{"id":28439,"date":"2026-04-24T13:25:28","date_gmt":"2026-04-24T10:25:28","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=28439"},"modified":"2026-05-06T08:03:53","modified_gmt":"2026-05-06T05:03:53","slug":"kirjutaja-mina","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/kirjutaja-mina\/","title":{"rendered":"Kirjutaja mina"},"content":{"rendered":"\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"kirjutaja-mina\">Kuidas tekstis iseendale osutada?<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tekstis iseendale osutamise viis oleneb sellest, kas teksti looja soovib selgelt v\u00f5tta autori rolli v\u00f5i j\u00e4\u00e4da pigem tagaplaanile. Kui paigutada eri moodused skaalale, on selle \u00fches otsas minavorm (nt&nbsp;<code>oma t\u00f6\u00f6s vaatlen<\/code>), teises umbisikuline tegumood (nt <code>t\u00f6\u00f6s vaadeldakse<\/code>) ja \u00fcldisik (nt <code>tulemustest saab j\u00e4reldada<\/code>). Nende vahele j\u00e4\u00e4vad isikustamine (nt <code>t\u00f6\u00f6 vaatleb<\/code>) ja <em>autori<\/em> s\u00f5na kasutamine (<code>autor vaatleb<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Minavorm<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcldkeeles on loomulik r\u00e4\u00e4kida oma tegemistest ja m\u00f5tetest minavormis. Teadust\u00f6\u00f6s, kus minavorm v\u00f5istleb umbisikulise tegumoega, n\u00e4itab ainsuse esimese isiku kasutamine autori enesekindlust, soovi siduda end oma t\u00f6\u00f6ga ja vastutada oma seisukohtade eest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuiv\u00f5rd isik on enamasti n\u00e4ha tegus\u00f5na p\u00f6\u00f6rdel\u00f5pust, tasub minavormis kirjutades v\u00f5i k\u00f5neldes j\u00e4tta isiku v\u00e4ljendamine v\u00f5imaluse korral tegus\u00f5na kanda (nt <code>k\u00e4sitlen<\/code>, mitte <code>mina k\u00e4sitlen<\/code>). Mida v\u00e4hem on minatamist, seda neutraalsemalt tekst m\u00f5jub. Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><code>Ma pole kohanud<\/code>, et menetlusosalistel oleks probleeme resoluutsete haldusaktidega ja nendest arusaamisega, k\u00fcll aga tekitavad vaidlusi k\u00f5ikv\u00f5imalikud pehmed m\u00f5istaandmised ja \u00fcmbernurgajutt. Seet\u00f5ttu <code>p\u00fc\u00fcan<\/code> j\u00e4rgnevalt minna varasemast koguni kaugemale ja tuua v\u00e4lja m\u00f5ningaid aspekte, mida tasuks t\u00e4hele panna, et haldusakti tegelikku julmust v\u00e4ljendavat resolutiivosa veelgi l\u00f6\u00f6vamalt s\u00f5nastada, et hoop ka tegelikult sihtm\u00e4rgini j\u00f5uaks, nii et p\u00e4rast enam isegi millegi \u00fcle vaielda ei oleks. Ehkki <code>kavatsen<\/code> esmajoones piirduda haldusaktidega, on v\u00e4ljendatavad seisukohad suuresti paikapidavad ka tsiviil- ja haldusasjades tehtud kohtulahendite resolutsioonide suhtes.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Oluline on ka vormiline \u00fchtsus: minavormis alustades tuleks sellele kindlaks j\u00e4\u00e4da, mitte vahetada esimest isikut kolmanda v\u00f5i umbisiku vastu. Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Selles artiklis <code>vaatlen<\/code> faktiv\u00e4idete ja v\u00e4\u00e4rtushinnangute eristust keeleteaduse alla kuuluva formaalsemantika vaatenurgast. <code>Keskendun<\/code> peamiselt v\u00e4\u00e4rtushinnangute anal\u00fc\u00fcsimisele. Eesm\u00e4rk on parandada arusaama fenomenist ning kummutada m\u00f5ned valearusaamad. Samas <strong>tuleb nentida<\/strong>, et keeleteaduse ja \u00f5igusteaduse seisukohad v\u00f5ivad lahkneda ning <strong>autor piirdub<\/strong> ainult keeleteaduse meetodite rakendamisega. (\u2666 \u2192 Samas <code>pean nentima<\/code>, et keele- ja \u00f5igusteaduse seisukohad v\u00f5ivad lahkneda, ning <code>piirdun<\/code> ainult keeleteaduse meetodite rakendamisega)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Umbisikuline tegumood<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Teadust\u00f6\u00f6des on \u00fcldiselt peetud heaks tavaks hoida kirjutaja isik tagaplaanil, kasutades umbisikulist tegumoodi (<code><code>k\u00e4sitletakse<\/code><\/code>, <code>k\u00e4sitleti<\/code>, <code>on k\u00e4sitletud<\/code>). Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Siinses artiklis <code>on antud<\/code> \u00fclevaade iduettev\u00f5tlusega seotud terminite kasutamisest majandusalastes veebiv\u00e4ljaannetes. Artikkel p\u00f5hineb uuringul, kus <code>anal\u00fc\u00fcsiti<\/code>, kui palju kasutatakse selles valdkonnas t\u00f5lkelaene ja tsitaats\u00f5nu ning kui palju on loodud omakeelseid termineid.<\/li>\n\n\n\n<li>Krediitide kirjust hulgast \u00f5ige valiku tegemine muutub \u00fcha raskemaks ja probleeme v\u00f5etud krediitidega tuleb ette \u00fcha sagedamini. Artiklis <code>p\u00fc\u00fctakse<\/code> neisse asjaoludesse pisut selgust tuua.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Teadustekstide uurijate andmeil eelistavad umbisikulist v\u00e4ljenduslaadi oma t\u00f6\u00f6des loodus- ja t\u00e4ppisteadlased, seevastu humanitaar- ja sotsiaalteadustes on kasutusel ka&nbsp;minavorm.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Umbisikulise v\u00e4ljendusviisi puudusena on nimetatud asjaolu, et selle puhul v\u00f5ib olla raske aru saada, kas v\u00e4ljendatakse enda, m\u00f5ne teise uurija v\u00f5i teadusala \u00fcldist seisukohta. Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kuna praegu ei saa BNPL-i (ingl <em>buy bow, pay later<\/em>) lugeda tarbijakrediidiks, ei kohaldata sellele ka tarbijakrediidilepingute regulatsiooni. N\u00e4iteks ei pea BNPL-i pakkuv krediidiandja veenduma tarbija krediidiv\u00f5imelisuses (V\u00d5S-i \u00a7 4034 lg 6). See t\u00f5statab k\u00fcsimusi selle kohta, kas ja kuidas peaks BNPL-i reguleerima. V\u00f5imaliku lahendusena <code>on anal\u00fc\u00fcsitud<\/code> peamiste tarbijakrediidi s\u00e4tete kohaldamist BNPL-i \u00e4rimudelile. (\u2666 Pole selge, kas anal\u00fc\u00fcsinud on autor ise v\u00f5i keegi teine)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">\u00dcldisik<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcldisikulise lause \u00f6eldiseks on v\u00f5imalikkust v\u00f5i kohustuslikkust v\u00e4ljendav tegus\u00f5na (nt <code>seda v\u00f5ib, saab, tuleb, on vaja, maksab teha, peab tegema<\/code>). <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nagu umbisikulises nii pole ka \u00fcldisikulises lauses tegijat nimetatud, kuid esimesel juhul on tegijaks umbisik (konkreetne, kuid m\u00e4\u00e4ramatuks j\u00e4\u00e4v isik), teisel juhul \u00fcldisik (kes tahes). Ning sama moodi nagu umbisikulises lauses v\u00f5ib ka \u00fcldisikulises lauses tegijaks olla teksti autor. Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Anal\u00fc\u00fcsides Eestis loodud ahistava j\u00e4litamise koosseisu ning j\u00e4lginud k\u00f5rvalt seadusloome kulgu, <code>v\u00f5ib j\u00e4reldada<\/code>, et Eesti on soovinud ahistava j\u00e4litamise kriminaliseerimisega v\u00e4ltida eelk\u00e4ijate vigu ning luua sisult toimiva ja efektiivse regulatsiooni .. (\u2666 v\u00f5ib j\u00e4reldada = v\u00f5in j\u00e4reldada)<\/li>\n\n\n\n<li><code>Tuleb m\u00f6\u00f6nda<\/code>, et kohati on selline lahterdamine k\u00fcsitav. (\u2666 tuleb m\u00f6\u00f6nda = pean m\u00f6\u00f6nma)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Isikustamine<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Isikustamine on elusa tegija omaduste \u00fclekandmine elutule tegijale. Tekstiloomes n\u00e4eb see v\u00e4lja nii, et teksti autor annab tegija rolli oma t\u00f6\u00f6le v\u00f5i selle osadele (nt&nbsp;<code>t\u00f6\u00f6 vaatleb<\/code>, <code>esimene peat\u00fckk k\u00e4sitleb<\/code>, v\u00f5rdle <code>oma t\u00f6\u00f6s vaatlen<\/code> v\u00f5i <code>esimeses peat\u00fckis k\u00e4sitlen<\/code>). Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><code>Artikkel kirjeldabki<\/code> eeln\u00f5u eesm\u00e4rki ning <code>annab<\/code> \u00fclevaate l\u00fchimenetluse \u00f5iguslikest erijoontest, v\u00f5rreldes kehtivate v\u00e4\u00e4rteomenetluse liikidega<\/li>\n\n\n\n<li>Siinne <code>k\u00e4sitlus v\u00f5tab vaatluse alla<\/code> leksika, mida kajastavad kuus XVII ja XVIII sajandil avaldatud eesti keelt sisaldavat s\u00f5nastikku. <\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tekstihooldes on juhitud t\u00e4helepanu sellise v\u00e4ljendusviisi levikule ametlikes dokumentides (nt <code>suunis soovitab<\/code>, <code>direktiiv rakendab<\/code>, <code>m\u00e4\u00e4rus tegeleb<\/code>, <code>anal\u00fc\u00fcs j\u00e4reldab<\/code>, <code>seadus keelab<\/code>), pidades isikustamisest loomulikumaks umbisikulist tegumoodi (nt <code>suunises soovitatakse<\/code>, <code>direktiiviga rakendatakse<\/code>, <code>m\u00e4\u00e4ruses tegeletakse<\/code>, <code>anal\u00fc\u00fcsis j\u00e4reldatakse<\/code>, <code>seadusega keelatakse<\/code>). <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ometi pakub isikustamine v\u00f5imalust ladusamalt v\u00e4ljenduda, sest isikulise tegumoe vormid on umbisikulise tegumoe omadest l\u00fchemad ja lihtsamad (vrd <code>artikkel k\u00e4sitleb<\/code> ja <code>artiklis k\u00e4sitletakse<\/code>, <code>eeskiri keskendub<\/code> ja <code>eeskirjas keskendutakse<\/code>). M\u00f5lemal on tekstiloomes oma koht ja isikustamist t\u00f5rjuda pole p\u00f5hjust.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">S\u00f5na \u201eautor\u201c kasutamine<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Teksti looja v\u00f5ib kirjutada v\u00f5i r\u00e4\u00e4kida endast ka ainsuse kolmandas isikus, kasutades s\u00f5nu <code>autor<\/code>, <code>siinkirjutaja<\/code>, (suulises esinemises) <code>siink\u00f5neleja<\/code> vms. Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><code>Autor<\/code> leiab, et l\u00e4hiaastatel on v\u00f5imalikud veel mitmed samasugused kohtuasjad, mis p\u00e4lvivad laia k\u00f5neainet ja meedia t\u00e4helepanu ..<\/li>\n\n\n\n<li>\u00dcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6des on anal\u00fc\u00fctilistele ja s\u00fcnteetilistele tarinditele v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud <code>siinse artikli autor<\/code>, kelle magistrit\u00f6\u00f6st ilmnes, et ..<\/li>\n\n\n\n<li><code>Siinkirjutajagi<\/code> on t\u00e4hele pannud, et kui m\u00f5ne, olgugi tavalise apellatiivi alusel tekib nimi, siis nimena on see v\u00f5inud elada kohalikus suulises pruugis kaua ..&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tekstiuuringud on n\u00e4idanud, et teadust\u00f6\u00f6des ei ole endast kolmandas isikus kirjutamine eriti sage, ka v\u00f5idakse seda kombineerida umbisikulise tegumoega. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Olenemata sellest, mis isikus on kirjutatud p\u00f5hitekst, tavatsetakse s\u00f5na <code>autor<\/code> kasutada joonealustes m\u00e4rkustes. Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><code>Artikli autor<\/code> oli \u00fcks eeln\u00f5u koostajatest.<\/li>\n\n\n\n<li>Artikkel p\u00f5hineb <code>autori<\/code> 2023. aasta kevadel kaitstud magistrit\u00f6\u00f6l, vt .. Artikkel kajastab <code>autori<\/code> isiklikku seisukohta.<\/li>\n\n\n\n<li><code>Autor<\/code> t\u00e4nab anon\u00fc\u00fcmseid retsensente edasiviivate kommentaaride eest.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Meievorm<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mitmuslik ehk&nbsp;meievorm on sobiv juhul, kui t\u00f6\u00f6l on mitu autorit (nt <code>artiklis vaatame, millised tunnused seostuvad eesti keeles sise- ja v\u00e4liskohak\u00e4\u00e4nete kasutusega<\/code>) v\u00f5i kui autor kutsub lugejat endaga kaasa (nt&nbsp;<code>vaatame n\u00e4idet 3<\/code>,&nbsp;<code>tuleme tagasi eelmise peat\u00fcki alguse juurde<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ametikirjas v\u00f5ib meievormi kasutada ka \u00fcks inimene, kui ta esindab oma asutust v\u00f5i v\u00e4ljendab r\u00fchma inimeste \u00fchist seisukohta. Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><code>Edastame<\/code> Teile menetlusdokumendi \u00e4rakirja.<\/li>\n\n\n\n<li><code>Teatame<\/code>, et 19.11.2022 ajavahemikul 9.00\u201312.30 toimub kinnistul veevarustuse katkestus seoses teenuse \u00fcmberl\u00fclitamisega uuele torustikule.<\/li>\n\n\n\n<li><code>Oleme&nbsp;pakkunud<\/code> <em>grooming<\/em>\u2019u omas\u00f5naliseks vasteks lemmikloomahoolduse.&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kas isikup\u00e4rane v\u00f5i isikup\u00e4ratu tarbetekst?<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Keelekasutusvaldkondade j\u00e4rgi eristatakse argikeelt, ilukirjanduskeelt ja tarbekeelt. Tarbekeele alaliike on ajakirjanduskeel, \u00f5iguse, halduse ja asjaajamise keel ning teaduskeel. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00d5iguse, halduse ja asjaajamise tekstid esindavad asjalikku tarbekeelt, kus autori isikup\u00e4rasel stiilil ei ole kohta. Ajakirjanduskeel on stiilivalikute pooles rikkalikum: uudis, reportaa\u017e, artikkel on&nbsp;isikup\u00e4ratumad, rohkem v\u00f5ib autorit n\u00e4ha olla arvamuses, juhtkirjas, intervjuus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ehkki ka teaduskeel esindab asjalikku tarbekeelt, ei ole temas n\u00f5utav neutraalsus samal tasemel kui n\u00e4iteks \u00f5igusaktis v\u00f5i ametikirjas. Neutraalne stiil peab tagama selle, et lugeja t\u00e4helepanu p\u00fcsib k\u00e4sitletaval teemal, mitte autori isikul v\u00f5i keelekasutusel, kuid teadustekstis v\u00f5ib siiski olla tunda ka kirjutaja mina, tema m\u00f5tlemisstiilist l\u00e4htuvat isikup\u00e4rast v\u00e4ljenduslaadi, mis teksti elavdab. Meisterlik kirjutaja leiab tasakaalu \u00fchelt poolt neutraalsete, teiselt poolt heas m\u00f5ttes oman\u00e4oliste, eristuvate v\u00e4ljendusvahendite vahel. Nt<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Tohiks olla soodsam, kui v\u00e4iket\u00e4helised juhud j\u00e4taksime p\u00e4ris reeglitest v\u00e4lja. Seda tegema manitseb \u00f5ppimisps\u00fchholoogia, aga ka lihtsalt loogiline l\u00e4henemine. V\u00e4iket\u00e4hed on ju \u00fcldjuht, <code>nende hulk on leegion, nad on madalnivoo elanikud, kelledest aeg-ajalt m\u00f5ni \u00fcksikisend ergastub suurt\u00e4heks<\/code>. <\/li>\n\n\n\n<li>Kokkuv\u00f5ttes kallutavad siinkirjutaja kaalukeele Muugi taksonoomia poole j\u00e4rgmised asjaolud. K\u00f5igepealt ealised p\u00f5hjused, mis ei luba suurelt riskida \u2013 <code>loodimata kohas vette h\u00fcpata, aja ja j\u00f5u eventuaalset kaotust eimikski pidada<\/code>. Peale selle on Muugi <code>vormi\u00f5pil<\/code> ju h\u00e4id omadusi. Esiteks kontsentrilisus, mis eriti t\u00fcvevahelduste <code>serveerimisel<\/code> oma didaktilise efekti peaks andma, ja teiseks <em>ne<\/em>-, <em>s<\/em>-s\u00f5nade v\u00e4ljatoomine, olgugi vahest <code>liiga k\u00f5rgele pjedestaalile<\/code>. <\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tekstin\u00e4ited p\u00e4rinevad ajakirjadest Keel ja Kirjandus ja \u00d5iguskeel ning Emakeele Seltsi aastaraamatust.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"kirjandus\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Tiiu Erelt, Termini\u00f5petus. Tartu: Tartu \u00dclikooli kirjastus, 2007.<\/li>\n\n\n\n<li>Reet Kasik, Sissejuhatus teksti\u00f5petusse. Tartu: Tartu \u00dclikooli kirjastus, 2007.<\/li>\n\n\n\n<li>Helika M\u00e4ekivi, <a href=\"https:\/\/eki.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/03\/Keerukast-klaariks.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Keerukast klaariks. Kantseliit ja tema kaaslased.<\/a> Tallinn, 2020.<\/li>\n\n\n\n<li>Riina Reinsalu, <a href=\"https:\/\/www.emakeeleselts.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/10-2.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Viitamine iseendale teadustekstides: <em>t\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletakse<\/em>, <em>t\u00f6\u00f6s k\u00e4sitlen<\/em>, <em>t\u00f6\u00f6 k\u00e4sitleb<\/em>.<\/a> \u2013 Oma Keel 2015, nr 2, lk 72\u201377.<\/li>\n\n\n\n<li>Riina Reinsalu,&nbsp;<a href=\"https:\/\/keeljakirjandus.ee\/ee\/archives\/25726\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener nofollow\">Osutamine iseendale teadustekstis.<\/a>&nbsp;\u2013 Keel ja Kirjandus 2017, nr 11, lk 829\u2013845.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koostanud Maire Raadik<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tekstis iseendale osutamine. Kirjutaja isikup\u00e4ra tarbetekstis.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":28690,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1574],"tags":[1552,1704,1703,1702,1560,1437],"class_list":["post-28439","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-tekst","tag-isikuline-tegumood","tag-isikustamine","tag-meievorm","tag-minavorm","tag-uldisik","tag-umbisikuline-tegumood"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28439","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28439"}],"version-history":[{"count":92,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28439\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":28818,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28439\/revisions\/28818"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media\/28690"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28439"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28439"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28439"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}