Ajaloost r\u00e4\u00e4kides kerkib sageli k\u00fcsimus, millist nimekuju valida, kui kohal puudub traditsiooniline eestikeelne nimi. L\u00e4bi aegade on piirid ja valitsejad muutunud ning sellega koos ka nimed.<\/p>\n\n\n\r\n
P\u00f5hinime valikul v\u00f5iks l\u00e4htuda j\u00e4rgmistest eelistustest:<\/p>\n\n\n\n
Kohtade nimed ajaloo jooksul on korduvalt muutunud, sest vahetunud on riigiv\u00f5imud ja sageli ka v\u00f5imukeeled. Kohti on \u00fcmber nimetatud ja nimed on kohti vahetanud. Milline nimekuju valida eestikeelsesse teksti?<\/p>\n\n\n\n
Kui me t\u00e4nap\u00e4eval saame l\u00e4htuda rahvusvahelise kohanimekorralduse p\u00f5him\u00f5tetest, mis tunnustavad iga maa \u00f5igust oma kohtadele nimesid panna, ja \u00fches sellega \u00fctleme, et eesti keeles tuleb eelistada l\u00e4htekeelseid nimesid \u2013 st neid, mida vastav maa ise kasutab \u2013, siis minevikku seda p\u00f5him\u00f5tet laiendada kergesti ei saa. Ja ilmselt ei tahagi, sest minevikku tajuvad paljud rahvad eba\u00f5iglasena, olles kogenud v\u00f5\u00f5rv\u00f5imude domineerimist, mis j\u00e4tab varju p\u00f5lisrahva.<\/p>\n\n\n\n
Tuues \u00e4\u00e4rmusliku n\u00e4ite Eesti ajaloost: kui rakendada n\u00fc\u00fcdseid p\u00f5him\u00f5tteid, siis peaksime Tartust XIX sajandil r\u00e4\u00e4kima kui Derptist (tollane venekeelne ametlik nimi) v\u00f5i kui Dorpatist (tollane saksakeelne nimi, saksa keel oli Balti erikorra tingimustes kohaliku asjaajamise keel). Ning aastaist 1893\u20131918 r\u00e4\u00e4kides kirjutama Jurjevist, mis oli tsaariaja l\u00f5pus ametlik nimi. Samas teame, et tollased eestlased nimetasid linna ikka Tartuks.<\/p>\n\n\n\n
Just seet\u00f5ttu tundub \u00f5iglane h\u00fcljata minevikust r\u00e4\u00e4kides p\u00f5hinime valikul riikkondsuse p\u00f5him\u00f5te ja v\u00f5tta aluseks vaadeldava hetke p\u00f5hirahvastiku<\/strong> arvestamise p\u00f5him\u00f5te. Teisis\u00f5nu, r\u00e4\u00e4kides mingi koha ajaloost, v\u00f5iks eelistada nime kohaliku p\u00f5hirahvastiku keeles. \u00dcksnes siis, kui see mingil p\u00f5hjusel ei sobi, v\u00f5iks kasutada nime tollase riigiv\u00f5imu<\/strong> keeles. Ja l\u00f5puks, kui ka see langeb \u00e4ra, kasutada nime rahvusvaheliselt k\u00f5ige levinumal kujul<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n Enne, kui seda p\u00f5him\u00f5tet t\u00e4psustada, tuleks \u00fcle r\u00e4\u00e4kida, mis on kohanimede \u00fchekordsus v\u00f5i mitmekordsus ja mida t\u00e4hendab kohanime muutumine.<\/p>\n\n\n\n Kohanimede puhul on oluline tema keelsus<\/strong>, st miskeelseks nime loetakse. Kui mingis riigis v\u00f5i piirkonnas on kasutusel mitu keelt \u2013 mitte niiv\u00f5rd ametlikult kui just faktiliselt \u2013, siis tekivad sama kohta t\u00e4histavate erikeelsete nimede vahel tavaliselt kaht t\u00fc\u00fcpi seosed.<\/p>\n\n\n\n Kohanimede \u00fchekordsus<\/strong> t\u00e4hendab olukorda, kus kohanimistu fikseeritakse vaid \u00fches (keele)variandis. K\u00f5igis teistes keeltes, kus neid nimesid samuti vajatakse, kasutatakse sedasama \u00fchekordset nimistut, teisendades selle vajaduse korral m\u00f5nda teise kirja. Eesti kohanimistu muutus \u00fchekordseks 1930. aastatel (siis hakati ka saksa keeles ametlikult Eestis tarvitama nime Tallinn<\/em> \u2013 varem oli see Reval<\/em>) ja see on s\u00e4ilinud kogu j\u00e4rgneva aja. N\u00f5ukogude ajal v\u00e4ljendus see mh selles, et t\u00e4navanimesid ei t\u00f5lgitud vene keelde (\u00e0 la<\/em> Roheline t\u00e4nav \u2013 \u0417\u0435\u043b\u0451\u043d\u0430\u044f \u0443\u043b\u0438\u0446\u0430), vaid kirjutati reeglite kohaselt \u00fcmber vene t\u00e4hestikku (\u0443\u043b\u0438\u0446\u0430 \u0420\u043e\u0445\u0435\u043b\u0438\u043d\u0435).<\/p>\n\n\n\n Kohanimede mitmekordsus<\/strong> seevastu t\u00e4hendab seda, et paiga kohanimistu on fikseeritud korraga kahes v\u00f5i enamas keeles. Sama kohta m\u00e4rkivad erikeelsed nimed v\u00f5ivad olla nt t\u00f5lkenimed, mugandid vms, aga p\u00f5him\u00f5tteliselt ei ole nende omavaheline seos ette kirjutatud, nad ei s\u00f5ltu \u00fcksteisest. Kohanimede mitmekeelsus valitses Eestis XX sajandi algul, kui pea igal kohal oli kolm erikeelset nime: vene, saksa ja eesti keeles. Kohati olid erikeelsed nimed \u00fcksteise suhtes lausa eksitavadki, nt t\u00e4navanimed Tallinnas.<\/p>\n\n\n\n Maailmas on t\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5lemat t\u00fc\u00fcpi kooslusega riike. Nimede mitmekordsus on loomulik nt v\u00e4hemustega asustatud piirkondades, ent mitmes riigis on see ka koloniaalaja p\u00e4rand.<\/p>\n\n\n\n Kui r\u00e4\u00e4gitakse kohanimede muutumisest, siis v\u00f5idakse silmas pidada v\u00e4ga erinevaid asju.<\/p>\n\n\n\n Eriti just 4. t\u00fc\u00fcpi muutus polegi \u00f5ieti nimemuutus, ent seda esitatakse k\u00f5ige sagedamini nimemuutuse p\u00e4he. Vrd nt sellist m\u00e4rkust Tartu nime juures \u00fches Vene kohanimes\u00f5nastikus:<\/p>\n\n\n\r\n \u0422\u0430\u0440\u0442\u0443<\/strong>; a-il 1224\u20131893 \u0414\u0435\u0440\u043f\u0442, kuni 1224 ja 1893\u20131919 \u042e\u0440\u044c\u0435\u0432 (\u0411\u043e\u043b\u044c\u0448\u043e\u0439 \u0441\u043b\u043e\u0432\u0430\u0440\u044c \u0433\u0435\u043e\u0433\u0440\u0430\u0444\u0438\u0447\u0435\u0441\u043a\u0438\u0445 \u043d\u0430\u0437\u0432\u0430\u043d\u0438\u0439. \u0415\u043a\u0430\u0442\u0435\u0440\u0438\u043d\u0431\u0443\u0440\u0433 2003, \u0441. 630).<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n Siin on selgelt l\u00e4htutud koha riikkondlikust kuuluvusest l\u00e4bi aegade, kuid tegelik \u00fcmbernimetamine (3. t\u00fc\u00fcp) leidis aset \u00fcksnes 1893. aastal, kui Vene riik muutis Tartu venekeelset nime (Derpt \u2192 Jurjev). \u00dclej\u00e4\u00e4nud olid v\u00f5imu-, mitte nimevahetused[1]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n Sisuliselt pole seega korrektne \u00f6elda, et Breslau on Wroc\u0142awi endine nimi, sest linn l\u00e4ks 1945. a k\u00fcll Saksamaa k\u00e4est Poola k\u00e4tte, kuid saksakeelne nimi Breslau<\/em> ega poolakeelne nimi Wroc\u0142aw<\/em> ise ei muutunud, m\u00f5lemad j\u00e4id k\u00e4ibele ka p\u00e4rast v\u00f5imuvahetust. T\u00f5si, teiste keelte jaoks t\u00f5i see kaasa vajaduse p\u00f5hinime muuta.<\/p>\n\n\n\n Vaikimisi on v\u00e4lja kujunenud tava kasutada ajaloost r\u00e4\u00e4kides n\u00fc\u00fcdisaegset ja n\u00fc\u00fcdiskeelset nime<\/strong>. See vastab enamasti ka p\u00f5hirahvastiku arvestamise p\u00f5him\u00f5ttele, sest rahvastikumuutused pole olnud nii j\u00e4rsud kui v\u00f5imumuutused.<\/p>\n\n\n\n Allpool m\u00f5ned n\u00e4ited, milliseid k\u00fcsimusi v\u00f5ib ajaloost r\u00e4\u00e4kides tekkida.<\/p>\n\n\n\n T\u0161ehhi ajaloost r\u00e4\u00e4kides tuleks eelistada t\u0161ehhikeelseid nimesid, sest t\u0161ehhid on moodustanud oma maa p\u00f5hirahvastiku sajandeid.<\/p>\n\n\n\n Ka Ukraina ajaloost r\u00e4\u00e4kides on loogiline eelistada ukrainakeelseid nimesid<\/a>, hoolimata sellest, et N\u00f5ukogude ajal harjuti kohti tundma vene nimede kaudu.<\/p>\n\n\n\n Siin on otsustada raskem, sest seda kohta tuntakse tuuma\u00f5nnetuse j\u00e4rgi, mis leidis aset N\u00f5ukogude ajal. P\u00f5hjendada annab m\u00f5lemat valikut<\/a>.<\/p>\n\n\n\n Linna nimi on muutunud, mist\u00f5ttu v\u00f5iks eelistada k\u00f5nesolevale ajastule vastavat nime<\/a>, unustamata \u00e4ra ka kolmandat nime, Petrogradi (1914\u20131924).<\/p>\n\n\n\nKohanimede \u00fchekordsus v\u00f5i mitmekordsus<\/h2>\n\n\n\n
Kohanime muutumine<\/h2>\n\n\n\n
P\u00f5hirahvastiku p\u00f5him\u00f5tte rakendusi<\/h2>\n\n\n\n
Plze\u0148 v\u00f5i Pilsen?<\/h4>\n\n\n\n
Lviv v\u00f5i Lvov? V\u00f5i hoopis Lemberg?<\/h4>\n\n\n\n
T\u0161ornob\u00f5l v\u00f5i T\u0161ernob\u00f5l?<\/h4>\n\n\n\n
Peterburi v\u00f5i Leningrad?<\/h4>\n\n\n\n
Kaliningrad v\u00f5i K\u00f6nigsberg?<\/h4>\n\n\n\n