{"id":2942,"date":"2021-08-06T00:21:05","date_gmt":"2021-08-05T21:21:05","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=2942"},"modified":"2022-05-11T12:02:38","modified_gmt":"2022-05-11T09:02:38","slug":"islandi-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/islandi-nimed\/","title":{"rendered":"Islandi nimed"},"content":{"rendered":"\n

Indoeuroopa keelkonna germaani keelte p\u00f5hjagermaani r\u00fchma kuuluv islandi keel (\u00edslenska<\/em>) on Islandi ametikeel.<\/p>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Islandi keel kasutab ladina kirja, milles natuke erinevad t\u00e4hekujud on \u00d0 \u00f0 ja \u00de \u00fe. Islandi t\u00e4hestik:<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

A a, \u00c1 \u00e1, B b, D d, \u00d0 \u00f0, E e, F f, G g, H h, I i, \u00cd \u00ed, J j, K k, L l, M m, N n, O o, \u00d3 \u00f3, P p, R r, S s, T t, U u, \u00da \u00fa, V v, X x, Y y, \u00dd \u00fd, \u00de \u00fe, \u00c6 \u00e6, \u00d6 \u00f6.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

V\u00f5\u00f5rs\u00f5nades esinevad ka C, Q ja W.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis kirjutatakse islandi nimesid muutmata kujul koos k\u00f5igi lisam\u00e4rkidega, teatud m\u00f6\u00f6ndustega kahe t\u00e4he puhul.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Praktilised lihtsustused<\/h4>\n\n\n\n

V\u00e4ljaspool dokumente ja teatmeteoseid on v\u00f5imalik asendada: \u00d0 \u00f0<\/em> \u2192 Dh dh<\/code>, \u00de \u00fe<\/em> \u2192 Th th<\/code>, nt \u00de\u00f3r\u00f0ur<\/em> \u2192 Th\u00f3rdhur<\/code>, B\u00fa\u00f0ardalur<\/em> \u2192 B\u00fadhardalur<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

R\u00f5hk on islandi nimedel tavaliselt esimesel silbil. R\u00f5hulise silbi t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik on pikk neil juhtudel, kui talle ei j\u00e4rgne kaash\u00e4\u00e4likut v\u00f5i j\u00e4rgneb ainult \u00fcks kaash\u00e4\u00e4lik; muudel juhtudel on t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik harilikult l\u00fchike.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n
T\u00e4hed<\/strong><\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/strong><\/th>N\u00e4ited<\/strong><\/th><\/tr><\/thead>
\u00e1<\/strong><\/td>[au]<\/td>\u00c1smundur [ausm\u00fcnd\u00fcr], Eldj\u00e1rn [eldjau(r)tn]<\/td><\/tr>
\u00e6<\/strong><\/td>[ai]<\/td>Gr\u00e6nsdalur [grainsdal\u00fcr]<\/td><\/tr>
au<\/strong><\/td>[\u00f6i]<\/td>Austurgata [\u00f6ist\u00fcrgaata], Hringbraut [hringbr\u00f6it]<\/td><\/tr>
\u00f0<\/strong> (\u00d0<\/strong>)<\/td>[\u00f0] heliline hammash\u00e4\u00e4lik<\/td>Gu\u00f0mundur [g\u00fc\u00fc\u00f0m\u00fcnd\u00fcr], B\u00fa\u00f0ardalur [buu\u00f0ardaal\u00fcr]<\/td><\/tr>
\u00e9<\/strong><\/td>[jee]<\/td>P\u00e9tursson [pjeet\u00fcrson]<\/td><\/tr>
f<\/strong><\/td>[f] s\u00f5na algul<\/td>Fj\u00f6r\u00f0ur [fj\u00f6r\u00f0\u00fcr]<\/td><\/tr>
<\/td>[v] s\u00f5na sees<\/td>\u00d3lafur [oulav\u00fcr], Hverfisgaata [hvervisgaata]<\/td><\/tr>
<\/td>[p] s\u00f5na sees l<\/strong>-i ja m<\/strong>-i ees<\/td>Keflav\u00edk [keplaviik]<\/td><\/tr>
\u00ed<\/strong><\/td>[ii]<\/td>L\u00fa\u00f0v\u00edksson [lu\u00f0viikson], Reykjav\u00edk [reikjaviik]<\/td><\/tr>
kj<\/strong><\/td>[tj]<\/td><\/td><\/tr>
kk<\/strong><\/td>[hk]<\/td><\/td><\/tr>
ll<\/strong><\/td>[tl]<\/td>Hallgr\u00edmsson [hatlgriimson]<\/td><\/tr>
nn<\/strong><\/td>[tn]<\/td>V\u00e9steinn [vjeesteitn]<\/td><\/tr>
\u00f3<\/strong><\/td>[ou]<\/td>\u00d3li [ouli], J\u00f3elsson [jouelson], Halld\u00f3r [haldour], Sigurj\u00f3n [sig\u00fcrjoun]<\/td><\/tr>
pp<\/strong><\/td>[hp]<\/td><\/td><\/tr>
rn<\/strong><\/td>[(r)tn]<\/td>\u00c1rni [au(r)tni]<\/td><\/tr>
tt<\/strong><\/td>[ht]<\/td>Gu\u00f0nad\u00f3ttir [gv\u00fc\u00fc\u00f0nadouhtir], Helgad\u00f3ttir [helgadouhtir]<\/td><\/tr>
\u00fe<\/strong> (\u00de<\/strong>)<\/td>[\u03b8] helitu hammash\u00e4\u00e4lik<\/td>\u00de\u00f3r\u00f0ur [\u03b8our\u00f0\u00fcr]<\/td><\/tr>
u<\/strong><\/td>[\u00fc(\u00fc)]<\/td>Sigur\u00f0ur [sig\u00fcr\u00f0\u00fcr], Huglaug [h\u00fcgl\u00f6ig], Su\u00f0urey [s\u00fc\u00fc\u00f0\u00fcrei]<\/td><\/tr>
\u00fa<\/strong><\/td>[uu]<\/td>Kolbr\u00fana [kolbruuna]<\/td><\/tr>
x<\/strong><\/td>[hs] s\u00f5na sees<\/td>Laxness [lahsnes]<\/td><\/tr>
y<\/strong><\/td>[i]<\/td>Brynj\u00f3lfur [brinjoulv\u00fcr]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Islandi nimede h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Isikunimed<\/h2>\n\n\n\n

Islandi isikunimemall on eesnimi + isanimi (emanimi)<\/strong>. Harvadel islandlastel on ka perekonnanimed.<\/p>\n\n\n\n

Isanimi v\u00f5i emanimi moodustatakse isa v\u00f5i ema nimest omastavas k\u00e4\u00e4ndes, millele j\u00e4rgneb kokkukirjutatuna son<\/em> ‘poeg’ v\u00f5i d\u00f3ttir<\/em> ‘t\u00fctar’. Kui varem v\u00f5idi saada \u00fcksnes isanimi, v\u00f5ib 1991. a-st v\u00f5tta ka emanime v\u00f5i v\u00f5ib isa- ja emanime kombineerida. N\u00e4iteks kui poja nimi on J\u00f3n, isa nimi Gu\u00f0mundur ja ema nimi Sigr\u00ed\u00f0ur, siis v\u00f5ib poja t\u00e4isnimi olla 1) J\u00f3n Gu\u00f0mundsson<\/code> (isanimega), 2) J\u00f3n Sigr\u00ed\u00f0arson<\/code> (emanimega), 3) J\u00f3n Sigr\u00ed\u00f0ar Gu\u00f0mundsson<\/code> v\u00f5i J\u00f3n Gu\u00f0mundar Sigr\u00ed\u00f0arson (isa- ja emanimega emmas-kummas j\u00e4rjekorras). J\u00f3ni \u00f5e Mar\u00eda v\u00f5imalikud nimed oleksid 1) Mar\u00eda Gu\u00f0mundsd\u00f3ttir<\/code>, 2) Mar\u00eda Sigr\u00ed\u00f0ard\u00f3ttir<\/code>, 3) Mar\u00eda Sigr\u00ed\u00f0ar Gu\u00f0mundsd\u00f3ttir<\/code> v\u00f5i Mar\u00eda Gu\u00f0mundar Sigr\u00ed\u00f0ard\u00f3ttir<\/code>. (M\u00e4rkus. Mitmel nimel on omastavas k\u00e4\u00e4ndes kaks vormi: lahus ja liitne. Nii on nime Gu\u00f0mundur<\/em> omastav Gu\u00f0mundar<\/em>, kui nimi on \u00fcksik, ja Gu\u00f0munds<\/em>-, kui ta on isanime osa.) 2019. a vastuv\u00f5etud soolise s\u00f5ltumatuse seadusega lubati Islandil sooga seotud s\u00f5nade son<\/em> ja d\u00f3ttir<\/em> asemel kasutada sooneutraalset s\u00f5na bur<\/em> (algselt poeetiline poega t\u00e4histav s\u00f5na).<\/p>\n\n\n\n

Perekonnanimi<\/strong> on v\u00e4hestel islandlastel, vanimad 17. sajandist. Soov kanda perekonnanime kasvas 20. saj alguseks nii tugevaks, et \u00e4hvardas paljude arvates traditsioonilist isikunimemalli. 1913. a nimeseadusega lubati teatud summa eest endale perekonnanimi v\u00f5tta, ent 1925. a muudatustega keelati see \u00e4ra. 1991. a reegleid t\u00e4psustati. Praegu uusi perekonnanimesid ei registreerita, senised v\u00f5ivad oma perekonnanime s\u00e4ilitada, seda abikaasale anda ja lastele p\u00e4randada. 1998. a lubati islandlastel kasutada kesknime<\/strong>, ent sellel ei tohi olla nimetavas k\u00e4\u00e4ndes mingeid eksitavaid l\u00f5ppe, mis ajaksid selle m\u00f5ne teise nimeliigiga segamini.<\/p>\n\n\n\n

Nii islandlase eesnimi, isa- v\u00f5i emanimi, perekonnanimi (v\u00e4heste eranditega) kui ka kesknimi peavad vastama islandi \u00f5igekirjareeglitele. Uusi nimesid v\u00f5ib kasutusele v\u00f5tta nimekomisjoni n\u00f5usolekul.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi islandlase isanimi kantakse v\u00e4lisriikides sageli perekonnanime lahtrisse, ei t\u00e4henda see nimeliigi muutmist, nt oma isanime p\u00e4randamist lastele. Islandlase jaoks on esmane tema eesnimi, mist\u00f5ttu seda ei sobi l\u00fchendada, nii nagu l\u00fchendatakse eesnimesid koos perekonnanimega m\u00f5ne muu keele tavas. Ka registrites on sobiv islandlase nime paigutamine tema eesnime j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n

Kohanimed<\/h2>\n\n\n\n

Islandi kohta k\u00e4iv ainus ekson\u00fc\u00fcm on maanimi ise: Island<\/code> (\u00cdsland<\/em>). (Maanime vanimad kirjapanekud eesti keeles on 1849 Islandi saar<\/em> ja 1854 Ea-ma-saar<\/em>, st J\u00e4\u00e4maa saar.)<\/p>\n\n\n\n

Islandi kohanimede puhul v\u00f5iks t\u00e4hele panna, et kui nimele lisandub liigis\u00f5na, siis l\u00e4heb nimi ise \u00fcldjuhul omastava k\u00e4\u00e4nde vormi, mis v\u00f5ib vahel \u00fcsna palju erineda nimetavalisest kujust. Vrd Austur-Bar\u00f0astr\u00f6nd<\/em> ja Austur-Bar\u00f0astrandars\u00fdsla<\/em> (s\u00fdsla<\/em> ‘maakond’), Borgarfj\u00f6r\u00f0ur<\/em> ja Borgarfjar\u00f0arss\u00fdsla<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n