{"id":28599,"date":"2026-04-27T10:36:07","date_gmt":"2026-04-27T07:36:07","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=28599"},"modified":"2026-05-14T20:44:15","modified_gmt":"2026-05-14T17:44:15","slug":"uued-kirjad-maailmas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/uued-kirjad-maailmas\/","title":{"rendered":"Uued kirjad maailmas"},"content":{"rendered":"\n

Ladina kiri on maailmas k\u00fcll domineeriv, ent ka t\u00e4nap\u00e4eval tekib juurde uusi kirju ehk kirjas\u00fcsteeme. Selleks on mitmeid p\u00f5hjusi, peamine on soov tugevdada oma identiteeti.<\/p>\n\n\n\n

Maailmas on laias laastus kaks piirkonda, kus kirjade loomine n\u00e4ib olevat moes. \u00dcks neist on India, mille puhul juba algne seis soosis mitmekirjalisust \u2013 sanskriti p\u00f5hjal kasutusele tulnud devanaagari kiri on k\u00fcll levinuim (seda kasutatakse hindi, marathi, nepali jt keelte kirjapanekuks), aga paljudel suure k\u00f5nelejate arvuga keeltel on oma kiri, nt bengali, kannada, malajalami, oria, tamili, telugu. Siis v\u00f5ib t\u00f5esti tekkida v\u00e4iksematel rahvastel ka tunne, et nemadki v\u00e4\u00e4riksid oma kirja.<\/p>\n\n\n\n

Aafrika kirjad<\/h2>\n\n\n\n

Teine selline piirkond on \u00fcllatuslikult Aafrika ja siingi n\u00e4ib tagant t\u00f5ukavat oma identiteedi vajadus. Nagu on kirjeldatud nkoo kirja puhul, oli selle looja Solomana Kant\u00e9 jaoks liikumapanev tegur talle k\u00e4ttesattunud raamat, mille autor liibanonlane Kamel Mrowa avaldas arvamust, et Aafrika keeli on v\u00f5imatu kirja panna, sest need olevat nagu linnu sirin. V\u00f5ib-olla just seet\u00f5ttu on nkoo kirjas\u00fcsteem nii t\u00e4pne ja range, sest n\u00e4iteks ladina kirjas ei m\u00e4rgi paljud keeled silbitoone, kuna need on konteksti p\u00f5hjal enamasti \u00e4raarvatavad. Nkoo kirjas on see kohustuslik.<\/p>\n\n\n\n

Aafrikas on muidugi vanast ajast kasutusel araabia ja etioopia kiri, kuid varem on nende k\u00f5rval mainimist leidnud vaid v\u00e4hesed kirjad, nt vai kiri<\/strong> Libeerias, mille juured l\u00e4hevad tagasi 19. sajandi algupoolde. Teisi kirju dateeritakse kas 19.\u201320. sajandi vahetusega, 1930. aastatega, 1960. aastatega v\u00f5i siis \u00fcsna hiljutise ajaga (lisas esitatud loendis on uusim 2022, ent m\u00f5nedki s\u00fcsteemid on teadaolevalt veel t\u00f6\u00f6s).<\/p>\n\n\n\n

Nagu \u00f6eldud, on \u00fcks tagam\u00f5te uute kirjade loomisel olnud soov tugevdada oma identiteeti, n\u00e4idata, et kirjakeele tekkeloos on oma osa ka vanadel m\u00e4rkidel, mida teatud asjade m\u00e4rkimiseks kasutati. M\u00f5nedki uued kirjad tuginevad rahva seas varem kasutusel olnud m\u00e4rkidele.<\/p>\n\n\n\n

Ei puudu Aafrika kirjade seas ka n-\u00f6 ilmutuslikud kirjad. \u00dcks sellistest on medefaidrini<\/strong> keel ja kiri, mille lasksid k\u00e4iku Nigeerias ibibio keelt kasutavas Ob\u025bri \u0186kaim\u025b kirikus selle vaimulikud Michael Ukpong ja Akpan Akpan Udofia, kes v\u00e4itsid, et P\u00fcha Vaim ilmutas end neile selles keeles ja nemad on lihtsalt selle \u00fcleskirjutajad. Keele kirjeldus sai l\u00f5pliku kuju 1936. aastal ja selle j\u00e4rgijad asutasid kooli, kus seda keelt ja kirja \u00f5petati. Briti koloniaalv\u00f5imud sulgesid kooli samal aastal, kuid kirja kasutamine j\u00e4tkus kirikukannetes ja liikmete omavahelistes kirjades. Keel ise ajapikku h\u00e4\u00e4bus, ent 1986 hakkas Udofia seda uuesti \u00f5petama. Selle kiriku liikmete hulgas on medefaidrini kirjal j\u00e4tkuvalt pooldajaid ja ilmselt on ka kasutajate hulk olnud piisav, sest 2018. aastal lisati medefaidrini kiri Unicode’i standardisse1<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

Nkoo ja adlami kiri<\/h2>\n\n\n\n

L\u00e4\u00e4ne-Aafrikas on s\u00fcndinud kaks seni edukaimat kirjas\u00fcsteemi, mida kasutavad tuhanded ja mis on n\u00fc\u00fcdseks samuti Unicode’i standardis fikseeritud, seega infotehnoloogia seisukohalt on tegu h\u00e4sti toimivate kirjadega.<\/p>\n\n\n\n

Esimene neist on nkoo kiri<\/strong>, mille autoriks on Solomana Kant\u00e9 (1922\u20131987), Guinea haritlane, kes pani kokku mitte ainult kirja, vaid ka sellenimelise keele, m\u00f5eldud k\u00f5igi mandingo keeli k\u00f5nelevate inimeste \u00fchiskeeleks (n’ko<\/em> t\u00e4hendus neis keelis on \u2019\u00fctlen\u2019). Mandingo keeltel, millest tuntuimad on bambara keel Malis, djula keel Elevandiluurannikul ja malinke keel Guineas jm, on suur \u00fchisosa, mist\u00f5ttu on \u00fchiskeelel perspektiivi.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Solomana (Souleymane) Kant\u00e9 \/ \u07db\u07ce\u07ec\u07df\u07cb\u07ec\u07e1\u07ca\u07ec\u07e3\u07ca\u07ec \u07de\u07ca\u07f2\u07d5\u07cd\u07eb S\u00f9l\u00e8m\u00e0n\u00e0 Ka\u014bt\u025b\u0301<\/em>. Foto: x.
com.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kant\u00e9 l\u00f5i uue kirja 1949. aastal, p\u00e4rast viit aastat kestnud katsetusi, ning selle l\u00f5pliku valmimise p\u00e4eva, 14. aprilli, t\u00e4histatakse nkoo t\u00e4hestiku p\u00e4evana. Varem oli mandingo keeli kirja pandud araabia v\u00f5i ladina kirjas, ent nkoo kiri omandas peagi s\u00fcmboolse t\u00e4henduse prantsuse v\u00f5i inglise ametikeele taustaga maades elavate mandingo rahvaste \u00fchendajana. Kant\u00e9 ise levitas kirja nii h\u00e4sti, kui oskas, ta t\u00f5lkis usulist, teaduslikku ja filosoofilist kirjandust nkoo keelde, koostas s\u00f5naraamatu. K\u00f5iki publikatsioone levitati mandingo keeli kasutavates maades tasuta. Tekkis nkoo keelt ja kirja propageeriv liikumine. Selles keeles ja kirjas ilmub \u00f5pikuid ja kohalikke ajalehti, t\u00f5lgitud on koraan ja olemas on ka nkookeelne Wikipedia<\/a>. 2005. aasta seisuga oli aktiivne nkoo keele ja kirja viljelemine Guineas (malinke) ja Elevandiluurannikul (djula) ning Malis oli samuti aktiivseid kasutajaid. Samas tuleb t\u00f5deda, et kirja \u00f5ppimine toimub enamasti mitteametlikes ringides, ametlikku kooliharidusse see ei kuulu, kuigi viimasel ajal on see p\u00e4\u00e4senud ka erakoolide \u00f5ppekavva.<\/p>\n\n\n\n

Nkoo kiri ise on h\u00e4\u00e4likkiri, st m\u00e4rgib k\u00f5iki h\u00e4\u00e4likuid, ka t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuid. Araabia m\u00f5ju n\u00e4itab see, et kirja loetakse paremalt vasakule. Kiri on kahes stiilis, lahust\u00e4htedena v\u00f5i seotud kirjas, mille puhul t\u00e4hti \u00fchendab alajoon. N\u00e4iteks \u07d5\u07d0\u07dc\u07ed\u07d0 t\u0254g\u0254<\/em> \u2019nimi’. Suur- ja v\u00e4iket\u00e4htede eristust ei ole.<\/p>\n\n\n\n

Kirjas m\u00e4rgitakse ka silbitoone, \u00fcks m\u00e4rk n\u00e4itab korraga nii tooni kui ka t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku pikkust v\u00f5i l\u00fchidust. Nt l\u00fchikese t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku madal toon silbis \u07d5\u07d0 (t\u0254<\/em>) m\u00e4rgitakse \u07d5\u07d0\u07ec, pika t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku puhul \u07d5\u07d0\u07f0.<\/p>\n\n\n\n

Vt l\u00e4hemat kirjeldust lisas 2.<\/p>\n\n\n\n

Teine, adlami kiri<\/strong>, on vahest veel fenomenaalsem, sest selle algus ulatub alles aastasse 1989, kui selle m\u00f5tlesid v\u00e4lja vennad Ibrahima ja Abdoulaye Barry Guineas Nz\u00e9r\u00e9kor\u00e9s, olles sellal vastavalt 14- ja 10-aastane. Nad arendasid seda v\u00e4lja mitu aastat ja j\u00e4tkasid hiljem kirja propageerijatena. M\u00f5eldud on see kiri fula keele jaoks, mida tuntakse ka fulani, fulbe, fulfulde, pulari v\u00f5i pulaari keelena2<\/sup>. \u00d5igupoolest on seegi mitme l\u00e4hedase keelekuju katusnimetus, keelt k\u00f5neldakse ulatuslikul maa-alal Gambiast ja Senegalist Nigeeria ja Sudaanini. Fulad olid algselt r\u00e4ndkarjakasvatajad, sellest ka nende asustus laial maa-alal, hinnanguliselt on neid 50\u201360 miljonit.<\/p>\n\n\n\n

Kirja loomist on vennad ise kirjeldanud kahe meetodiga. \u00dche j\u00e4rgi olid nad sulgenud silmad ja joonistanud midagi paberile. P\u00e4rast silmade avamist valisid nad sobivaima kuju ja otsustasid seej\u00e4rel, millise h\u00e4\u00e4likuga see k\u00f5ige rohkem seostub. Teine meetod oli m\u00f5elda h\u00e4\u00e4liku peale ja p\u00fc\u00fcda kujutleda, mismoodi seda \u00fcles joonistada.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nu vendade aktiivsele t\u00f6\u00f6le on adlami kirjale tekkinud palju kasutajaid Guineas, Nigeerias ja Libeerias, ent ka fula kogukondades Euroopas ja P\u00f5hja-Ameerikas. See pole olnud alati lihtne, kohati ka t\u00f5rjuti seda kirja, \u00f6eldes, et parem \u00f5ppida inglise, prantsuse v\u00f5i araabia keelt. 2002. aastal korraldas politsei reidi Ibrahima koju ja arreteeris ta kolmeks kuuks. Teisalt kindlustas fulade r\u00e4ndlev eluviis selle, et kirja \u00f5petamine vabatahtlikele levis kiiresti v\u00e4ljapoole Guinead ja sellest sai fulade identiteedi \u00fcks tunnuseid. Meenutades k\u00f5iki katsumusi sel pikal teel, on Abdoulaye \u00f6elnud, et kui ta oleks seda ette n\u00e4inud, vaevalt oleks ta seda teinud.<\/p>\n\n\n\n

Vennad on hoolitsenud selle eest, et kiri saaks fikseeritud rahvusvahelistes standardites jms andmekogudes. Kiri on Unicode’is aastast 2016, USA Kongressi Raamatukogu ja Ameerika Raamatukogude Assotsiatsioon on 2023. aastal heaks kiitnud ka adlami kirja transliteratsiooni.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a>
Ibrahima ja Abdoulaye Barry. Foto: Letterform Archive (2019), Randall M. Hasson.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kirja nimetus (sageli kasutatakse kirjapilti ADLaM) p\u00e4rineb kirja nelja esimese t\u00e4he nimetusest. Vennad on andnud neile t\u00e4htedele ka t\u00f5lgenduse: Alkule Danday\u0257e Le\u00f1ol Mulugol<\/em> \u2019rahvast h\u00e4vimise eest kaitsev kiri\u2019.<\/p>\n\n\n\n

Kiri ise on samuti araabiam\u00f5juline, paremalt vasakule loetav. Erinevalt nkoost eristatakse suur- ja v\u00e4iket\u00e4hti. Kiri on kahes stiilis: lahust\u00e4htedega ja seotud kirjana. Silbitoone ei eristata.<\/p>\n\n\n\n

Vt l\u00e4hemat kirjeldust lisas 3.<\/p>\n\n\n\n

Iseseisvaks nuputamiseks<\/h2>\n\n\n\n

\u00dclesanne 1.<\/strong> Kasutades lisa 3 de\u0161ifreerige j\u00e4rgmine lause. See on eesti keeles!<\/p>\n\n\n\n

\ud83a\udd5e\ud83a\udd16\ud83a\udd22\ud83a\udd4a\ud83a\udd2d\ud83a\udd23 \ud83a\udd25\ud83a\udd34\ud83a\udd4a\ud83a\udd3c\ud83a\udd46\ud83a\udd2b\ud83a\udd2d\ud83a\udd23 \ud83a\udd35\ud83a\udd45\ud83a\udd3c\ud83a\udd2b \ud83a\udd33\ud83a\udd2d\ud83a\udd2a\ud83a\udd36\ud83a\udd22\ud83a\udd23\ud83a\udd2b \ud83a\udd22\ud83a\udd3e\ud83a\udd22\ud83a\udd27\ud83a\udd3c\ud83a\udd22\ud83a\udd25\ud83a\udd2d\ud83a\udd27\ud83a\udd2b\ud83a\udd24<\/p>\n\n\n\n

\u00dchtlasi anal\u00fc\u00fcsige, kuidas on adlami kirja eesti keelele kohandatud.<\/p>\n\n\n\n

\u00dclesanne 2.<\/strong> Kasutades lisa 2 de\u0161ifreerige j\u00e4rgmine nkoo kirjas lause. Ka see on eesti keeles.<\/p>\n\n\n\n

\u07de\u07cd\u07cc\u07dc\u07ed\u07cb \u07e1\u07cc\u07e3\u07ce \u07db\u07e6\u07e3\u07ce \u07e1\u07cf\u07f2\u07eb\u07d8\u07ca\u07f8 \u07e1\u07cc\u07d5\u07f4\u07cb \u07e1\u07cc\u07e3\u07ce \u07d5\u07cb\u07dc\u07ed\u07ce\u07db\u07cc\u07d8 \u07e1\u07cf\u07f2\u07eb\u07d8\u07ca<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsige samuti, kuidas on nkoo kirja kohandatud. J\u00e4rgmises lauses on kohandatud ka v\u00e4lteid – vaadake, kuidas:<\/p>\n\n\n\n

\u07d0\u07eb\u07e3\u07eb\u07f5 \u07d5\u07ce\u07ec\u07df\u07cc \u07e1\u07cb\u07ed\u07cc\u07cb \u07d0\u07ed\u07ce\u07cb\u07df\u07cb\u07f8 \u07ca\u07ec\u07dc\u07ed\u07ca \u07cb\u07eb\u07de\u07db\u07cc\u07db \u07cd\u07ec\u07d9\u07ca<\/p>\n\n\n\n

Lisa 1. Kirjas\u00fcsteeme Aafrikas<\/h2>\n\n\n\n

Sulgudes (U) n\u00e4itab, et kiri on Unicode’is m\u00e4\u00e4ratletud, st seda saab kasutada arvutites jm. L\u00fchendid pv<\/em> = (kirja suund) paremalt vasakule, vp<\/em> = vasakult paremale. Kirja t\u00fc\u00fcpide kohta (silpkiri jms) vt l\u00e4hemalt eraldi loendist<\/a>. Vt ka \u00fcldist kirjas\u00fcsteemide ja nende t\u00e4histe loendit<\/a>. Keelte kohta leiab andmeid Linguae jaotisest<\/a>. Loendis ei ole vanu kirju, nagu araabia ja etioopia, samuti tifinagi (berberi) kirja. Loend ei ole ammendav, peamiseks l\u00e4hteks on olnud Wikipedia ja Atlas of Endangered Alphabets<\/a> (AEA; vt kirjanduse loetelu), mille artiklid on antud linkidena.<\/p>\n\n\n\n