{"id":2967,"date":"2021-08-08T01:57:31","date_gmt":"2021-08-07T22:57:31","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=2967"},"modified":"2022-05-11T12:02:41","modified_gmt":"2022-05-11T09:02:41","slug":"prantsuse-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/prantsuse-nimed\/","title":{"rendered":"Prantsuse nimed"},"content":{"rendered":"\n

Indoeuroopa keelkonna romaani keelte hulka kuuluv prantsuse keel (fran\u00e7ais ~ langue fran\u00e7aise<\/em>) on Prantsusmaa ametikeel, samuti Monaco ametikeel ja \u00fcks kolmest ametikeelest Belgias ja Luksemburgis, \u00fcks kahest Kanadas ja \u00fcks neljast \u0160veitsis. Ta on ametikeel v\u00f5i *kaasametlik keel veel j\u00e4rgmistes riikides: Benin, Burkina Faso, *Burundi, *Djibouti, *Ekvatoriaal-Guinea, Elevandiluurannik, Gabon, Guinea, *Haiti, *Kamerun, *Kesk-Aafrika Vabariik, *Komoorid, Kongo, Kongo DV, *Madagaskar, Mali, Niger, *Rwanda, *Sei\u0161ellid, Senegal, Togo, *T\u0161aad, *Vanuatu. Prantsuse keel on emakeelena k\u00f5nelejate arvu poolest 18. keel maailmas; kui kaasa arvata ka teise keelena k\u00f5nelejad, siis on tegu maailma 6. keelega.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Riigid, kus prantsuse keelel on ametlik staatus (Wikimedia Commons)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Prantsuse keel kasutab ladina kirja, t\u00e4hestikus on ka lisam\u00e4rkidega t\u00e4hed. Prantsuse t\u00e4hestik:<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

A a (\u00e0 \u00e2), B b, C c (\u00e7), D d, E e (\u00e9 \u00e8 \u00ea \u00eb), F f, G g, H h, I i (\u00ee \u00ef), J j, K k, L l, M m, N n, O o (\u00f4 \u0153), P p, Q q, R r, S s, T t, U u (\u00fb \u00fc), V v, W w, X x, Y y, Z z.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Sulgudes t\u00e4hed on h\u00e4\u00e4ldusn\u00fcansside edasiandmiseks, t\u00e4hestikj\u00e4rjestuses nad arvesse ei tule.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis kirjutatakse prantsuse nimesid muutmata kujul koos k\u00f5igi lisam\u00e4rkidega, st originaalip\u00e4raselt.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

R\u00f5hk on viimasel silbil. Paljud kaash\u00e4\u00e4likud v\u00f5i kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendid (bs, d, g, ld, lt, p, rs, s, t, x<\/em> jm) j\u00e4\u00e4vad s\u00f5na l\u00f5pus h\u00e4\u00e4ldamata: Doubs<\/code> [duu], Gounod<\/code> [gun\u00b7oo], Dubourg<\/code> [d\u00fcb\u00b7uur], Arnauld<\/code> [arn\u00b7oo], Perrault<\/code> [per\u00b7oo], Duchamp<\/code> [d\u00fc\u0161\u00b7aa(n)], Villiers<\/code> [vilj\u00b7ee], Calais<\/code> [kal\u00b7ee], Bizet<\/code> [biz\u00b7ee], Bordeaux<\/code> [bord\u00b7oo]. Kahekordne kaash\u00e4\u00e4lik t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel h\u00e4\u00e4ldub l\u00fchikesena. Iseloomulik on t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute nasaalh\u00e4\u00e4ldus, juhul kui t\u00e4ish\u00e4\u00e4likule j\u00e4rgneb kinnises silbis n<\/em> v\u00f5i m<\/em>. Nasaalh\u00e4\u00e4ldust m\u00e4rgib j\u00e4rgnevates juhistes sulgudesse pandud n<\/em>.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n
T\u00e4hed<\/strong><\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/strong><\/th>N\u00e4ited<\/strong><\/th><\/tr><\/thead>
\u00e2<\/strong><\/td>[a(a)]<\/td>Ch\u00e2teaubriant [\u0161atobrj\u00b7aa(n)]<\/td><\/tr>
ai<\/strong><\/td>[e(e)]<\/td>Clairvaux [klerv\u00b7oo], Rabelais [rabl\u00b7ee]<\/td><\/tr>
aille<\/strong><\/td>[ai]<\/td>Versaille [vers\u00b7ai]<\/td><\/tr>
aim<\/strong>, ain<\/strong><\/td>[\u00e4(\u00e4)(n)] kinnises silbis<\/td>Saint-Germain [s\u00e4(n)\u017eerm\u00b7\u00e4\u00e4(n)]<\/td><\/tr>
am<\/strong>, an<\/strong><\/td>[a(a)(n)] kinnises silbis<\/td>Brambourg [bra(n)b\u00b7uur], Beauchamps [bo\u0161\u00b7aa(n)], Chandour [\u0161a(n)d\u00b7uur]<\/td><\/tr>
au<\/strong><\/td>[o(o)]<\/td>Faure [foor], Baudelaire [bodl\u00b7eer]<\/td><\/tr>
ay<\/strong><\/td>[e(e)]<\/td>Pinay [pin\u00b7ee]<\/td><\/tr>
c<\/strong><\/td>[k] \u00fcldjuhul<\/td>Pascal [pask\u00b7all], Colombier [kolo(n)bj\u00b7ee], Duc [d\u00fckk]<\/td><\/tr>
<\/td>[s(s)] e<\/strong>, i<\/strong> ja y<\/strong>-i ees<\/td>Marcel [marss\u00b7ell], Bonacieux [bonasj\u00b7\u00f6\u00f6], Sacy [sass\u00b7ii]<\/td><\/tr>
\u00e7<\/strong><\/td>[ss]<\/td>Besan\u00e7on [b\u00f6za(n)ss\u00b7oo(n)], Fran\u00e7ois [fra(n)ssu\u00b7aa]<\/td><\/tr>
ch<\/strong><\/td>[\u0161]<\/td>Rochefoucauld [ro\u0161fuk\u00b7oo], Foch [fo\u0161\u0161], Cherbourg [\u0161erb\u00b7uur]<\/td><\/tr>
e<\/strong><\/td>[\u00f6] lahtises r\u00f5huta silbis<\/td>Remi [r\u00f6m\u00b7ii], Lebel [l\u00f6b\u00b7ell]<\/td><\/tr>
<\/td>ei h\u00e4\u00e4ldu s\u00f5na v\u00f5i liits\u00f5naosa l\u00f5pus<\/td>Lille [lill], Belleville [belv\u00b7ill], Yvonne [iv\u00b7onn]<\/td><\/tr>
\u00e9<\/strong><\/td>[e(e)]<\/td>Bud\u00e9 [b\u00fcd\u00b7ee], M\u00e9rim\u00e9e [merim\u00b7ee]<\/td><\/tr>
\u00e8<\/strong>, \u00ea<\/strong><\/td>[e(e)] ~ [\u00e4(\u00e4)]<\/td>Gr\u00e8ve [greev], Angoul\u00eame [a(n)gul\u00b7eem]<\/td><\/tr>
eau<\/strong><\/td>[o(o)]<\/td>Boileau [bual\u00b7oo], Beaumarchais [bomar\u0161\u00b7ee], Ch\u00e2teaubriand [\u0161atobrj\u00b7aa(n)]<\/td><\/tr>
ei<\/strong><\/td>[e(e)]<\/td>Seine [seen]<\/td><\/tr>
eille<\/strong><\/td>[ei]<\/td>Corneille [korn\u00b7ei]<\/td><\/tr>
eim<\/strong>, ein<\/strong><\/td>[\u00e4(\u00e4)(n)] kinnises silbis<\/td>Durkheim [d\u00fcrk\u00b7\u00e4\u00e4(n)], Navarrein [navar\u00b7\u00e4\u00e4(n)]<\/td><\/tr>
em<\/strong>, en<\/strong><\/td>[a(a)(n)] kinnises silbis<\/td>Lemblin [la(n)bl\u00b7\u00e4\u00e4(n)], Henri [a(n)r\u00b7ii], Nucingen [n\u00fcss\u00e4(n)\u017e\u00b7aa(n)]<\/td><\/tr>
eu<\/strong><\/td>[\u00f6(\u00f6)]<\/td>Pasteur [past\u00b7\u00f6\u00f6r], Chartreux [\u0161artr\u00b7\u00f6\u00f6], Neuch\u00e2tel [n\u00f6\u0161at\u00b7ell]<\/td><\/tr>
ey<\/strong><\/td>[ee]<\/td>Beyle [beel]<\/td><\/tr>
g<\/strong><\/td>[g] \u00fcldjuhul<\/td>Gard [gaar], Bourgogne [burg\u00b7on’n’]<\/td><\/tr>
<\/td>[\u017e] e<\/strong>, i<\/strong> ja y<\/strong>-i ees<\/td>Bourget [bur\u017e\u00b7ee], Giraudoux [\u017eirod\u00b7uu]<\/td><\/tr>
gn<\/strong><\/td>[nj] ~ [n’]<\/td>Mignet [minj\u00b7ee], Avignon [avinj\u00b7oo(n)], Champagne [\u0161a(n)p\u00b7an’n’]<\/td><\/tr>
gu<\/strong><\/td>[g] t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku ees<\/td>Guizot [giz\u00b7oo], Longueville [lo(n)gv\u00b7ill], Faguet [fag\u00b7ee]<\/td><\/tr>
h<\/strong><\/td>ei h\u00e4\u00e4ldu<\/td>Hugo [\u00fcg\u00b7oo], Hubert [\u00fcb\u00b7eer], Rh\u00f4ne [roon], Cahors [ka\u00b7oor]<\/td><\/tr>
i<\/strong><\/td>[j] t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku ees<\/td>Gautier [gotj\u00b7ee], Tardieu [tardj\u00b7\u00f6\u00f6]<\/td><\/tr>
ien<\/strong><\/td>[j\u00e4\u00e4(n)] kinnises silbis<\/td>Lucien [l\u00fcsj\u00b7\u00e4\u00e4(n)], Amiens [amj\u00b7\u00e4\u00e4(n)]<\/td><\/tr>
im<\/strong>, in<\/strong><\/td>[\u00e4(\u00e4)(n)] kinnises silbis<\/td>Clarimbault [klar\u00e4(n)b\u00b7oo], Vincent [v\u00e4(n)ss\u00b7aa(n)], Martin [mart\u00b7\u00e4\u00e4(n)]<\/td><\/tr>
j<\/strong><\/td>[\u017e]<\/td>Jacotot [\u017eakot\u00b7oo], Juliette [\u017e\u00fclj\u00b7ett], Bajazet [ba\u017eaz\u00b7ee]<\/td><\/tr>
ll<\/strong><\/td>[j] i<\/strong> j\u00e4rel harilikult<\/td>Marseille [marss\u00b7ei], Guillaume [gij\u00b7oom], Chantilly [\u0161a(n)tij\u00b7ii]<\/td><\/tr>
\u00f4<\/strong><\/td>[oo]<\/td>C\u00f4te d’Or [kootd\u00b7oor]<\/td><\/tr>
\u0153u<\/strong><\/td>[\u00f6(\u00f6)]<\/td>Leb\u0153uf [l\u00f6b\u00b7\u00f6ff]<\/td><\/tr>
oi<\/strong><\/td>[ua(a)]<\/td>Loire [lu\u00b7aar], Delacroix [d\u00f6lakru\u00b7aa], Froissart [fruass\u00b7aar], Boileau [bual\u00b7oo]<\/td><\/tr>
oin<\/strong><\/td>[u\u00e4(\u00e4)(n)]<\/td>Poincar\u00e9 [pu\u00e4(n)kar\u00b7ee], Loing [lu\u00b7\u00e4\u00e4(n)]<\/td><\/tr>
ou<\/strong>, o\u00fb<\/strong><\/td>[u(u)]<\/td>Toulouse [tul\u00b7uuz], Boulanger [bula(n)\u017e\u00b7ee], Louise [lu\u00b7iiz]<\/td><\/tr>
oy<\/strong><\/td>[ua(a)]<\/td>Leroy [l\u00f6ru\u00b7aa]<\/td><\/tr>
ph<\/strong><\/td>[f]<\/td>Dauphin\u00e9 [dofin\u00b7ee], Joseph [\u017eoz\u00b7eff]<\/td><\/tr>
q<\/strong><\/td>[k]<\/td>Lecoq [l\u00f6k\u00b7okk], Ourcq [urk]<\/td><\/tr>
qu<\/strong><\/td>[k] t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku ees<\/td>Quinet [kin\u00b7ee], Jaques [\u017eakk]<\/td><\/tr>
r<\/strong><\/td>ei h\u00e4\u00e4ldu s\u00f5na l\u00f5pus e<\/strong> j\u00e4rel<\/td>Meunier [m\u00f6nj\u00b7ee], Boulanger [bula(n)\u017e\u00b7ee]<\/td><\/tr>
s<\/strong><\/td>[z] t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel<\/td>Busigny [b\u00fczinj\u00b7ii], Brisemont [brizm\u00b7oo(n)]<\/td><\/tr>
tio<\/strong><\/td>[sjo]<\/td>Gratiolet [grasjol\u00b7ee]<\/td><\/tr>
u<\/strong>, \u00fb<\/strong><\/td>[\u00fc(\u00fc)]<\/td>Dubarry [d\u00fcbar\u00b7ii], Sue [s\u00fc\u00fc], Voiture [vuat\u00b7\u00fc\u00fcr]<\/td><\/tr>
um<\/strong>, un<\/strong><\/td>[\u00f6(\u00f6)(n)] kinnises silbis<\/td>Verdun [verd\u00b7\u00f6\u00f6(n)], Dunkerque [d\u00f6(n)k\u00b7erk]<\/td><\/tr>
y<\/strong><\/td>[i(i)] \u00fcldjuhul<\/td>Hippolyte [ipol\u00b7itt], Yves [iiv], Berry [ber\u00b7ii]<\/td><\/tr>
<\/td>[j] t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel<\/td>La Fayette [la faj\u00b7ett], La Bruy\u00e8re [la br\u00fcj\u00b7eer]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Prantsuse nimede h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Isikunimed<\/h2>\n\n\n\n

Prantsuse isikunimemall on eesnimi (-nimed) + perekonnanimi<\/strong>. Nt Emmanuel Jean-Michel Fr\u00e9d\u00e9ric Macron<\/code> (M), Florence Parly<\/code> (N). Mitme eesnime korral on igap\u00e4evakasutuses tavaliselt vaid esimene, nt Emmanuel Macron<\/code>, \u00fclej\u00e4\u00e4nud esinevad vaid ametlikes dokumentides, neid ei ole tavaks ka initsiaaliks l\u00fchendada. (K\u00e4ibenimeks v\u00f5ib olla ka muu kui esimene nimi, nt Philippe P\u00e9tain oli t\u00e4isnimega Henri Philippe P\u00e9tain.)<\/p>\n\n\n\n

Eesnimesid (pr\u00e9nom<\/em>) on prantslastel t\u00e4nap\u00e4eval valdavalt \u00fcks, varasem mood oli kanda kaht v\u00f5i kolme nime, seejuures teine v\u00f5i kolmas nimi oli sageli pandud (vana)vanavanemate austuseks. Traditsioonilised eesnimed on roomakatoliku p\u00fchakute j\u00e4rgi: Jacque, Jean, Michel, Pierre, Jeanne, Marguerite, Fran\u00e7oise jt. Prantsuse nimedele on omane paljude nimepaaride olemasolu, millest \u00fcks on meesvaste, teine naisvaste, nt Dominic \u2013 Dominique, Fran\u00e7ois \u2013 Fran\u00e7oise, Jean \u2013 Jeanne. Sidekriipsulised kaksiknimed, nt Jean-Luc, Jean-Michel, on samuti t\u00fc\u00fcpilised, neid ei loeta kaheks eraldi nimeks. Kui kaksiknime eri osad on soolise kuuluvuse m\u00f5ttes vastandlikud, siis m\u00e4\u00e4rab soo esimene nimi, nt Jean-Marie on mees, Marie-George on naine.<\/p>\n\n\n\n

1993. a seadus ei piira eesnimede valikut peaaegu \u00fcldse; nimi v\u00f5idakse vaidlustada vaid siis, kui see v\u00f5ib kahjustada lapse huvisid v\u00f5i teiste perekondade \u00f5igust kaitsta oma perekonnanime. Eelmine, 1966. a seadus n\u00e4gi ette vaid piiratud nimevalikut.<\/p>\n\n\n\n

Perekonnanimesid (nom ~ nom de famille<\/em>, varem ka nom patronymique<\/em>) on prantslastel palju, miljoni ringis; arvu teeb suureks ka ortograafiliste variantide rohkus. L\u00e4bi aegade sagedaimad perekonnanimed Prantsusmaal on Martin, Bernard, Thomas, Petit, Robert, Richard, Durand, Dubois, Moreau ja Laurent.<\/p>\n\n\n\n

Nimed perekonnas<\/h4>\n\n\n\n

Abiellumine ei muuda Prantsuse seaduse silmis kellegi perekonnanime, abielluja saab vaid \u00f5iguse kanda oma abikaasa nime v\u00f5i lisada see oma nimele (nom d’usage<\/em> ‘kasutusnimi’). Ametlikult j\u00e4\u00e4b kehtima s\u00fcnninimi (nom de naissance<\/em>) nii passis, juhiloal kui ka muudes ametlikes dokumentides, kuid Prantsuse riik tunnustab ka \u00fchist abielunime (nom d’\u00e9poux\/\u00e9pouse<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Kanada prantsuskeelses Qu\u00e9beci provintsis s\u00e4ilitavad abiellujad oma senised perekonnanimed; kui on soov nime muuta, siis tuleb seda taotleda eraldi, aga abiellumine ei anna mingeid lisaeeliseid, pigem vastupidi.<\/p>\n\n\n\n

Prantsuse 2003. a seaduse kohaselt v\u00f5ib laps saada kas oma isa perekonnanime (patronyme<\/em>) v\u00f5i ema perekonnanime (matronyme<\/em>) v\u00f5i m\u00f5lema nime \u00fchendi (double nom<\/em> ~ noms de famille accol\u00e9s<\/em>). Eriarvamuste korral saab laps m\u00f5lema vanema perekonnanimed t\u00e4hestikulises j\u00e4rjestuses. \u00dchendatud perekonnanimesid ei v\u00f5i olla rohkem kui kaks. Perekonnanimede \u00fchendi puhul n\u00f5uti algselt kahe nime vahel topeltsidekriipsu (–), ent 2011. a sellest loobuti, piisab t\u00fchikust. Nt kui isa perekonnanimi on Dupond Durand ja ema perekonnanimi on Dupuis, siis v\u00f5ib lapse \u00fchendatud perekonnanimi olla<\/p>\n\n\n\n

  • Dupond Dupuis,<\/li>
  • Durand Dupuis,<\/li>
  • Dupuis Dupond,<\/li>
  • Dupuis Durand.<\/li><\/ul>\n\n\n\n

    Kasutusnimena (nom d’usage<\/em>) saab laps hilisemas elus ka \u00f5iguse kanda oma teise vanema nime, mida ta seaduslikult ei kanna, v\u00f5i \u00fchendada m\u00f5lema vanema nimed.<\/p>\n\n\n\n

    Kohanimed<\/h2>\n\n\n\n

    Prantsuse keeleala kohta k\u00e4ivad ekson\u00fc\u00fcmid:<\/p>\n\n\n\n

    • Belgias<\/strong> \u2013 Belgia<\/code> (Belgique<\/em>), Br\u00fcssel<\/code> (Bruxelles<\/em>), Valloonia<\/code> (Wallonie<\/em>), Vallooni Brabant<\/code> (provints, Brabant wallon<\/em>);<\/li>
    • Kanadas<\/strong> \u2013 Kanada<\/code> (Canada<\/em>), Suur j\u00e4rvistu<\/code> (Grands Lacs<\/em>);<\/li>
    • Prantsusmaal<\/strong> \u2013 Akvitaania<\/code> (Aquitaine<\/em>), Alam-Bretagne<\/code> (Basse-Bretagne<\/em>), Alam-Navarra<\/code> (Basse-Navarre<\/em>), Armorica massiiv<\/code> (massif Armoricain<\/em>), Burgundia<\/code> (Bourgogne<\/em>), Cotti Alpid<\/code> (Alpes Cottiennes<\/em>), Dauphin\u00e9 Alpid<\/code> (Alpes du Dauphin\u00e9<\/em>), Graie Alpid<\/code> (Alpes Gr\u00e9es<\/em>), Keskmassiiv<\/code> (massif central<\/em>), Korsika<\/code> (Corse<\/em>), L\u00e4\u00e4ne-Alpid<\/code> (Alpes occidentales<\/em>), Normandia<\/code> (Normandie<\/em>), Oksitaania<\/code> (Occitanie<\/em>), Pariis<\/code> (Paris<\/em>), Prantsusmaa<\/code> (France<\/em>), Ranniku-Alpid<\/code> (Alpes maritimes<\/em>), Savoia<\/code> (Savoie<\/em>), Savoia Alpid<\/code> (Alpes de Savoie<\/em>), Sevennid<\/code> (C\u00e9vennes<\/em>), Vogeesid<\/code> (Vosges<\/em>), V\u00e4ike Sankt Bernhard<\/code> (Petit Saint-Bernard<\/em>), \u00dclem-Bretagne<\/code> (Haute-Bretagne<\/em>), r\u00f6\u00f6pv\u00f5imalusena Alsace<\/code> ehk Elsass<\/code>, Hauts-de-France<\/code> ehk \u00dclem-Prantsusmaa<\/code> (piirkond), Lorraine<\/code> ehk Lotring<\/code>, Nice<\/code> ehk Nizza<\/code>, Nouvelle-Aquitaine<\/code> ehk Uus-Akvitaania<\/code> (piirkond);<\/li>
    • Prantsuse \u00fclemerealadel<\/strong> – 1) Kuradisaar<\/code> (\u00eele du Diable<\/em>), Prantsuse Guajaana<\/code> (Guyane<\/em>), 2) Prantsuse L\u00f5unaalad<\/code> (Terres australes et antarctiques fran\u00e7aises<\/em>), 3) Gloucesteri Hertsogi saared<\/code> (\u00eeles Duc de Gloucester<\/em>), L\u00f5unasaared<\/code> (ringkond, \u00eeles Australes<\/em>), Markiisaared<\/code> (\u00eeles Marquises<\/em>), Prantsuse Pol\u00fcneesia<\/code> (Polyn\u00e9sie fran\u00e7aise<\/em>), Seltsisaared<\/code> (\u00eeles de la Soci\u00e9t\u00e9<\/em>), Tuulealused saared<\/code> (\u00eeles sous le Vent<\/em>), Tuulepealsed saared<\/code> (\u00eeles du Vent<\/em>), 4) Uus-Kaledoonia<\/code> (Nouvelle-Cal\u00e9donie<\/em>), r\u00f6\u00f6pv\u00f5imalusena \u00eeles \u00c9parses<\/code> ehk Prantsuse India ookeani hajasaared<\/code>;<\/li>
    • \u0160veitsis<\/strong> \u2013 Berni Alpid<\/code> (Alpes Bernoises<\/em>), Genf<\/code> (Gen\u00e8ve<\/em>), Penniini Alpid<\/code> (Alpes Pennines<\/em>), Suur Sankt Bernhard<\/code> (Grand Saint-Bernard<\/em>), \u0160veits<\/code> (Suisse<\/em>);<\/li>
    • mitut nimetatud riiki h\u00f5lmavad<\/strong> \u2013 Alpid<\/code> (Alpes<\/em>), Ardennid<\/code> (Ardennes<\/em>), Ees-Alpid<\/code> (Pr\u00e9alpes<\/em>), Genfi j\u00e4rv<\/code> (lac L\u00e9man ~ lac de Gen\u00e8ve<\/em>), Juura<\/code> (Jura<\/em>), Rein<\/code> (j\u00f5gi, Rhin<\/em>);<\/li>
    • teistes prantsuskeelsetes riikides<\/strong> (loetelu pole ammendav) \u2013 Benin<\/code> (B\u00e9nin<\/em>), Elevandiluurannik<\/code> (C\u00f4te d’Ivoire<\/em>), Guinea<\/code> (Guin\u00e9e<\/em>), Haiti<\/code> (Ha\u00efti<\/em>), Kamerun<\/code> (Cameroun<\/em>), Kesk-Aafrika Vabariik<\/code> (R\u00e9publique centrafricaine<\/em>), Komoorid<\/code> (Comores<\/em>), Kongo<\/code> (j\u00f5gi, Congo<\/em>), Kongo<\/code> (riik, Congo<\/em>), Kongo DV<\/code> (R\u00e9publique d\u00e9mocratique du Congo<\/em>), Madagaskar<\/code> (Madagascar<\/em>), Maskareenid<\/code> (\u00eeles Mascareignes<\/em>), Mauritaania<\/code> (Mauritanie<\/em>), Must Volta<\/code> (j\u00f5gi, Volta noire<\/em>), Punane Volta<\/code> (j\u00f5gi, Volta rouge<\/em>), Roheneem<\/code> (cap Vert<\/em>), Sei\u0161ellid<\/code> (Seychelles<\/em>), Senegal<\/code> (S\u00e9n\u00e9gal<\/em>), Timbuktu<\/code> (Tombouctou<\/em>), T\u0161aad<\/code> (Tchad<\/em>), T\u0161aadi j\u00e4rv<\/code> (lac du Tchad<\/em>), Valge Volta<\/code> (j\u00f5gi, Volta blanche<\/em>).<\/li><\/ul>\n\n\n\n

      Murded ja v\u00e4hemused<\/h4>\n\n\n\n

      Prantsuse keelel kui maailmakeelel on k\u00f5igepealt piirkondlikud erikujud \u00fcle maailma: Prantsusmaa prantsuse (ja selgelt eristuva l\u00f5unaprantsuse) k\u00f5rval on Belgia prantsuse, \u0160veitsi prantsuse ja Qu\u00e9beci prantsuse erikujud, oma aktsendid on ka endistes Prantsuse asumaades k\u00f5neldaval prantsuse keelel.<\/p>\n\n\n\n

      Prantsuse keeleala Euroopas h\u00f5lmab kolme r\u00fchma, mida \u00fcsna \u00fcldiselt peetakse eraldi ajaloolisteks keelteks:<\/p>\n\n\n\n