{"id":3063,"date":"2021-08-13T05:58:56","date_gmt":"2021-08-13T02:58:56","guid":{"rendered":"http:\/\/193.40.33.167\/teatmik\/?p=3063"},"modified":"2026-01-02T14:13:23","modified_gmt":"2026-01-02T12:13:23","slug":"saksa-nimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teatmik.eki.ee\/teatmik\/saksa-nimed\/","title":{"rendered":"Saksa nimed"},"content":{"rendered":"\n

Indoeuroopa keelkonna germaani keelte l\u00e4\u00e4negermaani r\u00fchma kuuluv saksa keel (Deutsch ~ deutsche Sprache<\/em>) on Saksamaa, Austria ja Liechtensteini ametikeel, \u00fcks neljast \u0160veitsi ametikeelest, \u00fcks kolmest Belgia ametikeelest ja \u00fcks kolmest Luksemburgi ametikeelest. Ta on ka Itaalia Alto Adige \/ L\u00f5una-Tirooli ametikeeli ning tunnustatud v\u00e4hemuskeel Brasiilia m\u00f5nes omavalitsuses, Namiibias, Poolas, Rumeenias, Slovakkias, Taanis, T\u0161ehhis, Ungaris ja Venemaal (Aasovi \u00e4\u00e4res). Saksa keel on k\u00f5nelejate arvult inglise keele j\u00e4rel teine l\u00e4\u00e4negermaani keel. Saksa kirjakeel rajaneb \u00fclemsaksa murretel. Saksa murrete\/keelte kohta l\u00e4hemalt vt kohanimede peat\u00fckist.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Saksa keele ametlikud staatused Kesk-Euroopas (Wikimedia Commons)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kaardil on kollasega alad, kus saksa keel on esimene ametlik keel, punasega alad, kus keel on kaasametlik ega ole esimene, sinisega alad, kus saksal on ametlik v\u00e4hemuskeele staatus (helesinisega need, kus ametlikku staatust pole).<\/p>\n\n\n\n

Kirjutus<\/h2>\n\n\n\n

Saksa keel kasutab ladina kirja, milles on lisam\u00e4rkidega t\u00e4hti ning \u00fcks liitt\u00e4ht. Saksa t\u00e4hestik:<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

A a (\u00c4 \u00e4), B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o (\u00d6 \u00f6), P p, Q q, R r, S s (\u00df), T t, U u (\u00dc \u00fc), V v, W w, X x, Y y, Z z.<\/p>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n

T\u00e4hed \u00c4, \u00d6 ja \u00dc loetakse iseseisvateks t\u00e4htedeks, kuid j\u00e4rjestatakse kokku vastavalt A, O, U-ga. Liitt\u00e4ht \u00df (algselt sz<\/em>-\u00fchend) v\u00f5rdsustatakse ss<\/em>-iga, suurt\u00e4htkirjas asendatakse saksa keeles SS<\/em>-iga, kuigi hiljaaegu on sellele t\u00e4hele loodud ka suurt\u00e4heline variant \u1e9e. \u00df<\/em>-i tarvitatakse Saksamaal ja Austrias, \u0160veitsis on seeasemel ss<\/em>. Omaaegses fraktuurkirjas esines s<\/em>-t\u00e4hel kaks varianti: l\u00fchike ja pikk. T\u00e4psust n\u00f5udvates allikatekstides on neid ka antiikvakirjas vahel eristatud: l\u00fchike s<\/em> ja pikk \u017f<\/em>.<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n

Eesti tekstis kirjutatakse saksa nimesid muutmata kujul koos k\u00f5igi lisam\u00e4rkidega, ent vt m\u00e4rkust \u00df<\/em>-i kohta allpool.<\/p>\r\n<\/div>\r\n\n\n\n

Praktilised lihtsustused<\/h4>\n\n\n\n

Eesti ja ka teiste keelte tavaks on asendada saksa nimedes esinev liitt\u00e4ht \u00df<\/em> t\u00e4he\u00fchendiga ss<\/em>: Gie\u00dfen<\/em> \u2192 Giessen<\/code>, Gro\u00dfglockner<\/em> \u2192 Grossglockner<\/code>, Mei\u00dfen<\/em> \u2192 Meissen<\/code>, Reu\u00df<\/em> \u2192 Reuss<\/code>.<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4\u00e4ldus<\/h2>\n\n\n\r\n
\r\n

L\u00fchidalt<\/h4>\r\n<\/div>\n\n\n

R\u00f5hk on tavaliselt esimesel silbil. Lahtise, st t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuga l\u00f5ppeva r\u00f5hulise silbi t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik on pikk: Weber<\/code> [veeber], Ludendorff<\/code> [luudendorf]. h<\/em> t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku j\u00e4rel t\u00e4histab t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku pikendust: Hahn<\/code> [haan], Dehmel<\/code> [deemel], Hohenlohe<\/code> [hooenlooe], Uhland<\/code> [uuland]. M\u00f5nikord m\u00e4rgitakse pikka t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut kahekordse t\u00e4hega: Raabe<\/code>, Seeberg<\/code>. Mitmel juhul on ka kinnise, st kaash\u00e4\u00e4likuga l\u00f5ppeva r\u00f5hulise silbi t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik pikk: Wagner<\/code> [vaagner], Wedler<\/code> [veedler], Gr\u00fcn<\/code> [gr\u00fc\u00fcn], Harz<\/code> [haarts].<\/p>\n\n\n\r\n

\r\n\r\n

Pikemalt<\/h4>\r\n\r\n<\/div>\n\n\n
T\u00e4hed<\/th>H\u00e4\u00e4ldus<\/th>N\u00e4ited<\/th><\/tr><\/thead>
\u00e4<\/strong><\/td>[e(e)]<\/td>H\u00e4ckel [hekkel], H\u00e4ndel [hendel], H\u00e4ring [heering], D\u00e4hnhart [deenhart]<\/td><\/tr>
ae<\/strong><\/td>[e(e)]<\/td>Baedeker [beedeker], Schaefer [\u0161eefer], Baer [beer]<\/td><\/tr>
\u00e4u<\/strong><\/td>[oi]<\/td>D\u00e4ubler [doibler]<\/td><\/tr>
ay<\/strong><\/td>[ai]<\/td>Haydn [haidn]<\/td><\/tr>
c<\/strong><\/td>[k] \u00fcldjuhul<\/td>Cuno [kuuno], Clara [klaara]<\/td><\/tr>
<\/td>[ts] \u00e4<\/strong>, e<\/strong>, i<\/strong>, y<\/strong>-i ees<\/td>Celle [tselle], C\u00e4cilie [tsets\u00b7iilie]<\/td><\/tr>
ch<\/strong><\/td>[h(h)]<\/td>Pacher [pahher], Lenbach [leenbahh], Fichte [fihte]<\/td><\/tr>
chr<\/strong><\/td>[kr] s\u00f5na alguses<\/td>Christian [kristian]<\/td><\/tr>
chs<\/strong><\/td>[ks]<\/td>Sachs [zaks], Fuchs [fuks]<\/td><\/tr>
ck<\/strong><\/td>[k]<\/td>Pieck [piik], Eckener [ekener], Klopstock [klop\u0161tok]<\/td><\/tr>
ei<\/strong><\/td>[ai]<\/td>Zweig [tsvaig], Holbein [holbain], Eichendorff [aihhendorf]<\/td><\/tr>
eu<\/strong><\/td>[oi]<\/td>Eulenberg [oilenberg], Feuchtwanger [foihtvanger], Reuter [roiter]<\/td><\/tr>
ey<\/strong><\/td>[ai]<\/td>Geym\u00fcller [gaim\u00fcller]<\/td><\/tr>
gh<\/strong><\/td>[g]<\/td>Herwegh [herveeg]<\/td><\/tr>
gk<\/strong>, gkh<\/strong><\/td>[k]<\/td>G\u00f6ckingk [g\u00f6kink], St\u00fcrgkh [\u0161t\u00fcrk]<\/td><\/tr>
gu<\/strong><\/td>[g] e<\/strong>, i<\/strong>, y<\/strong>-i ees<\/td>Guericke [geerike]<\/td><\/tr>
ie<\/strong><\/td>[ii] \u00fcldjuhul<\/td>Siegfried [ziigfriid], Riemenschneider [riimen\u0161naider], Nietzsche [niit\u0161e]<\/td><\/tr>
<\/td>[je] r\u00f5huta silbis<\/td>Liliencron [liljenkroon]<\/td><\/tr>
oe<\/strong><\/td>[\u00f6(\u00f6)]<\/td>Goethe [g\u00f6\u00f6te], Goedeke [g\u00f6\u00f6deke], Goetz [g\u00f6ts], Foerster [f\u00f6rster]<\/td><\/tr>
ph<\/strong><\/td>[f]<\/td>Philipp [fil\u00b7ipp], Christoph [kristof]<\/td><\/tr>
qu<\/strong><\/td>[kv]<\/td>Quakenbr\u00fcck [kvaakenbr\u00fck], Quedlinburg [kvedlinburg]<\/td><\/tr>
s<\/strong><\/td>[z] t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vahel ja s\u00f5na algul t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku ees<\/td>Weser [veezer], Saale [zaale]<\/td><\/tr>
sch<\/strong><\/td>[\u0161]<\/td>Schiller [\u0161iller], Gadebusch [gaadebu\u0161]<\/td><\/tr>
sp<\/strong><\/td>[\u0161p] silbi algul<\/td>Spielhagen [\u0161piilhaagen], Spiess [\u0161piiss]<\/td><\/tr>
st<\/strong><\/td>[\u0161t] silbi algul<\/td>Stuttgart [\u0161tutgart], Klopstock [klop\u0161tok]<\/td><\/tr>
\u00df<\/strong><\/td>[ss]<\/td>Gro\u00dfenhain [groossenhain], Gol\u00dfen [golssen], Gie\u00dfen [giissen]<\/td><\/tr>
th<\/strong><\/td>[t]<\/td>Luther [luter], Gotha [goota], Freiligrath [frailigraat]<\/td><\/tr>
tz<\/strong><\/td>[ts]<\/td>Mahrholtz [maarholts]<\/td><\/tr>
ue<\/strong><\/td>[\u00fc(\u00fc)]<\/td>Huene [h\u00fc\u00fcne], Uexk\u00fcll [\u00fcksk\u00fcll]<\/td><\/tr>
v<\/strong><\/td>[f]<\/td>Vogelweide [foogelvaide], Vohenstrau\u00df [fooen\u0161trauss]<\/td><\/tr>
w<\/strong><\/td>[v]<\/td>Wismar [vismar]<\/td><\/tr>
<\/td>ei h\u00e4\u00e4ldu teatud ow<\/em>-l\u00f5pulistes nimedes*<\/td>Flotow [flootoo], G\u00fcstrow [g\u00fcstroo]<\/td><\/tr>
x<\/strong><\/td>[ks]<\/td>Marx [marks], Xanten [ksanten], Cuxhaven [kukshaafen]<\/td><\/tr>
y<\/strong><\/td>[i(i)]<\/td>Kyvel [kiivel], H\u00f6lty [h\u00f6lti]<\/td><\/tr>
z<\/strong><\/td>[ts]<\/td>Mozart [mootsart], W\u00fcrzburg [v\u00fcrtsburg]<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Saksa nimede h\u00e4\u00e4ldus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

*ow<\/em>-l\u00f5puliste nimede h\u00e4\u00e4lduse kohta l\u00e4hemalt vt m\u00e4rkust artikli l\u00f5pus[1]<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus 1. Saksa nimedel on Eestis kujunenud teatav traditsiooniline h\u00e4\u00e4ldus, mida kajastab ka tabel:<\/p>\n\n\n\n