{"id":29225,"date":"2026-07-04T21:00:29","date_gmt":"2026-07-04T18:00:29","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=29225"},"modified":"2026-09-10T23:37:17","modified_gmt":"2026-09-10T20:37:17","slug":"haaldusjuhiseid-muud-aafrika-keeled","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/haaldusjuhiseid-muud-aafrika-keeled\/","title":{"rendered":"H\u00e4\u00e4ldusjuhiseid: muud Aafrika keeled"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">J\u00e4rgnevalt on esitatud nende keelte h\u00e4\u00e4ldusjuhiseid, mille nimede kohta ei ole omaette p\u00f5hjalikumat k\u00e4sitlust. Juhised on enamasti koostatud Gemini tehisaru abiga (v\u00f5ivad sisaldada vigu), v\u00f5imalust m\u00f6\u00f6da on juhiseid kontrollitud teistest allikatest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Omaette k\u00e4sitlusi Aafrika keelte h\u00e4\u00e4ldusest vt <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/amhara-nimed\/\" data-type=\"post\" data-id=\"6944\">amhara<\/a>, <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/araabia-nimed\/\" data-type=\"post\" data-id=\"2770\">araabia<\/a>, <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/ghana-nimed\/\" data-type=\"post\" data-id=\"15649\">Ghana (tvii)<\/a>, <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/hausa-nimed\/\" data-type=\"post\" data-id=\"15612\">hausa<\/a> (Nigeeria), <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/igbo-nimed\/\" data-type=\"post\" data-id=\"4272\">igbo<\/a> (Nigeeria), <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/joruba-nimed\/\" data-type=\"post\" data-id=\"15580\">joruba<\/a> (Nigeeria), <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/kameruni-nimed\/\" data-type=\"post\" data-id=\"6457\">Kameruni<\/a>, <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/oromo-nimed\/\" data-type=\"post\" data-id=\"7029\">oromo<\/a> (Etioopia), <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/somaali-nimed\/\" data-type=\"post\" data-id=\"7070\">somaali<\/a>, <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/suahiili-nimed\/\" data-type=\"post\" data-id=\"7078\">suahiili<\/a>, <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/suulu-nimed\/\" data-type=\"post\" data-id=\"20484\">suulu<\/a> ja <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/tigrinja-nimed\/\" data-type=\"post\" data-id=\"6988\">tigrinja<\/a> nimede \u00fclevaadetest.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Afrikaani keel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">L\u00f5una-Aafrikas k\u00f5neldav afrikaani keel (<em>Afrikaans<\/em>) on p\u00f5hiliselt kunagi sinna asunud hollandlaste keele j\u00e4reltulijaid. Kirjaviisis on hollandi keelega m\u00f5ndagi \u00fchist. T\u00e4ish\u00e4\u00e4likud on pikad, kui nad on lahtises silbis (l\u00f5pevad t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuga) v\u00f5i kui neid kirjutatakse kahe t\u00e4hega (<strong>aa<\/strong>), muul juhul on t\u00e4ish\u00e4\u00e4likud l\u00fchikesed. <strong>b<\/strong>, <strong>d<\/strong> muutuvad s\u00f5na l\u00f5pus helituks. T\u00e4hestik: A a, \u00c1 \u00e1, \u00c4 \u00e4, B b, C c, D d, E e, \u00c9 \u00e9, \u00c8 \u00e8, \u00ca \u00ea, \u00cb \u00eb, F f, G g, H h, I i, \u00cd \u00ed, \u00ce \u00ee, \u00cf \u00ef, J j, K k, L l, M m, N n, &#8216;n, O o, \u00d3 \u00f3, \u00d4 \u00f4, \u00d6 \u00f6, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, \u00da \u00fa, \u00db \u00fb, \u00dc \u00fc, V v, X x, Yy, \u00dd \u00fd, Z z.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><thead><tr><th>T\u00e4hed<\/th><th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th><th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead><tbody><tr><td><strong>c<\/strong><\/td><td>[k]<\/td><td>Jaco [jaaku\u0259]<\/td><\/tr><tr><td><strong>ch<\/strong><\/td><td>[h(h)]<\/td><td>Machiel [mahhiil]<\/td><\/tr><tr><td><strong>ei<\/strong><\/td><td>[\u0259i]<\/td><td>Bloemfontein [bl\u00f6mfont\u00e4in]<\/td><\/tr><tr><td><strong>g<\/strong><\/td><td>[h(h)]<\/td><td>Gauteng [h\u00f6\u00fcteng]<\/td><\/tr><tr><td><strong>i<\/strong><\/td><td>[\u0259]<\/td><td>Willem [v\u0259l\u0259m]<\/td><\/tr><tr><td><strong>ie<\/strong><\/td><td>[ii]<\/td><td>Liezl [liiz\u0259l]<\/td><\/tr><tr><td><strong>oe<\/strong><\/td><td>[u(u)]<\/td><td>Franschhoek [franshuk]<\/td><\/tr><tr><td><strong>ou<\/strong><\/td><td>[\u00f6u]<\/td><td>Oudtshoorn [\u00f6utshu\u0259rn]<\/td><\/tr><tr><td><strong>sch<\/strong><\/td><td>[sk] v\u00f5i [s(s)]<\/td><td>Schalk [skalk]<\/td><\/tr><tr><td><strong>sj<\/strong><\/td><td>[\u0161]<\/td><td>Sjanel [\u0161anel]<\/td><\/tr><tr><td><strong>tj<\/strong><\/td><td>[t\u0161]<\/td><td>Tjaart [t\u0161aart]<\/td><\/tr><tr><td><strong>u<\/strong><\/td><td>[\u00f6], [\u00f6\u00f6]<\/td><td>Muller [m\u00f6l\u0259r]<\/td><\/tr><tr><td><strong>ui<\/strong><\/td><td>[\u00f6\u00fc]<\/td><td>Tuine [t\u00f6\u00fcn\u0259]<\/td><\/tr><tr><td><strong>v<\/strong><\/td><td>[f]<\/td><td>Van der Merwe [fan d\u0259r m\u00e4rv\u0259]<\/td><\/tr><tr><td><strong>w<\/strong><\/td><td>[v]<\/td><td>Alwyn [alv\u0259in]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Koosa keel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">L\u00f5una-Aafrikas k\u00f5neldav koosa keel (<em>isiXhosa<\/em>) on suulu keele l\u00e4hisugulane ja nende kirjaviis on laias laastus sarnane. T\u00e4hed <strong>c<\/strong>, <strong>q<\/strong> ja <strong>x<\/strong> m\u00e4rgivad imih\u00e4\u00e4likuid, nende helilisi vasteid m\u00e4rgivad <strong>gc<\/strong>, <strong>gq<\/strong>, <strong>gx<\/strong>, aspireeritud (h\u00f5ngatud) vasteid <strong>ch<\/strong>, <strong>qh<\/strong>, <strong>xh<\/strong>, nasaalseid vasteid <strong>nc<\/strong>, <strong>nq<\/strong>, <strong>nx<\/strong>. Vt imih\u00e4\u00e4likute ja implosiivide l\u00e4hemat kirjeldust <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/suulu-nimed\/\" data-type=\"post\" data-id=\"20484\">suulu nimede artiklist<\/a>. T\u00e4hestik: A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><thead><tr><th>T\u00e4hed<\/th><th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th><th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead><tbody><tr><td><strong>b<\/strong><\/td><td>implosiivne [b], <kbd>IPA<\/kbd> [\u0253]<\/td><td>uBangindlala [uba\u014bindlaala]<\/td><\/tr><tr><td><strong>bh<\/strong><\/td><td>[b]<\/td><td>Bhisho [bi\u0161o]<\/td><\/tr><tr><td><strong>c<\/strong><\/td><td>imih\u00e4\u00e4lik [ts], <kbd>IPA<\/kbd> [\u01c0]<\/td><td>iThocwa [ithotswa]<\/td><\/tr><tr><td><strong>ch<\/strong><\/td><td>h\u00f5ngusega imih\u00e4\u00e4lik [tsh], <kbd>IPA<\/kbd> [\u01c0\u02b0]<\/td><td>Chulumanco [tshulumantso]<\/td><\/tr><tr><td><strong>gc<\/strong>, <strong>gq<\/strong>, <strong>gx<\/strong><\/td><td>imih\u00e4\u00e4likute <strong>c<\/strong>, <strong>q<\/strong>, <strong>x<\/strong> helilised vasted<\/td><td>iGqili [igiili]<\/td><\/tr><tr><td><strong>j<\/strong><\/td><td>[d\u017e]<\/td><td>Jabulani [d\u017eabulaani]<\/td><\/tr><tr><td><strong>q<\/strong><\/td><td>imih\u00e4\u00e4lik [k], <kbd>IPA<\/kbd> [\u01c3]<\/td><td>iKhobonqaba [ikhobongaaba]<\/td><\/tr><tr><td><strong>qh<\/strong><\/td><td>h\u00f5ngusega imih\u00e4\u00e4lik [kh], <kbd>IPA<\/kbd> [\u01c3\u02b0]<\/td><td>iQhanqaru [ikha\u014baaru]<\/td><\/tr><tr><td><strong>nc<\/strong>, <strong>nq<\/strong>, <strong>nx<\/strong><\/td><td>imih\u00e4\u00e4likute <strong>c<\/strong>, <strong>q<\/strong>, <strong>x<\/strong> nasaalsed vasted<\/td><td>iNgqamakhwe [i\u014bgamakhwe]<\/td><\/tr><tr><td><strong>rh<\/strong><\/td><td>[h(h)]<\/td><td>iRhawuti [ihhawuuti]<\/td><\/tr><tr><td><strong>x<\/strong><\/td><td>imih\u00e4\u00e4lik [ks], <kbd>IPA<\/kbd> [\u01c1]<\/td><td>eMaXesibeni [emaksessibeeni]<\/td><\/tr><tr><td><strong>xh<\/strong><\/td><td>h\u00f5ngusega imih\u00e4\u00e4lik [ksh], <kbd>IPA<\/kbd> [\u01c1\u02b0]<\/td><td>isiXhosa [isikshoosa]<\/td><\/tr><tr><td><strong>w<\/strong><\/td><td>[w]<\/td><td>uDaliwe [udaliiwe]<\/td><\/tr><tr><td><strong>y<\/strong><\/td><td>[j]<\/td><td>iNqushunqeya [i\u014bgu\u0161u\u014beeja]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Imih\u00e4\u00e4likute lihtsustatud h\u00e4\u00e4ldusvasted on v\u00e4ga tinglikud.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Malagassi keel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Madagaskaril k\u00f5neldav malagassi keel (<em>fiteny Malagasy<\/em>) on suguluses \u00fcle India ookeani olevate maade Malaisia ja Indoneesia keeltega. R\u00f5hk on eelviimasel silbil; kui l\u00f5pus on j\u00e4relliide &#8211;<em>ka<\/em>, &#8211;<em>na<\/em> v\u00f5i &#8211;<em>tra<\/em>, siis l\u00f5pust arvates kolmandal silbil. Kui aga l\u00f5pus on kaks t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut (sh diftongid), on r\u00f5hk viimasel silbil. T\u00e4hestik: A a, B b, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n (\u00f1 ~ n\u0308), O o (\u00f4), P p, R r, S s, T t, V v, Y y, Z z.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><thead><tr><th>T\u00e4hed<\/th><th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th><th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead><tbody><tr><td><strong>j<\/strong><\/td><td>[dz]<\/td><td>Mahajanga [mahadz\u00b7anga]<\/td><\/tr><tr><td><strong>\u00f1<\/strong> (n\u0308)<\/td><td>[\u014b]<\/td><td>Antsiran\u0308ana [antsira\u014b\u00b7ana]<\/td><\/tr><tr><td><strong>o<\/strong><\/td><td>[u]<\/td><td>Toliara [tuli\u00b7ara]<\/td><\/tr><tr><td><strong>\u00f4<\/strong><\/td><td>[o]<\/td><td>B\u00f4ta [bota]<\/td><\/tr><tr><td><strong>s<\/strong><\/td><td>[s&#8217;], <kbd>IPA<\/kbd> [\u0255]<\/td><td>Hasina [has&#8217;ina]<\/td><\/tr><tr><td><strong>tr<\/strong><\/td><td>[t\u0161]<\/td><td>Santatra [santat\u0161a]<\/td><\/tr><tr><td><strong>y<\/strong><\/td><td>[i] s\u00f5na l\u00f5pus<\/td><td>Malagasy [malagasi]<\/td><\/tr><tr><td><strong>z<\/strong><\/td><td>[z&#8217;], <kbd>IPA<\/kbd> [\u0291]<\/td><td>Zina [z&#8217;ina]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Ruanda keel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ruanda (<em>Ikinyarwanda<\/em>) on Rwanda ametlik keel. Ta on rundi keele l\u00e4hisugulane, kaks keelt on suuresti vastastikku arusaadavad. T\u00e4hestik: A a B b, C c, Cy cy, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, Jy jy, K k, M m, N n, Ny ny, O o, P p, Pf pf, R r, S s, T t, Ts ts, U u, V v, W w, Y y, Z z.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4ish\u00e4\u00e4likud v\u00f5ivad olla l\u00fchikesed v\u00f5i pikad, pikka h\u00e4\u00e4likut eraldi ei m\u00e4rgita (\u00f5ppekirjanduses v\u00f5idakse kirjutada kahe t\u00e4hega, nt <strong>aa<\/strong>). T\u00e4ish\u00e4\u00e4likud on automaatselt pikad kahel juhul: 1) kui nad eelnevad ninah\u00e4\u00e4liku ja muu h\u00e4\u00e4liku \u00fchendile, nt <em>ungo<\/em> [uu\u014bgo]; 2) kui nad j\u00e4rgnevad kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendile, mille teine komponent on <strong>w<\/strong> v\u00f5i <strong>y<\/strong>, nt <em>Rwanda<\/em> [rwaanda].  Ruanda keel on toonikeel, silbid v\u00f5ivad olla k\u00f5rges v\u00f5i madalas toonis, esimest m\u00e4rgitakse akuudiga t\u00e4he peal (<strong>\u00e1<\/strong>), kuid see ei ole kohustuslik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Variatsioone esineb silpide <strong>ke<\/strong>, <strong>ki<\/strong>, <strong>ge<\/strong> ja <strong>gi<\/strong> h\u00e4\u00e4ldamisel, need v\u00f5ivad h\u00e4\u00e4lduda ka [t\u0161e], [t\u0161i], [dje], [dji]. Kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendites, mille teine osa on <strong>w<\/strong> v\u00f5i <strong>y<\/strong>, toimub omalaadne tugevdus, nt <strong>rw<\/strong> h\u00e4\u00e4ldub tegelikult [rgw], <strong>pw<\/strong> [pk], <strong>fw<\/strong> [fk], <strong>bw<\/strong> [bg], <strong>tw<\/strong> [tkw], <strong>cw<\/strong> [t\u0161kw], <strong>sw<\/strong> [skw]; <strong>my<\/strong> [mnj], <strong>jw<\/strong> [\u017egw], <strong>py<\/strong> [pt\u0161], <strong>ry<\/strong> [rdj].<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><thead><tr><th>T\u00e4hed<\/th><th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th><th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead><tbody><tr><td><strong>c<\/strong><\/td><td>[t\u0161]<\/td><td>Coko [t\u0161oko]<\/td><\/tr><tr><td><strong>j<\/strong><\/td><td>[\u017e]<\/td><td>Buziganjwiri [buzigan\u017egwiri]<\/td><\/tr><tr><td><strong>jy<\/strong><\/td><td>[dj]<\/td><td>Bijyojyo [bidjodjo]<\/td><\/tr><tr><td><strong>ny<\/strong><\/td><td>[nj]<\/td><td>Bishenyi [bi\u0161enji]<\/td><\/tr><tr><td><strong>sh<\/strong><\/td><td>[\u0161]<\/td><td>Bihosho [biho\u0161o]<\/td><\/tr><tr><td><strong>shy<\/strong><\/td><td>[hj]<\/td><td>Bishya [bihja]<\/td><\/tr><tr><td><strong>y<\/strong><\/td><td>[j]<\/td><td>Buyanga [bujanga]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Rundi keel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rundi (<em>Kirundi<\/em>) on Burundi ametlik keel, ruanda keele l\u00e4hisugulane, seda k\u00f5neldakse ka naaberaladel. Ta erineb m\u00f5neti ruanda keelest, nt s\u00f5nad, mis ruanda keeles algavad <strong>cy<\/strong>, <strong>jy<\/strong>, <strong>shy<\/strong>-ga, on rundi keeles <strong>c<\/strong>, <strong>j<\/strong>, <strong>sh<\/strong>-ga. T\u00e4hestik: A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rundi keeles on kaks p\u00f5hitooni: madal ja k\u00f5rge.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><thead><tr><th>T\u00e4hed<\/th><th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th><th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead><tbody><tr><td><strong>c<\/strong><\/td><td>[t\u0161]<\/td><td>Caga [t\u0161aga]<\/td><\/tr><tr><td><strong>j<\/strong><\/td><td>[\u017e]<\/td><td>Bujumbura [bu\u017eumbura]<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>[dj] <strong>e<\/strong> ja <strong>i<\/strong> ees<\/td><td>Jenda [djenda]<\/td><\/tr><tr><td><strong>ny<\/strong><\/td><td>[nj]<\/td><td>Cinyundo [t\u0161injundo]<\/td><\/tr><tr><td><strong>sh<\/strong><\/td><td>[\u0161]<\/td><td>Bakashi [baka\u0161i]<\/td><\/tr><tr><td><strong>y<\/strong><\/td><td>[j]<\/td><td>Akaguya [akaguja]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Sango keel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sango (<em>y\u00e2ng\u00e2 t\u00ee s\u00e4ng\u00f6<\/em>) on Kesk-Aafrika Vabariigi ametlik keel. Ta on v\u00e4lja arenenud Ubangi j\u00f5e \u00e4\u00e4res kasutatud kaubanduskeelest, mille l\u00e4him sugulane on ngbandi keeled. Ametlik ortograafia p\u00e4rineb 1984. aastast. T\u00e4hestik: A a, B b, D d, E e, F f, G g, H h, I i, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v, W w, Y y, Z z.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sango keel on toonikeel: keskmist tooni m\u00e4rgitakse t\u00e4ppidega (<strong>\u00e4<\/strong>, <strong>\u00eb<\/strong>, <strong>\u00ef<\/strong>, <strong>\u00f6<\/strong>, <strong>\u00fc<\/strong>), k\u00f5rget tooni tsirkumfleksiga (<strong>\u00e2<\/strong>, <strong>\u00ea<\/strong>, <strong>\u00ee<\/strong>, <strong>\u00f4<\/strong>, <strong>\u00fb<\/strong>), madal toon j\u00e4\u00e4b m\u00e4rkimata. T\u00e4ish\u00e4\u00e4liku nasaalset h\u00e4\u00e4ldust m\u00e4rgitakse j\u00e4rele lisatud <strong>n<\/strong>-iga, nt <em>an<\/em> [\u00e3].<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><thead><tr><th>T\u00e4hed<\/th><th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th><th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead><tbody><tr><td><strong>j<\/strong><\/td><td>[\u017e]<\/td><td>Jer\u00ea [\u017eere]<\/td><\/tr><tr><td><strong>w<\/strong><\/td><td>[w]<\/td><td>Wali [wali]<\/td><\/tr><tr><td><strong>y<\/strong><\/td><td>[j]<\/td><td>Y\u00e2ng\u00e2 [ja(n)ga(n)]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Sei\u0161elli keel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sei\u0161elli (<em>Seselwa<\/em>) on Sei\u0161ellide ametlik keel, mis on  v\u00e4lja arenenud prantsusp\u00f5hjalisest kreoolkeelest, Selle s\u00f5navara p\u00e4rineb paljuski prantsuse keelest, ent on kirjutatud h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4raselt, nt <em>ansamn<\/em> (prantsuse <em>ensemble<\/em> &#8216;koos&#8217;), <em>zil<\/em> (<em>les \u00eeles<\/em> &#8216;saared&#8217;). Prantsuse <strong>c<\/strong> asemel on vastavalt h\u00e4\u00e4ldusele kas <strong>k<\/strong> v\u00f5i <strong>s<\/strong>, t\u00e4ht <strong>g<\/strong> h\u00e4\u00e4ldub alati \u00fchtmoodi [g].<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4ish\u00e4\u00e4likud v\u00f5ivad olla kas l\u00fchikesed v\u00f5i pikad, pikkust n\u00e4itab sageli l\u00f5ppu lisatud <strong>r<\/strong>, mis ise ei h\u00e4\u00e4ldu, nt <em>mo<\/em> [mo] &#8216;s\u00f5na&#8217;, <em>or<\/em> [oo] &#8216;kuld&#8217;. T\u00e4ish\u00e4\u00e4liku nasalisatsiooni m\u00e4rgib j\u00e4rele lisatud <strong>n<\/strong> v\u00f5i <strong>m<\/strong>, nt <em>fanm<\/em> [f\u00e3m] (vrd prantsuse <em>femme<\/em> &#8216;naine&#8217;), <em>nennen<\/em> [n\u025b\u0303n\u025b\u0303] &#8216;nina&#8217;, <em>bonzour<\/em> [b\u0254\u0303zu\u02d0\u0281] &#8216;tere&#8217;. R\u00f5hk on alati viimasel silbil. T\u00e4hestik: A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, R r, S s, T t, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><thead><tr><th>T\u00e4hed<\/th><th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th><th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead><tbody><tr><td><strong>ch<\/strong><\/td><td>[t\u0161]<\/td><td>Charles [t\u0161aal]<\/td><\/tr><tr><td><strong>j<\/strong><\/td><td>[\u017e]<\/td><td>Joram [\u017eoram]<\/td><\/tr><tr><td><strong>ou<\/strong><\/td><td>[u(u)]<\/td><td>Mourba [muuba]<\/td><\/tr><tr><td><strong>y<\/strong><\/td><td>[j]<\/td><td>Larivyer Anglez [larivjee angleez]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Sotho keel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sotho ehk suuto keelt k\u00f5neldakse Lesothos ja L\u00f5una-Aafrika Vabariigis. \u00d5ieti on tegu kahe keelega: l\u00f5unasotho keel (enamasti nimetatud lihtsalt sotho keeleks) Lesothos ja LAVi Free State&#8217;i provintsis ning p\u00f5hjasotho ehk pedi keel LAVi Gautengi ja Limpopo provintsis. Nende l\u00e4hisugulaskeel on tsvana.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">P\u00f5hja- ja l\u00f5unasotho keele ortograafia on kohati \u00fcsna erinevad, mist\u00f5ttu on allpool nad esitatud eraldi tabelitena. L\u00f5unasotho puhul on ka erinevusi Lesothos ja LAVis kasutatavas ortograafias.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">P\u00f5hjasotho h\u00e4\u00e4ldus<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4hestik: A a, B b, C c, D d, E e, \u00ca \u00ea, F f, G g, H h, I i, J j, K k (kg, kh), L l, M m (mp\u0161, my), N n (ng, ny), O o, \u00d4 \u00f4, P p (ph), Q q, R r, S s, \u0160 \u0161, T t (th, tl, tlh, ts, tsh, t\u0161, t\u0161h), U u, W w, X x, Y y, Z z. R\u00f5hk on eelviimasel silbil. T\u00e4htedel <strong>e<\/strong> ja <strong>o<\/strong> on kummalgi kaks h\u00e4\u00e4ldust: kinnisemad [e] ja [o] ning lahtisemad [\u025b] ja [\u0254], viimaseid m\u00e4rgitakse s\u00f5naraamatutes ja \u00f5ppekirjanduses sageli <strong>\u00ea<\/strong> ja <strong>\u00f4<\/strong>-ga. P\u00f5hjasothole on iseloomulik kasutada t\u00e4hte <strong>\u0161<\/strong>, mitte seda asendada <strong>sh<\/strong>-ga.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><thead><tr><th>T\u00e4hed<\/th><th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th><th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead><tbody><tr><td><strong>e<\/strong><\/td><td>[e], <kbd>IPA<\/kbd> [e] v\u00f5i [\u025b]<\/td><td>Tebogo [teb\u00b7ohho], Phemelogang [phemel\u00b7ohha\u014b]<\/td><\/tr><tr><td><strong>kg<\/strong><\/td><td>[kh] v\u00f5i [h(h)]<\/td><td>Makgoba [makh\u00b7oba]<\/td><\/tr><tr><td><strong>o<\/strong><\/td><td>[o], <kbd>IPA<\/kbd> [o] v\u00f5i [\u0254]<\/td><td>Modise [mod\u00b7isse], Kgololo [khol\u00b7olo]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">L\u00f5unasotho h\u00e4\u00e4ldus<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4hestik: A a, B b (bj), D d, E e, F f (fj), G g, H h (hl), I i, J j, K k (kg, kh), L l, M m, N n (ng, nq, ny), O o, P p (ph, pj, pjh), Q q (qh, qhw), R r, S s (sh), T t (th, tj, tjh\/ch, tl, tlh, tsh\/t\u0161), U u, Y y, W w. R\u00f5hk on eelviimasel silbil. T\u00e4htedel <strong>e<\/strong> ja <strong>o<\/strong> on kummalgi kolm h\u00e4\u00e4ldust, allpool tabelis on need lihtsustatud kaheks r\u00fchmaks. LAVis kehtivas ortograafias lisam\u00e4rke ei kasutata, ent praktikas v\u00f5ib vahel n\u00e4ha p\u00f5hjasothoga sarnast eristust, st <strong>\u00ea<\/strong> ja <strong>\u00f4<\/strong> eristavad avatud t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuid [\u025b] ja [\u0254]. Lesothos esineb \u00f5ppekirjanduses j\u00e4rgmisi t\u00e4histusi: <strong>e<\/strong> [e], <strong>\u00e8<\/strong> [\u025b], <strong>\u0113<\/strong> [\u026a], <strong>o<\/strong> [o], <strong>\u00f2<\/strong> [\u0254], <strong>\u014d<\/strong> [\u028a]. Lesothos ja L\u00f5una-Aafrikas on kohati erinev ortograafia: 1) Lesotho siirdet\u00e4ish\u00e4\u00e4likuid kirjutatakse <strong>e<\/strong> ja <strong>o<\/strong>-ga, LAVis <strong>y<\/strong> ja <strong>w<\/strong>-ga, vrd Lesothos <em>Mokoena<\/em> ja <em>Eang<\/em>, LAVis <em>Mokwena<\/em> ja <em>Yang<\/em>; 2) Lesothos on sageli <strong>ch<\/strong>, LAVis <strong>tj<\/strong>, nt <em>Tjheka<\/em>, Lesothos <em>Ch\u00e9ka<\/em>; 3) t\u00e4hte <strong>\u0161<\/strong> kasutatakse ainult Lesothos, LAVis on see asendatud <strong>sh<\/strong>-ga.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><thead><tr><th>T\u00e4hed<\/th><th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th><th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead><tbody><tr><td><strong>e<\/strong><\/td><td>[i], <kbd>IPA<\/kbd> [\u026a]<\/td><td>Tseleng [tsile\u014b]<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>[e], <kbd>IPA<\/kbd> [e] v\u00f5i [\u025b]<\/td><td>Kelello [kel\u00b7ehlo], Teboho [teb\u00b7oho]<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>[j] t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku ees (Lesothos)<\/td><td>T\u0161oeu [t\u0161weu]<\/td><\/tr><tr><td><strong>j<\/strong><\/td><td>[\u017e]<\/td><td>Jwalang [\u017ewala\u014b]<\/td><\/tr><tr><td><strong>kh<\/strong><\/td><td>[h(h)]<\/td><td>Khabane [hab\u00b7ane]<\/td><\/tr><tr><td><strong>o<\/strong><\/td><td>[u], <kbd>IPA<\/kbd> [\u028a]<\/td><td>Mokoena [mukw\u00b7ena], Moeketsi [mwek\u00b7etsi]<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>[o], <kbd>IPA<\/kbd> [o] v\u00f5i [\u0254]<\/td><td>Modise [mod\u00b7isse], Bohlale [bohl\u00b7ale]<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>[w] t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku ees (Lesothos)<\/td><td>Oena [wena]<\/td><\/tr><tr><td><strong>q<\/strong><\/td><td>imih\u00e4\u00e4lik [k], <kbd>IPA<\/kbd> [\u01c3]<\/td><td>Qamako [kam\u00b7ako]<\/td><\/tr><tr><td><strong>tj<\/strong><\/td><td>[t\u0161]<\/td><td>Tjheka [t\u0161heka]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Svaasi keel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Svaasi keelt k\u00f5neldakse Svaasimaal (Eswatinis) ja L\u00f5una-Aafrika Vabariigi Mpumalanga provintsis, m\u00f5lemal pool on keel ametlik. R\u00f5hk on eelviimasel silbil. Erinevalt koosa ja suulu keelest on svaasi keeles ainult \u00fcks imih\u00e4\u00e4lik ja seda m\u00e4rgitakse <strong>c<\/strong>-ga, ent ta esineb viies variandis: tavaline hammas-imih\u00e4\u00e4lik <strong>c<\/strong>, h\u00f5ngusega imih\u00e4\u00e4lik <strong>ch<\/strong>, k\u00e4hisev <strong>gc<\/strong>, nasaalne <strong>nc<\/strong> ja k\u00e4hisev-nasaalne <strong>ngc<\/strong>. T\u00e4hestik: A a, B b (bh), C c (ch), D d (dl, dv, dvw, dz), E e, F f, G g (gc), H h (hh, hl), I i, J j, K k (kh, khw, kl), L l (lw), M m (mb), N n (nc, nch, ndl, ng, ngc, ngw, nhl, nkhw), O o, P p (ph), Q q, S s (sh, sw), T t (tf, th, tj, ts), U u, V v (vw), W w, Y y, Z z (zh).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><thead><tr><th>T\u00e4hed<\/th><th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th><th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead><tbody><tr><td><strong>c<\/strong><\/td><td>imih\u00e4\u00e4lik [t], <kbd>IPA<\/kbd> [\u01c0]<\/td><td>Cana [tana]<\/td><\/tr><tr><td><strong>ch<\/strong><\/td><td>h\u00f5ngusega imih\u00e4\u00e4lik [th], <kbd>IPA<\/kbd> [\u01c0\u02b0]<\/td><td>Chere [there]<\/td><\/tr><tr><td><strong>dl<\/strong><\/td><td>[l\u017e] <em>l<\/em>-i ja <em>\u017e<\/em> vahepealine h\u00e4\u00e4lik (<strong>hl<\/strong>-i heliline vaste)<\/td><td>Lelodleng [lelol\u017ee\u014b]<\/td><\/tr><tr><td><strong>gc<\/strong><\/td><td>imih\u00e4\u00e4liku k\u00e4hisev vaste [h], <kbd>IPA<\/kbd> [\u1da2\u01c0\u02b1]<\/td><td>(nimedes harv)<\/td><\/tr><tr><td><strong>hl<\/strong><\/td><td>k\u00fclg-ahtush\u00e4\u00e4lik [hl], ka helitu [l], <kbd>IPA<\/kbd> [\u026c]<\/td><td>Dihloireng [dihloire\u014b]<\/td><\/tr><tr><td><strong>nc<\/strong>, <strong>ngc<\/strong><\/td><td>imih\u00e4\u00e4liku nasaalne ja nasaal-k\u00e4hisev vaste [\u014b], <kbd>IPA<\/kbd> [\u1d51\u01c0] ja [\u1d51\u01c0\u02b1]<\/td><td>(nimedes harv)<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Tsvana keel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tsvana keelt k\u00f5neldakse Botswanas ja L\u00f5una-Aafrika Vabariigis (peamiselt Loodeprovintsis), ta on m\u00f5lemas ametlik keel. R\u00f5hk on eelviimasel silbil; r\u00f5hulise silbi t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik on pikk. T\u00e4htede <strong>e<\/strong> ja <strong>o<\/strong> kahte h\u00e4\u00e4ldust v\u00f5idakse \u00f5pikutes eristada tsirkumfleksiga, sel juhul on <strong>e<\/strong> [\u026a] ja <strong>\u00ea<\/strong> [\u025b], <strong>o<\/strong> [\u028a] ja <strong>\u00f4<\/strong> [\u0254]. T\u00e4he <strong>\u0161<\/strong> asemel on sageli <strong>sh<\/strong>. T\u00e4hestik: A a, B b, C c, D d, E e, \u00ca \u00ea, F f, G g, H h, I i, J j, K k (kg, kh), L l, M m, N n (ng), O o, \u00d4 \u00f4, P p (ph), Q q, R r, S s, \u0160 \u0161 \/ sh, T t (th, tl, tlh, ts, tsh, t\u0161, t\u0161h), U u, V v, W w, X x, Y y, Z z.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><thead><tr><th>T\u00e4hed<\/th><th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th><th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead><tbody><tr><td><strong>c<\/strong><\/td><td>imih\u00e4\u00e4lik [t], <kbd>IPA<\/kbd> [\u01c0]<\/td><td>(nimedes harv)<\/td><\/tr><tr><td><strong>e<\/strong><\/td><td>[i], <kbd>IPA<\/kbd> [\u026a]<\/td><td>Kelebogile [kilibuhhiili]<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>[e], <kbd>IPA<\/kbd> [\u025b]<\/td><td>Tshepo [tshepu]<\/td><\/tr><tr><td><strong>g<\/strong><\/td><td>[h(h)]<\/td><td>Gaborone [haburuuni]<\/td><\/tr><tr><td><strong>j<\/strong><\/td><td>[d\u017e]<\/td><td>Jaba [d\u017eaaba]<\/td><\/tr><tr><td><strong>o<\/strong><\/td><td>[u], <kbd>IPA<\/kbd> [\u028a]<\/td><td>Mothusi [muthuusi]<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>[o], <kbd>IPA<\/kbd> [\u0254]<\/td><td>Bontle [bontle]<\/td><\/tr><tr><td><strong>q<\/strong><\/td><td>imih\u00e4\u00e4lik [k], <kbd>IPA<\/kbd> [\u01c3]<\/td><td>(nimedes harv)<\/td><\/tr><tr><td><strong>\u0161<\/strong> (sh)<\/td><td>[\u0161]<\/td><td>Mo\u0161a [mu\u0161a]<\/td><\/tr><tr><td><strong>w<\/strong><\/td><td>[w]<\/td><td>Kweneng [kwene\u014b]<\/td><\/tr><tr><td><strong>x<\/strong><\/td><td>imih\u00e4\u00e4lik [ks], <kbd>IPA<\/kbd> [\u01c1]<\/td><td>(nimedes harv)<\/td><\/tr><tr><td><strong>y<\/strong><\/td><td>[j]<\/td><td>Kanye [kanje]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">L\u00fchim\u00e4rkmeid teiste keelte kohta<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Bambara keel<\/strong> on Mali k\u00f5ige levinum keel, sisuliselt rahvuskeel. Kasutab ladina, v\u00e4hem araabia kirja, vahel ka nkoo kirja. T\u00e4hestik: A a, B b, C c, D d, E e, \u0190 \u025b, F f, G g, H h, I i, J j, K k (kh), L l, M m, N n, \u019d \u0272, \u014a \u014b, O o, \u0186 \u0254, P p, R r, S s (sh), T t, U u, V v, W w, Y y, Z z. Ladina kirjas on lisat\u00e4hed <strong>\u0190 \u025b<\/strong> ja <strong>\u0186 \u0254<\/strong>, mis m\u00e4rgivad avatumaid h\u00e4\u00e4likuid kui E e ja O o, samuti <strong>\u019d \u0272<\/strong> [nj] ja <strong>\u014a \u014b<\/strong> [\u014b]. T\u00e4ht <strong>n<\/strong> t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku j\u00e4rel m\u00e4rgib nasaalset h\u00e4\u00e4ldust. Muude t\u00e4htede h\u00e4\u00e4ldus: <strong>c<\/strong> [t\u0161], <strong>j<\/strong> [d\u017e], <strong>kh<\/strong> [h(h)], <strong>sh<\/strong> [\u0161]. Vt ka <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/uued-kirjad-maailmas\/#lisa-2.-nkoo-t\u00e4hestik\" data-type=\"post\" data-id=\"28599\">nkoo kirja \u00fclevaadet<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Eve keel<\/strong> on Togo t\u00e4htsaim keel, ta on kasutusel ka Ghana idaosas. T\u00e4hestik: A a, B b, D d, \u0189 \u0256, Dz dz, E e, \u0190 \u025b, \u018f \u0259, F f, \u0191 \u0192, G g, Gb gb, \u0194 \u0263, H h, I i, K k, Kp kp, L l, M m, N n, Ny ny, \u014a \u014b, O o, \u0186 \u0254, P p, R r, S s, T t, Ts ts, U u, V v, \u01b2 \u028b, W w, X x, Y y, Z z. T\u00e4hestikus on mitu lisat\u00e4hte: <strong>\u0189 \u0256<\/strong> (tumedam <em>d<\/em>, <em>\u0161<\/em>-ga sarnasel kohal moodustatud h\u00e4\u00e4lik), <strong>\u0190 \u025b<\/strong> (lahtine <em>e<\/em>), <strong>\u0191 \u0192<\/strong> (kahe huulega moodustatud <em>f<\/em>), <strong>\u0194 \u0263<\/strong> (<em>g<\/em>-ahtush\u00e4\u00e4lik), <strong>\u014a \u014b<\/strong>, <strong>\u0186 \u0254<\/strong> (lahtine <em>o<\/em>), <strong>\u01b2 \u028b<\/strong> (<em>b<\/em>-ahtush\u00e4\u00e4lik). T\u00e4ish\u00e4\u00e4liku j\u00e4rele lisatud <strong>n<\/strong> m\u00e4rgib nasalisatsiooni. Muude t\u00e4htede h\u00e4\u00e4ldus: <strong>x<\/strong> [h(h)], <strong>y<\/strong> [j].<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Foni keel<\/strong> on peamine Benini suhtluskeel. Kasutab ladina kirja, katseliselt ka gbekuni kirja. T\u00e4hestik: A a, B b, C c, D d, \u0189 \u0256, E e, \u0190 \u025b, F f, G g, Gb gb, H h, I i, J j, K k, Kp kp, L l, M m, N n, Ny ny, O o, \u0186 \u0254, P p, R r, S s, T t, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z. T\u00e4hestikus on lisat\u00e4hed <strong>\u0189 \u0256<\/strong> (nasaalse varjundiga <em>d<\/em>), <strong>\u0190 \u025b<\/strong> (laiem <em>e<\/em>) ja <strong>\u0186 \u0254<\/strong> (laiem <em>o<\/em>). Muude t\u00e4htede h\u00e4\u00e4ldus: <strong>c<\/strong> [t\u0161]; <strong>h<\/strong> <em>g<\/em>-ahtush\u00e4\u00e4lik, <kbd>IPA<\/kbd> [\u0263]; <strong>j<\/strong> [d\u017e]; <strong>ny<\/strong> [nj], <strong>x<\/strong> [h(h)], <strong>y<\/strong> [j]. Toonidest m\u00e4rgitakse (eesk\u00e4tt keele\u00f5ppekirjanduses) t\u00f5usvat tooni (<em>x\u00f3<\/em>, <em>d\u00f3<\/em>), langevat tooni (<em>\u0256\u00f2<\/em>, <em>akp\u00e0kp\u00e0<\/em>), langev-t\u00f5usvat tooni (<em>b\u01d4<\/em>, <em>b\u01d0<\/em>), t\u00f5usev-langevat tooni (<em>c\u00f4f\u00f9<\/em>) ja neutraalset tooni (<em>k\u0101n<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Fula keel<\/strong> on L\u00e4\u00e4ne-Aafrika \u00fche k\u00f5ige ulatuslikuma levialaga keelekogum, sest see on algsete r\u00e4ndkarjakasvatajate keel. Ta on suhtluskeeleks Guineas, Guinea-Bissaus, Senegalis, Gambias, Kirde-Nigeerias, Kamerunis, Malis, Burkina Fasos, P\u00f5hja-Ghanas, Nigeri l\u00f5unaosas ja P\u00f5hja-Beninis. Kasutab ladina ja araabia kirja, fula keele jaoks on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud adlami kiri. T\u00e4hestik Senegalis, Gambias ja Mauritaanias: A a, Aa aa, B b, Mb mb, \u0181 \u0253, C c, D d, Nd nd, \u018a \u0257, E e, Ee ee, F f, G g, Ng ng, H h, I i, Ii ii, J j, Nj nj, K k, L l, M m, N n, \u014a \u014b, \u00d1 \u00f1, O o, Oo oo, P p, R r, S s, T t, U u, Uu uu, V v, W w, Y y, \u01b3 \u01b4, Z z, \u2019. Malis ja Burkina Fasos on sama t\u00e4hestik, ent \u00f1-i asemel on \u0272. Nigeris, Nigeerias, Kamerunis, Kesk-Aafrika Vabariiigis ja T\u0161aadis on sama t\u00e4hestik, ent \u00f1-i asemel on ny.  T\u00e4hestik Guineas, Sierra Leones ja Libeerias: A a, Aa aa, B b, Mb mb, \u0181 \u0253, C c, D d, Nd nd, \u018a \u0257, E e, Ee ee, F f, G g, Ng ng, H h, I i, J j, Nj nj, K k, L l, M m, N n, \u014a \u014b, \u00d1 \u00f1, O o, Oo oo,  P p, R r, S s, T t, U u, Uu uu, W w, Y y, \u01b3 \u01b4, Z z. Ladina kirjas on lisat\u00e4hed <strong>\u0181 \u0253<\/strong> (implosiivne <em>b<\/em>), <strong>\u018a \u0257<\/strong> (implosiivne <em>d<\/em>), <strong>\u014a \u014b<\/strong> [\u014b], <strong>\u019d \u0272<\/strong> [\u2009nj] ja <strong>\u01b3 \u01b4<\/strong> (k\u00f5risuluga <em>j<\/em>). Guineas on lisat\u00e4ht \u0193 \u0260. Muude t\u00e4htede h\u00e4\u00e4ldus: <strong>c<\/strong> [tj] ~ [t\u0161], <strong>j<\/strong> [dj] ~ [d\u017e]. Pikki t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuid m\u00e4rgitakse kahe t\u00e4hega, nt <strong>aa<\/strong>. Vt ka <a href=\"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/uued-kirjad-maailmas\/#lisa-3.-adlami-t\u00e4hestik\" data-type=\"post\" data-id=\"28599\">adlami kirja \u00fclevaadet<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Moore<\/strong> ehk mossi keel on k\u00f5ige t\u00e4htsam keel Burkina Fasos. Kasutab ladina kirja, keele jaoks on \u00e4sja (2022) kavandatud ka t\u00e4itsa uus, gulse kiri. A a, \u2019, B b, D d, E e, \u0190 \u025b, F f, G g, H h, \u0130 i, I \u0269, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, R r, S s, T t, U u, \u01b2 \u028b, V v, W w, X x, Y y, Z z. Ladina kirjas on lisat\u00e4hed <strong>\u0190 \u025b<\/strong> ja <strong>\u01b2 \u028b<\/strong>, viimane on [u] ja [o] vahepealne h\u00e4\u00e4lik. T\u00e4hestikus on kaks <em>i<\/em>-d, <strong>\u0130 i<\/strong> (punktiga i) ja <strong>I \u0269<\/strong> (punktita i), esimene h\u00e4\u00e4ldub [i]-na, teine kaldub [e] poole. Pandagu t\u00e4hele, et punktita <em>i<\/em> (\u0269) ei ole p\u00e4ris sama mis t\u00fcrgi punktita <em>i<\/em> (\u0131), moore oma on kreeka t\u00e4hestiku ioota laen.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Njand\u017ea<\/strong> ehk <strong>t\u0161eva<\/strong> keel on Malawi k\u00f5nelduimaid keeli. Malawis nimetatakse seda t\u0161eva keeleks (ingl <em>Chewa<\/em> v\u00f5i <em>Chichewa<\/em>). Keelt k\u00f5neldakse ka Mosambiigis ja Sambias, kus seda nimetatakse njand\u017ea keeleks (ingl <em>Nyanja<\/em> v\u00f5i <em>Chinyanja<\/em>). T\u00e4hestik: A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, R r, S s, T t, U u, V v, W w, \u0174 \u0175, Z z. Kirjaviiis on inglisp\u00e4rane: <strong>ch<\/strong> [t\u0161], <strong>j<\/strong> [d\u017e], <strong>ng&#8217;<\/strong> [\u014b], <strong>ny<\/strong> [nj], <strong>sh<\/strong> [\u0161], <strong>y<\/strong> [j]. T\u00e4ht <strong>\u0175<\/strong> m\u00e4rgib poolvokaali, <kbd>IPA<\/kbd> [w\u1d5d], v\u00f5i <em>b<\/em>-ahtush\u00e4\u00e4likut, <kbd>IPA<\/kbd> [\u03b2]. T\u00e4ish\u00e4\u00e4liku pikkust m\u00e4rgitakse kahe t\u00e4hega, nt <em>\u00e1\u00e1k\u00falu<\/em>. T\u00e4hed <strong>l<\/strong> ja <strong>r<\/strong> esindavad sama foneemi, <strong>r<\/strong> esineb <strong>e<\/strong> ja <strong>i<\/strong> j\u00e4rel, <strong>l<\/strong> muudel juhtudel. K\u00f5rget tooni m\u00e4rgitakse akuudiga, nt <strong>\u00e1<\/strong>, aga \u00fcksnes keele\u00f5ppekirjanduses.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>\u0160ona keel<\/strong> on Zimbabwe enamuse keel. Kasutab ladina kirja. T\u00e4hestik: A a, B b, Bh bh, Ch ch, D d, Dh dh, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, Nh nh, O o, P p, R r, S s, Sh sh, T t, U u, V v, Vh vh, W w, X x, Y y, Z z, Zh zh. Keele omap\u00e4raks on &#8220;vilistavad&#8221; kaash\u00e4\u00e4likud, need on sisih\u00e4\u00e4likuid, mille h\u00e4\u00e4ldamisega kaasneb vilinasarnane heli. Kirjas m\u00e4rgitakse neid <strong>v<\/strong>-ga: <strong>sv<\/strong> (<kbd>IPA<\/kbd> [s\u1db2]), <strong>zv<\/strong> (<kbd>IPA<\/kbd> [z\u0324\u1d5d]), <strong>tsv<\/strong>, <strong>dzv<\/strong>. Lisat\u00e4hti ei ole, \u00fcksikute t\u00e4htede h\u00e4\u00e4ldus on j\u00e4rgmine: <strong>bh<\/strong>, <strong>dh<\/strong>, <strong>g<\/strong>, <strong>nh<\/strong>, <strong>vh<\/strong> m\u00e4rgivad k\u00e4hisevaid h\u00e4\u00e4likuid. Samuti <strong>j<\/strong> [d\u017e] ja <strong>zh<\/strong> [\u017e] kuuluvad k\u00e4hisevate h\u00e4\u00e4likute hulka. Muud h\u00e4\u00e4likud: <strong>ch<\/strong> [t\u0161], <strong>sh<\/strong> [\u0161], <strong>y<\/strong> [j]. Vanemas kirjaviisis, kuni 1955. aastani, kasutati diakriitikutega t\u00e4hti, mis asendati j\u00e4rgmiselt: <em>\u0253<\/em> \u2192 <em>b<\/em> (1955) \u2192 <strong>bh<\/strong> (1967), <em>\u010d<\/em> \u2192 <strong>ch<\/strong>, <em>\u0257<\/em> \u2192 <em>d<\/em> (1955) \u2192 <strong>dh<\/strong> (1967), <em>\u014b<\/em> \u2192 <strong>ng<\/strong>, <em>\u0161<\/em> \u2192 <strong>sh<\/strong>, <em>\u023f<\/em> \u2192 <strong>sv<\/strong>, <em>\u028b<\/em> \u2192 <strong>v<\/strong>, <em>\u017e<\/em> \u2192 <strong>zh<\/strong>, <em>\u0240<\/em> \u2192 <strong>zv<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Volofi keel<\/strong> on k\u00f5ige k\u00f5neldum keel Senegalis. Kasutab ladina, v\u00e4hem araabia kirja, vahel ka garai kirja. T\u00e4hestik: A a, B b, C c, D d, E e, \u00cb \u00eb, F f, G g, I i, J j, K k, L l, M m, N n, \u00d1 \u00f1, \u014a \u014b, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v, W w, X x, Y y. Ladina t\u00e4hestikus on lisat\u00e4ht <strong>\u014a \u014b<\/strong> [\u014b], \u00fclej\u00e4\u00e4nud erih\u00e4\u00e4likuid m\u00e4rgitakse diakriitikuga t\u00e4htede abil. T\u00e4hed <strong>a<\/strong> ja <strong>\u00e0<\/strong> m\u00e4rgivad kahte eri sorti [a]-d, <kbd>IPA<\/kbd> [\u0250] ja [a]; <strong>e<\/strong> h\u00e4\u00e4ldub <kbd>IPA<\/kbd> [\u025b], <strong>\u00e9<\/strong> [e] ja <strong>\u00eb<\/strong> [\u0259], <strong>o<\/strong> on <kbd>IPA<\/kbd> [\u0254] ja <strong>\u00f2<\/strong> [o]. Kaash\u00e4\u00e4likute h\u00e4\u00e4ldus: <strong>c<\/strong> [tj], <strong>j<\/strong> [dj], <strong>\u00f1<\/strong> [nj]. Erinevalt paljudest naaberkeeltest ei ole volofi keel toonikeel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Koostanud Peeter P\u00e4ll.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Afrikaani, koosa, malagassi, ruanda, rundi, sango, sei\u0161elli, sotho, svaasi, tsvana keel. L\u00fchim\u00e4rkmeid bambara, eve, foni, fula, moore, njand\u017ea (t\u0161eva), \u0161ona ja volofi keele kohta.<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[751],"tags":[1733,577,1734,1735,1736,1737,1742,1741,1738,1739,1740],"class_list":["post-29225","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-eri-keelte-nimede-juhiseid","tag-afrikaani-keel","tag-haaldus","tag-koosa-keel","tag-malagassi-keel","tag-ruanda-keel","tag-rundi-keel","tag-sango-keel","tag-seiselli-keel","tag-sotho-keel","tag-svaasi-keel","tag-tsvana-keel"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29225","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29225"}],"version-history":[{"count":30,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29225\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":30095,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29225\/revisions\/30095"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29225"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=29225"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=29225"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}