{"id":3030,"date":"2021-08-11T03:29:52","date_gmt":"2021-08-11T00:29:52","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=3030"},"modified":"2022-05-11T12:04:50","modified_gmt":"2022-05-11T09:04:50","slug":"norra-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/norra-nimed\/","title":{"rendered":"Norra nimed"},"content":{"rendered":"\n

Indoeuroopa keelkonna germaani keelte p\u00f5hjagermaani r\u00fchma kuuluval norra keelel (norsk ~ norsk spr\u00e5k<\/em>) on kaks kirjakeele vormi: norra bokm\u00e5l<\/em> (‘raamatukeel’, varem riksm\u00e5l<\/em> ‘riigikeel’) ja uusnorra keel (nynorsk<\/em>, kuni 1929 landsm\u00e5l<\/em> ‘maakeel’). M\u00f5lemal on Norras ametikeele staatus. Bokm\u00e5l<\/em> on v\u00e4lja kasvanud kunagise Taani-Norra riigi ametikeelest, mis oli taanim\u00f5juline, uusnorra keel arendati v\u00e4lja norra murrete baasil. Mitteametlikult eksisteerib veel kirjakeele variante, nt riksm\u00e5l<\/em> (bokm\u00e5l<\/em>’i veelgi taanip\u00e4rasem variant), h\u00f8gnorsk<\/em> (‘k\u00f5rgnorra’, uusnorra keele puristlikum variant), samnorsk<\/em> (‘\u00fchisnorra’, kahe keelevormi \u00fchtesulandamise kava) jt. Seet\u00f5ttu on keelekasutuse varieeruvus Norras \u00fcsna suur. 2005. a k\u00fcsitlus n\u00e4itas, et 86,3% kasutab esmajoones bokm\u00e5l<\/em>’i, 7,5% uusnorra keelt ja 5,5% m\u00f5lemat.<\/p>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Norra keel kasutab ladina kirja, kus on m\u00f5ned lisam\u00e4rkidega t\u00e4hed. Norra t\u00e4hestik:<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z, \u00c6 \u00e6, \u00d8 \u00f8, \u00c5 \u00e5.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

Vahel esineb t\u00e4heasendusi \u00e6 \u2192 \u00e4<\/em> ja \u00f8 \u2192 \u00f6<\/em>, kuid neid ei saa siiski soovitatavaks pidada.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis kirjutatakse norra nimesid muutmata kujul koos k\u00f5igi lisam\u00e4rkidega, st originaalip\u00e4raselt.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

R\u00f5hk on norra nimedel tavaliselt esimesel silbil. R\u00f5hulise silbi t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik on pikk neil juhtudel, kui talle ei j\u00e4rgne kaash\u00e4\u00e4likut v\u00f5i j\u00e4rgneb ainult \u00fcks kaash\u00e4\u00e4lik; muudel juhtudel on t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik harilikult l\u00fchike.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n
T\u00e4hed<\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead>
\u00e5<\/strong>, aa<\/strong><\/td>[oo]<\/td>Nordr\u00e5k [nuurrook], \u00c5se [oosse], Raaby [roob\u00fc]<\/td><\/tr>
\u00e6<\/strong><\/td>[\u00e4(\u00e4)] r<\/strong>-i ees<\/td>L\u00e6rdal [l\u00e4\u00e4rdaal], V\u00e6r\u00f8y [v\u00e4\u00e4r\u00f6i]<\/td><\/tr>
<\/td>[e] muudel juhtudel<\/td>V\u00e6nn\u00e5s [vennoos], Kjerks\u00e6ter\u00f8ra [t\u0161erkseter\u00f6\u00f6ra]<\/td><\/tr>
d<\/strong><\/td>ei h\u00e4\u00e4ldu silbi ja s\u00f5na l\u00f5pus<\/td>Nordland [nuurlann], Undset [\u00fcnset]<\/td><\/tr>
g<\/strong>, gi<\/strong>, gj<\/strong><\/td>[j] \u00e6<\/strong>, e<\/strong>, i<\/strong>, \u00f8<\/strong>, y<\/strong>-i ees s\u00f5na algul<\/td>Geiranger [jeiranger], Gyrihaugen [j\u00fc\u00fcrihaugen], Giende [jende], Gj\u00f8vik [j\u00f6\u00f6vik]<\/td><\/tr>
hj<\/strong><\/td>[j]<\/td>Hjalmar [jalmar], Hjelme [jelme]<\/td><\/tr>
hv<\/strong><\/td>[v]<\/td>Hvittingfoss [vitingfoss]<\/td><\/tr>
ie<\/strong><\/td>[ii]<\/td>Grieg [griig], Lie [lii]<\/td><\/tr>
k<\/strong>, ki<\/strong>, kj<\/strong><\/td>[t\u0161] \u00e6<\/strong>, e<\/strong>, i<\/strong>, \u00f8<\/strong>, y<\/strong>-i ees<\/td>Kirseb\u00e6r [t\u0161irseb\u00e4r], Kylling [t\u0161\u00fclling], Kjelland [t\u0161ellann], Kj\u00f8len [t\u0161\u00f6\u00f6len]<\/td><\/tr>
o<\/strong><\/td>[u(u)] v\u00f5i [o]<\/td>Olav [uulav], Nordahl [nuurdaal], Sorkstad [surksta], Johansen [juh\u00b7anssen], H\u00e5kon [hookon]<\/td><\/tr>
\u00f8<\/strong><\/td>[\u00f6(\u00f6)]<\/td>St\u00f8ren [st\u00f6\u00f6ren], \u00d8rjas\u00e6ter [\u00f6rjasseter], Bj\u00f8rn R\u00f8rholt [bj\u00f6rn r\u00f6\u00f6rholt]<\/td><\/tr>
\u00f8y<\/strong><\/td>[\u00f6i]<\/td>\u00d8yvind [\u00f6ivin], Hamar\u00f8y [hamar\u00f6i]<\/td><\/tr>
s<\/strong><\/td>[ss] t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel<\/td>Sn\u00e5sen [snoossen], Fosen [fuussen]<\/td><\/tr>
sj<\/strong><\/td>[\u0161]<\/td>Norsj\u00f8 [nuur\u0161\u00f6], Sj\u00e5stad [\u0161oosta]<\/td><\/tr>
sk<\/strong>, ski<\/strong><\/td>[\u0161] e<\/strong>, i<\/strong>, \u00f8<\/strong>, y<\/strong>-i ees<\/td>Skeikampen [\u0161eikampen], Skild [\u0161ill], L\u00f8venskj\u00f8ld [l\u00f6\u00f6ven\u0161\u00f6ll]<\/td><\/tr>
tj<\/strong><\/td>[t\u0161]<\/td>Tjeldsund [t\u0161els\u00fcnn], Tj\u00f8me [t\u0161\u00f6\u00f6me]<\/td><\/tr>
u<\/strong><\/td>[\u00fc(\u00fc)]<\/td>Numedal [n\u00fc\u00fcmedaal], Knut [kn\u00fc\u00fct], Sunnm\u00f8re [s\u00fcnm\u00f6\u00f6re]<\/td><\/tr>
y<\/strong><\/td>[\u00fc(\u00fc)]<\/td>Ryvingen [r\u00fc\u00fcvingen], Trygve [tr\u00fcgve], Bygd\u00f8 [b\u00fcgd\u00f6]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Norra nimede h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Isikunimed<\/h2>\n\n\n\n

Norra isikunimemall on eesnimi (-nimed) + [kesknimi] + perekonnanimi<\/strong>. Nt Finn-Erik Vinje<\/code> (M), Anne Kari Elstad<\/code> (N).<\/p>\n\n\n\n

Eesnimesid (fornavn<\/em>) v\u00f5ib olla mitu (arv pole piiratud), sh sidekriipsuga, nt Alf, Arvid, Jostein, Anne Kari, Finn-Erik. 2020. a s\u00fcndinud laste nimede esik\u00fcmme oli poistel Jakob ~ Jacob, Emil, Noah ~ Noa, Oliver, Filip ~ Fillip ~ Philip ~ Phillip, William, Lucas ~ Lukas, Liam, Henrik ja Oskar ~ Oscar, t\u00fcdrukutel Nora ~ Norah, Emma, Ella, Maja ~ Maia ~ Maya, Olivia, Emilie, Sofie ~ Sophie, Leah ~ Lea, Sofia ~ Sophia ja Ingrid[1]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

Kesknimi (mellomnavn<\/em>) ei ole kohustuslik. Ajalooliselt on eesk\u00e4tt aadelkond seda kasutanud kellegi, nt ristiisa, kalli sugulase jne austuseks, t\u00e4nap\u00e4eval on selleks sageli nt ema neiup\u00f5lvenimi, vanavanema perekonnanimi v\u00f5i isanimi. Kesknimi on p\u00e4ritolult perekonnanimi, mis ei ole ametliku perekonnanime osa. Nimes Carl Viggo Manthey Lange<\/code> on Carl Viggo eesnimed, Manthey kesknimi (algselt ema neiup\u00f5lvenimi) ja Lange perekonnanimi.<\/p>\n\n\n\n

Perekonnanimed (etternavn<\/em>) on enamasti \u00fcheosalised, vahel kaheosalised, sh sidekriipsuga, nt Helland Hauge, Leer-Salvesen. Perekonnanimed tulid k\u00e4ibele 19. saj, traditsiooniline mall oli pikka aega eesnimi + isanimi (nt Hans Johannesen<\/code> \u2013 Johannese poeg, Kirsten Hansdatter<\/code> \u2013 Hansi t\u00fctar), kuni 1923. a nimeseadus muutis perekonnanimed kohustuslikuks. Enamik valis oma perekonnanimeks kas oma talunime (praegustest nimedest u 65\u201370%) v\u00f5i isanime (u 30%). Kehtiv, 2003. a nimeseadus paneb kaitse alla nimed, mille kandjaid on v\u00e4hem kui 200. 2015. a olid k\u00f5ige sagedamad perekonnanimed Hansen, Johansen, Olsen, Larsen, Andersen, Pedersen, Nilsen, Kristiansen, Jensen ja Karlsen[2]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

Nimed perekonnas<\/h4>\n\n\n\n

Naine v\u00f5i mees v\u00f5ib abielludes v\u00f5tta abikaasa perekonnanime v\u00f5i j\u00e4tta (alates a-st 1965) alles oma perekonnanime v\u00f5i kombineerida m\u00f5lemad. 2003. a laiendati v\u00f5imalusi veelgi. N\u00e4ide: kui abielluvad Anne Berg Olsen ja Lars Johansen Bergset (m\u00f5lemal on kesknimed), siis v\u00f5ib perekonnanime kombineerida nii kesknimedest Berg, Johansen kui ka perekonnanimedest Olsen ja Bergset. Eristamaks topeltperekonnanime kesknime ja perekonnanime kombinatsioonist kasutatakse topeltperekonnanime puhul sidekriipsu, vrd Anne Berg Olsen<\/code> (kesknimi ja perekonnanimi) ja Anne Berg-Olsen<\/code> (topeltperekonnanimi).<\/p>\n\n\n\n

Lapsed v\u00f5ivad saada emma-kumma vanema perekonnanime. T\u00fc\u00fcpiline on ka saada m\u00f5lema vanema perekonnanimed, \u00fche neist kesknimena. 2003. aastast v\u00f5ib perekonnanimeks anda ka ehtsa isa- v\u00f5i emanime, mis suurendab kombinatsioonide arvu veelgi. Kui nt isa on Olav Berg<\/code> ja ema Astrid Berg<\/code> neiup\u00f5lvenimega Olsen, siis v\u00f5ib t\u00fctre Anne t\u00e4isnimi olla (bokm\u00e5l<\/em>’i osise datter<\/em> ‘t\u00fctar’ asemel v\u00f5ib olla ka uusnorra dotter<\/em>)<\/p>\n\n\n\n