest k\u00fcljest on t\u00e4iends\u00f5na kohal sageli lihtsalt koha- v\u00f5i isikunime omastava k\u00e4\u00e4nde vorm, vrd Benini president<\/code> (Benini<\/em> on omastava vorm nimest Benin) ja seek\u00f5rval Prantsuse president<\/code> (Prantsuse<\/em> on vorm, millel nimetav k\u00e4\u00e4ne puudub). Omastava k\u00e4\u00e4nde vorme ei ole tavaks s\u00f5naraamatutes eraldi m\u00e4rks\u00f5nadena esitada, kuid t\u00f5lkimisel on neid vaja teadvustada.<\/p>\n\n\n\n

Vormilt ja sisult v\u00f5ib nimedega seotud t\u00e4iends\u00f5nu jagada mitmesse r\u00fchma.<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. T\u00e4iends\u00f5na saab seostada nii kohanimega kui ka keele v\u00f5i rahvusega. Nt P\/prantsuse<\/code> seostub nii Prantsusmaaga kui ka prantsuse keele v\u00f5i rahvusega. Sellisel juhul seisab kirjutaja valiku ees, kummale aspektile viidata. Siia r\u00fchma kuuluvad t\u00e4iends\u00f5nad, mille puhul maa nimi on seotud vastava nimirahvusega, nt I\/inglise, P\/prantsuse, S\/saksa, T\/tatari, U\/usbeki, V\/vene<\/code> jts; kui h\u00f5lmata ka omastava k\u00e4\u00e4nde vormid, siis A\/albaania, B\/bulgaaria, J\/jaapani, P\/portugali<\/code> jne.<\/li>\n\n\n\n
  2. T\u00e4iends\u00f5na saab seostada \u00fcksnes kohanimega, sellenimelist keelt ega rahvust (etnost) pole tavaks eristada. Nt Briti, Filipiini<\/code>; kui h\u00f5lmata omastava k\u00e4\u00e4nde vormid, siis Austria, Mehhiko, Sudaani<\/code> jne. Siia r\u00fchma kuuluvad ka mitmuslikest kohanimedest moodustatud ainsuslikud t\u00e4iends\u00f5nad, nt Alpi<\/code> (Alpid), Karpaadi<\/code> (Karpaadid), Kuriili<\/code> (Kuriilid).<\/li>\n\n\n\n
  3. T\u00e4iends\u00f5na saab seostada \u00fcksnes keele v\u00f5i rahvusega vm etnilise r\u00fchmaga, nt gooti, slaavi, romaani, ugri<\/code>, kui h\u00f5lmata omastava k\u00e4\u00e4nde vormid, siis ka buuri, esperanto, hetiidi, jidi\u0161i, juudi, sanskriti<\/code> jne.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Viimane r\u00fchm \u00f5igekirjutuse seisukohalt \u00fcldiselt probleeme ei valmista, kuid teise r\u00fchma n\u00e4iteid kiputakse sageli k\u00e4sitama nagu esimest r\u00fchma (Mehhiko president<\/code> ja \u201emehhiko kirjandus”), sest nende kahe eristamine n\u00f5uab lisateadmisi (nt kas on olemas mehhiko keel v\u00f5i rahvus?).<\/p>\n\n\n\n

    Prantsuse<\/em> v\u00f5i prantsuse<\/em>?<\/h4>\n\n\n\n

    Nagu m\u00e4rgitud, sunnib senine \u00f5igekirjatava kirjutamisel valima, kas m\u00f5eldakse riiki ehk kohta v\u00f5i keelt v\u00f5i rahvust. Eriti rahvusele viitamine v\u00f5ib t\u00e4nap\u00e4eval olla keeruline, sest rahvust etnilise kuuluvuse m\u00f5ttes paljud riigid ei tunnusta, nende jaoks v\u00f5rdub rahvus (nation<\/em>, st natsioon) sageli riikkondliku kuuluvusega. K\u00f5rvaltvaatajal on aga keeruline m\u00f5ista, mil m\u00e4\u00e4ral on nt prantsuse kirjanik<\/em> t\u00f5esti prantsuse rahvusest, mil m\u00e4\u00e4ral aga tegemist nt oksitaani keele k\u00f5nelejaga, marokolase vm etnilise p\u00e4ritoluga. Kirjanduse ja kirjaniku puhul saab algust\u00e4he siduda keelega (prantsuse kirjandus<\/em> = prantsuskeelne kirjandus), kuid mitme kunstivaldkonna puhul pole seegi m\u00f5eldav.<\/p>\n\n\n\n

    Selle dilemma lahendamiseks on antud soovitus k\u00f5hkluste puhul valida pigem suurt\u00e4ht<\/strong>, seega kirjutada n\u00e4iteks Prantsuse kunstnik, n\u00e4itleja, teadlane<\/em> jne.<\/p>\n\n\n\n

    Miks eelistada suurt\u00e4hte? Sest see on j\u00e4tkusuutlikum. Esiteks, valdavalt on ju tegu nimede omastava k\u00e4\u00e4ndega (Jaapani, Kreeka, Portugali, Rootsi, Vietnami jne). Teiseks, kui tekitada eesti keelde v\u00e4iket\u00e4heliste t\u00e4iends\u00f5nade klass, siis tuleks kasutada \u00fcldnimede puhul eesti kirjaviisi, st v\u00f5\u00f5rnimed mugandada. Selliseid n\u00e4iteid on erialases pruugis, nt jork\u0161iri siga<\/em> (Yorkshire’i siga), d\u017e\u00f6rsi veis<\/em> (Jersey veis), g\u00f6\u00f6nsi veis<\/em> (Guernsey veis), \u00e4\u00e4r\u0161iri veis<\/em> (Ayrshire’i veis), kuid pikas vaates pole m\u00f5eldav k\u00f5iki maailma kohanimesid mugandada.<\/p>\n\n\n\n

    Briti<\/em> v\u00f5i briti<\/em>?<\/h4>\n\n\n\n

    Traditsiooniliselt v\u00f5ttes pole briti keelt ega rahvust (etnost) olemas, seega v\u00e4iket\u00e4hte pole p\u00f5hjust kasutada. On siiski briti h\u00f5imud<\/em>, kes on \u00fcks keltide alajaotusi.<\/p>\n\n\n\n

    Enamikus kontekstides on selle s\u00f5naga silmas peetud Suurbritanniat (ja P\u00f5hja-Iirimaad) ehk \u00dchendkuningriiki, mist\u00f5ttu on loogiline kasutada kirjapilti Briti<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

    N\u00f5ukogude<\/em> v\u00f5i n\u00f5ukogude<\/em>?<\/h4>\n\n\n\n

    H\u00e4\u00e4likkuju N\u00d5UKOGUDE v\u00f5ib keeles esineda kahel viisil:
    1) \u00fchendites N\u00f5ukogude Liit<\/code>, N\/n\u00f5ukogude aeg<\/code> jt t\u00e4iends\u00f5nana v\u00f5i
    2) s\u00f5na n\u00f5ukogu<\/code> mitmuse omastava vormina.<\/p>\n\n\n\n

    T\u00e4iends\u00f5nana on levinud nii suurt\u00e4heline N\u00f5ukogude (aeg)<\/code> kui ka v\u00e4iket\u00e4heline kuju n\u00f5ukogude (aeg)<\/code>. Eesti keele \u00fchendkorpuse (2023) j\u00e4rgi on need kasutusel s\u00fcnon\u00fc\u00fcmidena. Samal moel on s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid ka liits\u00f5nad: n\u00f5ukogudemeelne<\/code> = N\u00f5ukogude-meelne<\/code>, n\u00f5ukogudevaenulik<\/code> = N\u00f5ukogude-vaenulik<\/code>. Nii on need kirjeldatud EKI \u00fchends\u00f5nastikus.<\/p>\n\n\n\n

    S\u00f5na n\u00f5ukogu<\/em> esineb mitmuse omastavas harva, nt Riigile kuuluvate ettev\u00f5tete n\u00f5ukogude koosseisud tuleb rangelt l\u00e4bi vaadata<\/em>. Enamasti t\u00e4histab vorm N\/n\u00f5ukogude<\/code> N\u00f5ukogude Liitu v\u00f5i N\u00f5ukogude\/n\u00f5ukogude aega, nt Sportlasena kandis ta N\u00f5ukogude <\/strong>s\u00f5duri mundrit<\/em>, vanad n\u00f5ukogude autod<\/em>, omaaegne N\u00f5ukogude <\/strong>diktaator Jossif Stali<\/em>n, n\u00f5ukogude nostalgia<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

    Varasemates \u00d5S-ides (alates \u00d5S 1999-st) on soovitatud t\u00e4hendustel vahet teha (vastavalt N\u00f5ukogude<\/em> t\u00e4henduses ‘N\u00f5ukogude Liiduga seotud’ ja n\u00f5ukogude<\/em> t\u00e4henduses ‘(rahvasaadikute) n\u00f5ukogudega seotud’), ent kasutuses pole see juurdunud: selline t\u00e4henduseristus on kasutajatele j\u00e4\u00e4nud hoomamatuks.<\/p>\n\n\n\n

    Kes soovib lihtsustatud lahendust, siis k\u00fcsimust, kas kirjutada n\u00f5ukogude v\u00f5im<\/em> v\u00f5i N\u00f5ukogude v\u00f5im<\/em>, v\u00f5ib lahendada s\u00f5ltuvalt oma veendumusest: kes on veendunud, et v\u00f5imul olid (t\u00f6\u00f6rahva saadikute) n\u00f5ukogud, kirjutagu n\u00f5ukogude v\u00f5im<\/em>, kes seda ei usu, neil on loogiline kirjutada N\u00f5ukogude v\u00f5im<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

    Algust\u00e4he valik v\u00f5\u00f5rkeelest t\u00f5lkimisel<\/h2>\n\n\n\n

    Paljudes keeltes on olemas nimest tuletatud omaduss\u00f5nad ehk nimeadjektiivid (inglise proper adjectives<\/em>), nt inglise keeles Italy \u2192 Italian<\/em>, saksa keeles Polen \u2192 polnisch<\/em>, soome keeles Suomi \u2192 suomalainen<\/em>, vene keeles \u0411\u043e\u043b\u0433\u0430\u0440\u0438\u044f \u2192 \u0431\u043e\u043b\u0433\u0430\u0440\u0441\u043a\u0438\u0439<\/em>. N\u00e4ited ei piirdu maanimedega, inglise keeles on ka nt Kentuckian<\/em> (Kentucky), Milanese<\/em> (Milano), Parisian<\/em> (Pariisi), Texan<\/em> (Texas), Venetian<\/em> (Veneetsia), isikunimedest Kantian<\/em> (Kant), Shakespearean<\/em> (Shakespeare) jne. Nimest tuletatud omaduss\u00f5nu kasutatakse nendes keeltes v\u00f5rdlemisi vabalt t\u00e4iendina. Eesti keeles vastab v\u00f5\u00f5rkeelte nimeadjektiividele \u00fcldiselt nime omastav k\u00e4\u00e4ne, aga t\u00e4hele tuleb panna, et keelele ja rahvusele (etnilisele kuuluvusele) viitavad t\u00e4iends\u00f5nad on tavaks vormistada \u00fcldnimedena, st v\u00e4iket\u00e4helisena. (Eesti keeles on olemas ka nimedest tuletatud omaduss\u00f5nad, nt bulgaarialik, itaalialik<\/em> jne, kuid nende t\u00e4hendus on veidi teine ja nad siin arvesse ei tule.)<\/p>\n\n\n\n

    T\u00e4helepanelik v\u00f5\u00f5rkeelest t\u00f5lkija seega peab m\u00e4rkama vahet, mis on \u00fcksnes eesti keelele omane, ja t\u00f5lkima vastavalt, nt vene keelest \u0431\u043e\u043b\u0433\u0430\u0440\u0441\u043a\u0438\u0439 \u0444\u043b\u0430\u0433<\/em> \u2192 Bulgaaria lipp<\/code>, aga \u0431\u043e\u043b\u0433\u0430\u0440\u0441\u043a\u0438\u0439 \u044f\u0437\u044b\u043a<\/em> \u2192 bulgaaria keel<\/code>, inglise keelest Italian government<\/em> \u2192 Itaalia valitsus<\/code>, aga Italian custom<\/em> \u2192 itaalia tava<\/code>. Seejuures ei saa t\u00f5lkija v\u00e4listada ka teistsugust suhtlustaotlust, nt bulgaaria lipp<\/code> (bulgaarlaste kui rahvuse lipp), Bulgaaria keel<\/code> (Bulgaarias k\u00f5neldav keel), itaalia valitsus<\/code> (rahvuselt itaallastest koosnev valitsus), Itaalia tava<\/code> (Itaalias kehtiv tava). See teeb kokkuv\u00f5ttes eesti reegli j\u00e4rgimise v\u00f5imatult keeruliseks, sest t\u00f5lkijal on raske selgitada v\u00e4lja v\u00f5\u00f5rkeelse kirjutaja soovi.<\/p>\n\n\n\n

    Liiki m\u00e4rkiv t\u00e4iends\u00f5na<\/h2>\n\n\n\n

    Lisaks keelele ja rahvusele olid pikka aega v\u00e4iket\u00e4helisteks eranditeks liiki m\u00e4rkivad t\u00e4iends\u00f5nad: kraakovi vorst, tallinna kilud, hollandi juust, riia leib, saku \u00f5lu, t\u00fcrgi diivan, soome kelk<\/em> (toodete ja kaupade liiginimetused); araabia number, hispaania avang, eesti serv, ameerika jalgpall, inglise valss, hiina k\u00f6\u00f6k, soome saun<\/em> (n\u00e4htuste, viiside, meetodite jm liiginimetused); siberi katk, bordoo vedelik, berliini roheline<\/em> (haiguste, ravimite, keemiliste \u00fchendite, v\u00e4rvuste jm liiginimetused). Eespool olevad n\u00e4ited ja nende r\u00fchmad on p\u00e4rit 1976. aasta \u00d5Sist.<\/p>\n\n\n\n

    Aastal 1998 otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond soovitada ka kaupade liiginimetustes s\u00e4ilitada kohanime algne kirjapilt (Tallinna kilud, Camemberti juust<\/em>) ja pidas v\u00f5imalikuks sama p\u00f5him\u00f5tet rakendada k\u00f5igi eelmises l\u00f5igus toodud n\u00e4idete r\u00fchmades. (Vt kogu ajalugu l\u00e4hemalt \u00f5igekeelsusk\u00e4siraamatu vastavast peat\u00fckist<\/a>.)<\/p>\n\n\n\n

    Selle soovituse v\u00f5i eelistuse taga on seesama pragmaatiline kaalutlus: v\u00e4iket\u00e4heline t\u00e4iends\u00f5na mall on pikas vaates j\u00e4tkusuutmatu. Ent see tekitas uut laadi vaidlusi: kas liiki m\u00e4rkiva kohanime asemel v\u00f5iks t\u00e4iends\u00f5na m\u00f5ista rahvusele viitavana?<\/p>\n\n\n\n

    Hiina k\u00f6\u00f6k<\/em> v\u00f5i hiina k\u00f6\u00f6k<\/em>?<\/h4>\n\n\n\n

    Sageli esitatav k\u00fcsimus on: kas hiina k\u00f6\u00f6k<\/em> on viga, kui ma m\u00f5tlen selle all hiinlaste rahvuslikku k\u00f6\u00f6ki? Vastus on: ei ole, nii nagu ei ole vead ka teised 1976. a \u00d5Sis toodud n\u00e4ited.<\/p>\n\n\n\n

    P\u00f5hjus, miks soovitatakse Hiina k\u00f6\u00f6ki<\/em>, on j\u00e4llegi praktiline: k\u00f6\u00f6kide maailm on lai ja kirev ning valdavalt tuntakse k\u00f6\u00f6ke paikkondade, mitte niiv\u00f5rd rahvuste j\u00e4rgi. Hiina k\u00f6\u00f6ki n\u00e4iteks jagatakse kaheksaks piirkondlikuks k\u00f6\u00f6giks: Kantoni, Sichuani, Jiangsu, Zhejiangi, Fujiani (Mini), Hunani, Anhui ja Shandongi (Lu) k\u00f6\u00f6k.<\/p>\n\n\n\n

    Miks a\/Araabia numbrid<\/em>, aga Rooma numbrid<\/em>?<\/h4>\n\n\n\n

    L\u00f5puks tuleb tunnistada, et kehtivad p\u00f5him\u00f5tted annavad vahel ootamatuid kombinatsioone, nt araabia numbrid<\/em> (araablaste leiutatud numbrid), aga Rooma numbrid<\/em> (rooma keelt ega rahvust pole, seega saab t\u00e4iendi siduda vaid Rooma linna v\u00f5i riigiga). Ja kuigi siinse ebak\u00f5la k\u00f5rvaldas Emakeele Seltsi keeletoimkond jaanuaris 2024<\/a>, m\u00f6\u00f6ndes ka kirjutusviisi Araabia numbrid<\/em> (Araabias leiutatud numbrid), tekitab kehtiv reeglistik neid teisal j\u00e4lle juurde.<\/p>\n\n\n\n

    Kas saaks lihtsamalt?<\/h2>\n\n\n\n

    Kokkuv\u00f5ttes on tegu nokk-kinni-saba-lahti-olukorraga. Piiri kohanimelise t\u00e4iends\u00f5na (suure algust\u00e4he) ja \u00fcldnimelise t\u00e4iends\u00f5na (v\u00e4ikese algust\u00e4he) vahel on korduvalt nihutatud, kuid suuremat selgust pole saavutatud, mh seep\u00e4rast, et eesti keeles kehtiv eristus on teiste keelte taustal erandlik. Peenh\u00e4\u00e4lestusega pole v\u00f5imalik asja parandada. Tegelik kasutus n\u00e4ib j\u00e4rgivat rohkem v\u00f5\u00f5rkeelte nimeadjektiivide eeskuju, t\u00f5lkides need mehaaniliselt v\u00e4iket\u00e4helisteks t\u00e4iends\u00f5nadeks kuni selleni, et nt raha\u00fchikute tabelis on n\u00e4htud kirjapilti l\u00f5una-aafrika vabariigi rand<\/em>. See t\u00e4hendab, et v\u00e4iket\u00e4helist tarvitust n\u00e4eb m\u00e4rksa enam, kui \u00fckski reegel seda kunagi on ette n\u00e4inud, ja sel lihtsal p\u00f5hjusel, et kehtiv eristus pole kasutajatele arusaadav ja teistest keeltest nad ka tuge ei saa. V\u00e4iket\u00e4helisust ei v\u00e4\u00e4ra isegi praegusajal \u00fcldine inglise m\u00f5ju (nimeadjektiivid on inglise keeles suure t\u00e4hega).<\/p>\n\n\n\n

    M\u00f5ttelise eksperimendina v\u00f5ib pakkuda kaht erisuunalist lahendust ja kolmanda, mis nii-\u00fctelda annab k\u00f5ik vabaks.<\/p>\n\n\n\n

    Lahendus 1: tagasi suurt\u00e4hele<\/h3>\n\n\n\n

    Esimene lahendus oleks minna \u00fcldiselt tagasi enne 1920. aastaid kehtinud tavale ja kirjutada k\u00f5ik koha- ja isikunimelised t\u00e4iendid nii nagu nimed ise suure t\u00e4hega. N\u00e4iteks Eesti keel, Soome-Ugri keeled, Prantsuse kirjandus, Itaalia tava<\/em> jne[2]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

    Mis sel juhul juhtub?<\/p>\n\n\n\n

      \n
    1. Kaob \u00e4ra dilemma, kas eristada nt koha- v\u00f5i rahvuskuuluvust (saab kirjutada Prantsuse kunstnik<\/em> m\u00f5lemas t\u00e4henduses). Kui on vaja mingit t\u00e4hendust selgemini v\u00e4ljendada, saab nt kirjutada Prantsuse rahvusest<\/em> v\u00f5i prantslasest kunstnik<\/em>, prantsuskeelne kunstnik<\/em> jne.<\/li>\n\n\n\n
    2. V\u00f5ib tekkida k\u00fcsimus, kuidas kirjutada need t\u00e4iends\u00f5nad, mis pole kohanimega seotud (vt t\u00e4iends\u00f5nade 3. r\u00fchm artikli alguses). Kuiv\u00f5rd tekitada uut veelahet pole m\u00f5istlik, tuleks ka need kirjutada sama malli j\u00e4rgi, nt Juudi kirjanik, Slaavi rahvad<\/em> jne. Ilmselt sobiks samasse r\u00fchma lisada Anglikaani, Katoliku, Metodisti<\/em> jms. Tulemuseks oleks suuresti inglise tavaga kokkulangev algust\u00e4hek\u00e4situs.<\/li>\n\n\n\n
    3. Vaidlusi v\u00f5ivad tekitada liits\u00f5nad (tavaliselt omaduss\u00f5nad), mille esiosa on t\u00e4iends\u00f5na. Senise tava kohaselt on need v\u00e4iket\u00e4helised: eestikeelne, eestip\u00e4rane<\/em>. Kui pidada esiosa kohanimeks, siis v\u00f5ib k\u00f5ne alla tulla ka sidekriipsuga \u00fchend: Eesti-keelne, Eesti-p\u00e4rane<\/em> (vrd Eesti-aineline, Eesti-sisene<\/em>).<\/li>\n\n\n\n
    4. V\u00f5ib ka karta, et inglise m\u00f5jul laieneb suurt\u00e4ht ka rahvaliikmenimetustele: kui Eesti rahvas<\/em>, siis ehk ka Eestlane<\/em>?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

      Kokkuv\u00f5ttes tundub, et nii radikaalseks reformiks ei olda valmis, sest paratamatult tekib ka sel puhul k\u00fcsimusi. N\u00fc\u00fcdseks juba sada aastat kehtinud traditsiooni on raske v\u00e4\u00e4rata.<\/p>\n\n\n\n

      Lahendus 2: senisest suurem suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he vastandus<\/h3>\n\n\n\n

      V\u00f5ib proovida ette kujutada ka vastassuunalist lahendust: m\u00f6\u00f6nda l\u00e4bivalt suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he eristavat kasutamist. N\u00e4iteks nii, et kohale viidatakse suure algust\u00e4hega, keelele, rahvusele ja liigile v\u00e4iket\u00e4hega.<\/p>\n\n\n\n

      Oletagem ka, et v\u00e4iket\u00e4helise t\u00e4iends\u00f5na mugandamise kohustusest p\u00e4\u00e4seb sel teel, et lisada t\u00e4iends\u00f5nad v\u00f5\u00f5rnimetuletistega<\/a> samasse erandlikku kategooriasse[3]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

      Mis sel juhul juhtub?<\/p>\n\n\n\n

        \n
      1. J\u00e4\u00e4b alles dilemma, kas kirjutada prantsuse kunstnik<\/em> v\u00f5i Prantsuse kunstnik<\/em>, ja kuhu t\u00f5mmata piir rahvuse (prantslased) ja elanikkonna (mehhiklased) vahele.<\/li>\n\n\n\n
      2. Kui v\u00f5tta omaks rahvuse avar k\u00e4situs (et mehhiklased on ka rahvus) ja kirjutada mehhiko kirjandus, nicaragua kirjandus, costa rica kirjandus<\/em>, siis tuleb ette vormiline piir: m\u00f5ne riigi puhul v\u00e4iket\u00e4ht m\u00f5juks imelikuna, nt kongo demokraatliku vabariigi kirjandus<\/em> v\u00f5i saint vincenti ja grenadiinide kirjandus<\/em>. Ja vastamata j\u00e4\u00e4b k\u00fcsimus, mille poolest erineks mehhiko kirjandus<\/em> ikkagi Mehhiko kirjandusest<\/em>.<\/li>\n\n\n\n
      3. Liiki m\u00e4rkiva t\u00e4iends\u00f5na piiritlemine pole kergem. Varasemate arusaamade kohaselt arvati sellisteks ka toodete liiginimetused (tallinna keefir<\/em>, sest seda valmistati ka mujal kui Tallinnas), \u00f5llede liiginimetused (saku \u00f5lu<\/em>), veinide liiginimetused (tokaj vein<\/em>) jm, mis t\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5juvad selge anakronismina (vrd samamoodi peaks olema camemberti juust<\/em> jms). On ka erialapruuki, mis on \u00fcle l\u00e4inud kohanimede reeglip\u00e4rasele kirjutusviisile (nt arheoloogilised kultuurid \u2013 varem lateeni kultuur<\/em>, n\u00fc\u00fcd La T\u00e8ne’i kultuur<\/em>) ja mis siis peaksid uuesti tagasisuuna v\u00f5tma.<\/li>\n\n\n\n
      4. Kui kohanimede puhul m\u00e4rgib liiki v\u00e4iket\u00e4ht, siis oleks loogiline sedasama eeldada isikunimede puhul. Seega elustuksid k\u00f5ik need vanad argumendid, mis vaieldi l\u00e4bi 1950. aastate l\u00f5puks. M\u00f5ned n\u00e4ited (natuke teisendatuna n\u00fc\u00fcdiskirjaviisi): browni liikumine<\/em>, (tuleks kirjutada just nii, sest liiguvad v\u00e4ikesed aineosakesed, mitte Brown ise \u2013 viimast v\u00e4ljendaks Browni liikumine<\/em>), achilleuse kand<\/em>, archimedese kruvi<\/em>, berthollet’ sool<\/em>.<\/li>\n\n\n\n
      5. Sisuliselt j\u00f5uaksime olukorda, et iga isiku- ja kohanime omastavat k\u00e4\u00e4net v\u00f5ib kirjutada kaht moodi: suure ja v\u00e4ikese t\u00e4hega. Ent miks \u00fcksnes omastavat?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

        Kokkuv\u00f5ttes ei muuda 2. lahendus elu lihtsamaks, vaid vastupidi, uputab meid reeglir\u00e4gastikku ja l\u00f5pututesse skolastilistesse vaidlustesse[4]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

        Lahendus 3: \u201eanda k\u00f5ik vabaks\u201c<\/h3>\n\n\n\n

        Viimane variant oleks loobuda eristust ette kirjutamast, kuid lasta kasutajal algust\u00e4hte n-\u00f6 vabalt valida. Raske on ennustada, mis sel juhul juhtuma hakkab, k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt s\u00e4ilib senine tava, mida kasutaja jaoks siin-seal siiski p\u00fc\u00fctakse lahti seletada, sest muidu tekib k\u00fcsimus, miks kahte kirjutusviisi \u00fcldse vajatakse.<\/p>\n\n\n\n

        Ent vahest m\u00f5ttekam oleks 1. ja 3. lahenduse h\u00fcbriid: j\u00e4\u00e4da p\u00f5hiliselt praeguse tava juurde, kuid lugeda kirjakeeles korrektseks ka k\u00f5ik suurt\u00e4helised t\u00e4iends\u00f5nad. Nt eesti keel<\/em> ja Eesti keel<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

        Selle pika jutu l\u00e4bilugenule tundub k\u00fcllap juba p\u00e4ris meeldiv hoopis lahendus 4: mitte midagi muuta<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

        Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n