{"id":3041,"date":"2021-08-12T00:58:37","date_gmt":"2021-08-11T21:58:37","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=3041"},"modified":"2024-09-11T14:12:09","modified_gmt":"2024-09-11T11:12:09","slug":"rootsi-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/rootsi-nimed\/","title":{"rendered":"Rootsi nimed"},"content":{"rendered":"\n

Indoeuroopa keelkonna germaani keelte p\u00f5hjagermaani r\u00fchma kuuluv rootsi keel (svenska ~ svenskt spr\u00e5k<\/em>) on Rootsi ametikeel ja \u00fcks kahest Soome ametikeelest.<\/p>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Rootsi keel kasutab ladina kirja, kus on m\u00f5ned lisam\u00e4rkidega t\u00e4hed. Rootsi t\u00e4hestik:<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z, \u00c5 \u00e5, \u00c4 \u00e4, \u00d6 \u00f6.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

W ja Z on kasutusel laens\u00f5nades ja nimedes. 1906. a \u00f5igekirjareform<\/a> kaotas s\u00f5nadest muidki v\u00f5\u00f5rap\u00e4raseid jooni, nt qu<\/em> \u2192 kv<\/em>, kuid nimedesse j\u00e4id need alles.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis kirjutatakse rootsi nimesid muutmata kujul koos k\u00f5igi lisam\u00e4rkidega, st originaalip\u00e4raselt.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

R\u00f5hk on rootsi nimedel tavaliselt esimesel silbil. R\u00f5hulise silbi t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik on pikk neil juhtudel, kui talle ei j\u00e4rgne kaash\u00e4\u00e4likut v\u00f5i j\u00e4rgneb ainult \u00fcks kaash\u00e4\u00e4lik; muudel juhtudel on t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik harilikult l\u00fchike. M\u00f5nes nimes on r\u00f5hku m\u00e4rgitud akuudiga (\u00b4) t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut\u00e4he kohal: Lind\u00e9n<\/code> [lind\u00b7een], Call\u00e9n<\/code> [kall\u00b7een].<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n
T\u00e4hed<\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead>
\u00e5<\/strong><\/td>[o(o)]<\/td>\u00c5ke [ooke], Sk\u00e5ne [skoone], St\u00e5hlberg [stoolb\u00e4rj], \u00c5gren [ogr\u00b7een]<\/td><\/tr>
\u00e4<\/strong><\/td>[e(e)], v\u00e4lja arvatud r<\/strong>-i ees<\/td>V\u00e4ster\u00e5s [vesteroos], G\u00e4vle [jeevle]<\/td><\/tr>
c<\/strong><\/td>[s(s)] e<\/strong>, i<\/strong>, \u00e4<\/strong>, \u00f6<\/strong>, y<\/strong>-i ees<\/td>Cederberg [seederb\u00e4rj], Lucia [l\u00fcss\u00b7iia]<\/td><\/tr>
<\/td>[k] muudel juhtudel<\/td>Collinder [koll\u00b7inder], Nicander [nik\u00b7ander]<\/td><\/tr>
ck<\/strong><\/td>[k(k)]<\/td>Backman [bakman], Nuck\u00f6 [n\u00fckk\u00f6\u00f6]<\/td><\/tr>
dj<\/strong><\/td>[j]<\/td>Djurg\u00e5rden [j\u00fc\u00fcrgoorden], Djuphamn [j\u00fc\u00fcphamn]<\/td><\/tr>
e<\/strong><\/td>[\u00e4(\u00e4)] v\u00f5i [e] r<\/strong>-i ees<\/td>Persson [p\u00e4\u00e4rsson], Berling [b\u00e4rling], Kerstin [t\u0161erstin]<\/td><\/tr>
eu<\/strong><\/td>[\u00f6\u00f6]<\/td>Kreuger [kr\u00f6\u00f6ger]<\/td><\/tr>
f<\/strong><\/td>[v] s\u00f5na v\u00f5i silbi l\u00f5pus<\/td>Gustaf [g\u00fcstav], Lagerl\u00f6f [laagerl\u00f6v]<\/td><\/tr>
fv<\/strong><\/td>[v]<\/td>Svinhufvud [sviinh\u00fcv\u00fcd]<\/td><\/tr>
g<\/strong><\/td>[j] e<\/strong>, i<\/strong>, \u00e4<\/strong>, \u00f6<\/strong>, y<\/strong>-i ees<\/td>Geijerstam [jeijerstam], G\u00e4vle [jeevle], G\u00f6sta [j\u00f6sta], Gyld\u00e9n [j\u00fcld\u00b7een]<\/td><\/tr>
h<\/strong><\/td>t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku j\u00e4rel t\u00e4histab t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku pikendust<\/td>Dahl [daal], Ahlqvist [aalkvist]<\/td><\/tr>
hj<\/strong><\/td>[j]<\/td>Hjalmar [jalmar]<\/td><\/tr>
k<\/strong>, kj<\/strong><\/td>[t\u0161] e<\/strong>, i<\/strong>, \u00e4<\/strong>, \u00f6<\/strong>, y<\/strong>-i ees<\/td>Kerstin [t\u0161erstin], Kihlberg [t\u0161iilb\u00e4rj], Norrk\u00f6ping [nort\u0161\u00f6\u00f6ping]<\/td><\/tr>
lj<\/strong><\/td>[j]<\/td>Ljungren [j\u00fcngr\u00b7een], Ljugarn [j\u00fc\u00fcgarn]<\/td><\/tr>
o<\/strong><\/td>[uu] v\u00f5i [o]<\/td>Olsson [uulsson], Johansson [juuhansson], Kronberg [kruunb\u00e4rj], L\u00f6nnrot [l\u00f6nruut]<\/td><\/tr>
qu<\/strong>, qv<\/strong><\/td>[kv]<\/td>Lundquist [l\u00fcndkvist], Enqvist [eenkvist]<\/td><\/tr>
rg<\/strong><\/td>[rj]<\/td>Strindberg [strindb\u00e4rj], Gyllenborg [j\u00fcllenborj]<\/td><\/tr>
sj<\/strong>, sk<\/strong>, skj<\/strong><\/td>[\u0161] e<\/strong>, i<\/strong>, \u00e4<\/strong>, \u00f6<\/strong>, y<\/strong>-i ees<\/td>Sj\u00f6gren [\u0161\u00f6green], Sk\u00f6vde [\u0161\u00f6vde], Hammarskj\u00f6ld [hammar\u0161\u00f6ld]<\/td><\/tr>
stie<\/strong>, stje<\/strong><\/td>[\u0161\u00e4\u00e4] r<\/strong>-i ees<\/td>Oxenstierna [oksen\u0161\u00e4\u00e4rna], Stiernhielm [\u0161\u00e4\u00e4rnjelm], Dahlstjerna [daal\u0161\u00e4\u00e4rna]<\/td><\/tr>
tj<\/strong><\/td>[t\u0161]<\/td>Tj\u00e4rdalen [t\u0161\u00e4\u00e4rdaalen]<\/td><\/tr>
u<\/strong><\/td>[\u00fc(\u00fc)]<\/td>Ture [t\u00fc\u00fcre], Runius [r\u00fc\u00fcni\u00fcs], Julin [j\u00fcl\u00b7iin]<\/td><\/tr>
x<\/strong><\/td>[ks]<\/td>Erixon [eerikson]<\/td><\/tr>
y<\/strong><\/td>[\u00fc(\u00fc)]<\/td>Nybro [n\u00fc\u00fcbruu], Nyl\u00e9n [n\u00fcl\u00b7een]<\/td><\/tr>
z<\/strong><\/td>[s]<\/td>Zetterlund [setterl\u00fcnd]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Rootsi nimede h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

T\u00e4psemas h\u00e4\u00e4lduses m\u00e4rgib u<\/em> [\u00fc] ja [\u00f5] vahepealset h\u00e4\u00e4likut (y<\/em> seevastu selget [\u00fc]-d) ning sj\/skj<\/em> [\u0161] ja [h] vahepealset h\u00e4\u00e4likut.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcksikasjalikumad rootsi nimede h\u00e4\u00e4ldusjuhised leiab Einar Kraudi raamatust “V\u00f5\u00f5rnimed eesti h\u00e4\u00e4lduses II” (vt kirjanduse loetelust).<\/p>\n\n\n\n

Isikunimed<\/h2>\n\n\n\n

Rootsi isikunimemall on eesnimi (-nimed) + [kesknimi] + perekonnanimi<\/strong>. Nt Bj\u00f6rn* Kristian Ulvaeus<\/code> (M), M\u00e4rta Birgit* Nilsson<\/code> (N),<\/p>\n\n\n\n

Eesnimesid (f\u00f6rnamn<\/em>) v\u00f5ib olla rohkem kui \u00fcks (arv ei ole piiratud). Mitme eesnime korral on \u00fcks neist \u2013 mitte alati esimene \u2013 k\u00e4ibenimi (tilltalsnamn<\/em>), mida tavaliselt isiku kohta kasutatakse. Nimestikes jm tuuakse k\u00e4ibenimi esile t\u00e4rniga, suurt\u00e4htkirjaga, allajoonimise v\u00f5i kaldkirjaga. K\u00e4ibenime eraldi ei registreerita. Eesnimed on p\u00e4ritolult rootsi nimed (Arne, Ragna, Sven, Ulf) v\u00f5i laennimed (sh kristlikud nimed Paulus, Simon, saksa Albrekt, Henrik, Gertrud, prantsuse Fr\u00e9derique, Jeanne, inglise Glenn, Kevin, Liam, Alice, Emmy jne). Kehtiv, 2017. a nimeseadus n\u00e4eb ette, et s\u00fcndinud lapse nimi registreeritakse maksuametis, kellel on \u00f5igus see teatud tingimustel tagasi l\u00fckata. 2020. a s\u00fcndinud laste populaarseimad nimed olid poistel Noah, William, Hugo, Lucas, Liam, Oscar, Oliver, Matteo, Elias ja Adam, t\u00fcdrukutel Alice, Maja, Elsa, Astrid, Wilma, Freja, Olivia, Selma, Alma ja Ella[1]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

Kesknimi (mellannamn<\/em>) ei ole kohustuslik, algselt, 1963. a nimeseaduses nimetati seda lisanimeks (till\u00e4ggsnamn<\/em>), 1983. a nimetati kesknimeks. Selle m\u00f5te on olnud n\u00e4idata seost kellegi teise isikuga. Kesknimeks v\u00f5ib olla teise vanema perekonnanimi, ema neiup\u00f5lvenimi vms, nt Kristina Lindman<\/span> Karlsson. Erinevalt topeltperekonnanimest mis reeglina sisaldab sidekriipsu, nt Ask-Upmark, j\u00e4\u00e4b kesknimi vahetult perekonnanime ette, kuid ilma sidekriipsuta (praktikas selle vastu sageli k\u00fcll eksitakse). Eriti levinud see nimeliik ei ole, hoolimata oma enam kui 50aastasest ajaloost. Segadust on suurendanud ka asjaolu, et mitmes riiklikus registris on kesknimi kokku pandud perekonnanimega.<\/p>\n\n\n\n

Perekonnanimed (efternamn<\/em>) tulid k\u00e4ibele 19. saj l\u00f5puks, 1901. a m\u00e4\u00e4rusega (sl\u00e4ktnamnsf\u00f6rordningen<\/em>) muutusid nad kohustuslikuks. Enne seda oli traditsiooniline isikunimemall eesnimi + isanimi, nt Johan Karlsson<\/code> (‘Karli poeg’), Birgitta Karlsdotter<\/code> (‘Karli t\u00fctar’). Perekonnanimed v\u00f5tsid 16. saj-st alates k\u00f5igepealt aadlikud, sj 18. ja 19. saj lisasid nimesse aadlipartikleid (von<\/em> ja af<\/em>). 17.\u201318. saj levis perekonnanimede kasutamine keskklassidesse, mh tekkisid ladinap\u00e4rased \u00f5petlasnimed, nagu Angermannus, Celsius, Svenonius jne, samuti nn ornamentnimed, millesse \u00fchendati kaks elementi s\u00fcnnikohast v\u00f5i loodusest, nt Bergman (‘m\u00e4gi + mees’), Holmberg (‘saar + m\u00e4gi’), Sandstr\u00f6m (‘liiv + vool’). Perekonnanimesid anti ka nekrutitele, nt Modig (‘vapper’), Skarp (‘terav’), Snygg (‘puhas’). Kui 19. saj l\u00f5puks j\u00f5udis j\u00e4rg lihtrahvani, valis enamik endale perekonnanimeks senise isanime, mis ongi valdav perekonnanimede p\u00e4ritolut\u00fc\u00fcp. 2021. a alguses olid k\u00f5ige sagedamad perekonnanimed Rootsis Anderson, Johansson, Karlsson, Nilsson, Eriksson, Larsson, Olsson, Persson, Svensson ja Gustafsson[2]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

Nimed perekonnas<\/h4>\n\n\n\n

Abiellumisel v\u00f5ivad abikaasad v\u00f5tta \u00fchiseks nimeks emma-kumma abikaasa nime, j\u00e4tta alles oma senise nime v\u00f5i \u00fchendada sidekriipsu abil m\u00f5lemad perekonnanimed.<\/p>\n\n\n\n

Nimeseaduse \u00a7 4 kohaselt saab lapse perekonnanimeks kas vanemate \u00fchine v\u00f5i emma-kumma perekonnanimi, m\u00f5lema vanema perekonnanimedest moodustatud topeltperekonnanimi (sidekriipsuga v\u00f5i ilma), emma-kumma vanema eesnimest son<\/em>– v\u00f5i dotter<\/em>-l\u00f5pu lisamisel saadud nimi v\u00f5i nimi, mida juba kannab vanemate \u00fchine laps.<\/p>\n\n\n\n

Kohanimed<\/h2>\n\n\n\n

Rootsi ala kohta k\u00e4ivad ekson\u00fc\u00fcmid: Lapimaa<\/code> (Lappland<\/em>), Ojamaa<\/code> (Gotland<\/em>), P\u00f5hjakalott<\/code> (Nordkalotten<\/em>), Rootsi<\/code> (Sverige<\/em>), Skandinaavia<\/code> (Skandinavien<\/em>), Skandinaavia m\u00e4estik<\/code> (Skanderna ~ Skandinaviska fj\u00e4llkedjan ~ Fj\u00e4llen ~ K\u00f6len<\/em>), Skandinaavia poolsaar<\/code> (Skandinaviska halv\u00f6n<\/em>). Ekson\u00fc\u00fcmid r\u00f6\u00f6pv\u00f5imalusena: G\u00f6taland<\/code> ehk G\u00f6tamaa<\/code>, Svealand<\/code> ehk Sveamaa<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

Murded ja v\u00e4hemused<\/h4>\n\n\n\n

Traditsiooniliselt eristatakse kuut murder\u00fchma:<\/p>\n\n\n\n