{"id":2739,"date":"2021-07-30T16:52:31","date_gmt":"2021-07-30T13:52:31","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=2739"},"modified":"2022-07-02T21:16:07","modified_gmt":"2022-07-02T18:16:07","slug":"voornimede-sissejuhatus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/voornimede-sissejuhatus\/","title":{"rendered":"V\u00f5\u00f5rnimede sissejuhatus"},"content":{"rendered":"\n

Vt ka\u00a0\u00f5igekirjareegleid v\u00f5\u00f5rnimede kirjutamise kohta<\/a>.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

V\u00f5\u00f5rnimed on kas reeglip\u00e4rased<\/strong> (l\u00e4htekeelest muutmatult v\u00f5i \u00fcmber kirjutatult \u00fcle v\u00f5etud) v\u00f5i kokkuleppelised<\/strong> (traditsiooniliselt v\u00e4ljakujunenud vasted: omakeelsed nimed, t\u00f5lked, mugandid v\u00f5i kaudkeelsed nimed). Reeglip\u00e4raste nimede kasutamine ei ole kunagi p\u00f5him\u00f5tteliselt viga.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Terminid<\/h2>\n\n\n\n

Endon\u00fc\u00fcm<\/strong> on kohalik nimi sel kujul, nagu teda koha peal kasutatakse. N\u00e4ited: Berlin<\/em> (Berliin), K\u00f8benhavn<\/em> (Kopenhaagen), Paris<\/em> (Pariis).<\/p>\n\n\n\n

Ekson\u00fc\u00fcm<\/strong> ehk v\u00e4liskeelne nimi on n-\u00f6 v\u00e4ljastpoolt pandud nimi, mis erineb kohalikust nimest. Eestikeelsed ekson\u00fc\u00fcmid on n\u00e4iteks Berliin<\/em> (saksa Berlin), Kopenhaagen<\/em> (taani K\u00f8benhavn) ja Pariis<\/em> (prantsuse Paris).<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4htekeel<\/strong> on siinses m\u00f5ttes keel, millest nimi eesti keelde \u00fcle v\u00f5etakse. Kohanimede puhul saab seda samastada paikkonna ametliku keelega.<\/p>\n\n\n\n

Latinisatsioon<\/strong> on millegi \u00fcmberkirjutamine ladina kirja.<\/p>\n\n\n\n

Omaladina<\/strong> on latinisatsioon, mille vastav maa on ise kehtestanud.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5\u00f5rnimede liigitus<\/h2>\n\n\n\n

Reeglip\u00e4rased v\u00f5\u00f5rnimed<\/strong> on ladinat\u00e4helistest keeltest muutmata kujul \u00fcle v\u00f5etud nimed, nt Cz\u0119stochowa<\/code> (poola), Besan\u00e7on<\/code> (prantsuse), Timi\u0219oara<\/code> (rumeenia).<\/p>\n\n\n\n

Kui l\u00e4htekeel ei kasuta ladina kirja, siis kirjutatakse nimi ladina t\u00e4hestikku \u00fcmber (latiniseeritakse). Nt Al-Kuwayt<\/code> (araabia), Nanjing<\/code> (hiina), T\u014dky\u014d<\/code> (jaapani).<\/p>\n\n\n\n

\u00dcRO on oma kohanimekorralduskonverentside resolutsioonides soovitanud p\u00f5him\u00f5tet, et iga mitteladinat\u00e4helise keele jaoks oleks olemas \u00fcks \u00fchine latinisatsioon<\/strong>, mida saaksid k\u00f5ik ladinat\u00e4helised keeled kasutada. Edukad selle p\u00f5him\u00f5tte rakendamisel on nt omaladinaga hiina ja tai keel.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuleppelised v\u00f5\u00f5rnimed<\/strong> on traditsiooniliselt kujunenud nimed. Neid v\u00f5ib omakorda jagada neljaks:<\/p>\n\n\n\n

  1. omanimed<\/em><\/strong> on enamasti p\u00f5lised eestip\u00e4rased nimed (nimetatud ka naabrusnimedeks), nt Heinaste<\/code> (l\u00e4ti Aina\u017ei<\/em>), Ojamaa<\/code> (rootsi Gotland<\/em>), Pihkva<\/code> (vene Pskov<\/em>), Turu<\/code> (soome Turku<\/em>);<\/li>
  2. t\u00f5lkenimed<\/em><\/strong> on sellised nimed, milles l\u00e4htekeelse nime aluseks olevad s\u00f5nad on \u00e4ra t\u00f5lgitud, nt Elevandiluurannik<\/code> (prantsuse C\u00f4te d\u2019Ivoire<\/em>), Tulemaa<\/code> (hispaania Tierra del Fuego<\/em>), \u00dclemj\u00e4rv<\/code> (inglise Lake Superior<\/em>);<\/li>
  3. mugandnimed<\/em><\/strong> on kirjapildi poolest eestip\u00e4raseks muudetud nimed, nt Berliin<\/code> (saksa Berlin<\/em>), Kanada<\/code> (inglise ja prantsuse Canada<\/em>), Kopenhaagen<\/code> (< saksa Kopenhagen<\/em>, vrd taani K\u00f8benhavn<\/em>), L\u00fc\u00fcbek<\/code> (saksa L\u00fcbeck<\/em>);<\/li>
  4. kaudkeelsed<\/em><\/strong> nimed on teiste keelte vahendusel eesti keeles kinnistunud nimed, mis erinevad l\u00e4htekeelsest nimest, nt Belgrad<\/code> (saksa nimi, vrd serbia Beograd<\/em>), Bukarest<\/code> (saksa nimi, vrd rumeenia Bucure\u0219ti<\/em>), Fergana<\/code> (vene nimi, vrd usbeki Farg\u2018ona<\/em>), Montenegro<\/code> (itaalia nimi, vrd serbia Crna gora<\/em>).<\/li><\/ol>\n\n\n\n

    Mitmeosalistes nimedes esineb ka eri meetodite kombinatsioone, nt osalist t\u00f5lget (L\u00f5una-Carolina<\/code>, vrd inglise South Carolina<\/em>), grammatilise vormi sobitamist (Ossiachi Tauern<\/code>, vrd saksa Ossiacher Tauern<\/em>) jne. M\u00f5nda teisendust on keeruline paigutada \u00fchte neist neljast r\u00fchmast, nt Hoorni neem<\/code> L\u00f5una-Ameerikas (hispaania Cabo de Hornos<\/em>) l\u00e4htub Hollandi linna nimest, mis aga hispaania keeles esineb mugandatult.<\/p>\n\n\n\n

    V\u00f5\u00f5rnimede valiku kriteeriume<\/h2>\n\n\n\n

    Valik kahe p\u00f5hiliigi, reeglip\u00e4raste ja kokkuleppeliste v\u00f5\u00f5rnimede (ehk endon\u00fc\u00fcmide ja ekson\u00fc\u00fcmide) vahel on eesti keeles kujunenud pika ajaloo jooksul ja neid piire on sageli nihutatud. Kuni 1930. aastateni oli see piir v\u00f5rdlemisi kindel, v\u00e4ikese tendentsiga reeglip\u00e4raste kasuks, ent N\u00f5ukogude aja algul, 1940.\u20131950. aastatel \u00fcritati eelistust j\u00f5uliselt kallutada \u201erahvap\u00e4rase\u201c, mugandatud kirjutusviisi kasuks. Sellele tendentsile pandi piir 1960. a \u00d5Siga ja sealt alates on eelistus tasapisi taas nihkunud reeglip\u00e4raste nimede poole, nii 1976. a \u00d5Siga kui ka eriti 1983. a vabariikliku \u00f5igekeelsuskomisjoni otsusega maailma maade ja pealinnade nimede kohta.<\/p>\n\n\n\n

    1976. aasta \u00d5Sis v\u00f5eti esimest korda omaks \u00fcsna radikaalne p\u00f5him\u00f5te, et reeglip\u00e4raseid nimesid ei saa p\u00f5him\u00f5tteliselt lugeda eesti keeles vigaseks<\/strong> \u2013 ka juhul, kui eesti keeles on kinnistunud traditsiooniline nimi. See oli m\u00f5eldud abiks juhtudel, kui keelekasutaja k\u00f5hkleb, millist nimekuju kasutada.<\/p>\n\n\n\n

    P\u00f5hikriteeriumiks selle otsustamisel, kas soovitada endon\u00fc\u00fcmi v\u00f5i ekson\u00fc\u00fcmi, on j\u00e4\u00e4nud traditsiooni pikkus<\/strong>, st kui vana eestip\u00e4rase nimega on tegemist.<\/p>\n\n\n\r\n

    \r\n\r\n

    Miks Pariis<\/em> on mugandatud, Madrid<\/em> aga mitte? \u2014 Kirjapilt Pariis<\/em> tuli k\u00e4ibele juba XIX sajandil, kui oli \u00fcle mindud uuele kirjaviisile. Seevastu mugand Madriid<\/em> on p\u00e4rit 1940. aastate l\u00f5pust, kui nimede mugandamisest sai peaaegu reegel.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

    Ekson\u00fc\u00fcme on 1950. aastate l\u00f5pus p\u00fc\u00fctud piiritleda ka nimeobjektiliikide<\/strong> j\u00e4rgi: eestip\u00e4raste nimedega pidid olema a) iseseisvad riigid, b) suuremad maa-alad, c) Euroopa riikide pealinnad, d) suuremad ja tuntud linnad, e) suuremad j\u00f5ed v\u00f5i muud veekogud. See seadis kirjapildi s\u00f5ltuvusse keelev\u00e4listest asjadest, eesk\u00e4tt objektide staatusest. Just sel p\u00f5hjusel tekkisid m\u00f5neks ajaks mugandid, nagu Liihten\u0161tein<\/em>, San Mariino<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

    Teatud m\u00e4\u00e4ral on piiritlemisel l\u00e4htutud nime keelelisest vormist<\/strong>. Sageli mugandatakse a) mitmuslikke nimesid (Apalat\u0161id, Kordiljeerid<\/em>); b) ia<\/em>-l\u00f5pulisi maanimesid (Albaania, T\u0161et\u0161eenia<\/em>); c) maa<\/em>-osisega nimesid (Svaasimaa<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

    Nimeobjekti tuntus<\/strong> m\u00e4ngib samuti rolli, eriti mingite s\u00fcndmustega seoses. 1805. a toimus Austerlitzi lahing<\/em>, kuigi saksakeelse nimega Austerlitz on sama mis t\u00e4nap\u00e4eva T\u0161ehhi linn Slavkov u Brna.<\/p>\n\n\n\n

    Kohati on arvestatud ajalist piirangut<\/strong> uute ekson\u00fc\u00fcmide tekkele, st j\u00e4rgitud p\u00f5him\u00f5tet, et teatud ajast alates uusi ekson\u00fc\u00fcme ei loo. Praktikas ei ole alati sellest suudetud kinni pidada.<\/p>\n\n\n\n

    Teksti laad ja teema<\/strong> v\u00f5ivad soodustada ekson\u00fc\u00fcmide kasutamist. Ajalugu k\u00e4sitlevates tekstides on loomulik kasutada omaaegseid nimesid, sealhulgas rohkem naabrusnimesid. T\u00e4nap\u00e4eva L\u00e4ti reisijuhis v\u00f5ivad esineda n\u00e4iteks kohanimed C\u0113sis, Daugava, Jelgava, Valmiera<\/em>, kuid ajaloost r\u00e4\u00e4kides on tavap\u00e4rasem kasutada nimesid V\u00f5nnu, V\u00e4ina, Miitavi<\/em> ja Volmari<\/em>. Ka piibli nimekasutust saab arvestada vajalikus kontekstis. Vrd tavakeeles Damaskus<\/em>, piiblis Tamaskus<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

    L\u00f5puks kuulub kriteeriumide hulka tahes-tahtmata poliitika<\/strong>, mida v\u00f5ib ka emotsioonideks<\/strong> liigitada. Riigid valvavad kiivalt selle j\u00e4rele, et kasutataks \u201e\u00f5iget\u201c nime, sest see seostub riikide suver\u00e4\u00e4nsusega, mh sellega, mis on riigi enda pandud v\u00f5i tunnustatud nimed. Lisandub ajalooline taak \u2013 nt kui Saksamaal ja eriti Austrias soositakse v\u00e4ga ekson\u00fc\u00fcme, siis ei vaata nende naabrid seda kuigi hea pilguga, m\u00f5eldes omaaegsele Saksamaa domineerimisele.<\/p>\n\n\n\n

    V\u00f5\u00f5rnimede sobivusastmed<\/h2>\n\n\n\n

    S\u00f5naraamatutes ja andmebaasides on v\u00f5\u00f5rnimed, eesk\u00e4tt ekson\u00fc\u00fcmid, oma sobivuselt harilikult jaotatavad kolme r\u00fchma.<\/p>\n\n\n\n

    1. Esikohanimed<\/strong>. \u00dcldiseks kasutamiseks m\u00f5eldud nimekujud, nt Pariis, Pihkva, Turu, Venemaa<\/em>. M\u00f5nikord tehakse vahet \u00fcldkasutatavatel nimedel (Elevandiluurannik, Roheneemesaared, Svaasimaa<\/em>) ja diplomaatiliseks suhtluseks (st v\u00e4ga ametlikes tekstides) sobivatel nimedel (C\u00f4te d’Ivoire, Cabo Verde, eSwatini<\/em>).<\/li>
    2. Teisekohanimed<\/strong>. M\u00f6\u00f6ndavad eestip\u00e4rased nimekujud, mis on kirjakeeles k\u00f5igiti korrektsed, kuigi esmaeelistus on kasutada esikohanimesid, nt Argentiina<\/em> (esikohanimi Argentina), L\u00fc\u00fcbek<\/em> (L\u00fcbeck), Visla<\/em> (Wis\u0142a). Samasse j\u00e4rku kuuluvad nimed, mis on sobivad eesk\u00e4tt ajaloolises v\u00f5i piibli kontekstis, nt Vindavi<\/em> (Ventspils), V\u00f5nnu<\/em> (C\u0113sis); Antiookia<\/em> (Antakya), Askelon<\/em> (Ashqelon).<\/li>
    3. Ebasoovitatavad nimed<\/strong>, peamiselt endised kirjapildimugandid, mida enam ei soovitata kasutada, nt Lesoto<\/em> (\u2192 Lesotho), Madriid<\/em> (\u2192 Madrid), Nikaraagua<\/em> (\u2192 Nicaragua). Uusim \u00d5S 2018 j\u00e4tab selle r\u00fchma nimed \u00fcldse mainimata.<\/li><\/ol>\n\n\n\n

      Andmebaasides on lisaks veel r\u00fchm nimesid m\u00e4rgendiga \u201evananenud\u201c. Need on kas endised nimed, nt Bet\u0161uaanamaa<\/em> (Botswana), \u00dclem-Volta<\/em> (Burkina Faso), v\u00f5i keeleliselt vananenud nimed, nt Siibenb\u00fcrgia<\/em> (Transilvaania). Selle r\u00fchma nimedele sobivushinnangut antud ei ole.<\/p>\n\n\n\n

      Muid valiku p\u00f5him\u00f5tteid<\/h2>\n\n\n\n

      V\u00f5\u00f5rnimede valikul on p\u00fc\u00fctud silmas pidada ka j\u00e4rgmisi p\u00f5him\u00f5tteid.<\/p>\n\n\n\n

      1. Tuleks hoiduda endon\u00fc\u00fcmi asendamisest ekson\u00fc\u00fcmiga: kui on otsustatud soovitada endon\u00fc\u00fcmi kasutamist, siis ei sobi m\u00f5ne aja p\u00e4rast uuesti tagasi tulla ekson\u00fc\u00fcmi juurde ja keelekasutajat sellega segadusse ajada. Nii on \u00fcldiselt p\u00fc\u00fctud kinni hoida V\u00d5K 1983 nimekirjast, kuigi mitmedki nimed tundusid omas ajas radikaalsed. Samas ei ole v\u00e4listatud korrektiivid, kui tegelik kasutus soovitustele kuidagi j\u00e4rele ei tule: 1996. a pandi esikohanimeks uuesti Bukarest, Helsingi, Kopenhaagen<\/code> ja Lissabon<\/code>, sest V\u00d5Ki soovitatud endon\u00fc\u00fcmid Bucure\u0219ti, Helsinki, K\u00f8benhavn<\/em> ega Lisboa<\/em> ei olnud k\u00e4ibele tulnud.<\/li>
      2. Tuleks hoiduda ekson\u00fc\u00fcmi asendamisest ekson\u00fc\u00fcmiga, st mitte muuta juurdunud ekson\u00fc\u00fcme, kui tulemuseks on uus ekson\u00fc\u00fcm. On olnud ettepanekuid nt parandada F\u00e4\u00e4ri saared<\/code> F\u00f6rja saarteks, Horvaatia<\/code> Kroaatiaks, Montenegro<\/code> Tsernagoraks, Usbekistan<\/code> uuesti Uzbekistaniks jne. \u00dckski ettepandav nimekuju ei ole siiski endon\u00fc\u00fcm, mist\u00f5ttu keelekasutajale on muutuse p\u00f5hjust raske seletada. Peab siiski tunnistama, et V\u00d5K 1983 v\u00f5ttis ette m\u00f5ne sellelaadse muutuse: Ginea \u2192 Guinea, Malediivid \u2192 Maldiivid, Mauretaania \u2192 Mauritaania<\/em>.<\/li>
      3. Vigaseks v\u00f5i muidu vastuv\u00f5etamatuks osutunud ekson\u00fc\u00fcm asendatagu endon\u00fc\u00fcmiga; nii on parandatud Krakov<\/em> Krak\u00f3w<\/code>\u2019iks, Ph\u00f6njan<\/em> P\u2019y\u014fngyang<\/code>\u2019iks (ja hiljem lihtsustatud Pyongyang<\/code>’iks).<\/li>
      4. Kui v\u00f5imalik, v\u00e4lditagu nime mitmekordse \u00fcmbernormimise ohtu. See n\u00f5uaks enamasti muidugi selgeltn\u00e4gemise v\u00f5imeid, kuid 1996. a oli Emakeele Seltsi keeletoimkonnal teada, et usbeki keel on kohe \u00fcle minemas ladina t\u00e4hestikule, mist\u00f5ttu k\u00f5ige tuntumad nimed (Buhhaara, Hiiva, Ta\u0161kent<\/code>) j\u00e4eti esialgu harjumusp\u00e4rasele kujule, seeasemel et soovitada nende eesti transkriptsiooni (Buhhoro, Hiva, To\u0161kent<\/em>). T\u00f5si, usbeki ladinat\u00e4helised nimekujud, mida seej\u00e4rel soovitati (Buxoro, Xiva, Toshkent<\/em>), samuti ei juurdunud, mist\u00f5ttu p\u00f5hinimedeks pandi 2013. a tagasi traditsioonilised nimekujud.<\/li>
      5. Et k\u00fcllalt suur osa teabest t\u00f5lgitakse, tasub arvestada ka seda, kuidas m\u00f5nda nime kasutatakse vahekeeltes, nt inglise, saksa, soome ja vene keeles. Kui m\u00f5ne koha puhul tuntakse \u00fcldiselt ekson\u00fc\u00fcme, siis ei ole eestikeelses tekstis vaja tingimata endon\u00fc\u00fcmile \u00fcle minna; nt on meil endiselt kasutusel Bangkok, Belgrad, Hongkong, Manila<\/code> ja Sumatra<\/code>, mitte endon\u00fc\u00fcmid Krung Thep, Beograd, Xianggang, Maynila<\/em> ja Sumatera<\/em>.<\/li><\/ol>\n\n\n\n

        Kokkuv\u00f5tteks<\/h2>\n\n\n\n

        V\u00f5\u00f5rnimede valikul on oluline osa traditsioonil ja nime keelelisel vormil, arvesse tulevad ka teksti laad, kasutajaskond ja vahel poliitilised kaalutlused. M\u00f5juvaid tegureid on palju, need on kohati \u00fcksteisega vastuolus, mist\u00f5ttu vaieldamatut tulemust on alati v\u00f5imatu saavutada. Mingi osa on olnud ka subjektiivsetel otsustustel.<\/p>\n\n\n\n

        Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n