{"id":2921,"date":"2021-08-05T03:25:12","date_gmt":"2021-08-05T00:25:12","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=2921"},"modified":"2022-05-11T12:02:34","modified_gmt":"2022-05-11T09:02:34","slug":"leedu-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/leedu-nimed\/","title":{"rendered":"Leedu nimed"},"content":{"rendered":"\n

Indoeuroopa keelkonna balti keeler\u00fchma kuuluv leedu keel (lietuvi\u0173 kalba<\/em>) on Leedu ametikeel. Ta on tunnustatud v\u00e4hemuskeel Poolas. Leedu kirjakeel on kujunenud Auk\u0161taitija murde alusel, sellest erineb m\u00e4rgatavalt Loode-Leedus k\u00f5neldav \u017demaitija murre, mille alusel on v\u00e4ljaarendamisel ka \u017eemaidi keel (\u017eemaitiu kalba<\/em>). Vt l\u00e4hemalt kohanimede peat\u00fckist.<\/p>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Leedu keel kasutab ladina kirja, milles on lisam\u00e4rkidega t\u00e4hti. Leedu t\u00e4hestik:<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

A a, \u0104 \u0105, B b, C c, \u010c \u010d, D d, E e, \u0118 \u0119, \u0116 \u0117, F f, G g, H h, I i, \u012e \u012f, Y y, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, R r, S s, \u0160 \u0161, T t, U u, \u0172 \u0173, \u016a \u016b, V v, Z z, \u017d \u017e.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

M\u00f5nda h\u00e4\u00e4likut m\u00e4rgitakse t\u00e4he\u00fchendiga: ch, dz, d\u017e<\/strong>.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis kirjutatakse leedu nimesid muutmata kujul koos k\u00f5igi lisam\u00e4rkidega, st originaalip\u00e4raselt.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

R\u00f5hk leedu s\u00f5nades on liikuv, s\u00f5naraamatutes m\u00e4rgitakse r\u00f5husilpe kolme eri m\u00e4rgiga, mis t\u00e4histavad eri intonatsioone: 1) akuut (\u00b4) langeva intonatsiooni t\u00e4histamiseks (Kai\u0161iad\u00f3rys<\/code>, K\u0117d\u00e1iniai<\/code>, Kur\u0161\u0117\u0301nai<\/code>), 2) tilde (\u02dc) t\u00f5usva intonatsiooni jaoks (Akm\u1ebdn\u0117<\/code>, Kel\u0303m\u0117<\/code>, Ma\u017ee\u0129kiai<\/code>) ja 3) graavis (`) l\u00fchikese intonatsiooni jaoks (Alyt\u00f9s<\/code>, Auk\u0161taitij\u00e0<\/code>, B\u00ecr\u017eai<\/code>). Tavatekstides neid ei kasutata. P\u00f6\u00f6rdsediiga t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut\u00e4hed (\u0105, \u0119, \u012f, \u0173<\/em>) m\u00e4rgivad ajaloolisi nasaalh\u00e4\u00e4likuid, neid h\u00e4\u00e4ldatakse t\u00e4nap\u00e4eval pikkade h\u00e4\u00e4likutena. Nimedes esinevad nad harva, vrd siiski K\u0119stutis<\/code> [k\u00e4(\u00e4)st\u00b7utis].<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n
T\u00e4hed<\/strong><\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/strong><\/th>N\u00e4ited<\/strong><\/th><\/tr><\/thead>
c<\/strong><\/td>[ts]<\/td>Bacevi\u010dius [bats\u00b7\u00e4\u00e4vit\u0161jus], Cvirka [tsvirka]<\/td><\/tr>
\u010d<\/strong><\/td>[t\u0161]<\/td>Valan\u010dius [val\u00b7ant\u0161jus], \u010cernius [t\u0161\u00e4rnjus]<\/td><\/tr>
ch<\/strong><\/td>[h(h)] v\u00f5\u00f5rnimedes<\/td>Cechanavi\u010dius [tsehhan\u00b7aavit\u0161jus]<\/td><\/tr>
e<\/strong><\/td>[\u00e4(\u00e4)]<\/td>Petras [p\u00e4tras], Marcinkevi\u010dius [martsink\u00b7\u00e4\u00e4vit\u0161jus]<\/td><\/tr>
\u0117<\/strong><\/td>[ee]<\/td>N\u0117ringa [neeringa], Kur\u0161\u0117nai [kur\u0161\u00b7eenai]<\/td><\/tr>
i<\/strong><\/td>[j] kaash\u00e4\u00e4liku ja t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku vahel<\/td>\u0160niuk\u0161ta [\u0161njuk\u0161ta], Gucevi\u010dius [guts\u00b7\u00e4\u00e4vit\u0161jus], \u0160iauliai [\u0161jaulj\u00b7ai]<\/td><\/tr>
o<\/strong><\/td>[oo] omas\u00f5nades<\/td>Adomas [ad\u00b7oomas], Domantas [doomantas]<\/td><\/tr>
s<\/strong><\/td>[ss] t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel<\/td>Rasyta [rass\u00b7iita]<\/td><\/tr>
\u016b<\/strong><\/td>[uu]<\/td>Vyd\u016bnas [viid\u00b7uunas], Petra\u0161i\u016bnas [p\u00e4tra\u0161j\u00b7uunas]<\/td><\/tr>
y<\/strong><\/td>[ii]<\/td>Vytautas [viit\u00b7autas], Grybas [griibas], Jonynas [jon\u00b7iinas]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Leedu nimede h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u00dcksikasjalikumad leedu nimede h\u00e4\u00e4ldusjuhised leiab Einar Kraudi raamatust “V\u00f5\u00f5rnimed eesti h\u00e4\u00e4lduses II” (vt kirjanduse loetelust).<\/p>\n\n\n\n

Isikunimed<\/h2>\n\n\n\n

Leedu isikunimemall on kaheosaline: eesnimi + perekonnanimi<\/strong>. Perekonnanimede l\u00f5pud kajastavad nimekandja sugu. Traditsiooniliselt on Leedu perekonnanimedel olnud kaks naissoovormi: abielunaise ja vallalise naise nimekuju. Uuemal ajal on juurde tulnud kolmas, uuenduslik vorm neile, kes perekonnaseisu nimes kajastada ei soovi. Leedu perekonnanimede l\u00f5pud on<\/p>\n\n\n\n