{"id":30425,"date":"2026-11-17T20:10:03","date_gmt":"2026-11-17T18:10:03","guid":{"rendered":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/?p=30425"},"modified":"2026-11-17T21:17:23","modified_gmt":"2026-11-17T19:17:23","slug":"mitmus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/mitmus\/","title":{"rendered":"Mitmus"},"content":{"rendered":"\r\n<div id=\"luhidalt-block_1e0d684cb5a7b2360d5a438b94357ea8\" class=\"luhidalt\">\r\n   <h4>L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mitmuse v\u00e4ljendamiseks on eesti keeles kaks v\u00f5imalust: <em>de<\/em>-mitmus ja vokaalmitmus. <em>de<\/em>-mitmuse tunnused on &#8211;<em>de<\/em>, &#8211;<em>te<\/em> ja &#8211;<em>d<\/em> (nt <code>ratsu\/d<\/code>, <code>t<code>`<\/code>arka\/de\/l<\/code>, <code>l`aulja\/te\/ga<\/code>). Vokaalmitmus h\u00f5lmab <em>i<\/em>-mitmust ja t\u00fcvemitmust. <em>i<\/em>-mitmuse tunnus on <em>i<\/em> (nt <code>m`\u00f5tte\/i\/s<\/code>, <code>v`oode\/i\/l<\/code>, <code>k`innise\/i\/ks<\/code>). T\u00fcvemitmuse puhul on mitmuse tunnus <em>i<\/em> sulanud t\u00fcvevokaaliga \u00fchte (nt <code>j`algu<\/code>, <code>\u00f5nnelike\/sse<\/code>, <code>r`askusi\/s<\/code>). Osastavas k\u00e4\u00e4ndes v\u00f5ib mitmust v\u00e4ljendada ka &#8211;<em>sid<\/em>, milles on kokku sulanud arvu- ja k\u00e4\u00e4ndetunnus (nt <code>j\u00f5ge\/sid<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mis liiki mitmust s\u00f5na konkreetsel juhul kasutab, oleneb nii muutt\u00fc\u00fcbist kui ka k\u00e4\u00e4ndest. Osas muutt\u00fc\u00fcpides ja k\u00e4\u00e4netes v\u00f5ib s\u00f5na kasutada <em>de<\/em>-mitmust ja vokaalmitmust r\u00f6\u00f6pselt (nt <code>p`atjadel<\/code> ja <code>padjul<\/code>, <code>tubasid<\/code> ja <code>tube<\/code>)<\/p>\n\n\n\r\n<div id=\"pikemalt-block_3622fe5d7108fda969dc7f4d65f7a7a5\" class=\"pikemalt\">\r\n\r\n   <h4>Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Esinemus k\u00e4\u00e4ndeti<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nimetavas k\u00e4\u00e4ndes kasutatakse alati <em>de<\/em>-mitmust, nt <code>m<code>`<\/code>\u00f5tte\/d<\/code>, <code>ema\/d<\/code>. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Omastavas kasutatakse harilikult <em>de<\/em>-mitmust, nt <code>m\u00f5te\/te<\/code>, <code>ema\/de<\/code> (ainult <em>\u00f5nnelik<\/em>-t\u00fc\u00fcbis on tavalisem vokaalmitmus). <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Osastavas kasutatakse kas vokaal- v\u00f5i <em>sid<\/em>-mitmust, nt <code>l<code>`<\/code>aulja\/i\/d<\/code>, <code>pesa\/sid<\/code> ja <code>pesi<\/code>. <em>riik<\/em>-, <em>k\u00fclm<\/em>-, <em>leib<\/em>-, <em>poiss<\/em>-, <em>koer<\/em>-, <em>hein<\/em>-, <em>t\u00fchi<\/em>-, <em>oder<\/em>-, <em>padi<\/em>-t\u00fc\u00fcbis taandub <em>sid<\/em>-l\u00f5pulise mitmuse osastava kasutamine t\u00fcvemitmusliku vormi ees, nt <code>r`iike<\/code> ja <code>r`iiki\/sid<\/code>, <code>p`oisse<\/code> <em>ja<\/em> <code>p`oissi\/sid<\/code>, <code>t`\u00fchje<\/code> <em>ja<\/em> <code>t`\u00fchja\/sid<\/code>. M\u00f5nikord on <em>sid<\/em>-l\u00f5pp siiski selgem ja \u00fchem\u00f5ttelisem, nt\u00a0<code>p`\u00f6idi<\/code> ja <code>p`\u00f6ida\/sid<\/code>, <code>h`allu<\/code> ja <code>h`alla\/sid<\/code>. <em>idee<\/em>-, <em>luu<\/em>-, <em>\u00f5nnelik<\/em>-t\u00fc\u00fcbis m\u00f5jub <em>sid<\/em>-l\u00f5puline osastav sageli vanamoeliselt, nt <code>p`u\/i\/d<\/code> ja <code>p`uu\/sid<\/code>, <code>id`e\/i\/d<\/code> ja <code>id`ee\/sid<\/code>, <code>haril`ikke<\/code> (ja <code>haril`ikku\/sid<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kohak\u00e4\u00e4netes (sisse-, sees-, seest\u00fctlev, alale-, alal-, alalt\u00fctlev) ja saavas k\u00e4\u00e4ndes kasutatakse <em>de<\/em>-mitmust, ja kui muutt\u00fc\u00fcp lubab, siis r\u00f6\u00f6pselt ka vokaalmitmust, nt <code>auto\/de\/sse<\/code>, <code>m\u00f5te\/te\/sse<\/code> ~ <code>m<code>`<\/code>\u00f5tte\/i\/sse<\/code>. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Neljas viimases k\u00e4\u00e4ndes (rajav, olev, ilma-, kaasa\u00fctlev) kasutatakse tavaliselt <em>de<\/em>-mitmust nagu omastavaski, nt <code>m\u00f5te\/te\/ni<\/code>, <code>m\u00f5te\/te\/na<\/code>, <code>m\u00f5te\/te\/ta<\/code>, <code>m\u00f5te\/te\/ga<\/code>. Harvemini tuleb ette vokaalmitmust, nt <code>`aasta\/i\/ni<\/code>, <code>(l\u00f5ikab)l`u\/i\/ni<\/code>, <code>l`iikme\/i\/na<\/code>, <code>t`\u00e4htsa\/i\/na<\/code>, <code>`ainsa\/i\/na<\/code>, <code>olulisi\/na<\/code>, <code>m`\u00f5tte\/i\/ga<\/code>, <code>id`e\/i\/ta<\/code>, <code>jalu\/ta<\/code>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u00f5nnelik<\/em>-t\u00fc\u00fcbis on erinevalt muudest t\u00fc\u00fcpidest vokaalmitmus kasutusel ka mitmuse omastavas ja k\u00f5igis k\u00e4\u00e4netes alates sisse\u00fctlevast, kaasa arvatud neli viimast k\u00e4\u00e4net, nt <code>harilike<\/code>, <code>harilike\/sse<\/code>, <code>harilike\/ni<\/code>, <code>harilike\/na<\/code>,<code> harilike\/ta<\/code>, <code>harilike\/ga<\/code>. <em>de<\/em>-mitmuse r\u00f6\u00f6pvormid on <em>\u00f5nnelik<\/em>-t\u00fc\u00fcbi puhul kasutusest peaaegu taandunud ja m\u00f5juvad vanamoeliselt, nt <code>harilike<\/code> (ja <code>haril`ikku\/de<\/code>), <code>harilike\/na<\/code> (ja <code>haril`ikku\/de\/na<\/code>). Erandina on vokaalmitmus neljas viimases k\u00e4\u00e4ndes ka s\u00f5nast <em><code>k\u00f5ik<\/code><\/em>: <code>k`\u00f5iki\/de\/ni<\/code> (ja <code>k\u00f5igi\/ni<\/code>), <code>k`\u00f5iki\/de\/na<\/code> (ja <code>k\u00f5igi\/na<\/code>), <code>k`\u00f5iki\/de\/ta<\/code> (ja <code>k\u00f5igi\/ta<\/code>), <code>k`\u00f5iki\/de\/ga<\/code> (ja <code>k\u00f5igi\/ga<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viisi\u00fctlev on alati vokaalmitmuslik, nt <code>v\u00e4risevi jalu<\/code>. T\u00e4nap\u00e4eval ei kuulu <a href=\"https:\/\/eki.ee\/teatmik\/viisiutlev-kaane-ehk-instruktiiv\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">viisi\u00fctlev<\/a> vormistikku ja esineb v\u00e4hestest s\u00f5nadest.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Reegli ajalugu<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Teisenenud on seisukohad k\u00fcsimuses, mis k\u00e4\u00e4netes vokaalmitmus esineb.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00d5igekeelsuss\u00f5naraamatud on alates 1930ndatest kuni \u00d5S 2006ni n\u00e4idanud vokaalmitmust ka nelja viimase k\u00e4\u00e4nde puhul (nt Muugi \u201eV\u00e4ikese \u00f5igekeelsus-s\u00f5naraamatu\u201c 3. tr\u00fckk 1934: <code>h<code>`<\/code>ambaini<\/code>, <code>h<code>`<\/code>amba\/i\/na<\/code>, <code>h<code>`<\/code>amba\/i\/ta<\/code>, <code>h<code>`<\/code>amba\/i\/ga<\/code> ja <code>lehi\/ni<\/code>, <code>lehi\/na<\/code>, <code>lehi\/ta<\/code>, <code>lehi\/ga<\/code>). Erand on 1953. a \u201eV\u00e4ike \u00f5igekeelsuse s\u00f5naraamat\u201c, milles oleva ja kaasa\u00fctleva k\u00e4\u00e4nde vokaalmitmuse vormid (<code>r<code>`<\/code>atta\/i\/na<\/code>, <code>jalu\/na<\/code> ja <code>r<code>`<\/code>atta\/i\/ga<\/code>, <code>jalu\/ga<\/code>) on antud looksulgudes. Ka Johannes Aavik on oma grammatikas 1936 m\u00e4rkinud, et kaasa\u00fctleval rahvakeeles vokaalmitmust ei ole, kuid kirjakeeles v\u00f5ib seda kunstlikult moodustada (nt <code>raamatu\/i\/ga<\/code>, <code>k<code>`<\/code>olde\/i\/ga<\/code>, <code>jalu\/ga<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hilisemais k\u00e4siraamatuis on k\u00e4\u00e4ndevalikut kitsendatud. Eduard V\u00e4\u00e4ri keskkooli\u00f5piku j\u00e4rgi (\u201eEesti keele \u00f5pik keskkoolile\u201c 1976) ei tarvitata vokaalmitmust tavaliselt neljas viimases k\u00e4\u00e4ndes. Ka \u201eEesti keele grammatika I\u201c (1995) ja Jaak Peebo k\u00f5rgkooli\u00f5piku \u201eEesti keele muutkonnad\u201c (1997) j\u00e4rgi pole vokaalmitmus nelja viimase k\u00e4\u00e4nde puhul \u00fcldiselt vastuv\u00f5etav, esinedes vaid <em>ik<\/em>-s\u00f5nadel r\u00f6\u00f6pv\u00f5imalusena (nt <code>oksastike\/na<\/code> ja <code>oksast<code>`<\/code>ikku\/de\/na<\/code>, <code>plahvatuslike\/ni<\/code> ja <code>plahvatusl<code><code>`<\/code><\/code>ikku\/de\/ni<\/code>, <code>raiestike\/ta<\/code> ja <code>raiest<code>`<\/code>ikku\/de\/ta<\/code>, <code>s<code>`<\/code>eaduslike\/ga<\/code> ja <code>s<code>`<\/code>eadusl<code>`<\/code>ikku\/de\/ga<\/code>).\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">2019 ilmunud Annika Vihti ja K\u00fclli Habichti \u201eEesti keele s\u00f5namuutmise\u201c ja 2020 ilmunud \u201eEesti keele k\u00e4siraamatu\u201c j\u00e4rgi esineb <em>i<\/em>-mitmus osastavas, kohak\u00e4\u00e4netes ja saavas k\u00e4\u00e4ndes, t\u00fcvemitmuse kasutamine oleneb aga muutt\u00fc\u00fcbist. T\u00fcvemitmus on levinud <em>\u00f5nnelik<\/em>-t\u00fc\u00fcbis, kus seda kasutatakse k\u00f5igis k\u00e4\u00e4netes peale nimetava, samuti \u00fcsna levinud ka <em>seminar<\/em>-, <em>oluline<\/em>&#8211; ja <em>harjutus<\/em>-t\u00fc\u00fcbis. Muudes t\u00fc\u00fcpides, kus t\u00fcvemitmus on v\u00f5imalik, piirdub kasutus peamiselt osastava k\u00e4\u00e4ndega. Teistes k\u00e4\u00e4netes esineb t\u00fcvemitmus nende s\u00f5nade korral fraseologismides ja liits\u00f5nades (nt <code>jalus olema<\/code>, <code>k\u00e4sile v\u00f5tma<\/code>, <code>j\u00e4lile j\u00f5udma<\/code>, <code>t\u00e4histaevas<\/code>, <code>munele hakkama<\/code>) ning ka luulekeeles (nt <code>neil harvul hetkil<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">T\u00e4psustusi muutt\u00fc\u00fcbiti<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>de<\/em>-mitmust on v\u00f5imalik moodustada k\u00f5ikidest s\u00f5nadest (v\u00e4lja arvatud ases\u00f5nad <em>sina<\/em>, <em>teie<\/em> ja <em>mina<\/em>, <em>meie<\/em>), millel on mitmuse vormid. Osas muutt\u00fc\u00fcpides on <em>de<\/em>-mitmusel vokaalmitmuslik r\u00f6\u00f6pvorm, \u00fcksnes <em>de<\/em>-mitmust kasutavad 16., 20. ja 21. t\u00fc\u00fcbi s\u00f5nad (nt <code>k\u00f5ne\/de\/s<\/code>, <code>tule\/de\/s<\/code>, <code>j\u00f5ge\/de\/s<\/code>) ning osa 17., 18. ja 22., 24., 26. t\u00fc\u00fcbi s\u00f5nu (nt <code>elu\/de\/s<\/code>, <code>t\u00f5de\/de\/s<\/code>, <code>\u00f5<code>`<\/code>ue\/de\/s<\/code>, <code>p<code>`<\/code>urje\/de\/s<\/code>, <code>k<code>`<\/code>oi\/de\/s<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>i<\/em>-mitmus esineb <em>de<\/em>-mitmuse r\u00f6\u00f6pvormina muutt\u00fc\u00fcpides 1\u201310 (nt <code>ohutu\/te\/sse<\/code> ja <code>ohutu\/i\/sse<\/code>, <code>\u00f5piku\/te\/sse<\/code> ja <code>\u00f5piku\/i\/sse<\/code>, <code>l<code><code>`<\/code><\/code>iikme\/te\/sse<\/code> ja <code>l<code><code>`<\/code><\/code>iikme\/i\/sse<\/code>, <code>m\u00f5te\/te\/sse<\/code> ja <code>m\u00f5<code><code>`<\/code><\/code>tte\/i\/sse<\/code>, <code>kallas\/te\/sse<\/code> ja <code>k<code><code>`<\/code><\/code>alda\/i\/sse<\/code>, <code>soolas\/te\/sse<\/code> ja <code>soolase\/i\/sse<\/code>) ja osas 26. t\u00fc\u00fcbi s\u00f5nades (nt <code>p`uu\/de\/sse<\/code> ja <code>p`u\/i\/sse<\/code>, <code>id`ee\/de\/sse<\/code> ja <code>id`e\/i\/sse<\/code>, <code>dep`oo\/de\/sse<\/code> ja <code>dep`o\/i\/sse<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00fcvemitmus on r\u00f6\u00f6pselt <em>de<\/em>-mitmusega kasutusel 11.\u201315. t\u00fc\u00fcbi, 19. t\u00fc\u00fcbi ja 25. t\u00fc\u00fcbi s\u00f5nades, osas 17. ja 22.\u201325. t\u00fc\u00fcbi s\u00f5nades ning 18. t\u00fc\u00fcbi <em>a<\/em>-t\u00fcvelistes s\u00f5nades. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">11.\u201315. t\u00fc\u00fcbis ja 19. t\u00fc\u00fcbis esinevad t\u00fcvemitmuslikud r\u00f6\u00f6pvormid peale osastava veel kohak\u00e4\u00e4netes ja saavas k\u00e4\u00e4ndes, nt <code>harjutus\/te\/sse<\/code> (ja <code>harjutusi\/sse<\/code>), <code>`\u00fcldis\/te\/sse<\/code> (ja <code>`\u00fcldisi\/sse<\/code>), <code>suur\/te\/sse<\/code> (ja <code>suuri\/sse<\/code>), <code>uu\/te\/sse<\/code> (ja <code>uusi\/sse<\/code>), <code>k\u00e4\/te\/sse<\/code> (ja <code>k\u00e4si\/sse<\/code>), <code>seminari\/de\/sse<\/code> (ja <code>seminare\/sse<\/code>). 25. t\u00fc\u00fcbi s\u00f5nades on t\u00fcvemitmus (vokaaliga <em>e<\/em>) kasutusel k\u00f5igis mitmuse k\u00e4\u00e4netes alates omastavast, kaasa arvatud neli viimast k\u00e4\u00e4net, nt <code>harilike\/sse<\/code> (ja <code>haril`ikku\/de\/sse<\/code>) <code>harilike\/na<\/code> (ja <code>haril`ikku\/de\/na<\/code>). Kui 11.\u201315. ja 19. t\u00fc\u00fcbis on tavalisemad <em>de<\/em>-mitmuslikud vormid, siis 25. t\u00fc\u00fcbis t\u00fcvemitmuslikud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00fc\u00fcpides 17e, 17i, 17u, 18e, 18u, 22e, 22i, 22u, 23e, 23i, 23u, 24e, 24i, 24u on t\u00fcvemitmus kasutusel eesk\u00e4tt osastavas <em>sid<\/em>-mitmuse r\u00f6\u00f6pvormina, nt <code>pesi<\/code> ja <code>pesa\/sid<\/code>, <code>tube<\/code> ja <code>tuba\/sid<\/code>, <code>r`iike<\/code> ja <code>r`iiki\/sid<\/code>, <code>k`\u00fclmi<\/code> ja <code>k`\u00fclma\/sid<\/code>, <code>h`einu<\/code> ja <code>h`eina\/sid<\/code>, <code>t`\u00fchje<\/code> ja <code>t`\u00fchja\/sid<\/code>. Teistes mitmuse k\u00e4\u00e4netes alates sisse\u00fctlevast kasutatakse t\u00fcvemitmust vaid \u00fcksikutes muutevormides, nt <code>vana<\/code> : <code>vanul (p\u00e4evil)<\/code>, <code>p\u00fcha<\/code> : <code>p\u00fchiks (mindi koju)<\/code>. Laadivahelduslikest s\u00f5nadest ei saa alati t\u00fcvemitmuslikke vorme moodustada v\u00f5i moonduvad nad liialt, nt <code>v`oog<\/code> \u2192 {v`oes} (v`oogudes), <code>l`aug<\/code> \u2192 {lauel} (l`augudel). M\u00f5nest s\u00f5nast kasutatakse sel juhul hoopis konsonanti sisaldavat vormi, nt <code>(l\u00f5unamere) vooges<\/code> (II v\u00e4lde), <code>(uni vajus) l`augele<\/code> (III v\u00e4lde).<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Mitmuse liigi \u00fchtsus s\u00f5na\u00fchendeis<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5rvu esinevail s\u00f5nadel kasutatakse tavaliselt koos <em>de<\/em>&#8211; v\u00f5i vokaalmitmust (nt <code>huvitavatest artiklitest<\/code> v\u00f5i <code>huvitavaist artikleist<\/code>, <code>\u00f5nnelikel p\u00e4evil<\/code>). <em>de<\/em>-mitmuses oleva nimis\u00f5na ees v\u00f5ib omaduss\u00f5na siiski olla vokaalmitmuses (nt <code>siniseist bussidest<\/code>, <code>arukail meestel<\/code>); kui aga omaduss\u00f5na on <em>de<\/em>-mitmuses, on ka tema p\u00f5his\u00f5naks olev nimis\u00f5na <em>de<\/em>-mitmuses (nt <code>paljudest juhtumitest<\/code>, <code>roosades riietes<\/code>, <code>tublidele t\u00fcdrukutele<\/code>).<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kirjandus<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Johannes Aavik, Eesti \u00f5igekeelsuse \u00f5pik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936.<\/li>\n\n\n\n<li>Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross,&nbsp;<a href=\"https:\/\/eki.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/eestikeelekasiraamat_2020.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Eesti keele k\u00e4siraamat.<\/a>&nbsp;Uuendatud v\u00e4ljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020.<\/li>\n\n\n\n<li>Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare,&nbsp;Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. S\u00f5namoodustus. Tr\u00fckki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja \u00dclle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, 1995.<\/li>\n\n\n\n<li>Jaak Peebo, Eesti keele muutkonnad. Tartu \u00dclikooli eesti keele \u00f5ppetooli toimetised 5. Tartu, 1997.<\/li>\n\n\n\n<li>Annika Viht, K\u00fclli Habicht,&nbsp;<a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/bitstreams\/325ea099-5178-4338-82a7-f0f73cdfaba2\/download\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Eesti keele s\u00f5namuutmine.<\/a>&nbsp;Eesti keele varamu IV. Tartu: Tartu \u00dclikooli kirjastus, 2019.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koostanud Maire Raadik ja \u00dclle Viks<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mitmuse v\u00e4ljendamine k\u00e4\u00e4nds\u00f5nadel.<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1290],"tags":[1450,1473,1460,1461,1551],"class_list":["post-30425","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kaanamine-pooramine","tag-de-mitmus","tag-i-mitmus","tag-mitmus","tag-tuvemitmus","tag-vokaalmitmus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30425","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30425"}],"version-history":[{"count":28,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30425\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":30522,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30425\/revisions\/30522"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30425"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=30425"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=30425"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}