{"id":28847,"date":"2026-06-02T11:57:59","date_gmt":"2026-06-02T08:57:59","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=28847"},"modified":"2026-06-15T14:07:21","modified_gmt":"2026-06-15T11:07:21","slug":"os-2025-marksonastik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/os-2025-marksonastik\/","title":{"rendered":"\u00d5S 2025 m\u00e4rks\u00f5nastik"},"content":{"rendered":"\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

Iga uue \u00d5Si ilmumise eel on eelmiste \u00d5Side m\u00e4rks\u00f5nastik \u00fcle vaadatud, osa s\u00f5nu v\u00e4lja j\u00e4etud ja uusi sisse v\u00f5etud. Viimaste \u00d5Side ilmumisr\u00fctm on olnud iga seitsme aasta tagant, eelmine ilmus 2018. \u00d5S 2025 m\u00e4rks\u00f5nastik on suurem kui eelmise \u00d5Si oma, sisaldades ligi 60 000 m\u00e4rks\u00f5na (eelmises \u00d5Sis oli \u00fcle 50 000 m\u00e4rks\u00f5na). M\u00e4rks\u00f5nade hulgas on umbes 7000 kohanime.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

\u00d5S 2025 m\u00e4rks\u00f5nastiku aluseks on peamiselt \u00d5S 2018, eesti keele seletava s\u00f5naraamatu ja v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade leksikoni neutraalsete \u00fcldkeele s\u00f5nade kiht (m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral leidub siiski ka stiilim\u00e4rgendi v\u00f5i erialakeele selgitusega s\u00f5nu). <\/p>\n\n\n\n

Kuna \u00d5S on seaduse j\u00e4rgi kirjakeele normi alus<\/a>, on \u00d5S 2025 m\u00e4rks\u00f5nastiku koostamisel on varasematest \u00d5Sidest enam seatud fookuseks neutraalne \u00fcldkeele s\u00f5navara<\/strong>, mis on tarvitatav ka ametlikus suhtluses, tarbetekstides, sh \u00f5ppe- ja teadustekstides. <\/p>\n\n\n\n

Seega on \u00d5Si s\u00f5navalik vaid v\u00e4ike osa k\u00f5igist eesti keeles kasutatavatest s\u00f5nadest. Kui otsitavat s\u00f5na \u00d5Sist ei leia, ei t\u00e4henda see, et seda s\u00f5na ei tohi kasutada, s\u00f5na ei kuulu kirjakeelde v\u00f5i on norminguvastane. Pigem tuleb sel juhul vaadata muid allikaid. EKI keeleportaalis S\u00f5naveeb on saadaval v\u00e4ga mahukas EKI \u00fchends\u00f5nastik ja \u00fcle 160 terminikogu. Oluline on m\u00f5ista, et s\u00f5navalik ei ole normitav ja s\u00f5na sobivuse \u00fcle saab otsustada \u00fcksnes konteksti p\u00f5hjal.\u00a0\u00d5Si m\u00e4rks\u00f5nastiku kokkupanekul on arvestatud keelekorralduse teisenenud p\u00f5him\u00f5tteid<\/a>, sh senisest enam kasutusp\u00f5hisust, ning vajadust v\u00e4hendada terminite eelistamist \u00fcldkeeles\u00f5nadele (nt floks <\/em>ja leeklill <\/em>on s\u00fcnon\u00fc\u00fcmidena esitatud, t\u00f5stmata esile, et \u00fcks neist on termin).<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rreldes varasema \u00d5Siga on m\u00e4rks\u00f5nastikku lisatud s\u00f5nakujusid, mis on kasutusandmete p\u00f5hjal levinud \u00fcldkeeles<\/strong>, aga mille puhul on varem l\u00e4htutud terminist, sellisel juhul on neile lisatud selgitus  v\u00f5i soovitus (vastav infokiht, millele vastab \u00fchends\u00f5nastikus rubriik \u201eEKI selgitab\u201c), nt musts\u00f5star <\/em>(varem \u00fcksnes must s\u00f5star<\/em>); aga ka Emakeele Seltsi keeletoimkonnas heaks kiidetud r\u00f6\u00f6psed kirjakujud, nt buklett<\/em> varasema kuju buklet<\/em> k\u00f5rval. Lisaks on \u00d5Si v\u00f5etud s\u00f5nu, mis on kasutusse tulnud p\u00e4rast eelmise \u00d5Si ilmumist (selliseid on ligi 500), nt 3D-printima, biopoliitika, CO2<\/sub>-neutraalne, COVID-19, digimajandus, droonim\u00fc\u00fcr, kaalukirurgia<\/em>, kerksuskeskus, maksuk\u00fc\u00fcr, platvormit\u00f6\u00f6, rohep\u00f6\u00f6re, s\u00f5jaudu, s\u00fcnnipere, tehisaru, uusvaene, varjev\u00f5rk, \u00fcleminekukool<\/em><\/code>.<\/em> <\/p>\n\n\n\n

Liits\u00f5nad ja tuletised <\/strong>n\u00e4itlikustavad eri kasutus- ja moodustusviise,  \u00d5S 2025s on neid umbes 30 000. Liits\u00f5nad <\/strong>v\u00f5ivad esineda kas omaette m\u00e4rks\u00f5nana, kui on olnud tarvis t\u00e4hendust v\u00e4lja tuua v\u00f5i s\u00fcnon\u00fc\u00fcmi n\u00e4idata, nt metsavaht<\/em>, v\u00f5i muul juhul p\u00f5his\u00f5na artiklis, nt metsmaasikas<\/em> nii m\u00e4rks\u00f5na mets <\/em>kui ka m\u00e4rks\u00f5na maasikas <\/em>juures liits\u00f5nade osas. Omaette m\u00e4rks\u00f5nana metsmaasikas<\/em> ei esine. Liits\u00f5nade hulgas leidub ka tuletisi, nt tantsupeoline<\/em> artiklis peoline<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Samuti esitatakse m\u00e4rks\u00f5nadena s\u00f5nade esiosi, <\/strong>nt agraar-, imaginaar-, silu-, riiv-<\/code><\/em>. <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik s\u00f5nad ei mahu paratamatult \u00d5Si ja selleks ei ole ka vajadust. Esiteks seab paberil tr\u00fckkimine \u00d5Sile mahupiirangu, teiseks moodustab \u00d5S terviku suurema m\u00e4rks\u00f5navalikuga EKI \u00fchends\u00f5nastiku ja EKI teatmikuga. <\/p>\n\n\n\n

Seet\u00f5ttu on \u00d5S 2025st v\u00e4lja j\u00e4etud <\/strong>hulk harva esinevaid, vanamoelisi, k\u00f5nekeelseid, murde- <\/strong>ja luulekeelseid s\u00f5nu<\/strong>, nt ajaviitlik, emakoda, kamming, j\u00f5utama, hoon, kalits<\/code><\/em>. Samuti on v\u00e4lja j\u00e4etud k\u00f5ik vulgaarsed s\u00f5nad<\/strong>, millel eelmises \u00d5Sis oli m\u00e4rgend vulgaarne<\/em>, nt m\u00f6lakas, sitajunn<\/code> <\/em>ja mitmed suguelundeid t\u00e4histavad vulgaarsed s\u00f5nad. \u00d5S 2025 ei esita <\/strong>ka vigaseid\u00a0kujusid<\/strong>, mis varasemas \u00d5Sis esinesid, nt areteerima <\/em>(arreteerima<\/em> k\u00f5rval).\u00a0Samuti ei esitata m\u00e4rks\u00f5nadena enam noolsulgudes ebasoovitatavaid m\u00e4rks\u00f5nu nagu varasemates \u00d5Sides.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nade \u00d5Sist v\u00e4ljaj\u00e4tmine ei t\u00e4henda nende kirjakeelest v\u00e4lja arvamist, \u00d5S ei ole kirjakeele s\u00f5nade loend. M\u00e4rks\u00f5nade esitamisel on p\u00fc\u00fctud l\u00e4htuda eelk\u00f5ige sellest, mida kasutaja v\u00f5iks \u00d5Sist otsida. See on alati keeruline \u00fclesanne, sest eri kasutajatel on eri ootused \u00d5Si suhtes. <\/p>\n\n\n\n

Kohanimede valik <\/strong>\u00d5Sis on ajaga teisenenud. Esimest korda on m\u00e4rks\u00f5navalikus k\u00f5igi Eesti asulate ametlikud nimed, mida on umbes 4300. Muus osas on kohanimede loendit t\u00e4psustatud ja ajakohastatud, rohkem on sisse v\u00f5etud nende Euroopa kohtade nimesid, millega meil on enam kokkupuuteid, samas v\u00e4hendatud meist ida pool asuvate kohtade nimesid. Need nimed, mis on \u00d5Sist k\u00f5rvale j\u00e4etud, ei ole kadunud, vaid on endiselt olemas \u00fchends\u00f5nastikus.<\/p>\n\n\n\n


Kirjandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n