{"id":2770,"date":"2021-07-30T17:09:55","date_gmt":"2021-07-30T14:09:55","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=2770"},"modified":"2025-10-23T14:00:25","modified_gmt":"2025-10-23T11:00:25","slug":"araabia-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/araabia-nimed\/","title":{"rendered":"Araabia nimed"},"content":{"rendered":"\n

Afroaasia keelkonna semi keelte P\u00f5hja-Araabia keeler\u00fchma kuuluv araabia keel (\u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629 al-\u2018arab\u012byah<\/em>) on ametikeel v\u00f5i *kaasametlik keel j\u00e4rgmistes riikides: Al\u017eeeria, Araabia \u00dchendemiraadid, Bahrein, *Djibouti, Egiptus, *Iraak, Jeemen, Jordaania, Katar, *Komoorid, Kuveit, Liibanon, Liib\u00fca, *Maroko, *Mauritaania, Omaan, Palestiina araabia alad, Saudi Araabia, *Somaalia, *Sudaan, S\u00fc\u00fcria, *T\u0161aad, Tuneesia. Lisaks on ta mitmes riigis tunnustatud v\u00e4hemuskeel. Kui arvata kaasa teise keelena k\u00f5nelejad, siis on araabia keel viies keel maailmas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Araabia keele levik (Wikimedia Commons<\/a>)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kaardil on n\u00e4idatud araabia keele kui emakeele k\u00f5nelejate paiknemine; tumerohelisega alad, kus nad on enamuses, helerohelisega v\u00e4hemusalad.<\/p>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Araabia keel kasutab araabia kirja, mida kirjutatakse paremalt vasakule. Kirja p\u00f5him\u00e4rgid t\u00e4histavad \u00fcksnes kaash\u00e4\u00e4likuid, teatud juhtudel ka pikki t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuid. L\u00fchikesi t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuid m\u00e4rgitakse lisam\u00e4rkidega \u00f5ppe- ja lastekirjanduses, samuti p\u00fchades tekstides, kus t\u00e4pne lugemine on oluline, ent mitte tavatekstides. Araabia p\u00f5hit\u00e4hestik (looksulgudes vaste ladina kirjas):<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

\u0627 {\u0101}<\/code>, \u0628 {b}<\/code>, \u062a {t}<\/code>, \u062b {th}<\/code>, \u062c {j}<\/code>, \u062d {\u1e29}<\/code>, \u062e {kh}<\/code>, \u062f {d}<\/code>,\u0630 {dh}<\/code>, \u0631 {r}<\/code>, \u0632 {z}<\/code>, \u0633 {s}<\/code>, \u0634 {sh}<\/code>, \u0635 {\u015f}<\/code>, \u0636 {\u1e11}<\/code>, \u0637 {\u0163}<\/code>, \u0638 {z\u0327}<\/code>, \u0639 {\u2018}<\/code>, \u063a {gh}<\/code>, \u0641 {f}<\/code>, \u0642 {q}<\/code>, \u0643 {k}<\/code>, \u0644 {l}<\/code>, \u0645 {m}<\/code>, \u0646 {n}<\/code>, \u0647 {h}<\/code>, \u0648 {w\/\u016b}<\/code>, \u064a {y\/\u012b}<\/code>, \u0621 {\u2019}<\/code>.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Araabia nimede kirjutamist raskendab 1) araabia keele enda mitmekesisus (araabia kirjakeele k\u00f5rval on palju piirkondlikke variante); 2) araabia maade erinev ajalugu ja keeleline orientatsioon (on nii inglise kui ka prantsuse, vahel ka muu taustaga nimede kirjapilte); 3) araabia kirja erip\u00e4ra. Piirkondlikud variandid t\u00e4hendavad mh erinevat h\u00e4\u00e4ldust. Nii h\u00e4\u00e4ldatakse araabia t\u00e4hte \u062c standardkeeles [d\u017e], Egiptuses [g], Levandi maades (Liibanonis, S\u00fc\u00fcrias) ja suures osas P\u00f5hja-Aafrikas [\u017e] ning Sudaanis [dj].<\/p>\n\n\n\n

Araabia nimede ladina kirjas edasiandmiseks on mitmeid s\u00fcsteeme. \u00dcRO 1972. aastal heaks kiidetud s\u00fcsteem<\/a> on seni maailmas levinuim latinisatsioon. \u00dcRO kohanimekorralduskonverentsil 2017. aastal kiideti heaks uus s\u00fcsteem<\/a>, ent seda pole esialgu palju rakendatud. Uus s\u00fcsteem erineb vanast peamiselt selle poolest, et sedii (\u00b8) asemel on alajoon (\u1e0f, \u1e96, s\u0331, \u1e6f) ning z\u0327 asemel on d\u035fh; erinevusi on ka artikli al<\/em> algust\u00e4he kasutuses (see on alati suure t\u00e4hega) jm. Vt ka araabia latinisatsioonide k\u00f5rvutavat tabelit<\/a> (sh prantsuse transkriptsiooni ja tavakirjutusviisi kirjeldus).<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis kirjutatakse araabia nimed ladina kirja \u00fcmber \u2013 kohanimed \u00dcRO 1972. a s\u00fcsteemi kohaselt<\/a>, muud nimed ladinat\u00e4helistes keeltes k\u00f5ige enam levinud kujul. Erandina kirjutatakse l\u00e4\u00e4nepoolsete araabia riikide (Al\u017eeeria, Maroko, Mauritaania, Tuneesia) nimed prantsusp\u00e4raselt.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Araabia m\u00e4\u00e4ratud artikli al<\/em> kasutamine praktikas k\u00fcll k\u00f5igub, kuid kohanimedes on soovitatav see siduda nimega sidekriipsu abil, nt Al-Kuwayt<\/code>. Nime algul olev artikkel kirjutatakse suure t\u00e4hega, nime keskel v\u00e4ikese t\u00e4hega, nt Al-Mamlakah al-\u2018Arab\u012byah as-Su\u2018\u016bd\u012byah<\/code> (Saudi Araabia ametlik nimetus araabia keeles). NB! Isikunimedes v\u00f5ib esineda nimepartikkel \u0101l<\/em> ‘perekond, suguv\u00f5sa’, mis on kirjapildilt sarnane (araabia kirjas siiski erinevam: \u0622\u0644).<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4\u00e4nepoolsete araabia riikide (Al\u017eeeria, Maroko, Mauritaania, Tuneesia) kohanimesid on pragmaatiline kirjutada prantsusp\u00e4rasel v\u00f5i muul Euroopa keeltes levinud kujul, sest araabia standardkeelne kuju oleks kunstlik, sageli pole ka selle kohta usaldusv\u00e4\u00e4rseid andmeid.<\/p>\n\n\n\n

Araabia isikute ja organisatsioonide nimesid<\/strong> on sobiv kirjutada sel kujul, nagu nad ladinat\u00e4helises maailmas k\u00f5ige levinumad on. Nt Al Qaeda<\/code> v\u00f5i Al Qaida<\/code> (Al-Q\u0101\u2018idah<\/em>), Daesh<\/code> (D\u0101\u2018ish<\/em>), Hezbollah<\/code> (\u1e28izbu-ll\u0101h<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Kui v\u00f5imalik, tuleks araabia nimedes eelistada klassikalisi araabia t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuid a, i, u<\/em>, nt Tariq ibn Ziyad<\/code> (vrd Tarek ibn Ziyad).<\/p>\n\n\n\n

Vt ka nimekirjutuse \u00fclevaadet maade kaupa<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Praktilised lihtsustused<\/h4>\n\n\n\n

V\u00e4ljaspool dokumente ja teatmeteoseid, eesk\u00e4tt igap\u00e4evatekstides (uudistes jm) on levinud tava j\u00e4tta araabia nimede latinisatsioonis \u00e4ra diakriitikud (pikkuskriips ja sedii) ning lihtsustada kaht liiki \u00fclakomad \u2013 9kujuline (\u2019) ja 6kujuline (\u2018) \u2013 tavaliseks \u00fclakomaks. Nii saab kirjutada Ar-Riyad<\/code> (Ar-Riy\u0101\u1e11<\/em>), Masqat<\/code> (Masqa\u0163<\/em>) jne.<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

R\u00f5hk v\u00f5ib araabia nimedes esineda \u00fcksnes kolmel viimasel silbil. R\u00f5hk langeb l\u00f5pust arvates esimesele pika t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuga v\u00f5i diftongiga silbile, v.a viimane silp, mis l\u00f5peb \u00fcksnes t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuga. Kui pikki t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuid pole, on r\u00f5hk eelviimasel silbil, kui see on kinnine, st kaash\u00e4\u00e4likuga l\u00f5ppev. \u00dclej\u00e4\u00e4nud juhtudel on r\u00f5hk l\u00f5pust arvates kolmandal silbil.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcRO latinisatsioon on inglisp\u00e4rane. Kriips (\u00af) t\u00e4he peal n\u00e4itab t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku pikkust, sedii (\u00b8) t\u00e4he all kaash\u00e4\u00e4liku emfaatilist h\u00e4\u00e4ldust, mis muudab ka naaberh\u00e4\u00e4likuid, nt N\u0101\u015fir<\/code> [naass\u00f5r].<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

J\u00e4rgnevad h\u00e4\u00e4ldusvasted k\u00e4ivad araabia standardkeele kohta ega pruugi vastata kohalikule h\u00e4\u00e4ldusele.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4hed<\/strong><\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/strong><\/th>N\u00e4ited<\/strong><\/th><\/tr><\/thead>
\u0101<\/strong><\/td>[aa]<\/td>Bir\u0101k [bir\u00b7aak]<\/td><\/tr>
dh<\/strong><\/td>[\u00f0] (heliline hammash\u00e4\u00e4lik)<\/td>Dh\u012bb\u0101n [\u00f0iib\u00b7aan]<\/td><\/tr>
gh<\/strong><\/td>[g]<\/td>Ghad\u0101mis [gad\u00b7aamis]<\/td><\/tr>
h<\/strong><\/td>ei h\u00e4\u00e4ldu a<\/em> v\u00f5i \u0101<\/em> j\u00e4rel s\u00f5na l\u00f5pus, v.a \u00fcksikutes s\u00f5nades ja nimedes, nt All\u0101h<\/td>Jiddah [d\u017eidda], aga R\u0101m All\u0101h [raam all\u00b7aah]<\/td><\/tr>
\u1e29<\/strong><\/td>[h]<\/td>Al-\u1e28amm\u0101m [al-hamm\u00b7aam]<\/td><\/tr>
\u012b<\/strong><\/td>[ii]<\/td>Al-B\u012brah [al-biira]<\/td><\/tr>
j<\/strong><\/td>[d\u017e]<\/td>Al-Jaz\u012brah [al-d\u017eaz\u00b7iira]<\/td><\/tr>
kh<\/strong><\/td>[h(h)]<\/td>Kh\u0101n Y\u016bnis [haan juunis], An-Nukhayb [an-nuhh\u00b7aib]<\/td><\/tr>
q<\/strong><\/td>[k]<\/td>Al-Qa\u0163r\u016bn [al-katr\u00b7uun]<\/td><\/tr>
sh<\/strong><\/td>[\u0161]<\/td>Sharm ash-Shaykh [\u0161arm a\u0161-\u0161aihh]<\/td><\/tr>
th<\/strong><\/td>[\u03b8] (helitu hammash\u00e4\u00e4lik)<\/td>\u1e28ad\u012bthah [had\u00b7ii\u03b8a]<\/td><\/tr>
\u016b<\/strong><\/td>[uu]<\/td>Dah\u016bk [dah\u00b7uuk]<\/td><\/tr>
w<\/strong><\/td>[w] ~ [u]<\/td>\u1e28awall\u012b [haw\u00b7allii], \u1e28a\u1e11ramawt [hadram\u00b7aut]<\/td><\/tr>
y<\/strong><\/td>[j] ~ [i]<\/td>Al-Fayy\u016bm [al-faij\u00b7uum]<\/td><\/tr>
\u2019<\/strong><\/td>k\u00f5risulg [\u0294]<\/td>\u1e28\u0101\u2019il [haa-il]<\/td><\/tr>
\u2018<\/strong><\/td>heliline ahtush\u00e4\u00e4lik [\u0295], mille v\u00f5ib h\u00e4\u00e4ldamata j\u00e4tta<\/td>A\u1e11-\u1e10u\u2018ayn [ad-du\u00b7ain]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Araabia nimede h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

T\u00e4psemas h\u00e4\u00e4lduses m\u00e4rgivad dh<\/strong> ja th<\/strong> helilist ja helitut hammash\u00e4\u00e4likut, nii nagu inglise th<\/em> s\u00f5nades this<\/em> ja thick<\/em>. T\u00e4ht \u1e29<\/strong> m\u00e4rgib nn kahisevat [h]-d, gh<\/strong> [g]-ahtush\u00e4\u00e4likut ja q<\/strong> kurgunibu-[k]-d.<\/p>\n\n\n\n

Isikunimed<\/h2>\n\n\n\n

Araablaste traditsiooniline isikunimemall on eesnimi + isanimi + vanaisanimi<\/strong>, Nt Abdul-Aziz Bilal Hussain<\/code> (Bilal<\/em> on isa ja Hussain<\/em> vanaisa nimi). Perekonnanime ei lisata, ametlikus nimes ei ole sageli ka osiseid bin<\/em> ja bint<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Traditsiooniliselt eristatakse araablastel viis liiki nimesid.<\/p>\n\n\n\n